← Eesti

1-16-10407/79

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. november 2021 Kohtuasja number 1-16-10407 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi Sergei Arslanovi (isikukood 37201145210) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
  2. oktoobri 2021 määrus Määruskaebuse esitaja süüdimõistetu Sergei Arslanov Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja Lõuna abiprokurör Triin Tumala Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  3. oktoobri 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  4. Viru Maakohtu
  5. septembri 2017 otsusega tunnistati Sergei Arslanov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 133 lg 2 p 10, § 1332 lg 2 p 1, § 141 lg 1, § 175 lg 11 ja § 178 lg 11 järgi ning teda karistati KarS § 64 lg 1 alusel 6 aasta ja 11 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust S. Arslanovile Harju Maakohtu
  6. juuni 2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 7 aastat ja 9 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
  7. juuni 2016 ning karistusaeg lõppeb
  8. märtsil
  10. Tartu Vangla esitas
  11. juulil 2021 Tartu Maakohtule materjalid S. Arslanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  12. Tartu Vangla ega prokuratuur S. Arslanovi vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
  13. Tartu Maakohus jättis
  14. oktoobri 2021 määrusega S. Arslanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult sellised.
  15. Formaalsed eeldused S. Arslanovi vabastamiseks on täidetud.
  16. Vangla materjalide kohaselt on S. Arslanovit korduvalt kriminaalkorras karistatud, kehtivaid kriminaalkaristusi on tal kaks. Varasemalt on S. Arslanov pannud toime varavastaseid kuritegusid, piinamise, ähvardamise, kehalise väärkohtlemise ja raskete kehavigastuste tekitamise. Viimase otsusega karistati teda kupeldamise, vägistamise, lapsporno valmistamise ja selle võimaldamise ning inimkaubanduse ja alaealise suhtes toime pandud inimkaubanduse eest. Kuritegude toimepanemist on soodustanud puudulik probleemide lahendamise oskus, seksuaalne motiiv ja majandusliku kasu saamine. S. Arslanov on pannud kuritegusid toime nii impulsiivselt kui ka planeeritult. Iseloomustuse kohaselt on praegune vangistus S. Arslanovile järjekorras neljas, mis näitab, et vangistus kui spetsiifiline karistusliik pole muutust tema eluviisides kaasa toonud. Samuti ei ole S. Arslanov pidanud käesoleva vangistuse jooksul kehtivatest reeglitest kinni. Teda karistati distsiplinaarkorras kambris talle mittekuuluvate esemete hoidmise eest. Iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul on S. Arslanovil esinenud ka üksikuid intsidente seoses ametnikele allumatusega. Seega ei ole S. Arslanov ka kinnipidamisasutuses järginud kehtivaid norme, mistõttu puudub kohtul vähimgi alus eeldada, et ta suudaks ennetähtaegsel vabanemisel jätkata elamist õiguskuulekalt ning järgida käitumiskontrolli nõudeid. Seda enam, et S. Arslanov jätkas eelmisel kriminaalhooldusperioodil kuritegude toimepanemist, sooritades viimase süüdimõistmise aluseks olevad seksuaalkuriteod.
  17. On positiivne, et vangistuse ajal on S. Arslanov õppinud eesti keelt. Rehabiliteerivatest tegevustest oli S. Arslanov planeeritud osalema sotsiaalprogrammides „Viha ja kriitika“ ning „Uus suund“, kuid läbiviijate puudumise tõttu ei ole ta seni saanud neist programmidest osa võtta. Kuna S. Arslanov ei ole programmides osalenud ega ole saanud sellest tulenevalt kuritegude toimepanemist soodustanud tegureid analüüsida, ei ole kohtul võimalik anda ka hinnangut, kas isiku mõtteviisis ja hoiakutes on toimunud muutusi õiguskuulekuse suunas või mitte. Vangla iseloomustusest ja S. Arslanovi kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et ta ei tunnista toimepandud kuritegusid ja pisendab enda osa nende toimepanemises. Süüd selles, miks ta praegu karistust kannab, näeb S. Arslanov pigem õiguskaitseorganitel ning kannatanutel. Oma vastutuse eitamine ning rolli pisendamine viitab sellele, et S. Arslanovile mõistetud karistus ei ole veel täitnud oma eesmärki. Ta ei ole mõistnud toimepandud kuritegude raskust ning seda, et selliseid tegusid ei tohi korrata. Lisaks näitab toimepandud kuritegude eitamine ning oma rolli mittenägemine ilmekalt, et S. Arslanov ei ole valmis kuritegude põhjuseid analüüsima ega oma eluviisis õiguskuulekuse suunas muutusi tegema.
  18. Vabanemise korral puuduks S. Arslanovil garanteeritud töökoht. Iseloomustuse kohaselt nähtub töötamise registrist vaid kaks S. Arslanovi ametlikku töösuhet. Need on kestnud vaid mõne kuu. Ka vahetult enne vangistust puudus S. Arslanovil ametlik töökoht. Varasemalt on ta pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ning ka viimases kuriteos oli kupeldamise ja inimkaubanduse puhul üheks soodusteguriks soov saada majanduslikku kasu. Vangla materjalide kohaselt ei ole S. Arslanovil täitmata rahalisi nõudeid. On kiiduväärt, et vangistuse ajal on S. Arslanov osalenud tööhõives ning töödistsipliiniga tal probleeme esinenud ei ole. On põhjust arvata, et töötamine vanglas aitab luua töötamisharjumust, soodustab vanglast vabanemisel töökoha leidmist ning püsivamate töösuhete loomist. Arvestades toimepandud kuritegusid ja vabaduses töötamisharjumuse puudumist, puudub kohtul aga veendumus, et lisakohustuste määramine maandaks riski, et S. Arslanov võib ka edaspidi panna majandusliku kasu saamiseks toime kuritegusid.
  19. Vangla iseloomustuse kohaselt puuduvad ametlikud viited sellele, et S. Arslanov oleks alkoholi kuritarvitanud ning alkoholijoobes olles kuritegusid toime pannud. Lisaks selgub iseloomustusest, et isiku kuriteod ei ole olnud seotud ka narkootikumide tarvitamisega. Samas nähtub vangla 2

(4)iseloomustusest, et S. Arslanov on varasemalt tunnistanud heroiini, kokaiini, amfetamiini ja kanepi tarvitamist, kuid hiljem seda eitanud. Kohtuistungil tunnistas S. Arslanov, et on tarvitanud amfetamiini, kokaiini ja alkoholi. Vangla hinnangul on S. Arslanov esitanud varem sõltuvusainete tarvitamise kohta valeandmeid, et minna sõltuvusrehabilitatsiooniosakonda, sest seal oleks paremad olmetingimused. Samuti selgub vangla materjalidest, et S. Arslanov on manipulatiivne ning annab küsimustele niisuguseid vastuseid, mis aitaksid tal saavutada oma eesmärke. Kuna S. Arslanov on jätkanud vastuoluliste väidete esitamist, siis vähendab see kohtu hinnangul ka tema kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsust.
  1. Positiivsena saab välja tuua küll elukoha ja toetava lähedase (ema) olemasolu vabaduses, kuid ennetähtaegse vabastamise otsustust ei saa neile asjaoludele rajada, kuna isikust lähtuv oht panna toime uusi raskeid kuritegusid on jätkuvalt kõrge. S. Arslanovi varasem elukäik ning temast lähtuv retsidiivsusrisk kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustavad asjaolud. Kohus ei ole kindel selles, et vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav S. Arslanovi uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Seega tuleb S. Arslanovil jätkata karistuse kandmist. Määruskaebus
  2. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Arslanov. Ta palub enda ennetähtaegset vabastamist rehabilitatsioonikeskusesse koos elektroonilise valvega. Kuna ta on alates
  3. aastast sõltuv narkootikumidest ja alkoholist, on Lootuse küla nõus võtma teda enda juurde. Vanglas on ta käitunud korrektselt, töötab koristajana ja käib eesti keele kursusel. Ta on mitu korda küsinud kontaktisikult, millal algavad sotsiaalprogrammid – ent seni pole nad veel kahjuks alanud. Ta tahab teada, miks teda rehabilitatsioonile ei lastud.
  4. aasta septembris oli tal Narva prokuröriga kokkulepe ning siis ütles prokurör, et ei ole vastu tema vabanemisele poole karistusaja pealt elektroonilise valve alla. Lisaks lubas prokurör tühistada ühe tema paragrahvi, kuid tingimusel, et ta töötab vanglas, õpib eesti keelt ja läbib sotsiaalprogrammid. Üldmenetluses lubas prokurör küsida karistuseks 13–14 aastat ning seega ei olnud tal pika karistusaja hirmus väljapääsu. Lisaks lubas prokurör lisada enda poolt veel ühe kuu karistusaega. Küsimusele, mille eest, prokurör ei vastanud ning seda tahaks S. Arslanov nüüd teada. Ta üritas kõiki prokuröri nõudeid täita ning helistas prokurörile vanglast, et kokkulepet meelde tuletada. Prokurör aga ei andnud nõusolekut tema vabastamiseks, pettis ega tühistanud paragrahvi. Vägistamist ei olnud: vahekord toimus vastastikusel nõusolekul. Ta suhtleb kannatanuga senini. Kannatanu ei esitanud koheselt kuriteoavaldust, vaid seda palus tal teha uurija. Riigipoolne advokaat S. Arslanovit ei aidanud ja abi ei olnud tal ka lepingulisest advokaadist. Ka ei ole ühtegi tõendit, et ta oleks saatnud või sundinud kedagi prostitutsiooniga tegelema. Ta vaid lõbustas end internetis, mõeldes välja mitteeksisteerivad tööd Saksamaal prostituudina erootikasalongis. Ringkonnakohtu seisukoht
  5. S. Arslanovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolule. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. aprilli 2017 määrus asjas nr 31-1-12-17, p 16) 3
(4)
  1. Ringkonnakohus leiab, et S. Arslanovit vabastamata jättes ei teinud maakohus kaalutlusviga. Kuna maakohus põhjendas igati piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa S. Arslanovit ennetähtaegselt vabastada ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei korda kohtukolleegium juhinduvalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 neid põhjendusi üle. Määruskaebusele vastab ringkonnakohus järgmist.
  2. Kõik väited seoses ebaõige süüditunnistamisega, väidetava prokuröri pettusliku käitumisega ja kaitsja abita jätmisega jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuivõrd need väited on paljasõnalised.
  3. Tõele ei vasta S. Arslanovi väide, et vangistuses on ta käitunud korrektselt. Kuigi ta on osalenud tööhõives ja riigikeele õppes, ei saa tähelepanuta jätta, et tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Selle põhjal ei saa järeldada, et vangistuses on ta käitunud üdini korrektselt. Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda ei ole S. Arslanovit toimikumaterjalide kohaselt üle viidud seetõttu, et vangla arvamusel valetas S. Arslanov oma varasema narkootikumide tarvitamise kohta, et saada sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas tavalistest paremad olmetingimused.
  4. S. Arslanov on juba korduvalt kandnud vangistust, kuid siiski kuritegelikku käitumist jätkanud. Viimased kuriteod pani ta toime varasema kohtuotsusega määratud katseajal. Oma kuritegusid ta ei tunnista ja pisendab nende tagajärgi. Seetõttu on kaheldav, kas ta on motiveeritud käituma teistmoodi ka tulevikus ning enam mitte kuritegusid toime panema. On alust arvata, et kuritegusid on ta pannud toime muu hulgas majanduslikel eesmärkidel. Vabanedes tal ametlik töökoht puudub. Tema varasemate väheste töökogemuste ja kutse puudumise tõttu on alust kahelda selles, et ta suudab endale kiiresti töökoha leida. Seega võib ta jätkata kuritegude toimepanemist juba majanduslikest raskustest tingituna. Kuigi tema ema S. Arslanovit toetab, ei saa sellest õiguskuulekusele suunavat mõju loota, sest selline toetus oli S. Arslanovil olemas ka varasemate kuritegude toimepanemise ajal.
  5. Kuigi S. Arslanov soovib vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse ning väidab, et tal on narkoja alkosõltuvus, ei kinnita vanglast esitatud materjalid sõltuvuste olemasolu. Isegi kui eeldada sõltuvuste olemasolu, ei saa siiski järeldada, et need oleks tinginud tema kuritegeliku käitumise. Seetõttu ei vähenda rehabilitatsioonikeskusesse asumine kuigivõrd S. Arslanovi uue kuriteo toimepanemise tõenäosust.
  6. Maakohus viitas õigesti ka S. Arslanovi manipulatiivsusele. See ilmneb mõneti ka S. Arslanovi kaebusest, kus ta nt süüdistab prokuröri sõnamurdlikkuses, viitab oma telefoniga helistamise katsele prokuröri n-ö õigesti kokkulepet täitma panemiseks ja märgib, et ta tahab prokurörilt saada vastust ühele teda huvitavale küsimusele. Selline teiste süüdistamine ja enese vääralt ohvrina näitamine viitab uute kuritegude ohule: mõned S. Arslanovi kuriteod olid samuti sellised, kus oli mõnevõrra tarvis inimestega manipuleerida (nt kupeldamine).
  7. Seega on uute kuritegude risk jätkuvalt suur, mistõttu ei ole S. Arslanovi vabastamine põhjendatud. Seda enam, et seniste kuritegude pinnalt võib S. Arslanovilt karta ka raskeid seksuaalkuritegusid. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult karta, seda väiksem peab uute kuritegude toimepanemise tõenäosus tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema. Ka ei ole põhjust arvata, et S. Arslanovist lähtuvat uute kuritegude ohtu pisendaks kuigivõrd kriminaalhooldus: jätkas ta ju eelmise käitumiskontrolli kestel kuritegude sooritamist.
  8. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  9. oktoobri 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.