Obsah (6)

§ 199§ 202§ 184§ 64§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. november 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-5539 Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk Kohtukoosseis V

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 2 aasta vangistusega,

§ 202

lg 2 p 2 järgi 4 kuu vangistusega ja

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi 3 aasta 2 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks üksikkaristustest raskeimaga, mõisteti kuritegude kogumis A. Babtšenkole liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 14.05.2018 kuni 15.05.2018, 13.07.2018 kuni 14.07.2018, 28.11.2018 ning 05.01.2019, s.o 6 päeva, kandmisele jäi 3 aastat 1 kuu 24 päeva vangistust, mille ärakandmist arvestati alates A. Babtšenko kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 20.03.

1. Karistuse kandmise aja lõpp 14.05.
3. Tartu Maakohtu 29.09.2021 määrusega jäeti A. Babtšenko ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
4. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud – süüdimõistetu on kandnud

§ 76lg 2 p 2 toodud nõutava osa karistusest ning tal on garanteeritud elukoht XXX.

2.

1. Materiaalsete eelduste osas leidis maakohus, et kuigi isiku käitumine vangistuse jooksul on olnud üldjoontes korrektne, on A. Babtšenko puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud 7 korda. Kehtivaid kriminaalkaristusi on
2. Vanglas viibib isik viiendat korda. Seega vangistus kui spetsiifiline karistusliik pole muutust eluviisides kaasa toonud. Praegu kannab isik karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, varguse ning süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise eest. Varasemalt on kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt teda kriminaalkorras karistatud varguste, röövi ning tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest. Kuriteod on pandud valdavalt toime eesmärgiga saada majanduslikku kasu. Lisaks on õigusvastast käitumist soodustanud narkootikumide tarvitamine, puudulikud toimetuleku- ja probleemilahendusoskused ning grupi mõju. 2.
3. Positiivseks luges maakohus A. Babtšenko osalemise erinevates rehabiliteerivates tegevustes: majandustöödel osalemine, aktiivselt sõltuvusteemalistel loengutel osalemine, sõltuvusrehabilitatsiooniprogrammis osalemine, tagasilanguse ennetamise tugigrupis osalemine, programmis Igapäeva valik osalemine. 2.
4. Peamiseks murekohaks on süüdimõistetul joovastite tarvitamine. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on A. Babtšenkol diagnoositud nii alkoholisõltuvus kui ka sõltuvus narkootikumidest. Alkoholisõltuvust on isik tunnistanud, kuid on väitnud, et enne praegust vangistust tarvitas alkoholi väga harva. Vangla koostatud iseloomustusest nähtuvalt ei ole alkoholi tarvitamine siiani õigusvastast käitumist esile kutsunud. Küll aga on isik kuritegusid toime pannud seoses narkootiliste ainete tarvitamisega. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et A. Babtšenko proovis esimest korda narkootilisi aineid
5. aastal, süstides amfetamiini. Enne käesolevat vangistust tarvitas igapäevaselt amfetamiini, GHB-d, MDMA-d ja kanepit. Isikul on esinenud üledoose. Tutvusringkonnas on palju tuttavaid, kes tarvitavad narkootikume ning narkootikumide tarvitamine on põhjustanud õigusvastast käitumist. Kinnipeetav on ka varasemate vangistuste ajal tegelenud sõltuvusprobleemiga, kuid on tunnistanud, et vangistusest vabanedes on iga kord kohe uuesti narkootikume tarvitama hakanud. On viibinud ka Sillamäe rehabilitatsioonikeskuses, kuid lahkus, sest soovis narkootikume edasi tarvitada. Raha narkootikumide tarvitamiseks on isik hankinud kriminaalsel teel. A. Babtšenko on iseloomustusest nähtuvalt narkootikume käidelnud selleks, et olla ise ainega varustatud. Kriminaalhooldusametniku vestlusest kinnipeetava täditütrega selgus, et kinnipeetav on vanglas olles võtnud kontakti programmi „Sütik“ läbiviijatega ja kavatseb hakata vabaduses osalema uimastisõltuvusest vabaneda soovijate programmis. Samas väitis isik kohtuistungil, et usub, et saab tugiisiku toel ise hakkama, sest tema narkootikumide tarvitamise probleem ei ole suur. Kuigi A. Babtšenko on vangisuses tunnistanud narkoprobleemi olemasolu, siis näitab kinnipeetava poolt kohtuistungil väidetu, et tema motivatsioon muutuda ei ole tugev. Kesisele keskendumisvõimele ja motivatsioonile viitavad ka erinevate sotsiaalprogrammide läbiviijad. Arvestades asjaolu, et varasemalt on isik vanglast vabanedes jätkanud narkootiliste ainete tarvitamist ning ka rehabilitatsioonikeskuses viibides omal soovil lahkunud, eesmärgiga narkootikume edasi tarvitada, siis puudus maakohtul veendumus, et senine vangistus on pannud süüdlast oma käitumist ja eluviise sisuliselt muutma. Nii avaldas ka programmis 12 sammu, et vabanemisel on soov hakata käima AN tugigruppides. Saab aru, et nende kogemuse ja toega saab lihtsamini toime tulla tulevaste raskustega ning vältida tagasilangust. Programmi Tagasilanguse ennetamise tugigrupp läbiviija on tagasisides märkinud, et kinnipeetav on pidanud vajalikuks, et peab otsima kõrvalist abi. Uimastivaba elu plaanis pidas enda jaoks oluliseks teha pikemaajalisi plaane, liikuda edasi pigem aeglaselt, alustades peale vanglat oma elu uutmoodi ülesehitamist rehabilitatsioonikeskusest. Kohtuistungil 22.09.2021 leidis, et talle on määratud tugiisik ja saab ise hakkama, sest suuri probleeme halbade narkootikumidega pole. Arvestades, et süüdlane tarvitab narkootikume
6. aastast alates, s.o 22 aastat, ning isik on saamas 33-aastaseks, siis on ta erinevaid narkootilisi aineid tarbinud valdava osa oma elust. 2 Seetõttu pole usutav, et kinnipeetav vabaduseks oleks suuteline sõltuvust joovastitest omal käel ja ilma süstemaatilise abita kontrolli all hoidma ning tagasilangus on enam kui tõenäoline ehk siis reaalne. See suurendab uute kuritegude toimepanemise riski paraku kordades. 2.
7. Süüdimõistetul puudub vabanedes garanteeritud töökoht. Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et enne praegust vangistust A. Babtšenko tööl ei käinud ning peamiselt sai raha kuritegelikul teel. Kuigi kinnipeetava iseloomustusest selgub, et isikul on vabanedes olemas kindel töökoht Davidresto OÜ restoranis Fortuna ning isik on ka kohtuistungil väitnud, et saab seal vabanedes töötama hakata, siis ei nähtu kohtule esitatud dokumentidest, et ettevõte oleks andnud garantiikirja töökoha võimaldamise kohta. TÄITIS andmetel on A. Babtšenkol võlgnevusi 11487,37 eurot. Vanglast vabanemisel on täditütar lubanud süüdimõistetut majanduslikult toetada, kuid maakohus ei pidanud seda jätkusuutlikuks tegevuseks, sest see ei vähendaks vähimalgi määral A. Babtšenkol lasuvat riski senise kuritegeliku eluviisiga jätkamiseks. Seda enam, et isik on pannud varasemalt kuritegusid toime just eelkõige majandusliku kasu saamise eesmärgil. 2.
8. Isiku tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse mõtteviisiga isikud, kelle poolt on süüdimõistetu olnud mõjutatav. Iseloomustusest nähtub, et A. Babtšenko on tarvitanud koos tuttavatega narkootikume ning pannud koos toime kuritegusid. Samuti selgub kinnipeetava iseloomustusest, et varasema kriminaalhoolduse ajal on süüdimõistetu jätkanud suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega. 2.
9. Maakohtul puudus kindlus selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Materjalidest nähtub, et varasem kriminaalhooldus on ebaõnnestunud – ta on pannud katseajal toime uue kuriteo ning rikkunud korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid ning eelkõige ohtu uute kuritegude toimepanemiseks. Määruskaebus
10. Tartu Maakohtu 29.09.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Babtšenko, kes soovib, et kohus vaataks asja veel üle, sest kõik asjad ei ole nii nagu tundub. See karistusaeg on tekitanud süüdimõistetule ravimatu haiguse epilepsia, tervis on väga halb ning see annab põhjuse mitte tarvitada narkootikume. A. Babtšenko on teinud kõik, et sõltuvusest vabaneda, on läbinud programme ja jätkab seda ka vabaduses. Süüdimõistetul on sugulased, kes aitavad tal sõltuvusest lahti saada, sellepärast läheb elama Lääne maakonda. Seal ei ole kriminaalkorras karistatud tuttavaid. A. Babtšenko soovib endaga edasi tegeleda ja elada õiguskuulekat elu. Töökoha osas leidis süüdimõistetu, et kuna kriminaalhooldaja vestles tööandajaga, siis ei ole garantiikirja vaja. Süüdimõistetu kinnitab, et tal on töökoht olemas. A. Babtšenko on aru saanud oma vigadest, on motiveeritud muutuma ning tal on olemas kindel sihtmärk alustada uut elu. A. Babtšenko lubab olla korralik, töökas, seadusekuulekas ning tegeleda oma sõltuvusprobleemiga. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna esitatud määruskaebus alust maakohtuga mittenõustumiseks. Küll leiab kohus, et maakohus on lubamatult tuginenud arhiveeritud karistustele.
12. Taaskord peab ringkonnakohus juhtima maakohtu tähelepanu sellele, et arhiveeritud ehk kustunud karistustele tuginemine ei ole lubatud. Maakohus on välja toonud, et: „Kinnipeetava 3 iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud 7 korda. Kehtivaid kriminaalkaristusi on
13. Vanglas viibib isik viiendat korda. Seega vangistus kui spetsiifiline karistusliik pole muutust eluviisides kaasa toonud. Praegu kannab isik karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, varguse ning süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise eest. Varasemalt on kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt teda kriminaalkorras karistatud varguste, röövi ning tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest.“ Kohtuasjas nr 3-1-1-12-17 tehtud määruse p-s 29 märkis Riigikohus, et olukorras, kus osa isiku karistatust puudutavaid andmeid on kustunud, ei ole kohtud õigustatud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel nendele andmetele tuginema. Seega nähtub Riigikohtu praktikast selgelt, et karistusregistri arhiivi kantud andmetele pole lubatud tugineda muu hulgas siis, kui kohus lahendab

§ 76

lg 4 alusel süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust.

§ 76

lg 4 alusel tehtud otsustus, mis rajaneb süüdlase varasema elukäigu hindamise osas karistusregistri arhiivi kantud andmetele, on vastuolus KarRS § 5 lg-te 1 ja 2 nõuetega. Ringkonnakohus kontrollis A. Babtšenko karistatust karistusregistri järgi. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 2 kehtivat kriminaalkaristust ja need on

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9;

§ 184

lg 2 p-de 1, 2;

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 ja

§ 202lg 2 p 2 järgi.

Tulenevalt eelnevast ei pea ringkonnakohus õigeks, et maakohtu määruses viidatakse ka n-ö kustunud karistustele ning tekitatakse lugejas justkui arvamus, et need on eraldiseisvalt arvesse võetud asjaolud. Maakohus lubamatult viitab, et isik kannab vangistust viiendat korda ning et süüdimõistetut on karistatud röövi ning tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest. Seega leiab ringkonnakohus, et viited kustunud karistustele tuleb maakohtu määrusest jätta välja. 6. Muus osas on maakohtu määrus nõuetekohane ning ringkonnakohus nõustub sellega, mistõttu ei too määruskaebus endaga kaasa maakohtu määruse tühistamist ega süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku edasise õiguskuuleka käitumise olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid, kuid arvesse tuleb võtta ka veel isiku elutingimusi ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivaid tagajärgi. (RKKKm asjas nr 31-1-12-17, p 20) Süüdimõistetu käitumisele vangistuse ajal ei saa etteheiteid teha, sest tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, millist seisukohta on jaganud ka maakohus. Järgmiseks tuleks vaadata süüdimõistetu individuaalse täitmiskava poole, millest tulenevalt põhjapanevaid järeldusi teha võimalik ei ole. Nii on maakohus küll põhjalikult välja toonud, millised tegevusi on süüdimõistetu vangistuses läbinud, st süüdimõistetu ei ole keeldunud programmide läbimisest, kuid ka nendele tegevustele antud tagasiside tulemusena on alust kahelda nende tegevuste mõjus süüdimõistetu edasisele käitumisele ning retsidiivsusriski maandamisele. Faktist, et süüdimõistetu on midagi läbinud, on vähe kasu. Peab tekkima ka veendumus, et süüdimõistetu on sellest omandanud midagi, mis hoiaks ära edasiselt uusi kuritegusid. Nii on tekkinud ka viimati läbitud programmi Igapäeva valik (läbis programmi 19.01.2021- 13.04.2021) läbimise tulemusena läbiviijas mure süüdimõistetu edasise käekäigu osas seoses tema keskendumisvõimega programmi läbimisel. Maakohus on ka väga põhjalikult analüüsinud A. Babtšenko varasemat elukäiku seoses narkootikumide tarvitamise ning sõltuvusprobleemidega üldiselt. Süüdimõistetu on väidetavalt ka varem tegelenud probleemiga, kuid edutult. Käesolevalt ei esine asjaolusid, mis annaksid 4 aluse järelduseks, et selles osas oleks retsidiivsusrisk viidud miinimumini. Ka varasem tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei pannud süüdimõistetut oma käitumist muutma. Elukoht oli süüdimõistetul ka enne vangistust, küll mitte samal aadressil, kuid see ei hoidnud ära uusi kuritegusid. Maakohus on märkinud, et süüdimõistetul puudub garanteeritud töökoht. Süüdimõistetu jätkuvalt väidab, et tal on see olemas. Ometigi ka määruskaebuse esitamisel ei pidanud süüdimõistetu vajalikuks selles osas garantiikirja esitada, mistõttu selliseks tõsikindlaks järelduseks, et garanteeritud töökoht olemas on, alust ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine kogumis asjaolusid, mis annaksid aluse süüdimõistetu usaldamiseks ning järelduseks, et uute kuritegude risk oleks viidud miinimumini ja süüdimõistetu vabastamine oleks põhjendatud. 7. Lisaks, nagu on märkinud ka maakohus, siis varasemalt on süüdimõistetu suhtes kriminaalhooldus ebaõnnestunud. Nimelt on süüdimõistetut varasemalt ennetähtaegselt vabastatud (kriminaalasi nr 1-16-9160, kehtiv karistus) kriminaalhooldusele koos täiendavate kontrollkohustustega, kuid see on ebaõnnestunud, sest A. Babtšenko karistus pöörati täitmisele, kuna ta tegutses vastutustundetult ning suhtus ükskõikselt kriminaalhooldusesse ja sellega kaasnevatesse kohustustesse. A. Babtšenko ei täitnud registreerimiskohustust ning kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevalt asjaolusid, mis annaksid alust järelduse, et sel korral kriminaalhooldus õnnestuks. 8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg-st 3 tuleb jätta Tartu Maakohtu 29. septembri 2021 määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta selle põhjendustest välja viited kustunud karistustele. Määruskaebus jääb rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Erkki Hirsnik 5