← Eesti

2-21-2598/126

Obsah (6)§ 663§ 657§ 662§ 238§ 551§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-21-2598 Kohtuasi Y avaldus las

) § 172 lg 1 ja lg 3 kohaselt riigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

  1. Laste isa esitas Harju Maakohtu
  2. juuni
  3. a määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega isa avaldus rahuldada ning jätta ema avaldus rahuldamata. Jätta menetluskulud laste ema kanda. Maakohus ei ole määruses põhjendanud, miks hooldusõiguse lõpetamise üle otsustamisel eelistab ta laste ema laste isale. Maakohus pole osundanud ühelegi objektiivsele tõendile või asjaolule, mis võimaldaks ema eelistada. Maakohus ei ole vastanud isa esile toodud asjaoludele ja mahukatele tõenditele, mis tõendavad ema pealiskaudset suhtumist ja vastutustunde puudumist. Kui ema lapsed lasteaiast ära võttis ja enda juures hoidis, ei teadnud isa, kus lapsed on. Juba see lihtne fakt tõendab isa väidet, et tema ei ole pädev määrama laste viibimiskohta. 15 2-21-2598 Emal on samas alati olemas kindlustunne, kui lapsed on isa juures kodus. Maakohus on menetluses jätnud arvestamata, et laste elukoht on nende sünnist saadik olnud laste isa elukohas. Seal on lapsed harjunud elama ning seal on vajalikud tingimused selleks loodud. Laste isal on laste jaoks paremad elamistingimused. Maakohtu otsustus laste emale laste viibimiskoha määramise õiguse osas hooldusõiguse üleandmiseks on vastuoluline. Maakohus leidis, et laste isa on valmis ja võimeline laste suhtes hooldusõigust teostama, kuid andis selle siiski osaliselt üle hoopis emale. Kuna vanematel on väga erinevad nägemused laste kasvatusstiilist, siis pidi kohus otsustama, missugune stiil on lastele parem. Mis on laste huvides parem, kas jääda koolist välja ja lükata kooli edasi või omanda rutiini, kohustusi ja oskust vastutada oma tegude eest? Maakohus on aga hoopis arvestanud ema ja isa vahelist suhtlust ning jätnud laste huvid täielikult kõrvale. 12.
  4. Vanemad vaidlevad laste haridusküsimuse üle. Isa soovib, et lapsel läheks Eesti haridussüsteemis hästi (tasuta õppekoht koolis ja head tulemused). Ema suhtub laste haridusteemadesse pealiskaudselt ja primitiivselt. Ema arvab, et lastega ei ole vaja süsteemselt tegelda. Seega tuleb kohtul otsustada, kummale vanematest otsustusõigus laste haridusteemade osas anda. Vanem poeg ei saanud Inglise Kolledžisse tasuta õppekohale õppima ema käitumise tõttu. Kui sisseastumiskatseteni oli jäänud umbes 2,5 kuud võttis ema lapsed lasteaiast (14.04.2021) enda juurde ning seejärel uuesti lennujaamast (28.04.2021) ning ei tegelnud vanema poja katseteks ettevalmistamisega (0,5 tundi konsultatsiooni eraõpetajaga 2x nädalas ei ole piisav). 12.
  5. Ema traumeerib lapsi ja isa täitevvõimu ametnike ja politsei kaasamisega. Ema on isa elukohta politsei välja kutsunud, kuna isa ei andnud lapsi emale üle. Politsei kaasamine laste üleandmisesse traumeerib lapsi. Sellise käitumisega jätab ema laste huvid tahaplaanile. Ema ei taga lastele piisavalt järelevalvet, vaid jätab neid üksi koju, kui läheb poodi või kodust eemale. Ema ei suuda palgata lapsehoidjat. Lapsed mängivad päevad läbi arvutimänge ning ei hoolda neid (hammaste pesemine, juuste kammimine). Laste ema ei hoolitse piisavalt laste naha eest. Ema juurest tulles on laste juuksed sassis ja nahk kare. Seega ei võta ema laste hügieeni tõsiselt. Lastel puudub ema juures rutiin ning ema ei tegele laste kasvatamisega. Ema juures ei pea lapsed voodit korda tegema, koristama, ennast pesema. Need on pikaajalises plaanis ebasoovitavad käitumismallid. Ema toidab lapsi mee ja leivaga või muude kõrge suhkrusisaldusega toitudega. Ema vahetas menetluse ajal kaks korda elukohta, mis tähendab, et ema ei ole võimeline pakkuma lastele püsivat ja stabiilset elukohta. 12.
  6. Isa hinnangul on ametnikud teda ebaõiglaselt kohelnud ning olnud erapoolikud, pidades tema käitumist ja suhtlemisstiili ründavaks. Suhtumist isasse väljendab juba see, kui isa elukohta kodukülastuse tegemisel kaasati politsei. Ametnikel on isa suhtes hoiak, et ta on vägivaldne. Ametnikud tegid isale ettepaneku osaleda programmis „Hoolivad isad“. Tegu on programmiga, mis on mõeldud vägivaldsetele isadele.
  7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis sellele teiste menetlusosaliste seisukohad. 13.
  8. Laste esindaja hinnangul on lastele vajalik stabiilne elukorraldus ning maakohtu määrusega kehtestatud lastega suhtlemise kord võimaldab seda. Samuti on põhjendatud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine laste viibimiskoha määramise õiguse osas ning selle üleandmine laste emale, kuna vanemad ei ole suutelised seda ühiselt teostama. Kokkuvõttes tuleb isa määruskaebus rahuldamata jätta. 16 2-21-2598 13.
  9. Mustamäe linnaosa esindaja palus jätta isa määruskaebuse rahuldamata. Hooldusõiguse laste isale jätmine oleks laste huvidega vastuolus ning sellega kaasneks oht laste edasisele arengule, elule ja tervisele. Linnaosa esindaja hinnangul tuleks vanemad suunata pereteraapiasse ja psühholoogi juurde. 13.
  10. Haabersti linnaosa esindaja palus samuti isa määruskaebuse rahuldamata jätta. 13.
  11. Laste ema palus jätta laste isa määruskaebuse rahuldamata. Ema selgitas, et teadmine isa elukohast ei anna emale lisavõimalusi lastega suhtlemiseks. Kuigi suhtluskorra järgi on laste üleandmise kohaks määratud laste isa maja esine tänav, keelab laste isa laste emal sinna lastele järele tulemise. Laste isa võtab lapsed vastu laste ema kodu juures. Kui varem ei olnud vanematel konflikte laste hariduse ja tervise küsimustes, siis nüüd on tekkinud konfliktid kõigis lastega seotud küsimustes. Lisaks lasteaia- ja koolimurele on tekkinud probleemid ka perearstiga.
  12. juulil 2021 muutis isa laste perearsti ning ei andnud selle kohta emale infot. Kui laste isale kuuluks laste viibimiskoha määramise hooldusõigus, ei oleks laste emal kindlust, et isa lapsi emast ei eralda ning välismaale ei vii. Samuti tekiks siis olukord, kus laste isa ei võimaldaks laste emal lastega suhelda.
  13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

  2. septembril 2021 esitas laste ema ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus anda kohtumenetluse ajaks noorema poja lasteaia valiku otsustusõigus laste emale. Taotluse kohaselt on vanematel tekkinud erimeelsused noorema lapse hariduse osas. Lapse isa võttis lapse omavoliliselt senisest lasteaiast ära. Lapse isale ei sobinud enam see lasteaed, sest lasteaed andis kohtule arvamuse vanemate ja laste kohta. Isa kasutab jõumeetodit, et hoida lastlasteaiast kodus. Laste ema leidis olukorra lahendamiseks lapsele lasteaiakoha Mustamäel Tallinna Tammetõru Lasteaias. Lasteaias räägitakse eesti ja vene keelt. Ema jaoks on oluline, et laps omandaks selle riigi keele, kus ta elab ning ema emakeele (vene keel). Praegu on lapse põhiline suhtluskeel inglise keel, kuid laps on sellises vanuses, kus keeli omandatakse kergesti. Lisaks ümbritseb last eesti- ja venekeelne keskkond. Laste isa arvates peab laps käima inglisekeelses lasteaias. Selliste lasteaedade õppemaks on väga kõrge. Isa on lapse lasteaiast äravõtmisega lapse huve kahjustanud. Lapsele on lasteaed kooliks ettevalmistumisel ning eakaaslastega suhtlema õppimisel vajalik.
  4. oktoobril 2021 esitas laste isa ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus anda kohtumenetluse ajaks noorema poja lasteaia valiku otsustusõiguse isale. Taotluse kohaselt soovib isa, et laps käiks inglisekeelses lasteaias, kuna laps räägib ainult inglise keelt. Ema ei ole lastele vene keelt õpetanud, kuigi see on tema emakeel. Kumbki laps ei oska vene keelt, rääkimata eesti keelest. Seega ei pidanud laste ema laste vene keele oskust tänaseni vajalikuks. Ei ole eluliselt usutav, et emale on nüüd järsku oluline 4-aastase lapse keeleoskus. Ema on viinud lapsi ka araabia ja kasahhi keele tundidesse, üritades lastele ka neid keeli õpetada. See on lastele koormav. Vanem laps peab kohanema kooliga ning käib ka mitmetes huviringides. Isa leiab, et laps peaks ise huvituma keeleõppest, siis oleks see põhjendatud. Praegusel juhul ei ole lapsed teiste keelte vastu huvi üles näidanud. Võõras keelekeskkond tekitab lapses ebakindlust. Ema lähtub selliste otsuste tegemisel enda mugavusest ja huvidest. Ema on keeldunud laste haridusküsimustes isaga koostöös tegemisest. Ema ise lastega ei tegele. Isa juures olles õpetab isa nooremale lapsele igapäevaselt lugemist ja matemaatikat. Kui vanema lapse puhul oleks piirdutud ainult lasteaias õpetatavaga, poleks 17 2-21-2598 vanem laps tänase päevani korralikult lugeda ja kirjutada osanud. Kuna kumbki vanem ei räägi eesti keelt, oleks vanematel äärmisel keeruline last toetada lasteaiaga seotud asjades. See paneks lapse ebamugavatesse olukordadesse ning vanemad ei saaks kaasa rääkida lasteaiaga seotud küsimustes, millesse lapsevanemad tavaliselt kaasatakse. Lasteaias on iga-aastased arenguvestlused. Ema ei ole mõelnud sellele, kuidas saaksid vanemad sellistel vestlustel osaleda. Ema ei saa eeldada, et kõik lasteaiatöötajad räägivad inglise keelt. Kuna lapse isa ei oska vene keelt, tähendaks lapse venekeelsesse lasteaeda panek isa täielikku väljalõikamist lapse haridusküsimustest. Sellisel juhul jääksid lapsed ilma igasugusest kodusest toetusest haridusküsimustes. Lapse huvides on see, et mõlemad vanemad saaksid last haridusküsimustes toetada. Seetõttu peaks inglisekeelne lasteaed olema noorema lapse jaoks esimene valik. Vanem poeg käib koolis, kus õpitakse nii inglise kui eesti keeles. Isa soov on, et ka noorem poeg läheks samasse kooli. Kooli juures tegutseb lasteaed ning kõige parem oleks, kui lapsed saaksid käia koos samas õppeasutuses nagu varasematel aastatel. Noorem laps ootab koha vabanemist selles lasteaias. See lahendaks ka laste elukoha riigi keele õppimise mure. Eelneva tõttu ei mõista isa, miks peaks lapse panema eesti-vene õppekeelega lasteaeda. Isa palus jätta ema taotluse lasteaia valiku otsustusõiguse emale andmiseks rahuldamata. Isa hinnangul ei oleks lasteaia valiku küsimust esialgse õiguskaitse korras vaja lahendada, sest see ei ole lapse huvides. Isa selgitas, et tal oli noorema lapse lasteaiast äravõtmiseks mõjuv põhjus. Lasteaia töötajad ei teinud isaga koostööd ning keeldusid temaga suhtlemisest. Õige ei ole ema väide, et isa on keeldunud lapse lasteaeda panemisest. Isa soovib panna lapse inglisekeelsesse lasteaeda. Noorema lapse lasteaia küsimus ei ole nii aegkriitiline, kuna laps on alles 4-aastane ning kooliminekuni on veel aega.
  5. Mustamäe linnaosa esindaja leidis, et lasteaias käimine on nooremale lapsele vajalik ning vanemad ei peaks kartma ega alahindama lapse võimet suhelda mitmes keeles. Kodulähedases lasteaias käimine on lapse huvides, sest seal käivad ka tema sõbrad. Esindaja toetas lapse ema esialgse õiguskaitse taotlust, kuna isa tegevuse tõttu on laps jäänud ilma lapsele vajalikust igapäevarutiini osast.
  6. Haabersti linnaosa esindaja leidis samuti, et lasteaias käimine toetab lapse arengut. Laste sotsialiseerumine algab juba lasteaias ning võõrkeelte omandamine on nooremas eas lastel tunduvalt kergem. Olukord, kus laps jäetakse lasteaias käimise võimalusest ilma, ei ole lapse huvides. Seetõttu toetas Haabersti linnaosa esindaja ema esialgse õiguskaitse taotlust ning palus jätta isa samasisulise esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Haabersti linnaosa esindaja tõi oma seisukohas esile, et laste ema ei ole lastele vene keelt seni õpetanud, kuna laste isa on seda emal keelanud (see asjaolu kajastub lase ema ja isa edastatud kõnesalvestistest, kus laste isa on lubanud emal suhelda lastega ainult inglise keeles). Seega hoiab laste isa lapsi teadlikult suletud inforuumis, et välistada muid mõjusid. Laste isa ei arvesta asjaoluga, et lapsed elavad juba aastaid Eestis ning selleks, et selles ühiskonnas toime tulla, peavad lapsed ka kohalikku keelt oskama. Kuna nooremas eas on lihtsam omandada võõrkeeli, siis on edasine koolitee palju lihtsam, kuna võõrkeelte algteadmised on juba omandatud. Lapsevanema enda keeleoskus ja eelarvamused ei tohiks olla takistuseks lapse arengule. Lapse isa ei lähtu oma seisukohas lapse huvidest, vaid iseenda keeleoskuse piirangutest.
  7. Laste esindaja hinnangul oleks lapsele parim, kui vanemad ei vaidleks lapse lasteaiakoha valiku üle. Kuid praegusel juhul nähtub vanemate halvast läbisaamisest, et sellist kokkulepet on keeruline saavutada, mistõttu tuleks kohaldada esialgse õiguskaitsena lasteaia valiku otsustusõiguse andmist ühele vanematest. Lapse huvides on käia lasteaias ning valmistuda kooliks. Lasteaias käimine tagab lapse järelevalve ema töölkäimise ajal. Lapse 18 2-21-2598 huvidega ei ole vastuolus see, et lasteaias räägitakse vene ja eesti keeles, sest vene keel on lapse emakeel ning eesti keel on riigikeel. Laste esindaja toetas ema avaldust emale kohtumenetluse ajaks lapse lasteaia valiku otsustusõiguse andmiseks. Kuna inglisekeelses lasteaias hetkel vabu kohti ei ole, siis ei ole lapse inglisekeelsesse lasteaeda panemine võimalik. Seetõttu ei ole võimalik isa esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada. Inglisekeelses lasteaias koha vabanemise korral ei ole emal takistusi lapse sinna panemise osas.
  9. oktoobril 2021 esitas laste isa uue esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus määrata esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluse ajaks suhtluskord selliselt, et lapsed elavad kolm nädalat isa juures ja ühe nädala ema juures. Isa annab lapsed emale üle ema elukohas
  10. oktoobril 2021 kell
  11. 00 ning läheb lastele ema elukohta järele
  12. novembril kell 13.
  13. Edaspidi toimub laste üleandmine vastavalt kolme ja ühe nädala möödumisel pühapäeviti kell 13.00 ema elukohas. Taotluse kohaselt on lapsed alates
  14. a augustikuust avaldanud isale soovi elada isaga kolm nädalat ja emaga ühe nädala. Isa on püüdnud sellest ajast peale emaga läbi rääkida, kas emal on võimalik laste soovi arvestada. Eelkõige ei nõustunud ema juurde minema vanem poeg. Vanem poeg hakkas juba
  15. oktoobril 2021 (s.o reedel, emale üleandmine pidi toimuma pühapäeval) isale rääkima, et ta ei taha ema juurde minna. Olukord lõppes sellega, et isal ei õnnestunud lapsi
  16. oktoobril 2021 emale üle anda. Lapsed keeldusid autost väljumast. Isa selgitas, et ta ei ole soovinud kohtumäärust kuidagi rikkuda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  17. Kolleegium leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel koosmõjus §-iga 659 osaliselt tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-ide 2 ja 3 osas, millega maakohus piiras isa hooldusõigust laste viibimiskoha õiguse määramise osas ning andis laste emale laste viibimiskoha määramise hooldusõiguse. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab laste hooldusõiguse küsimuses vanemate avaldused rahuldamata. 22. Esmalt lahendab ringkonnakohus menetluslikud taotlused võtta vastu täiendavaid tõendeid. 22.1.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kohus võtab

§ 238

lg 1 kohaselt vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Mõlemad vanemad esitasid määruskaebemenetluses täiendavaid tõendeid. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohtule esitatud tõendid asjakohased ja ringkonnakohus võtab need vaidluse lahendamisel aluseks.

  1. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus määruses põhjendanud ega otseselt viidanud ühelegi tõendile või asjaolule, mille tõttu on põhjendatud vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ning selle laste viibimiskoha määramise õiguse osas emale andmine. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohtu põhjendused ei ole hooldusõiguse osalise lõpetamise otsustuse osas selged. 19 2-21-2598
  2. Vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ning selle osaliselt ühele vanematest andmise osas selgitab ringkonnakohus järgmist. 24.
  3. Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 esimese lause kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Sama sätte lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. 24.
  4. Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt Riigikohtu
  5. veebruari
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, punkti 28 teine lõige). Seega peavad vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisel nähtuma määrusest kohtu kaalutlused. Hooldusõigusliku vanema õigus määrata lapse viibimiskohta ja suhtlusringkonda hõlmab mh ka vanema õigust määrata, kus ja kellega koos laps elab, ning see loob ühtlasi eeldused lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks (Riigikohtu
  7. veebruari
  8. a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 24). Vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes võib piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus (vt Riigikohtu
  9. veebruari
  10. a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 30). Kui lapsel on mõlema vanemaga lähedane ja usalduslik suhe ja mõlemad vanemad suudavad ja tahavad lapse eest hoolitseda, ei ole põhjendatud piirata vanemate õigusi suuremas ulatuses, kui see on tegelikult hädavajalik. Sellises olukorras tuleb eelistada hooldusõiguse või otsustusõiguse reguleerimist kohtus selliselt, et see tagaks võimalikult suures ulatuses lapsele võimaluse saada isiklikku hoolitsust (PKS § 116, § 118, § 143 lg-d 1-21) võrdselt mõlemalt vanemalt, toetades ja säilitades seeläbi ka vanemate lahuselu korral lapse suhet mõlema vanemaga. Olukorras, kus kohus pole tuvastanud, et kumbki vanem oleks vägivaldne või võimetu lapse eest hoolitsema ning lapsel on mõlema vanemaga tugev side, tuleb kohtutel lähtuda sellest, et lapse huvides on ka vanemate lahuselu korral veeta aega võimalikult võrdselt mõlema vanemaga. (vt Riigikohtu
  11. mai
  12. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-1708, p 19 teine lõik). 24.
  13. Kolleegiumi hinnangul ei ole praeguses asjas esile toodud selliseid asjaolusid ega tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine laste viibimiskoha määramise õiguse osas on laste huvidega kooskõlas. Maakohus tuvastas, et lapsed elasid koos vanematega ühise perena ühes kodus oma sünnist alates kuni vanemate abielu lahutamiseni
  14. a novembris. Mõlemad vanemad saavad laste kasvatamisega ja nende eest hoolitsemisega hakkama ning mõlema vanema kodus on lastel kõik vajalikud tingimused. Lapsed soovivad olla koos mõlema vanemaga. Mõlema vanema sissetulek võimaldab lapsi üleval pidada ning kumbki vanem ei ole olnud laste suhtes vägivaldne. Maakohus leidis, et kui ema on olnud laste suhtes hooletu ja jätnud neid järelevalveta, siis ema on oma eksimusi mõistnud ning teab nüüd paremini, kuidas laste ohutus tagada. Linnaosade esindajad on menetluses tuvastanud, et ema elukohas ei esine asjaolusid, millest võiks järeldada, et laste ohutus ei ole ema juures piisavalt tagatud. Samuti leidis maakohus vastuseks ema väidetele isa vägivaldsuse kohta, et need väited ei ole menetluses kinnitust leidnud. Isa vastu vägivallasüüdistuses algatatud kriminaalasi lõpetati (I kd, tl 117). Samuti on oluline asjaolu, et vanemad elavad ühes linnas ning lapsed on viibinud kummagi vanema juures vahelduvalt ja on harjunud mõlema vanema elukohas viibima. Lapsed ei ole kummastki vanemast võõrdunud. Ka 20 2-21-2598 laste esindaja leidis, et vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine on laste parimates huvides ning selle lõpetamine on põhjendatud ainult erandlikel asjaoludel. Esindaja hinnangul tagab laste stabiilse elukorralduse jätkumise suhtluskorra määramine (I kd, tl 42). 24.
  15. Isa heitis emale määruskaebuses ette, et ema on menetluse jooksul vahetanud kaks korda elukohta, mis tähendab, et ema ei ole võimeline pakkuma lastele püsivat ja stabiilset elukohta. Samuti ei hoolitse laste ema piisavalt laste tervise eest, toites neid mee ja leivaga ning muude suhkrusisaldusega toitudega ning jättes nende naha ja juuksed hooldamata. Samuti on isal etteheide, et lapsed on ema juures järelevalveta ning ema ei tegele lastega. Kolleegiumil ei ole alust arvata, et ema ei taga lastele sobivaid elamistingimusi ning hoolitsust. Menetluses ei ole tuvastatud, et lastel on tervisega probleeme. Neid järeldusi kinnitavad linnaosa esindajate kodukülastused ning isa 22.10.2021 menetlusdokumendiga esitatud ambulatoorne epikriis, milles SA Tallinna Lastehaigla arst E on leidnud, et vanem laps on heas üldseisundis ning pigem on lapsel psühholoogilised ja sotsiaalsed probleemid (dtl 1203). 24.
  16. Kuna vanematel on vaidluse all ühise hooldusõiguse lõpetamine üksnes laste viibimiskoha küsimuses, mis on võimalik praegusel juhul lahendada suhtluskorra määramise kaudu, on kolleegiumi hinnangul laste huvides säilitada vanemate ühine hooldusõigus. Laste viibimiskoht on ühise hooldusõiguse säilitamise korral selle vanema elukoht, kelle juures lapsed suhtluskorra alusel viibivad. 24.
  17. Kuigi kolleegium nõustub isa väidetega, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ei olnud praegusel juhul alust, panevad kolleegiumi muret tundma määruskaebemenetluses ning esialgse õiguskaitse taotlustega esitatud mõlema vanema tõendid ja helisalvestised ning nendelt kostuv laste isa raev ja pahameel, mida ta väljendab ema suunal. Kolleegium nõustub maakohtuga, et pärast lahku kolimist on mõlemad vanemad laste suhtes mõtlematult, laste tundeid ja heaolu arvestamata enesekeskselt käitunud. Lastel on õigus suhelda mõlema vanemaga, seega kui vanemad on suhtlemise korras kokkuleppele jõudnud, siis kahjustavad nad laste heaolu, kui nad neist kokkulepetest kinni ei pea. Vanem ei tohi takistada teisel vanemal lastega suhtlemist. Praegu aga nähtub vanemate esitatud tõenditest isa tugev surve muuta maakohtu määratud suhtluskorda ning seda lapsi ära kasutades. 24.
  18. Viimaste menetlusdokumentidega esitatud helisalvestistelt nähtub selgelt, kuidas isa püüab lapsi sundida ema kuuldes väljendama, et lapsed ei taha ema juurde minna, kuigi suhtluskorra kohaselt on lastel õigus ema juures olla üle nädala alates pühapäeva lõunast. Helija videosalvestistelt nähtub, kuidas isa surub emale jõuliselt peale oma tahet saavutada kokkulepe suhtluskorra muutmiseks, sõimates ema inetute väljenditega (isa 08.10.2021 menetlusdokumendi lisa 1, ema 22.10.2021 menetlusdokumentidele lisatud helifailid ajavahemiku 16.–19.10.2021 vanemate vaheliste telefonivestluste salvestistega) ning avaldades survet ähvardusega, et kui ema ei nõustu, siis ei toogi isa lapsi enam ema juurde. Lisaks avaldab isa ema mõjutamiseks survet lastele, nõudes neilt kinnitust, et nad ei soovi ema juurde minna. Esitatud salvestistelt nähtub, kuidas vanem laps pöörab pilgu vaikselt „ei“ vastates maha, kui isa palub tal vastata, küsimusele, kas ta soovib ema juurde minna. See vaatepilt on kurb, sest see väljendab lapse ebakindlust ja hirmu. Isa suhtlusstiilist ja nõudlikust kõnemaneerist kostub ähvardus. Ema peale karjumine laste kuuldes ning ema ründav ja solvav sõnakasutus väljendab isa hoiakut ema suhtes ja viitab selgelt vaimsele vägivallale ema suunal. Menetluses ei ole tõepoolest tuvastatud isa vägivaldsust laste suhtes. Kuid isa verbaalne vägivald laste ema suhtes ning ema õiguste eiramine laste suhtluskorra tagamisel teevad kolleegiumile tõsist muret. Pingeline ja ebaturvaline õhkkond, mida selline käitumine lastele tekitab, avaldab halba mõju nende vaimsele tervisele ja heaolule. Isa pöördus
  19. oktoobril ise Tallinna Lastehaiglasse, et saada hinnangut vanema lapse tervisele. Anamneesi kohaselt on laps kurvameelne ning arst on leidnud, et selle põhjuseks on sotsiaalsed ja psühholoogilised probleemid (dtl 1203). Seega mõistab isa tegelikult, et lastega ei ole kõik päris korras ja ta on laste pärast mures. Kuid tema 21 2-21-2598 käitumisest järeldub, et ta ise ei taju ennast laste vaimse tervise ohustajana. Seetõttu peab kolleegium vajalikuks selle asjaolule menetluses eraldi tähelepanu juhtida. Kolleegium selgitab siinjuures, et kui maakohtu määruse edasisel täitmisel ikkagi ilmneb, et isa ei ole jätkuvalt võimeline maakohtu määratud suhtluskorda emaga rahumeelselt läbirääkides täitma, võib kohtul tekkida siiski alus vanemate hooldusõiguses isa käitumise tõttu muudatuste tegemiseks. Eelnevat arvestades soovitab kolleegium isal tõsiselt kaaluda oma käitumises ja suhtumises laste emasse muudatusi teha ning püüda laste emasse ja lastesse lugupidavamalt ja hoolivamalt suhtuda. 24.
  20. Eelnevaid asjaolusid arvestades ei nõustu kolleegium ka isa määruskaebuse väitega, mille kohaselt ametnikud suunasid isa alusetult programmi „Hoolivad isad“. Viidatud koolitus aitaks isal paremini mõista oma käitumise laiemaid mõjusid lastele. Koolituse kodulehel esitatud tutvustuse kohaselt on selle eesmärk senisest enam ja paremini kaasata isasid laste kasvatamisse ning programm on kasulik ka neile isadele, kellel on probleemsed suhted oma lastega või laste emaga. Samuti selgitatakse tutvustuses, et kohtumiste jooksul on isadel võimalik arendada eluterveid võtteid oma vihaemotsioonide ohjeldamiseks ning mõista, mil moel isa käitumine mõjutab lapsi ja nende ema.1 Seega ei saa kolleegium nõustuda määruskaebuses esitatud väitega, et programm on mõeldud eelkõige (füüsiliselt) vägivaldsetele isadele.
  21. Laste ema ja isa esitasid määruskaebemenetluse ajal ringkonnakohtule ka esialgse õiguskaitse taotlused, mille ringkonnakohus vaatab menetlusökonoomia kaalutlustel läbi koos esitatud määruskaebusega. 25.1.

§ 551

lg 1 kohaselt võib kohus hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel määrusega esialgse õiguskaitse korras rakendada hagi tagamise abinõusid. 25.

  1. Laste ema esitatud esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt on vanematel erimeelsused seoses noorema lapse lasteaias käimisega, mistõttu ema taotles kohtumenetluse ajaks otsustusõiguse saamist lapse lasteaia valiku küsimuses. Taotluse kohaselt võttis laste isa noorema lapse senisest inglisekeelsest lasteaiast ära, kuna isal tekkis lasteaia töötajatega konflikt. Laste ema hinnangul on nooremale lapsele lasteaias käimine vajalik kooliks ettevalmistumisel ja sotsialiseerumisel ning riigikeele omandamisel. Laste ema hinnangul õpib laps sellises vanuses keeli kergesti, mistõttu ei ole lapsel keeruline uues keelekeskkonnas kohaneda. Isa esitas samuti taotluse noorema lapse lasteaia valiku osas otsustusõiguse saamiseks. Isa selgituse kohaselt ei ole praegusel juhul lapse lasteaeda viimine hädavajalik, kuna laps on alles 4-aastane ning ei vaja sotsialiseerumist. Isa ei nõustunud emaga, et lapsel on kerge uued keeled selgeks õppida ning et lasteaias käimine on kasulik kooliks ettevalmistumisel. Seetõttu pidas isa lapsele sobilikuks ainult inglisekeelset lasteaeda. Laste esindaja leidis, et lasteaias käimine on lapsele kasulik ning tagab talle vajaliku arengukeskkonna. Samal seisukohal olid ka mõlema linnaosa esindajad. 25.
  2. Kolleegium ei nõustu isa esialgse õiguskaitse taotluse väidetega, mille kohaselt ei ole lapsel praegusel hetkel vajadust lasteaias käia ning muus kui inglisekeelses lasteaias käimine oleks vastuolus lapse huvidega. Kolleegiumi hinnangul tuleb praegusel juhul rahuldada ema esitatud esialgse õiguskaitse taotlus ning anda kohtumenetluse ajaks otsustusõigus lasteaia valiku osas lapse emale. Kolleegium nõustub laste esindaja ning linnaosa esindajate seisukohtadega, et lasteaed tagab lapsele vajaliku igapäevarutiini ja stabiilse arengukeskkonna, mida praeguses menetluses esitatud dokumentides on ka laste isa oluliseks pidanud. Samuti nõustub kolleegium linnaosa 1 Vt täpsemalt programmi tutvustuse osa isale: https://vaiter.ee/hoolivad-isad/ 22 2-21-2598 esindajate seisukohtadega, et lapse huvides on alustada muude keelte õpinguid juba lasteaiaeas. Erinevate keelte oskus annab nooremale lapsele võrreldes vanema lapsega palju laiema koolivaliku. Vanemal lapsel oli hea inglise keele oskuse tõttu võimalik taotleda koolikohti üksnes inglisekeelsetes koolides. Lisaks inglise keele oskusele tagab eesti ja vene keele oskus lapsele kiirema kohanemise ja sotsialiseerumise koolis. Kolleegiumi seisukohti kinnitavad isa määruskaebemenetluses esitatud täiendavad tõendid (vanema lapse suhtlemisprobleemide ja vägivallajuhtumite kirjeldused koolis, dtl 1176-1190). Isa esitatud kirjavahetuses vanema poja kooliga seotud juhtumid viitavad selgelt, et vanema enda teadmata mõjutab lapsi ja nende lävimist teisest kultuurist lastega selle vanema halvustav suhtumine teisest kultuurist inimestesse ja nende keelesse. Just selline tõrjuv suhtumine (mida isa on väljendanud ema emakeele, vene keele suhtes) põhjustabki ka vägivalda ja teeb laste integreerumise nende elukohariigi ühiskonda ja sotsialiseerumis koolis keerulisemaks. Kui laps kohaneb teise keeleruumiga juba nooremas eas, aitab see ära hoida hilisemad konfliktid koolieas, mis võivadki olla osaliselt põhjustatud keelebarjäärist. Neid asjaolusid ja ka isa enda esitatud tõendeid arvestades on noorema lapse huvides omandada juba enne kooli rohkem keeli, eelkõige oma elukohariigi keel, kuid ka oma ema keel. Keelteoskus tagab lapse parema toimetuleku tulevikus, mistõttu on keeleõppe võimaldamine eesti- või venekeelses lasteaias käimisega lapse parimates huvides.
  3. Isa esitas
  4. oktoobril 2021 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohtul määrata kohtumenetluse ajaks laste suhtluskord vanematega selliselt, et lapsed elavad kolm nädalat isa juures ja ühe nädala ema juures. Isa annab lapsed emale üle ema elukohas
  5. oktoobril 2021 kell 13.00 ning läheb lastele ema elukohta järele
  6. novembril 2021 kell 13.
  7. Edaspidi toimub laste üleandmine vastavalt kolme ja ühe nädala möödumisel pühapäeviti kell 13.00 ema elukohas. Isa hinnangul oleks selline suhtluskord laste huvides, sest lapsed on ise selleks soovi avaldanud. Kolleegiumi hinnangul tuleb laste isa taotlus kohtumenetluse ajaks maakohtu määratud suhtluskorrast erineva suhtluskorra määramiseks rahuldamata jätta. Maakohus tuvastas ning ringkonnakohus nõustub sellega, et nädala kaupa kummagi vanema juures viibimine vastab kõige paremini laste huvidele. Ema on sellise suhtluskorraga nõustunud. Laste isa taotlusest ei nähtu uusi kaalutlusi, mida maakohus hooldusõiguse küsimuse lahendamisel ei oleks analüüsinud. Kolleegiumi hinnangul ei ole lapsed sellises vanuses, kus suhtluskorra määramisel saaks võtta aluseks nende isale väljendatud soovi. Menetluses isa poolt esitatud tõenditest lähtudes on kolleegiumil ka põhjust kahelda, et tegemist on laste tegeliku tahtega. Pigem väljendab laste isa taotlus tema soovi lapsed emast võõrandada. See aga ei ole kooskõlas laste huvidega. Eespool on isa esitatud tõendite usaldusväärsust seoses laste väljendatud soovidega põhjalikumalt analüüsitud (vt määruse p 24.7). Kuna isa taotlus lastega suhtlemise korra muutmiseks tuleb jätta rahuldamata, jääb jõusse maakohtu määrusega esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskord, mille kohaselt vanemad peavad võimaldama lastega teineteisega suhelda selliselt, et lapsed viibivad kummagi vanema juures nädala kaupa. Menetluskulud 27.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades vaidluse asjaolusid, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda, v.a alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (

§ 172lg 3).

23 2-21-2598 Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 24

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.