lg 2 p 1, 199 lg 2 p 4 , 120 lg 1, 121 lg 2 p 3 järgi lühimenetluses Eve Soostar Prokurör Süüdistatav Kaitsja Mati King Ik 37804250249, elukoht Harjumaa, xxx vald, xxx, xxx, Eesti Vabariigi kodanik, xxxharidus; xxx, kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Harju Maakohtu 25.03.2019 otsusega
lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta ja 10 kuud, mis jäeti
MS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2; 311 ja 313: Tunnistada süüdi Mati King
lg 2 p 3 (2018 august, 2018 november, 25.02.2019 episoodid) järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust,
lg 1 (2018 august, 2018 november episoodid) järgi 3 (kolm) kuud vangistust,
episood) järgi 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt M. Kingile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 8 (kaheksa) kuud. Vastavalt
otsusega mõistetud raskeimat karistust – 1 aasta ja 10 kuud vangistust - ning liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. Tunnistada süüdi Mati King
lg 2 p 3 (2019 suve episood) järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust,
lg 1 (2020 septembri-oktoobri episood) järgi 2 (kaks) kuud vangistust,
mai, 14.09.2019.a., 2020.a. oktoobri episoodid) järgi 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust,
lg p 4 järgi 9 (üheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel suurendada mõistetud raskeimat karistust ning liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt M. Kingile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud. Vastavalt
otsusega mõistetud karistuse suurendamise teel mõistetud liitkaristuse - 2 aastat vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.
Kingi karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.17.10.2019.a.. so 2 (kaks) päeva, ärakandmisele kuulub 3 (kolm) aastat ja 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Tõkend – vahistamine – jätta suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni ja karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 19.11.2020.a. Asitõendid: 7 DVD, 9 CD ja 1 BluRay plaat salvestistega, mis asuvad kriminaalasja juures, jätta jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. 8 DNA proovi ja tulemasin (04.08.2019 sündmuskohalt Tallinnas aadressil xxx xx-xx leitud ja kaasa võetud) – antud hoiule PPA asitõendite hoiuruumi akti nr 2019-1052 alusel (kriminaalasja numbriga 19231701799) - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Želatiin tõmmiskile jalatsijäljega (15.09.2019 Tallinnas aadressil xxx xx-xx sündmuskoha vaatluse käigus talletatud) – antud hoiule PPA asitõendite hoiuruumi akti nr 2019-1200 alusel (kriminaalasja numbriga 19231602227) – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Tunnistaja J poolt menetlejale üle antud musta värvi nahast kaitseümbrises mobiiltelefon Samsung A8 IMEI-koodidega xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx, mis on paigutatud asitõendi üleandmisevastuvõtmise akti nr 20ATH05060 alusel 04.12.2020 Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlasse asukohaga Rahumäe tee 6, Tallinn – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Välja mõista M. Kingilt 1005 eurot G (ik xxxxxxxxxxx, arve nr XXXXXXXXXXXXX Luminor Pank) kasuks; 4312,15 eurot Õ (ik xxxxxxxxxxx, arve nr XXXXXXXXXXXXX, LHV Pank) kasuks ja 1580 eurot Z (ik xxxxxxxxxxx, arve nr XXXXXXXXXXXXX, Coop Pank) kasuks. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista M. Kingilt riigituludesse sundraha 876 eurot ja menetluskulud 2369,88 eurot (kaitsjatasu). KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud summas 3245,88 eurot tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 270,49 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetu postiaadressile või kinnipidamiskohta. Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu kantseleist või e-toimikust. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. TUVASTATUD ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD Mati King on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema augustikuus 2018. aastal täpselt tuvastamata ajal aadressil xxx xx-xx, xx küla, xxx vald, Harjumaa lasi kannatanule Xle (X) gaasi näkku. Oma tegevusega põhjustas M. King kannatanule füüsilist valu. Samuti Mati King novembris 2018. aastal täpselt tuvastamata ajal aadressil xxx xx-xx, xxx küla, xxx vald, Harju maakond lõi kannatanule Y korduvalt rusikatega kehapiirkonda. Sellise tegevusega tekitas M. King kannatanule füüsilist valu. Samuti tema 25.02.2019 kella 11.00 ajal xxx tänava ja xxx tänava ristmiku juures xxx alevikus xxx vallas Harju maakonnas lõi Xle korduvalt rindkere piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu. Samuti lõi M. King Cle rusikaga näo- ja rindkerepiirkonda, mille tagajärjel C tundis füüsilist valu ning sai tervisekahjustuse. 25.02.2019 isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt tuvastati Cl vasakul põsel punetus. Samuti tema 2019. aasta suvel täpselt tuvastamata ajal aadressil xxx xx-xx, xxx küla, xxx vald, Harjumaa lõi kannatanut W vähemalt kahel korral lahtise käega näopiirkonda, mille tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu. Seega pani Mati King toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise korduvalt, see on
Samuti tema augustikuus
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
King kohtu alla antud selles, et tema, isikuna kes on varem toime pannud varguse, 02.12.2018 ajavahemikul kell 12.44–14.20, võtnud salaja Q elukohas aadressil Tallinn, xxx xx-xx Qle kuuluva SEB pangakaardi nr****xxx, läks Tallinnas Katusepapi 37 asuva Swedbank sularahaautmaadi HAN00224 juurde ning varalise kasu saamise eesmärgil Q teadmata ja nõusolekuta sisestas ebaseaduslikult nimetatud pangakaardi ja PIN-koodi ning võttis kannatanu arveldusarvelt nr XXXXXXXXXXXX SEB pangas välja sularaha järgmiselt: - 02.12.2018 kella 13.40 summas 250 eurot ja - 02.12.2018 kell 13.41 summas 10 eurot. Sedasi tekitas Mati King Qle varalist kahju kokku summas 260 eurot. Samuti tema varalise kasu saamise eesmärgil ebaseaduslikult sisestas G pangakaardi ja selle PINkoodi erinevatesse Swedbank sularahaautomaatidesse ning võttis kannatanu pangakontolt nr XXXXXXXXXXXXX (Luminor Pank) kolmel korral sularaha järgmiselt: - 27.05.2019 kell 00.04 Harjumaal Kuusalu alevikus aadressil Kuusalu tee 13 asuvast Swedbank sularahaautomaadist HAN00191 summas 5 eurot; - 28.05.2019 kell 10.20 Tallinnas aadressil Viru 27a asuvast Swedbank sularahaautomaadist HAN00077 summas 750 eurot; - 28.05.2019 kell 10.21 Tallinnas aadressil Viru 27a asuvast Swedbank sularahaautomaadist HAN00077 summas 250 eurot. Sedasi tekitas Mati King kannatanule G varalist kahju kokku summas 1005 eurot. Samuti Mati King 14.09.2019 kella 18.30 paiku, pärast Zlt pangakaardi varastamist, varalise kasu saamise eesmärgil sisestas ebaseaduslikult pangakaardi ja kaardi PIN-koodi Tallinnas aadressil Pärnu mnt 12 asuva SEB panga sularahaautomaati ning võttis kannatanu arvelduskontolt XXXXXXXXXXXXX välja sularaha järgmiselt: - 14.09.2019 kell 18.34 summas 700 eurot ja - 14.09.2019 kell 18.39 summas 30 eurot, tekitades kannatanule Z arvelduskontolt sularaha väljavõtmisega varalist kahju summas 730 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, varguse ja arvutikelmuse, võttis 10.10.2020 pärastlõunal F`ilt ära AS-i SEB Pank arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX pangakaardi, eesmärgiga võtta viimase arvelduskontolt välja sularaha. Samal päeval kella 17:26 ajal sisestas Mati King varalise kasu saamise eesmärgil F`i teadmise ja nõusolekuta viimase pangakaardi ja PIN-koodi Tallinnas Katusepapi 37/Kivimurru 48 asuvasse AS-i Swedbank sularahaautomaati HAN00224 ja võttis kannatanu arvelduskontolt välja 20.00 eurot, mille omastas. Samuti sisestas ta varalise kasu saamise eesmärgil kannatanu pangakaardi ja PIN-koodi 13.10.2020 kella 01:08 ajal Tallinnas Mustakivi tee 17 asuvasse AS-i Swedbank sularahaautomaati HAN00469 ning võttis F`i teadmise ja nõusolekuta viimase arvelduskontolt kahes osas välja 480.00 eurot, mille omastas. Nimetatuga tekitas Mati King F`ile varalist kahju kokku vähemalt 500.00 eurot. Oma tegevusega pani Mati King tahtlikult toime teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamisega arvutisüsteemi, sekkudes varalise kasu saamise eesmärgil ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise, varguse ja arvutikelmuse, s.o
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
King kohtu alla antud selles, et isikuna, kes on varem toime pannud varguse, taas 04.08.2019 Tallinnas xxx xx-xx asuvas Õ korteris võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Õle kuuluvad järgmised esemed: - püksirihm Armani maksumusega 100 eurot; - 2 pudelit viina Beluga 1 l maksumusega 100 eurot pudel; - pudel konjakit Baron Ordhard 0,7 l maksumusega 80 eurot; - pudel viskit Ambelour 0,7 l maksumusega 60 eurot; - pudel šampust maksumusega 50 eurot; - pudel viina Nemiroff 0,5 l maksumusega 12 eurot; - 2 pudelit punast veini 0,7 l maksumusega 15 eurot pudel; - pudel brändit Ibis XO 0,7 l maksumusega 40 eurot; - sularaha 2000 eurot; - käekell Emporio Armani maksumusega 100 eurot; - käekell Daniel Wellington maksumusega 20 eurot; - käekell Rolex maksumusega 30 eurot; - sõiduauto Renault Latitude võti (väärtuseta); - mootorratta BMW võti (väärtuseta); - LHV panga krediitkaart (väärtuseta); Sellise tegevusega tekitas Mati King Õle varalist kahju kokku summas 2722 eurot. Samuti tema 14.09.2019 päevasel ajal Tallinnas xxx xx-xx asuvas korteris võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Zle kuuluvad järgmised asjad: - briljant suurusega 0,89 karaati (plombeeritud ümbrikus) väärtusega 350 eurot; - briljant suurusega 0,97 karaati (plombeeritud ümbrikus) väärtusega 280 eurot; - kullast naiste sõrmus helesinist värvi (läbipaistev) tehiskivi spinelliga väärtusega 150 eurot; - hõbedast naiste sõrmus kividega väärtusega 50 eurot; - metallist portsigar (musta värvi ja metallist heleda raamiga) hetkeväärtusega 10 eurot; - üle hõbetatud peeker, kõrgusega u 12 cm, läbimõõduga 8 cm, väärtusega 10 eurot; - Z nimele välja antud Coop panga pangakaart. Vargusega tekitas Mati King kannatanule Z varalist kahju kokku summas 850 eurot. Seega pani Mati King toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o
Kohtuistungil selgitas süüdistatav M. King, et süüdistus on talle arusaadav, kuid ta ei tunnista end süüdi esitatud süüdistuses. Prokurör palus M. Kinga süüdi tunnistada enne 25.03.2019 aasta kohtuotsust toimepandud
lg 2 p 3 järgi (august 2018, november 2018, 25.02.2019 episoodid) ja karistada teda vangistusega 4 kuud;
lg 1 järgi (august 2018 ja november 2018 episoodid) ja karistada teda vangistusega 3 kuud;
lg 2 p 1 (2.12.2018 episood) ja karistada teda vangistusega 1 aasta;
Kingale liitkaristuseks vangistus 1 aasta ja 3 kuud. Vähendades nimetatud karistust 1/3 võrra, mõista M. Kingale karistuseks vangistus 10 kuud. Moodustada liitkaristus
Kingale mõistetud karistust (vangistus 1 aasta ja 10 kuud) kui raskeimat, mõista M. Kingale karistuseks vangistus 2 aastat. Süüdi tunnistada Mati King pärast 25.03.2019 aasta kohtuotsust toimepandud kuritegude eest
aasta suvi episood) ja karistada teda vangistusega 2 kuud;
aasta september-oktoober episood) ja karistada teda vangistusega 2 kuud;
aasta mai, 14.09.2019, 2020. aasta oktoober episood) ja karistada teda vangistusega 1 aasta ja 8 kuud;
lg 2 p 4 järgi ja karistada teda vangistusega 10 kuud.
Kingale liitkaristuseks vangistus 2 aasta ja 3 kuud. Vähendades nimetatud karistust 1/3 võrra, mõista M. Kingale karistuseks vangistus 1 aasta ja 6 kuud.
aasta kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõista liitkaristuseks vangistus 3 aastat ja 6 kuud. Karistusest lugeda kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.10-17.10.2019, so 2 päeva ja karistuse kandmise alguseks lugeda 19.11.2020. Kaitsja leidis, et M. Kingi süü temale esitatud süüdistuses ei ole tõendamist leidnud ning ta tuleb esitaud süüdistuses õigeks mõista. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et Mati Kingi süü
lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 4 ja § 213 lg 2 p 1 järgi on täielikult tõendatud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega.
Kahtlustatav M. King end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista ning episoodide kohta ütlusi anda ei soovi. Ta seletab, et kannatanud ebastabiilsed alkoholi tarvitavad isikud, kes ise rikuvad korda ning neile on korduvalt kutsutud politsei. Kannatanu X ütluste kohaselt xxx xx-xx kolmetoalises korteris elavad peale tema, Y ja M. King oma elukaaslase Wga. Temal ei ole olnud mitu kuud võimalik oma korteris elada M. Kingi agressiivse käitumise pärast. 2018.a. augustis lasi M. King talle näkku, tal oli valus ning silmad olid punased. Samal kuul ähvardas M. King teda noaga, pannes kööginoa kannatanu kõrile ning karjus, et lõikab tema kõri läbi. 2018.a. novembris pani M. King kööginoa tema rindkere juurde ning ähvardas, et teeb heliredelit. Ta tundis ohtu oma elule, kuna M. King on temale öelnud, et on tapnud inimese. 2018.a. novembris nägi ta, et M. King lõi korduvalt Yt rusikatega. Samuti ähvardas ta visata Y aknast välja. 25.02.2019.a. kella 11.00 ajal xxx alevikus xxx ja xxx tänava ristmikul kohtus M. Kingiga, kes solvas teda ning hakkas peksma rusikatega ülakehasse. Tal oli valus. Peksmise katkestas C, kes tuli peksmisele vahele ning M. King lõi seejärel korduvalt rusikatega Cle pea ja keha piirkonda. M. King muutub agressiivseks alkoholijoobe seisundis. (/tl 1-2, 10-11, 43-46, III kd/. Kannatanu Y ütluste kohaselt xxx xx-xx korteris elab siis, kui see on võimalik. Elamise korteris muudab võimatuks M. King, kes alkoholijoobes ähvardab teisi vägivallaga. 2018.a. augustis lasi M. King gaasi näkku Xle. Gaas sattus otse silma ning silmad olid punased. Samuti ähvardas M. King 2018.a. augustis X noaga, pani noa X kõrile ning karjus, et tõmbab kõri läbi. 2018.a. novembris lõi M. King teda korduvalt rusikaga keha piirkonda, millega tekitas füüsilist valu. M. King ähvardas teda tappa, visates ta rõdult alla. Ta tundis ohtu enda elule ja tervisele, kuna M. King on vägivaldne inimene /tl -3-4, 38-41, III kd/ Kannatanu C ütluste kohaselt 25.02.2019.a. kella 11.00 paiku nägi ta xxx alevikus xxx ja xxx tänava ristmikul, kuidas M. King lõi korduvalt rusikaga keha piirkonda X. Ta läks peksmisele vahele ning M. King lõi seejärel teda rusikaga nii rindkeresse kui näkku, mille tagajärjel ta kukkus. Löögid tekitasid temale füüsilist valu /tl 5-6, III kd/. Kannatanu W ütluste kohaselt on M. King tema kunagine elukaaslane, kellega nad läksid 2017.a. rahumeelselt lahku. 2019.a. suvel tema elukohas M. King lõi teda vähemalt 2 korda tugevalt lahtise käega näkku, millega tekitas temale valu ning hematoomi vasaku silma juurde. M. King on tema suhtes tarvitanud korduvalt vägivalda, kuid ta ei oska enam välja tuua konkreetseid episoode. Ta ei ole varasemalt politseisse pöördunud, kuna kardab süüdistatavat. Süüdistatavat kardab terve xxx küla. 2020.a. sügisel helistas M. King temale ja ähvardas tapmisega, lubades tal näo sisse lüüa ning pea maha võtta. Ta väga kardab, et M. King tuleb tema ukse taha ja viib ähvardused täide, kuna süüdistatav on varasemalt korduvalt tema suhtes vägivaldne olnud. /tl 16-18, III kd/. Tunnistaja Š ütluste kohaselt oli M. King tema õe W elukaaslane. Õe käest kuuldu põhjal oli nende suhe algusest peale ähvarduste ja vägivalla jada. Õde hakkas koos M. Kingiga tarvitama alkoholi ning seetõttu ta kasvatab õe last. M. King on ka teda ähvardanud, kuid ta ei ole pidanud vajalikuks neid ähvardusi detailselt meelde jätta. Ta mäletab ühte korda, kui M. King ähvardas lastekaitsespetsialisti kirvega lüüa. Tema arvates on M. King manipulaator, jõhkard, kelle ohvriteks on nõrgemad inimesed /tl 35-37, III kd/. Tunnistaja O ütluste kohaselt on M. King vägivaldne inimene, kes teisi ähvardab. Mõni inimene kardab, et M. King võib vallamaja juures varitseda ning neilt pensioni ära võtta. M. Kingi käitumise tõttu on osa nende sotsiaalmaja kortereid tühjad, inimesed ei julge sinna elama tulla, kuna teavad, et kõik majas elavad M. Kingi hirmuvalitsuse all. Samas on ta hea jutuga ning suudab alati end pahandustest välja rääkida /tl 16-18, III kd/. Isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt on Cl 25.02.2019.a. tuvastatud punetus vasakul põsel /tl 89, III kd/. Kohtul puudub alus kahelda kannatanute ütlustes selle kohta, et süüdistatav on neid korduvalt löönud ning ähvardanud, sest nende ütlused on omavahel kooskõlas ning riimuvad tunnistajate ütlustega ja kirjalike tõenditega. Asjaolu, et kannatanud ise on alkoholiprobleemiga isikud ning politsei on korduvalt reageerinud väljakutsetele, milles on osalenud ka kannatanud, ei tähenda, et nende ütlused oleksid automaatselt ebausaldusväärsed. M. Kingi vägivaldsust kinnitavad ka tunnistajate ütlused ning vallavalitsuse iseloomustus, mille kohaselt M. King on agressiivne, käitub ähvardavalt ja hirmutavalt. Asjaolu, et M. Kingil on olnud kohtuvaidlusi Kuusalu Vallavalitsusega ning kohtud on tuvastanud rikkumisi ja teinud M. Kingile soodsaid otsuseid, ei anna alust lugeda vallavalitsuse iseloomustust ebaobjektiivseks. Süüdistatava ütlusi ei pea kohus usaldusväärseks, sest need on vastuolus teiste kogutud tõenditega. Süüdistatavale inkrimineeritavatele tegudele õigusliku hinnangu andmisse puutuvalt peab kohus vajalikuks märkida, et omaksvõetud kohtupraktika kohaselt on valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav n.t löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine (RKKK 3-11-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb
lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanutel Cl ja Xl on tuvastatud tervisekahjustuste olemasolu lisaks kannatanu ütlustele ka isiku läbivaatuse protokolli ning kannatanu Y ütlustega. Kohtul puudub igasugune alus kahelda kannatanute poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud
lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine.
dispositsioonis kirjeldatud süüteoga rünnatakse teise inimese vaimset tervist, kasutades selleks psüühilist vägivalda. Psüühilise vägivalla sisuks on ähvardus, millega kutsutakse kannatanus esile arusaam, et süüdlane võib ähvarduse täide viia. Oluline on tähele panna, et
tunnuseid ei saa realiseerida igasuguse ütluse või teoga, mida võib tõlgendada ähvardusena, vaid ähvardamine tähendab vaadeldava kuriteokoosseisu mõttes võimaliku kahju (surm, tervisekahjustus, olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine) tekkimise või saabumise ettekujutuse loomist kannatanul, olgu siis sõnaliselt või mõnel muul konkreetse kannatanu jaoks arusaadaval moel. Toimepanija peab looma kahjuliku tagajärje saabumisest mulje kui millestki, mis sõltub tema tahtest, s.t tekitama kannatanus ettekujutuse, et ta valitseb sündmuste edasist võimalikku käiku (nt realiseerib ähvarduse omakäeliselt või mõjutab teist isikut kannatanule kahju tekitama). Arvestades, et
on formaalne teodelikt, on oluline rõhutada, et ähvarduse tegelik täideviimine tulevikus ei pea olema mõeldud reaalsena, vaid see peab kannatanu jaoks üksnes sellisena näima. Vastupidine arusaam tähendaks, et ähvardamine oleks sisuliselt mõne isiku- või varavastase süüteo (nt
§-d 113, 203 vmt) ettevalmistav staadium. Ähvarduse veenvuse hindamisel pole seega ka tähtis, kas süüdlasel oli tegelikult täideviimise kavatsus ja võimalus (nt ründevahendi olemasolu ja selle kõlblikkus kahju tekitamiseks) (vrd RKKKo nr 3-1-1-7-07, p 13 ja nr 3-1-1-11-00); ähvardaja peab looma pelgalt mulje tema tahtest sõltuva ja
Karistatavast teost
mõttes on seega võimalik kõneleda juba ning ka ainult olukorras, kus koosseisus nimetatud kahju tekitamist väljendatakse viisil, mis on ähvarduse adressaadi silmis veenev. ( RKKKo nr 1-19-1849 p 23).
lg 1 ja 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemiseks piisab igas koosseisualternatiivis ka kaudsest tahtlusest. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust ning kiidab võimaliku tagajärje heaks, st soostub sellega. Tuvastatud tehiolude pinnalt võib järeldada, et M. King tegutses kannatanuid rusikatega pea piirkonda lüües ning kannatanuid tervisekahjustuse tekitamise ning tapmisega ähvardades vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad, et M. King on korduvalt kehaliselt väärkohelnud kannatanuid, tekitades neile füüsilist valu ning Cle ka tervisekahjustuse. Samuti kinnitavad kogutud tõendid, et süüdistatav on korduvalt ähvardanud kannatanuid tapmise ja kehavigastuste tekitamisega ning kannatanutel oli alust karta ähvarduste täideviimist, kuna süüstistav kinnitas oma ähvardusi konkludentsete tegudega, nimelt noa kasutamisega ning ta oli nende suhtes varasemalt ka vägivalda kasutanud. M. Kingi tegevus nendes episoodides on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 3 ja 120 lg 1 järgi.
Kahtlustatav M. King end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Süüdistatav ei vaidlusta kannatanutega suhtlemist, nende pangakaartide kasutamist ning arvetelt raha võtmist, kuid selgitab, et pangakaardid andsid temale kannatanud ise, samuti tegid teatavaks PIN koodid. Kannatanu Fl hakkas temast kahju ja ta nõustus teda abistama 500 euroga. Teised kannatanud palusid enda jaoks arvelt raha võtta. Ta tegi seda ning viis raha kannatanutele. Varguste toimepanemist kahtlustatav eitab. Kannatanu Q ütluste kohaselt 02.12.2018.a. hommikul läks ta baari Hansa Grill, kus tarvitas alkoholi. Tema lauda tuli umbes 40-aastane tüse mees, kes kandis sarvraamidega prille ja rääkis vene keelt eesti aktsendiga. Nad tarvitasid koos alkoholi ning ta ostis mitu korda alkoholi ja kohvi, makstes pangakaartiga. Ostude tegemise ajal seisis mees tema kõrval ning võis näha pangakaardi PIN koodi. Ta jäi tugevasti purju ja mees tegi ettepaneku ta koju viia. Nad astusid läbi Grossi poest, kus maksmise ajal oli mees samuti tema kõrval. Peale seda läksid nad tema koju, mis asub kaupluse kõrval. Ta jäi köögis peaaegu kohe magama. 03.12.2018.a. avastas ta, et korterist on varastatud korteri võtmed, käekell ja pangakaart. Kontrollimisel selgus, et Swedbanki sularahaautomaadist on 02.12.2018.a. kell 13.40 võetud 250 eurot ja 13.41 10 eurot. Tema ei ole mehele oma pangakaarti andnud ega lubanud oma arvelt raha võtta, samuti ei ole palunud mehel enda jaoks sularaha tuua. Samuti ei ole ta koos mehega käinud automaadist raha võtmas. /tl 1-6, 8-10, 17-19 kd I/. Tunnistaja L. G. ütluste kohaselt 02.12.2018.a. kella 14.20 paiku koju tulles nägi ta köögis magavat abikaasat ja võõrast suure kehaehitusega prillidega meest, kes rääkis vene keelt eesti aktsendiga. Mees küsis, miks tema abikaasa joob ning pakkus abi, öeldes, et ta on psühholoog. Ta palus mehel lahkuda. Enne lahkumist mees seisis pikalt koridoris ning vaatas riidekappi, tahtmata lahkuda. Mees küsis, kas ta võib kaasa võtta pooliku viinapudeli ning saanud selleks loa lahkus korterist. 03.12.2018.a. hommikul avastas abikaasa, et tema pangakontolt on võetud raha ning korterist varastatud võtmed ja käekell. /tl 14-16 kd I/. Swedbank AS-i 21.01.2019 vastus päringule, millega edastati kuvatõmmised sularahaautomaadi HAN00224 turvakaamera 02.12.2018 salvestisest, millel on visuaalselt tuvastatav M. King /tl 2226 kd I/. Asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga - Tallinnas, Katusepapi 37 asuva Swedbank sularahaautomaadi HAN00224 turvakaamera 02.12.2018 videosalvestis), millest nähtuvalt 02.12.2018.a. kella 13.40 ajal on sularahaautomaadi juures musti riideid kandev prillidega mees, kella parem käsi on sirutatud sularahaautomaadi poole. Mees fotodel on tuvastatav kui Mati King tl 27-29 kd I/. Kannatanu G ütluste kohaselt 25.07.2019.a. õhtul viibis Tallinna kohvikutes. Kohvikus Musicbar tuli öösel tema lauda mees, kes ütles, et tema nimi on Mati. Mees oli väga jutukas. Ta andis mehele ka oma telefoninumbri. Nad käisid koos erinevates baarides ja tarvitasid alkoholi. Igal pool maksis tema sularahas ja Luminori pangakaardiga. 26.07.2019.a. hommikul kella 10 paiku läksid nad Grossi poodi, kus ostsid jooke. Ta ei mäleta, kes kaupluses maksis. Edasi läksid nad parki, kus jätkasid alkoholi tarbimist. Kella 15 paiku viidi ta Merimetsa Selveri juurest kainestusmajja. Ta vabanes samal õhtul ja avastas, et tema rahakott on kadunud. 27.05.2019.a. helistas Mati ja ütles, et pangakaart on tema käes. Ta ütles Matile, et rahakott on samuti kadunud ning Mati soovitas otsida seda pargist. Ta leidiski rahakoti põõsa alt, kuid pangakaarti selles ei olnud. Mati ütles, et on Loksal ja lubas 28.05.2019.a. tulla Tallinnas ning tagastada pangakaarti. Hommikul helistas ta Matile ja nad leppisid kokku kohtumise kell 10.30 Rahvusraamatukogu juures. Mati ei ilmunud kohale, helistas ning teatas, et alles sõidab motorolleriga linna ja jääb hiljaks. Mõne aja pärast helistas Mati uuesti ning ütles, et jättis pangakaarti Mustakivi Macdonaldsisse ja rohkem selle asjaga ei tegele. Ta sai pangakaarti Mustakivi Macdonaldsi administraatorilt kätte. Kodus ta avastas, et tema Luminori pangakaardiga on Viru tn 27a asuvast Swebanki sularahaautomaadist võetud 28.05.2019.a. kell 10.20 750 eurot ja 10.21 250 eurot. Seega samal ajal kui Mati oma sõnade kohaselt sõitis Tallinnas, ta hoopis võttis pangakaardiga tema arvelt raha välja. PIN koodi võis Mati näha siis, kui ta baarides pangakaardiga maksis. Ta helistas Matile, kes ütles, et ta ei sellest midagi. Pangakonto kontrollimisel selgus, et 27.05.2019.a. kell 00.04 oli Kuusalus tema pangakaardiga võetud välja 5 eurot. Samuti oli üritatud võtta raha 27.05.2019.a., kuis siis kontol ei olnud raha, kuna 240 eurot laekus sinna alles õhtul ja 900 eurot 28.05.2019.a. hommikul (tl 154-156, 157-159, 178, kd I/. Äratundmiseks esitamise protokoll fototabeliga, millest nähtub, et kannatanu G tundis fotolt ära Mati Kinga isikuna, kellega ta tutvus 26.05.2019 ning kelle käes oli tema pangakaart /tl 160-163, kd I/. Nets Estonia AS-i 05.06.2019 vastus nõudekirjale tõendab kannatanu pangakaardiga sularaha väljavõtmisi ja nende katseid ajavahemikul 27.05–28.05.2019 ning pangaautomaatide andmeid. /tl 166-167/. Swedbank AS-i 16.07.2019 vastusest päringule, millega edastati sularahaautomaadi HAN00077 turvakaamera 28.05.2019 salvestused ja kuvatõmmised, millest nähtuvalt kannatanu pangakaarti kasutas tumedates riietes kiivriga isik /tl 174-177, kd I/. Swedbank AS-i 22.07.2019 vastus päringule, millega edastati sularahaautomaadi HAN00191 turvakaamera 27.05.2019 ja 28.05.2019 salvestised ja kuvatõmmised, millest nähtuvalt kannatanu pangakaarti kasutas tumedates riietes kiivriga isik /tl 170-173, kd I/. Kannatanu Õ ütluste kohaselt ööl vastu 04.08.2019 oli ta koos sõbraga klubis Venus. Ta ei mäleta, millal lahkus, kuid ärkas oma korteris kell 17.00 ajal ning hakkas otsima mobiiltelefoni väärtusega 894 eurot, kuid ei leidnud seda. Magamistoa põrandal olid tema teksad, mille küljest oli kadunud Armani püksirihm väärtusega 100 eurot. Ta läks elutuppa ja sai aru, et temaga koos on korteris veel keegi viibinud. Laual oli poolik pudel alkoholi, 2 klaasi ja 2 pitsi. Riiulilt olid kadunud 2 1liitrist pudelit viina Beluga maksumusega 100 eurot pudel, 0,7 l pudel konjakit Baron Ordhard maksumusega 80 eurot, 0,7 l pudel viskit Ambelour maksumusega 60 eurot , 1,5 l pudel šampust maksumusega 50 eurot, 0,5 l pudel viina Nemiroff maksumusega 12 eurot, 2 0,7 l pudelit punast veini maksumusega 15 eurot pudel, 0,7 l pudel brändit Ibis XO maksumusega 40 eurot, käekell Emporio Armani maksumusega 100 eurot, käekell Daniel Wellington maksumusega 20 eurot, käekell Rolex maksumusega 30 eurot, sõiduauto Renault Latitude võti taastamise hind 500 eurot, mootorratta BMW võti, taastamise hind 200 eurot, LHV krediitkaart. Metallkarbist oli kadunud sularaha summas 2000 eurot. Kadunud oli ka telefon, seetõttu ta läks naabri juurde ning helistas politseisse. Peale politsei saabumist rääkis naaber E. M., et ta oli maja juurde jõudnud 04.08.2019 kella 08.25 ajal valget värvi Škodaga ja väljunud autost 40-aastates tüseda mehega, kellega koos ta suundus trepikotta /tl 222-229, kd I/. E-kirjad, millest nähtuvalt telefon l Huawei P20 Pro leiti Pärnu mnt 189 hoovist Kirde bussipeatuse kõrvalt põõsast /tl 230-235, kd I/. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototbeliga (Tallinna, xxx xx asuvat maja ja selles asuvat korterit nr xx) nähtub sündmuskoha olustik, mis riimub kannata Õ ütlustega. Sündmuskohalt võeti puuteproove, leiti ja võeti kaasa tulemasin ning talletati sõrmejälje fragment. /tl 194-220, kd I/. Sündmuskohajälje kiiruuring, mille kohaselt 04.08.2019 Tallinnas, xxx xx-xx asuvas kannatanu elukohas sündmuskoha vaatluse käigus pudelilt avastatud ja tõmmiskilele kopeeritud naha papillaarkurrustiku jäljefragmentidest võimaldab isiku identifitseerimist üks sõrmejälje fragment, mille on jätnud riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud Mati King parema käe pöidlaga /tl 257258, kd I/. Tunnistaja E. M. ütluste kohaselt ühel pühapäeva hommikul kella 08.30 paiku ta nägi Õt saabumas uuema valge Škoda Fabiaga. Koos Õga väljus autost tüsedam meesterahvas. Nad jäid Õ auto ja mootorratta juurde vestlema, valge Škoda lahkus /tl 259-262/. Kannatanu Z ütluste kohaselt 14.09.2019.a. Valli baarist väljudes märkas ta meesterahvast motorolleriga ning palus mehel end 10 euro eest koju viia. Mees nõustus ning nad läksid koos sularahaautomaadi juurde, et ta saaks välja võtta 10 eurot. Mees seisis tema kõrval ning võis näha pangakaardi PIN koodi. Seejärel sõitsid nad tema elukohta xxx xx-xx ning läksid koos korterisse. Korteris tegid nad suitsu ja tema jõi õlut. Mees tegi ettepaneku süüa teha ning praadis neile muna. Sellel ajal näitas ta mehele ehteid ja briljante, mis tal olid nähtaval kohal. Seejärel nad vestlesid 2- 3 tundi. Mees ütles, et on tulnud rolleriga Lõuna-Eestist ja tahaks magada. Ta tõmbas kušeti lahti ja mees heitis pikali. Tema jäi voodile magama. Ta ärkas 15.09.2019.a. kella 02.00 paiku. Mees oli korterist lahkunud. Ta märkas, et kadunud on pangakaart ja avastas internetis oma kontot kontrollides, et tema arvelt on võetud tema magamise ajal 30 eurot ja 700 eurot. Samuti oli korterist varastatud briljant suurusega 0,89 karaati väärtusega 350 eurot, briljant suurusega 0,97 karaati väärtusega 280 eurot, naiste kullast sõrmus helesinise tehiskivi spinelliga väärtusega 150 eurot, hõbedast naiste sõrmus väärtusega 50 eurot, metallist portsigar väärtusega 10 eurot, hõbedast peeker väärtusega 10 eurot ning Coop Panga pangakaart. Kokku tekitatud materiaalne kahju summas 1580 eurot. Tavaliselt ta hinnalisi asja oma korteris ei hoia, kuid oli briljandid hiljuti saanud ja tahtis need tütrele anda. Uks on lukustatav snepperlukuga ning lukustumisel sulgub. Kui mees oli korterist lahkunud, siis ei saanud ta enam korterisse tagasi tulla, kuna võtmed ei olnud kadunud, need on tema käes. /tl 57-58, 83-88, 144-145 kd 1/. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabelitega (Tallinnas xxx xx asuv maja ja korteri nr xx), millest nähtub, et vahekoridori ja korteri välisuks on vigastusteta. Sündmuskohalt leiti ja talletati jalatsijärje fragment /tl 59-71, kd I/. Asitõendi vaatlusprotokollist fototabeliga (sündmuskohalt leitud ja želatiinkilele talletatud jalatsijälg) nähtub, et tegemist on reljeefse mustriga jalatsi tallaosaga jäetud jäljega /tl 72-74, kd I/. Äratundmiseks esitamise protokoll fototabeliga, millest nähtub, et kannatanu Z tundis ära Mati Kinga isikuna, kellega ta läks oma korterisse, kes võis enne näha tema pangakaardi PIN-koodi, ja kes ilmselt varastas tema korterist asju ning võttis pangaautomaadist tema pangakaardiga sularaha. /tl 90-95, kd I/. Coop Pank AS-i 26.09.2019 ja 30.09.2019 vastused päringutele, millest nähtub kannatanu Z pangakonto väljavõte ajavahemiku 14.09–15.09.2019, mille kohaselt on pangakontolt 14.09.2019.a. 14.36 võetud välja 10 eurot; kell 18.34 700 eurot ja 18.39 30 eurot. Samuti kuvatõmmised pangaautomaadi turvakaamera videosalvestistest, millest nähtub, et kiivriga meesterahvas, kes on visuaalselt tuvastatav M. Kingina, vaatab, kuidas kannatanu sularaha välja võtab /tl 98-100,103-110, kd I/. Asitõendi vaatlusprotokollist fototabeli – ( Tallinna linnaturvakaamerate 14.09.2019 videosalvestus), nähtub kannatanu ja süüdistatava liikumine linnas. /tl 117-130; kd I/. Kannatanu F ütluste kohaselt tarbis ta 10.10.2020 lõuna paiku Kristiine Keskuse juures alkoholi. Temaga ühines pikka kasvu, tugeva kehaehitusega meesterahvas, kes pakkus kannatanule kanget alkoholi juua, millega viimane nõustus. Mõne aja pärast tuli nende juurde veel üks meesterahvas, kes tõi samuti alkoholi juurde. Seejärel ostis kannatanu veel ka ise Araxesest alkoholi juurde ja nad jätkasid kolmekesi joomist. Edasi sõitsid nad kuskile taksoga, kannatanu oli juba väga purjus. Järgmisena mäletab, et kodus avastas, et tema pangakaart on kadunud ja arvas algul, et naine on selle enda kätte võtnud. 20.10.2020 sai teada, et kaarti naise käes ei ole ning panka minnes selgus, et tema pangakontolt on välja võetud sularaha kolmel korral: 10.10.2020 kell 17:26 20 eurot, 13.10.2020 kell 01:08 470 eurot ja veel 10 eurot, samuti on korduvalt tehtud pangaautomaadis infopäringuid kontol oleva rahasumma kohta /tl 1-7, 15-20 kd II/. F poolt esitatud AS-i SEB Pank 01.-20.10.2020 konto nr XXXXXXXXXXXX väljavõtte kohaselt 10.10.2020 kell 17:26 Tallinnas Katusepapi 37 asuvas pangaautomaadis HAN00224 teostati infopäring ning kohe seejärel võeti välja 20 eurot; 11.10.2020 kell 15:58 teostati infopäring pangaautomaadis nr HAN00469, samas pangaautomaadis nr HAN00469 on teostatud infopäringud ka 12.10.2020 kell 06:06 ja 09:49. 12.10.2020 on arvele laekunud OÜ-st Pandipakend 501.47 eurot. 13.10.2020 kell 01:07 kuni 01:08 on Tallinnas Mustakivi teel asuvas pangaautomaadis nr HAN00469 teostatud infopäring ja kohe seejärel on välja võetud esmalt 470 eurot ning seejärel 10 eurot. 14.10 kell 18:53, 15.10 kell 12:28, 18:54 ja 22:49, 16.10 kell 15:27 ja 20:55, 19.10 kell 11:17 ja 23:13 ning 20.10.2020 kell 13:04 ja 16:53 tehtud samas automaadis infopäringuid /tl 89, kd II/. AS-i Swedbank vastustest koos fotodega nähtub, et 10.10.2020 kell 17:26 kasutas Tallinnas Katusepapi 37 asuvas sularahaautomaadis HAN00224 Fi pangakaarti meesterahvas, kes on selgelt äratuntav kui Mati King ning ajavahemikul 11.-20.10.2020 F pangakaarti sularahaautomaadis nr HAN00469 kasutades kaeti kaamerad kinni; Tallinnas Kivimurru 48 asuva Katusepapi Circle K 10.10.2020 turvakaamera videosalvestiselt (salvesti kellaajad võivad erineda reaalajast kuni viis minutit)) nähtub, kuidas kella 17:28 ajal väljub peatunud takso tagaistmelt meesterahvas, kellena on selgelt äratuntav Mati King. Ta võtab midagi seljas oleva jope põuetaskust ning liigub kaamera suunas ja kaob siis kaamera vaateväljast (AS-i Swedbank sularahaautomaat nr HAN00224 jääb kaamera vaateväljast välja). Mõne minuti pärast liigub M. King tagasi takso juurde, paneb midagi käest parempoolsesse põuetaskusse, istub takso tagaistmele, misjärel sõidab takso minema /tl 82-88, 124-143, kd II/. Tunnistaja J ütluste kohaselt 10.10.2020 abikaasa lahkus kodust hommikul, tal oli alkoholi liigtarvitamise periood. Õhtul rääkis mehega telefoniga, mees oli väga purjus. Mees jõudis koju öösel ja rääkis, et oli kakelnud ja tal oli kaasas võõras telefon. Nad võtsid tema taskutest kõik asjad välja, ta teeb seda alati, kui abikaasa joobes on ning avastasid, et kaks mehe pangakaarti olid kadunud /tl 21-23 kd II/. Tunnistaja E. R.i ütluste kohaselt 10.10.2020 pidi ta kella 16-st olema tööl Tallinnas xxx xx, kus on valvur väikses putkas väravate juures. 10.10.2020 lõuna ajal oli ta Kristiine Keskuse juures, kus ostis alkoholipoest pooleliitrise viski. Poest väljudes nägi ta sama kaupluse ees trepiastmetel kahte meest, tervitas neid ja pakkus neile viskit, misjärel hakkasid nad kolmekesi viskit jooma. Meesterahvad olid juba joobes, kui tunnistaja nende juurde läks. Üks meestest oli venelane, teine oli üle 40-aastane eestlane. Eestlane oli agressiivse olekuga, oli närviline ja tõmbles kogu aeg. Tunnistaja ei saanud aru, kas mehed olid omavahel tuttavad või juhuslikult kohtunud nagu tema nendega. Ta tegi meestele ettepaneku minna tema töö juurde, nad võtsid nurgal seisva takso, tema istus ette ja näitas, kuhu sõitma peab ning tema maksis sularahas takso eest. Mingi hetk pani ta venelase valvuriputkas magama, kuna mees oli juba liiga tugevas joobes. Kui neil seejärel viski otsa sai, otsustasid nad alkoholipoodi minna, eestlane kutsus takso. Edasist ei mäleta. Kui ta hiljem üksinda ärkas, siis avastas, et tema telefon on kadunud./tl 38-42, kd II/. Tunnistaja A. S. ütluste kohaselt 2020 oktoobris pärastlõunasel ajal, kui ta parkis AS-i xxx taksojuhina Tallinnas Endla 45 ja Endla 43 vahelisel alal, tulid taksosse 3 purjus meesterahvast. Mehed rääkisid omavahel vene keeles ja palusid end viia Suur-Sõjamäele. Tema kõrvale istus neist kõige vanem mees, võis olla üle 60, kes tasus hiljem sõidu eest sularahas. See oli imelik koht, kaugel keskusest, mehed läksid peale autost väljumist mingist aiast läbi /tl 34-37 kd II/. Tunnistaja K. K. ütluste kohaselt sai ta taksojuhina 10.10.2020 pärastlõunal dispetšerilt väljakutse xxx xx juurde. Kohale jõudes tulid hoovist kaks meesterahvast. Üks oli 70 ligi, silmnähtavalt purjus, teine oli u 40-50 aastane, turske kehaehitusega, ümara ja laia näoga, kes rääkis temaga eesti keeles, omavahel rääkisid mehed vene keeles. Noorem mees istus taha ning ütles, et soovivad minna Peterburi tee ja Majaka tn Araxesesse. Sõidu ajal rääkisid mehed, et tahavad osta Hennessy konjakit. Noorem mees ütles, et vanem mees peab ostma, kuna temal raha ei ole. Noorem mees maksis sularahas sõidu eest. Mehed käisid ca 15 minutit poes, väljudes oli nooremal mehel käes kilekott. Noorem mees palus nad korraks viia Kivimurru ja Peterburi mnt ristmikul asuvasse Circle K bensiinijaama, kuna tal on vaja kontrollida pangakaarti, et palju seal raha on. Bensiinijaamas läks noorem mees pangaautomaadi juurde, kohmitses tükk aega automaadi juures ja vajutas seal u 4-5 minutit nuppe. Tavaliselt saab raha jääki automaadist vaadata kiiresti. Kui mees tagasi tuli, sõitsid nad tagasi xxx xx juurde, misjärel läksid mehed kohe väravast paremat kätt asuvasse putkasse / tl 24-27, kd II/. Äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis K. K. ära E. R.i kui vanema, vene keelt kõneleva meesterahva, keda ta 10.10.2020 taksojuhina sõidutas /tl 28-30, kd II/. Olympic Entertainment Group AS-i esindaja vastusest päringule koos foto ning dokumendi koopiaga nähtub Mati Kingi poolt 10.10.2020 Tallinnas, Endla 45 asuva Kristiine Olympic Casino külastamine /tl 44-46, kd II/. Asitõendi vaatlusprotokollist - Tallinnas, Endla 45 asuva Olympic Casino Kristiine 10.10.2020 turvakaamerate videosalvestised - nähtub visuaalselt selgelt äratuntava Mati Kingi poolt kasiino külastamine /tl 47-50, kd II/. Asitõendi vaatlusprotokollist - Tallinna linna Endla-Tulika tn, Kristiine Keskuse ja Peterburi – Majaka asuvate turvakaamerate 10.10.2020 videosalvestised ajavahemikel kell 12:50-14:25, 17:1417:28 - nähtub visuaalselt selgelt äratuntavate Fi, Mati Kingi ja E. R.i liikumine linnas ja samal õhtul Mati Kingi ja E. R.i poolt Tallinnas Majaka 56 asuvat kaupluse külastamine /tl 51-61, kd II/. Asitõendi vaatlusprotokoll - Tallinnas, Endla 45 asuva Kristiine Keskuse turvakaamerate 10.10.2020 videosalvestised ajavahemikul kell 13:23-14:23 – millest nähtub Fi poolt korduv kaubanduskeskuse külastamine ning koos M. Kingi ja E. R.ga Circle K tankla/teenindusjaama juurest taksoga lahkumine /tl 64-69, kd II/. Asitõendi vaatlusprotokolli - Tallinnas Endla 43 asuva Circle K Eesti AS-i Kristiine teenindusjaama turvakaamerate 10.10.2020 videosalvestised ajavahemikul kell 14:15-14:25 - kohaselt kella 14:21 F, M. King ja E. R. tulevad Kristiine Keskuse poolt teenindusjaama juurde ja lahkuvad sealt valget värvi taksoga /tl 71-73, kd II/. Asitõendi vaatlusprotokollist - Tallinnas xxx xx asuvate turvakaamerate 10.10.2020 videosalvestised - nähtub kella 14:38 -14:41 valge takso saabumine ja lahkumine; kella 16:44 ajal M. Kingi ja E. R.i liikumine territooriumi tagumises osas väikse putka juurest sõidutee suunas; kella 17:05-17:07 ajal musta värvi takso saabumine ja lahkumine ning Fi ja mõlemas käes kotte kandva Mati Kingi jalgsi liikumine /tl 76-81, kd II/. Asitõendi vaatlusprotokolli - Tallinnas Kesk-Sõjamäe 7 turvakaamerate 10.10.2020 videosalvestised - kohaselt reaalajast 1 tund taga oleva kaamera aja järgi kella 16:34 ajal liigub mööda sõiduteed F, pool minutit hiljem sõidab samal teel, kuid teises suunas musta värvi takso ning eemal on näha Ft kukkumas /tl 90-92, kd II/. Asitõendi vaatlusprotokolli - Tallinnas Kesk-Sõjamäe 3 asuvate turvakaamerate 10.10.2020 videosalvestised - kohaselt kella 17:55 ajal kõnnib sõiduteel käes kilekotti kandev M. King ning kella 19:11 ajal kõnnib samal teel samas suunas F /tl 95-96, kd II/. Asitõendi vaatlusprotokolli – Tallinnas, Mustakivi tee 17 asuvate Prisma Peremarket AS-i Mustakivi Prisma kaupluse turvakaamerate 11.,12., 13., 15., 16., 19., 20.10.2020 videosalvestised - kohaselt visuaalselt selgelt äratuntav Mati King liigub ajavahemikul 11.-20.10.2020 kaupluses ja kaupluse juures, kus asub ka AS-i Swedbank sularahaautomaat HAN00469 /tl 99-108, kd II/. Asitõendi vaatlusprotokoll – Tallinnas, Gonsiori 2 Tallinna Kaubamaja 14.10.2020 turvakaamerate videosalvestised - millest nähtub visuaalselt selgelt äratuntava Mati Kingi tegevust hoone välisküljel asuva sularahaautomaadi HAN00349 juures /tl 110-114, kd II/. Asitõendi vaatlusprotokoll - Viru väljakul suunaga Mere pst ja Narva mnt poole, Viru ning VanaViru tänavatel asuvate turvakaamerate 15.10.2020 videosalvestised - mis tõendavad visuaalselt selgelt äratuntava Mati Kingi liikumist Viru 27a asuva AS-i Swedbank sularahaautomaadi HAN00077 juurde ning tema tegevust pangaautomaadi juures 7TL 116-119, kd II/. Kohus leiab, et M. Kingi süü inkrimineeritavates kuritegudes on tõendamist leidnud kannatanute ja tunnistajate ütlustega ning kirjalike tõenditega. Vaatamata asjaolule, et kannatanud ei eita, et nad olid alkoholijoobes, kinnitavad kõik kannatanud, et nad ei ole M. Kingile andnud oma pangakaarte ega PIN koode ning ei ole lubanud oma arvelt sularaha võtta. Kannatanute selliseid ütlusi toetavad kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajate ütlused. Kannatanute pangaarvetelt sularaha väljavõtmist süüdistatava poolt kinnitavad hulgalised kirjalikud tõendid ning süüdistatav seda ka ei eita. Süüdistatava ütlused selle kohta, et temale täiesti võõrad inimesed andsid tema kätte oma pangakaardid ja PIN koodid ning palusid temal tuua pangaarvelt sularaha, F aga lubas tal võtta oma arvelt sularaha summas 500 eurot, ei ole eluliselt usutavad. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused sularaha väljavõtmise asjaolude kohta ei ole usaldusväärsed, need on ennast õigustavad ning vastuolus teiste kogutud tõenditega ja ei arvesta neid tõendina. Kannatanute Õ ja Z elukohast erinevate esemete vargust süüdistav eitab kategooriliselt, vaidlustamata samas kannatanute elukohas viibimist. Süüdistatava kannatanute korteris viibimise fakti kinnitavad ka kirjalikud tõendid. Kohtul puudub alus kannatanute ütlustes kahtlemiseks. Kannatanuid on hoiatatud vastutusest valeütluste andmise eest ning ende ütlused on olnud järjekindlad. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et M. King isikuna, kes on varem toime pannud varavastaseid süütegusid pani toime teisetele isikutele varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamisega arvutisüsteemi, sekkudes varalise kasu saamise eesmärgil ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, tegutsedes kavatsetult ning tema tegevus nendes episoodides on õigesti kvalifitseeritud
Samuti on kriminaalasjas kogutud tõenditega leidnud tõendamist, et M. King isikuna, kes on varem toime pannud varavastaseid süütegusid, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult ning tema tegevus nendes episoodides on õigesti kvalifitseeritud
Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akistt nr 7.1-3/261 nähtuvalt oli M. King kuritegude toimepanemise ajal võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja neid juhtima. /tl 309-311, kd I/. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. TSIVIILHAGID Kannatanu G esitas tsiviilhagi temale tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 1005 eurot, Õ summas 4312,15 eurot ja Z summas 1580 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lõike 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu; lõike 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kooskõlas VÕS § 1045 lg 1 punktiga 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et süüdistatav M. King põhjustas varguse ning arvutikelmusega kannatanutele materiaalset kahju. Kahju suurus on tõendatud kannatanute ütlustega. Kannatanu Zle tekitatud kahju suurust tõendavad lisaks ka briljandi sertifikaadid /tl 8788, kd I/. Kannatanu Õle tekitatud kahju suurust tõendab lisaks ka City Motors AS pakkumine nr 4309156, mille kohaselt sõiduauto võtmete taastamise maksumus on 1390.15 eurot. Kaitsja on vaidlustanud Õ poolt avaldatud varastatud alkoholi hinna ning esitanud Selveri ja Cityalko e-poe väljatrükid /tl 104-107, kd III/ alkoholi hindade kohta. Kohus leiab, et need ei lükka ümber kannatanu ütlusi tema elukohast varastatud alkoholi maksumuse kohta. Alkoholi hindade erinevust kinnitavad nt Bahus E-poe andmed (https://bahus.ee), kus on 07 l konjaki Baron Otard maksumus 26,99 eurost kuni 127,20 euroni; 07 l viski Aberlour maksumus 41,70 kuni 146,57 euroni ja 0,7 l viina Beluga maksumus 59,21 eurost kuni 189,99 euroni. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kannatanute tsiviilhagid on kriminaalasjas kogutud tõenditega leidnud tõendamist. Seega kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele varalise kahju hüvitamiseks kannatanu G kasuks 1005 eurot, kannatanu Õ kasuks 4312,15 eurot ja kannatanu Z kasuks 1580 eurot. KARISTUS
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 on kuritegu, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse,
lg 1 rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse,
lg 2 rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse ja
Kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks M. Kingi poolt täidetav, sest mittetöötaval süüdistataval puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. Kriminaalasja materjalide kohaselt on M. King korduvalt karistatud varavastaste ja isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Kohtu hinnangul ei ole karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud sellise isiku karistamine rahalise karistusega. Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-7711, p 11). Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et käesoleval juhul võib karistuse eesmärkide saavutamiseks kohaldada karistust, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, siis vähendatakse mõistetavat karistust KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. Kriminaalasjas kogutud tõendikogumist nähtuvalt pani M. King osa inkrimineeritavaid kuritegusid toime ajal, mil talle Harju Maakohtu 25.03.2019 otsusega mõistetud karistus oli ära kandmata. Seega tuleb M. Kingile mõista karistuseks liitkaristus
Kaitsja palus anda M. Kingile hoolimata sellest, et ta pani kuriteod toime katseajal, viimane võimalus asuda õiguskuulekale teele ning kohaldada
Kohus ei nõustu kaitsjaga. Karistusandmetest nähtuvalt on M. King varasemalt süstemaatiliselt kriminaalkorras karistatud eriliigiliste kuritegude eest. Tal on 7 kehtivat kriminaalkaristust. Teda on varasemalt korduvalt vabastatud mõistetud karistuse kandmisest kohaldades
sätteid, asendatud mõistetud karistus üldkasuliku tööga, samuti on teda karistatud reaalse vangistusega. Kriminaalhooldaja vastusest päringule nähtub, et käitumiskontrolli teostamine on raskendatud, M. King on korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi, tal puudub motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest ning on käitumiskontrolli ajal toime pannud uusi seaduserikkumisi /tl 302, kd I/. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et M. King on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb teda karistada reaalse vangistusega. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 1 alusel tuleb M. Kingilt välja mõista riigituludesse sundraha 876 eurot ja menetluskulud 2369,88 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Selliseid erandlikke asjaolusid, mis kinnitaks, et süüdistataval käiks kohtukulude tasumine üle jõu, käesolevas asjas tuvastatud ei ole. Menetluskulude osas peab kohus, arvestades menetluskulude ja sundrahana väljamõistetava summa suurust, põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.