ASJAOLUD 09.12.2020 esitas hageja Pärnu Maakohtusse hagi OÜ Aleksi Äri vastu põhivõlgnevuse ja viivise nõudes. Koos hagiga esitas hageja kohtule taotluse hagi tagamiseks. 07.12.2020 tasus hageja riigilõivu hagihinnalt 900 eurot ning 09.12.2020 hagi tagamise avalduselt 50 eurot ja hagi tagamise tagatisena 1137,72 eurot. 11.12.2020 kohtumäärusega jättis kohus hageja taotluse hagi tagamiseks rahuldamata. Samal kuupäeval, st 11.12.2020, võttis kohus hageja hagi menetlusse. 11.12.2020 esitas hageja uue, täiendatud taotluse hagi tagamiseks ja tasus sellelt riigilõivu 50 eurot. 23.12.2020 kohtumäärusega rahuldas kohus hageja täiendatud taotluse hagi tagamiseks. 28.12.2020 teavitas hageja kohut, et 23.12.2020 kohtumäärus on kohtutäituri poolt seisuga 28.12.2020 täidetud. Pärnu Maakohtu 16.02.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-21-1055 kuulutati välja OÜ Aleksi Äri pankrot. 17.02.2021 esitas kostja kohtule taotluse, milles palus seoses pankroti väljakuulutamisega lõpetada tsiviilasja 2-20-x menetlus, tühistada hagi tagamise määrus ja kohustada kohtutäitur Kaire Põlts’i poolt täitemenetluses nr 025/2020/x arestitud vara ja rahalised vahendid üle andma Aleksi Äri OÜ pankrotihalduriks nimetatud Andrus Õnnik'ule. 21.02.2021 esitas hageja taotlused tagastada hageja poolt tasutud riigilõiv kokku summas 1000 eurot ja hagi tagamise tagatis summas 1137,72 eurot XX’i arvelduskontole, jätta menetluskulud OÜ Aleksi Äri (pankrotis) kanda ja määrata kindlaks XX’i menetluskulude rahaline suurus kokku summas 1597,20 eurot (so õigusabikulud ja kohtutäituri tasu hagi tagamise osas). Tsiviilasi nr 2-20-18185 KOHTU SEISUKOHT 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 423 lg 3 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgniku suhtes tehtud avalik-õigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamine kriminaalmenetluses, samuti kaebus väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta. 16.02.2021 kohtumäärusega nr 2-21-1055 kuulutati välja OÜ Aleksi Äri pankrot (jõustus 04.03.2021). Käesolevas asjas esitas hageja kohtusse hagi kostja vastu 09.12.2020 põhivõlgnevuse ja viivise nõudes, mis võeti menetlusse 11.12.2020. Seega toimub käesolevas asjas kohtumenetlus hageja varalises nõudes kostja vastu, mis on alanud enne kostja pankroti väljakuulutamist ning hageja nõude osas ei ole veel tehud lahendit, st esinevad PankrS § 43 lg 2 eeldused. Eeltoodut arvestades jätab kohus hageja hagi kostja vastu 423 lg 3 alusel läbi vaatamata. 2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus on kohaldanud 23.12.2020 määrusega hagi tagamise abinõud. Kohus tühistab määrusega kohaldatud hagi tagamise. 3. Arvestades, et Aleksi Äri OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andrus Õnnik on kohtule kinnitanud, et pankrotihaldur on Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi arestitud vara 14.07.2021 kohtutäiturilt üle võtnud jätab kohus OÜ Aleksi Äri (pankrotis) 17.02.2021 taotluse Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi arestitud vara üleandmise kohustamiseks, rahuldamata. 4.
lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Käesoleval juhul eelmärgitud asjaolud puuduvad, mistõttu puudub ka alus jätta kostja hageja tasutud riigilõiv tagastamata. Hageja on käesolevas tsiviilasjas 07.12.2020 tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 900 eurot. Hageja taotleb riigilõivu tagastamist. Hageja taotlus hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagejale tuleb tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 900 eurot hageja nimetatud arvelduskontole, st XX’i arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 5. Hageja taotleb ka hagi tagamisel tasutud riigilõivude tagastamiseks summas 100 (50+50) eurot. Kuivõrd kohus lahendas mõlemad hageja taotlused hagi tagamise 11.12.2020 ja 23.12.2020 kohtumäärustega, ei kuulu hagi tagamise avaldustelt tasutud riigilõiv tagastamisele. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja taotluse tema poolt kahelt hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivude 50 eurot ja 50 eurot tagastamiseks. 6.
lg 1 järgi kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Hageja on 09.12.2020 tasunud käesolevas tsiviilasjas hagi tagamise tagatist summas 1137,72 eurot. Tagatise eesmärk on tagada menetlusosalise tulevikus tekkivaid nõudeid teise menetlusosalise vastu olukorras, kus tagatavate nõuete tekkimine ei ole veel selge. Tagatise andmise põhjus langeb ära, kui nõude tekkimine ei ole edaspidi enam võimalik. Kuna tagatise andmise põhjus on käesolevaks ära langenud, tuleb hageja taotlus tasutud tagatise tagastamiseks rahuldada. Hagejale tuleb tagastada hagi tagamisel tasutud tagatis summas 1137,72 eurot hageja nimetatud arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 7. Hageja taotleb
Kostja leiab, et hageja menetluskulud tuleb
Hagi läbivaatamata jätmise alused on sätestatud
§-s 423. Selle lõigetes 1 ja 2 on sätestatud juhtumid, mille puhul on põhjendatud jätta hagi läbivaatamata jätmise korral menetluskulud
Käesoleval juhul jääb hagi läbivaatamata aga
Seetõttu tuleb menetluskulude jaotamise otsustamisel arvestada, et hageja ei vastuta hagi läbi vaatamata jätmise eest ega saanud ka hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-154-09, p 14). Maakohus jättis hagi läbi vaatamata
S § 43 lg-st 2 tulenevalt. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud täielikult hageja kanda. Samas on kohtu hinnangul äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud täies mahus kostja kanda. Kohus on seisukohal, et asjaolusid arvetades on õige ja õiglane jätta poolte menetluskulud täies ulatuses nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.