Obsah (15)

§ 118§ 263§ 424§ 64§ 68§ 55§ 74§ 75§ 50§ 57§ 16§ 120§ 56§ 69§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-4407 Kohtukoosseis Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretä

§ 118

lg 1 p-de 1 ja 2, § 263 lg 1 p 2 ning § 424 lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Terje Aleksašin Anti Täheväli isikukood: 39307156523; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx; praegu viibib vahistatuna Tartu Vanglas; põhiharidus; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tööta; emakeel: eesti keel; Eesti Vabariigi kodanik kriminaalkorras karistamata tõkend vahistamine alates 06.04.2021 Kaupo Süvaoja (kokkuleppel) Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, § 311, § 312 ja § 313 alusel kohus otsustas: 1. Tunnistada süüdi Anti Täheväli

§ 118lg 1 p-de 1 ja 2 järgi ning mõista karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.

2. Tunnistada süüdi Anti Täheväli

§ 263lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

3. Tunnistada süüdi Anti Täheväli

§ 424lg 2 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

4.

§ 64lg 1 alusel mõista Anti Täheväljale liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust. 5. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Anti Täheväljale mõistetavat liitkaristust 1/3 võrra ja mõista Anti Täheväljale lõplikuks karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. 6.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks Anti Tähevälja kahtlustatavana kinnipidamise aeg

1. aprill
3. Anti Täheväljale kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ära kandmisel. 1 8.

§ 424

lg 4 p 2 ja § 50 lg 3 alusel võtta lisakaristusena Anti Täheväljalt ära sõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. 9.

§ 55

lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

1. Rahuldada kannatanu R. R. : 38208266514) tsiviilhagi ning mõista Anti Täheväljalt R. R. välja 507,24 eurot varalise kahju katteks ja 1800 eurot mittevaralise kahju katteks. Varalise kahju hüvitis 507,24 eurot on R. R. .
2. KrMS § 180 lg 1 ning § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 alusel mõista Anti Täheväljalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena 802,24 eurot.
3. Jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud 2516,48 eurot.
4. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Anti Täheväljal tasuda menetluskulud kokku 802,24 eurot 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb tasuda 66,85 eurot ja viimasel
5. kuul tuleb tasuda 66,89 eurot
6. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X). Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber
7. Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teeb kolmas isik, tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse tehakse. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse toimetamiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8. Asitõendid 15.
9. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta DVD-plaadid turvakaamerate ja Häirekeskusesse tehtud kõnede salvestistega kriminaalasja juurde. 15.
10. KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel anda riigi omandisse kurikas, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri asitõendite hoidlas. Edasikaebamise kord Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Teistel kohtumenetluse pooltel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistataval on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõigusest saab loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. 2 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu
11. Anti Tähevälja süüdistatakse

§ 118

lg 1 p-de 1 ja 2, § 263 lg 1 p 2 ning § 424 lg 2 järgi järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. 1.1.

§ 118lg 1 p-de 1 ja 2 järgi süüdistatakse A.

Tähevälja selles, et ta peksis 21.03.2021 kella 19:10 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx R. R. , kehasse ja jalgadesse, tekitades kannatanule parema reieluu alumise otsa murru, pealae lahtise haava, parempoolse kõvakelmepealse verevalumi, koljuluude murru, ämblikvõrkkestaaluse verevalumi, parema kodarluu ülemise otsa murru ning vasaku sääreluu ja parema pindluu murru. Peatrauma tõttu põhjustavad vigastused eluohtliku tervisekahjustuse ning vigastused koosvõetuna põhjustavad tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt 4 kuud. Seega pani A. Täheväli toime

§ 118

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustati oht elule ja tervisehäire, mis kestab vähemalt 4 kuud. 1.2.

§ 263lg 1 p 2 järgi süüdistatakse A.

Tähevälja selles, et ta läks 31.10.2020 kella 02:28 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juures (s.o avalikus kohas) temale võõra E. S. , vehkis käte ja jalgadega ning ütles kannatanule: „Rahapakk olgu valmis, kui sa hommikul ärgata tahad, ma tean, kus sa elad“. Seejärel istus A. Täheväli sõiduautosse kaasreisija kohale, sirutas käe relvataolise esemega (ilmselt õhupüssiga) auto aknast välja, suunas selle auto lähedal seisnud K. R. , tegi paukpadrunitega kaks lasku ning lahkus sõidukiga baari juurest. Oma tahtliku tegevusega tekitas A. Täheväli kannatanutes hirmutunnet ning häiris sündmust pealt näinud A. M. , R. L. läheduses viibivate teiste baarikülastajate rahu ja turvatunnet. Samuti rikkus A. Täheväli korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p 2 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Seega pani A. Täheväli toime

§ 263

lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise relvana kasutatava esemega ähvardades. 1.3.

§ 424lg 2 järgi süüdistatakse A.

Tähevälja selles, et ta: − 23.11.2020 kella 18:40 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juhtis mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx narkootiliste ainete MDMA, kokaiini, metaboliidi, amfetamiini, nordasepaami, alprasolaami ja GHB tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis, mille tulemusena olid tema kehalised ja psüühilised reaktsioonid väliselt tajutavalt häiritud ja muutunud. A. Tähevälja pupillid olid tavapärasest suuremad, reaktsioon valgusele vähene, pulss kiire ja vererõhk kõrge, tal esinesid kerged koordinatsioonija tasakaaluhäired ning psühhomotoorne pidurdus. Seega esines A. Täheväljal KorS § 36 lg-s 1 kirjeldatud joobeseisund; − 20.12.2020 kella 15:45 paiku Tartu linnas Kristalli tänaval juhtis mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx metüülfenidaadi ja GHB tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis, mille tulemusena olid tema kehalised ja psüühilised reaktsioonid väliselt tajutavalt häiritud ja muutunud. A. Tähevälja nägu punetas, vererõhk oli kõrgenenud ning tal olid kerged artikulatsiooni- ja koordinatsioonihäired. Seega esines A. Täheväljal KorS § 36 lg-s 1 kirjeldatud joobeseisund. Oma tegevusega rikkus A. Täheväli liiklusseaduse (LS) § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. KorS § 36 lg 1 järgi on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud 3 terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Tulenevalt KorS § 36 lg 4 p-st 2 on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani A. Täheväli toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva mootorsõiduki joobes juhtimise. Tsiviilhagi

1. Kannatanu R. R. kriminaalasjas tsiviilhagi, milles nõuab A. Täheväljalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Varaline kahju seisneb selles, et R. R. peksmise tõttu Tartu Ülikooli Kliinikumi ja seejärel AS-i Lõuna-Eesti Haigla. Iseseisva statsionaarse õendusabi eest esitati R. R. arvet kogusummas 507,24 eurot. Mittevaraline kahju seisneb pikaajalistes kannatustes füüsilise valu tõttu, liikumisvõimetuses, abituses toimetulekul esmaste eluliste vajadustega ja elukvaliteedi pikaajalises kestvas languses, mis tekitasid R. R. hingelist valu ja täiendavaid kannatusi. A. Täheväli tekitas julma peksmisega R. R. erinevaid kehavigastusi, kahjustades elutähtsaid kehaosi ja organeid ̶ pead ja jalaluid. R. R. mittevaralise kahju õiglast hüvitamist kohtu äranägemisel. Kohtumenetluse poolte seisukohad
2. Prokurör jäi kohtuistungil süüdistuse juurde ning taotles A. Tähevälja süüditunnistamist ja karistamist

§ 118

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi 4 aasta ja 8 kuulise vangistusega, § 263 lg 1 p 2 järgi 10-kuulise vangistusega ning § 424 lg 2 järgi 10-kuulise vangistusega. Juhindudes

§ 64lg-st 1, mõista liitkaristuseks 5 aastat vangistust, mida vähendada Kr

MS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, ning mõista lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 74lg 2 alusel määrata, et A.

Täheväli peab kohe ära kandma 8 kuud vangistust. Jätta ülejäänud karistus 2 aastat ja 8 kuud vangistust

§ 74alusel 5-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

Tuginedes

§ 75lg 2 p-dele 2 ja 21 keelata A.

Täheväljal katseajal alkoholi ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamine, v.a arsti kirjutatud ravimid. Arvestada kohe kandmisele kuuluva vangistuse algust alates A. Tähevälja kahtlustatavana kinnipidamisest 06.04.2021.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena A.

Täheväljalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuuks. Mõista A. Täheväljalt kannatanu R. R. välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Kuna menetluskulude korraga hüvitamine käib A. Täheväljale ilmselt üle jõu, võimaldada tal menetluskulud tasuda ositi 1 aasta jooksul. Asitõenditest jätta salvestised kriminaalasja juurde ja kurikas hävitada.

1. Kohus teatas kannatanutele Rainis R. , E. S. K. R. toimumise aja ja koha ning K. R. kohtule, et ei soovi istungist osa võtta. Kannatanud ei osalenud kohtuistungil.
2. Süüdistatav A. Täheväli kinnitas kohtuistungil, et sai esitatud süüdistusest aru, tunnistas end täielikult süüdi ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Ristküsitluse käigus avaldas A. Täheväli, et ta läks R. R. , sest R. R. A. Tähevälja sõbra koju, ründas sõpra ja A. Täheväli teadis, et R. R. vägivaldne. Kui A. Täheväli rääkis R. R. , ütles R. R. , et ta on relvastatud. A. Täheväli polnud varem R. R. , kuid teadis, et R. R. vanglas olnud. Kõigepealt plaanis A. Täheväli minna R. R. sellepärast, et niimoodi juhtus, aga kuna R. R. A. Tähevälja, öeldes, et tal on relv, A. Täheväli ärritus. 02.01.2021 tulistas keegi teine Võru linnas R. R. , mistõttu tal tekkiski nüüd viha. Oli variant ka R. R. mitte minna ja minek oligi viga. Liiklusrikkumised pani A. Täheväli toime, sest ta arvas mõlemal korral, et on kaine, kuid selgus, et polnud. A. Täheväli tarvitas eelmisel päeval narkootikume. Kuna need püsivad kaua veres, siis sellega A. Täheväli ei vaidle. Ta tarvitas narkootikume päris tihti, mistõttu juhtis ka joobes olles mootorsõidukit. A. Täheväli üritas sellega tegeleda ja käis ise Võrus ravil. Pärast ravi A. Täheväli tükk aega ei tarvitanud, aga kui ta nägi mõnd tuttavat, kellega sai peolainele, 4 oli jälle samasugune seis nagu enne. A. Täheväli on vanglas pikalt mõelnud, et ta kindlasti ei jätka sellega. Ta on teinud sellega lõpparve. A. Täheväli tarvitas lisaks narkootikumidele ka alkoholi, kuid vähe. Baari juures oli ta alkoholijoobes. Baari juures oli konflikt, mis puudutas A. Tähevälja, ja ta kasutas tavalist paukpadrunitega püssi, mis tal oli lihtsalt autos. Püssil polnud otsest eesmärki. A. Täheväli kahetseb kõikide kuritegude toimepanemist ja on vangistuses kogu aja sellele mõelnud. Senine vangistus on suunanud A. Tähevälja õiguskuulekale teele ja vanglast välja saades vahetab ta suhtlusringkonda, sest on teinud alkoholi ja narkootikumidega lõpu ega lase enam selliseid asju oma ellu. A. Täheväli on 5 kuu jooksul teinud järeldused ega jätka kuritegeliku eluviisiga. Et vanade tuttavatega mitte suhelda, täidab A. Täheväli oma päeva tegevustega, mis ei jäta vaba aega, et nendega kohtuda. A. Täheväli veedab kogu vaba aja elukaaslasega. Tal on kindel soov muutuda, ta ei soovi sellist elu nagu vanglas ega soovi vanglasse tagasi sattuda. Vabaduses on A. Tähevälja sissetulekud tema enda teha, ta peab endale töö leidma ja plaanib esimesel võimalusel tööle asuda. A. Täheväljale on vaja mootorsõiduki juhtimise õigust, sest ta ei saa pikalt kõndida ja autoga sõitmine on vajalik. A. Täheväljal on raske puue, sest tema käsi on defektne ja ta on olnud tugeva depressiooni tõttu 5 korda psühhiaatriahaiglas. Tulistamise tõttu on A. Täheväljal jalahaav ja jalg vajab füsioteraapiat. Arsti sõnul on jalg paranemisjärgus ja on võimalik, et A. Täheväli saab jala korda. Talle pole liikumispuuet määratud, ta pole hindamas käinud. R. R. nõuded on põhjendatud ja tema kasuks väljamõistetav mittevaralise kahju hüvitis võiks olla ca 300 eurot. Viimases sõnas kahetses A. Täheväli veelkord, et ta on lasknud sellistel asjadel juhtuda. Vanglas viibitud 5 kuud on tema jaoks väga pikk aeg, ta on teinud vastavad järeldused ega jätka kuritegeliku eluviisiga. Vangistus on suunanud A. Tähevälja õiguskuulekale teele ja ta soovib kannatanute ees vabandada.
3. A. Tähevälja kaitsja vandeadvokaat Kaupo Süvaoja leidis, et A. Tähevälja süü on tõendatud. Kuna A. Täheväli tunnistab end süüdi, kahetseb toimepandud kuritegusid ja on hüvitanud kannatanu R. R. varalise kahju, esinevad

§ 57lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud karistust kergendavad asjaolud.

Samuti pole A. Tähevälja varem kriminaalkorras karistatud. Kaitsja palub mõista

§ 118

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi karistuseks 4 aastat vangistust, mida vähendada 1/3 võrra, s.o 2 aasta ja 7 kuulise vangistuseni.

§ 263

lg 1 p 2 järgi mõista karistuseks 4 kuud vangistust, mida vähendada 1/3 võrra, s.o kuni 3-kuulise vangistuseni. Ning

§ 424

lg 2 järgi mõista karistuseks 3 kuud vangistust, mida vähendada 1/3 võrra, s.o kuni 2kuulise vangistuseni. Mõista liitkaristuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust. Arvestades, et A. Täheväljal on raske käia ja auto olemasolu on hädavajalik, palub kaitsja kaaluda mootorsõiduki juhtimisõiguse alles jätmist. Kuna A. Täheväli on kannatanu R. R. varalise kahju, tuleb jätta tsiviilhagi selles osas rahuldamata, et ei tekiks alusetu rikastumise olukorda. Mõista mittevaralise kahju hüvitisena välja 300 eurot, mille maksmine ajatada 1 aasta peale. A. Täheväli elab töövõimetoetusest ja kuigi tal tuleb vanglast vabanemisel asuda esimesel võimalusel tööle, pole teada, kuidas ta tööd saab. Menetluskulud võiks jätta osaliselt või täielikult riigi kanda või võimaldada menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul. Kohtu seisukoht 7. KrMS § 233 lg 1 kohaselt võib kohus lahendada kriminaalasja süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. A. Täheväli esitas kohtueelses menetluses prokuratuurile taotluse lühimenetluse kohaldamiseks, kaitsja ja prokuratuur nõustusid sellega ning käesolev kriminaalasi saadeti kohtusse lühimenetluses. Kohtu hinnangul on lühimenetluse kohaldamise alused täidetud, kriminaaltoimiku materjalid on kriminaalasja lahendamiseks piisavad ja A. Täheväli tuleb talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistada. Samuti tuleb rahuldada kannatanu R. R. . 5 Süüdistus

§ 118

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi 8.

§ 118

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi esitatud süüdistuse osas on asjakohased tõendid eeskätt kannatanu R. R. koos ülekuulamisprotokollidele lisatud fototabelitega, tunnistajate M. K. , K. H. , J. P. , E. K. K. K. , K. H. ja K. K. Häirekeskusele tehtud kõnede salvestised koos vaatlusprotokolliga, Circle K teenindusjaama turvakaamera salvestis koos vaatlusprotokolliga, sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, R. R. kõneregistri vaatlusprotokoll, Lõuna-Eesti Haigla ja TÜ Kliinikumi epikriisid, kohtuarstliku ekspertiisi akt ning A. Tähevälja kohtus antud ütlused.

1. Kohtu hinnangul on sideettevõtjalt saadud andmete protokoll lubamatu tõend. Nimelt on Riigikohus selgitanud, et elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 1111 lg-s 2 sätestatud andmete säilitamise kohustus on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Samuti on Euroopa Liidu õigusega vastuolus KrMS § 901 lg 2 osas, milles see säte näeb ette sideandmete kohta päringu tegemise prokuratuuri loal. Euroopa Liidu õigusega vastuolu tõttu tuleb jätta ESS § 1111 lg 2 tervikuna ja KrMS § 901 lg-t 2 kõnealuses osas kohaldada. Õigusvastaselt säilitatud andmete kasutamiseks lubade andmine ja andmete kasutamine on välistatud pärast 07.10.
2. Alates sellest kuupäevast tuleb õigusvastaselt säilitatud andmete kasutamisega toimunud eraelu puutumatuse rikkumist käsitada tahtliku ja olulisena, millega kaasneb keeld kasutada saadud andmeid kriminaalmenetluses tõendina. Eelnevast tulenevalt on sideettevõtjalt saadud andmete protokoll tõendina lubamatu (vt RKKK nr 1-16-6179, p-d 45, 46, 47 ja 106).
3. Praeguses andis Lõuna Ringkonnaprokuratuur 25.03.2021 loa nõuda sideettevõtjalt andmeid A. Tähevälja kasutuses oleva telefoninumbri kasutamise kohta ajavahemikus 19.-25.03.2021 (I kd, tl 51) ja sideettevõtjalt saadud andmete protokoll koostati 07.04.2021 (I kd, tl 53). Kuna alates 07.10.2020 on Euroopa Liidu õigusega vastuolus säilitatud andmete kasutamisel saadud teave lubamatu tõend, jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti 07.04.
4. a sideettevõtjalt saadud andmete protokolli tõendikogumist välja ega arvesta seda A. Tähevälja süüküsimuse lahendamisel. Ülejäänud tõendid on kohtu hinnangul lubatavad.
5. Kannatanu R. R. kohtueelses menetluses üle kaks korda. 24.03.
6. a ülekuulamisel avaldas R. R. , et ta oli 21.03.2021 päeval kodus xxxxxxxxx kaine ja tegi majapidamistöid. Päeva jooksul kohtus R. R. tuttava K. H. viimase naise K. H. , üheskoos sõideti ringi ning R. R. K. H. kumbki paar pudelit Somersby siidrit. K. H. autojuht. R. R. paar-kolm siidrit ja kella 17:00 paiku toodi ta koju tagasi. R. R. ahju kütte, tahtis vara magama minna ja võttis paar unerohu tabletti. Mingil hetkel (võis olla kella 20:00 paiku) helistas K. H. . R. ütles, et nende ukse taga käis A. Täheväli ja tahtis K. H. saada. Kui K. H. , et K. H. , küsis A. Täheväli R. R. , mille K. H. A. Täheväljale. K. H. R. R. , et A. Täheväli tahab teda kätte saada, ja R. R. , et K. H. teda hoiatada. R. R. tunne A. Tähevälja isiklikult, kuid on kuulnud jutte, et A. Täheväli on väga aktsioonis vend ja andis hiljuti R. R. Võrus seitse korda nuga. R. R. peast läbi mõte, et A. Täheväli tahab temaga sõdida. Siis helistas võõras number. Helistaja ütles, et on A. Täheväli ning et tal on vaja R. R. saada ja rääkida, sest üks kitse teema on õhus. R. R. , kas A. Täheväli tahab rahulikult rääkida või peab R. R. valmis panema. A. Täheväli vastas, et tahab rahulikult rääkida, küsis, kus R. R. , ja ütles, et R. R. talle tee peale vastu. R. R. , kus ta elab, ja lubas tee peale vastu minna. R. R. hirm, ta kartis, et A. Täheväli ei taha temaga rahulikult rääkida, ning helistas K. H. tagasi. R. R. K. H. , et A. Täheväli tahab temaga kokku saada, nad tulevad kohe R. R. , ning palus K. H. igaks juhuks helistada politseisse, sest R. R. , et asi läheb käest ära. R. R. ütles, et mingit rahulikku juttu ei tule. R. R. xxxxxx Nursi tn ristmikule ootama, sest A. Täheväli pidi kohe saabuma. R. R. seljas soojapesu püksid ja maika, sest ta arvas, et läheb paar minutit, õues oli paar miinuskraadi ja teeots oli R. R. 40-50 m kaugusel. Mõne 6 minuti pärast tulixxxxxxxxxxx poolt tume auto (buss või maastur) ja jäi R. R. poolviltu seisma, esiots xxxxxx poole R. R. suunas. R. R. , et tegemist oli xxxxxxxxxxx, kuid täpselt ei tea. R. R. juhiuksest paari meetri kaugusele. Juhikohalt hüppas välja pikem (umbes 183 cm) peenem ca 25-aastane võõras noormees, kes ei öelnud midagi, vaid võttis autost kurika ja veel mingi eseme. Tal oli mõlemas käes midagi. R. R. , et kõrvalistmelt tuli veel keegi välja, sest uks kolksatas. Juhikohalt väljunud mees lõi midagi ütlemata R. R. . R. R. mäleta täpselt, kuhu ja millega teda löödi, kuid tal kadus kohe pilt eest. Järgmisena mäletab R. R. , et ta lamas oma maja lähedal tee peal ning tal oli väga külm ja väga valus. Tal oli tekk peal ja esimene mõte oli, et lööjad hakkasid põdema, panid teki peale ja kutsusid kiirabi. R. R. ka vilkurite sähvimist ja kaotas uuesti teadvuse. Ta ärkas järgmisel korral esmaspäeval haiglas, kus selgus, et teda on korduvalt noaga löödud, jalad on murtud jm. R. R. tunne A. Tähevälja, kuid A. Täheväli teab, et R. R. hästi läbi K. H. R. R. käis R. R. R. R. , et kui R. R. A. Täheväljaga sõda, siis kas R. R. R. R. . R. R. , et tema ründamine oli seotud A. Tähevälja ja R. R. vahelise konflikti klaarimisega. R. R. tunne A. Tähevälja, pole temaga mingeid asju ajanud, ega tea, kas teda peksis A. Täheväli või keegi teine (I kd, tl 2-3).
7. 29.03.
8. a ülekuulamisel avaldas R. R. , et kui ta sõitis 21.03.2021 päeval koos Kristjan ja K. H. ringi, võtsid nad Võrus peale S. S. sõitsid neljakesi ringi. Kui R. R. tagasi koju xxxxxxxxxx viima, sõideti enne xxxxxxxxxx K. H. kokku saada E. K. , et mingit kitseteemat arutada. E. K. kodus ja neil tekkis E. K. E. K. ja pärast maja ees. See võis toimuda kella 16:00 paiku. R. R. soovi konfliktist täpsemalt rääkida. Seejärel viidi R. R. . R. R. , et tema hilisem peksmine on seotud E. K. ja peksja oli A. Täheväli. Kuna K. H. saadud kätte, oli R. R. . K. H. S. S. , et nemad on järgmised, sest nad käisid koos xxxxxxx. K. (I kd, tl 18).
9. Tunnistaja K. K. .04.
10. a ütluste kohaselt sõitis ta 21.03.2021 kella 19:00 paiku läbi xxxxxxxxx, et minna xxxxxxxxxx oli pime, lumi oli veel maas ja K. K. vaatas kaugelt, et midagi on sõidutee ääres. Tundus, et see on suurem lumehunnik. Lähemale jõudes sai K. K. aru, et ees maas on inimene. Ta pidas auto kinni ja läks vaatamata, mis toimub. K. K. pani taskulambi põlema ja nägi, et maas lamava mehe nägu on verine. Mees oli teadvusel, aga halvas seisus. Mees hoidis jalga kinni ja jalg tundus olevat samuti verine. Kui K. K. püüdis mehega juttu teha, et välja selgitada, mis juhtus, oli mehe juurest tunda tugevat alkoholilõhna. Mees palus korduvalt end koju aidata ja ütles samuti korduvalt, et tema „nimesid välja ei anna ja kedagi tanki ei pane“. Mehest 1,5 meetri kaugusel tee servas oli telefon, mis helises korduvalt. Mehe läheduses sõiduteel olid vereloigud. K. K. otsis autost teki, sest väljas oli jahe ja mees lõdises, ning helistas Häirekeskusele. Selle aja jooksul, kui politsei ja kiirabi kohale jõudsid, kordas mees vaid, et tema ei anna kedagi välja ja et viidagu teda koju. Midagi muud mees ei lisanud (I kd, tl 196). 27.04.
11. a asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt helistas tunnistaja K.K 21.03.2021 kell 19:22 Häirekeskusesse, teatas, et xxxxxxxxx maanteel pooleldi tee peal on vigastatud ja verine meesterahvas, ning palus kohale kiirabi. Mehel on seljas vaid särk ja võib tekkida külmumisoht (I kd, tl 191).
12. Tunnistaja M. K. 23.03.
13. a ütluste kohaselt on ta R. R. ja elab samas majas. Kui M. K. 21.03.2021 kella 18:00 paiku aknast välja, nägi ta, et R. R. T-särgi väel ja kõndis edasitagasi, telefon käes. Vahepeal R. R. ja helistas. Kui M. K. uuesti aknast välja, nägi ta, etxxxxxxxxxxx poolt tuli tumedat värvi suur džiip, mis jäi xxxxxxxxxxxxxxxxxxx poolviltu seisma. M. K. auto kõrvalistuja poolset osa. R. R. sealsamas teeristis ning M. K. aru, et keegi tuli autost välja (pigem juhipoolsest osast) ja et nad jäid rääkima juhipoolse külje juures. Samuti nägi M. K. , et üks meesterahvas (kuna hakkas pimenema, ei saanud M. K. , kas see oli R. R. autost väljunud mees) seisis kapoti juures ja tal oli justkui mingi pudel käes. Tundus, et nad seletasid midagi omavahel ja see, kel oli pudel käes, vehkis pudeliga. Pudel tundus olevat püsti, 7 mitte tagurpidi, ja M. K. jäi mulje, et see oli viinapudel ja nad jõid koos viina. Džiip seisis üle poole tunni kindlasti. M. K. jälginud kogu aeg, mida nad tegid, sest ta vaatas telerit. Siis nägi M. K. , et džiip sõitis Nursi poole. M. K. näinud rohkem R. R. mõtles, et ta läks ehk džiibiga kaasa. Mingil ajahetkel (pigem 10 minutit pärast esimese džiibi lahkumist) nägi M. K. , et üks väiksem tumedam džiip sõitis Nursi poolt, peatas järsku ja pani ohutuled peale. Umbes 10-15 minuti pärast tuli politsei ja seejärel kiirabi, mis peatusid samas kohas, kus esimene džiip oli seisnud. M. K. , et kiirabiautost võeti välja kanderaam, sai aru, et kedagi pannakse tee äärest raamile, ja hakkas mõtlema, et ehk on see R. R. , sest ta seisis enne seal ja M. K. näinud teda majja tagasi tulemas (I kd, tl 11)
14. Tunnistaja K. H. kohtueelses menetluses samuti üle kaks korda. 23.03.
15. a ülekuulamisel avaldas K. H. , et R. R. tema abikaasa K. H. ning K. H. on R. R. ja R. R. K. H. telefoninumber. 21.03.2021 kella 18:00 ajal helistas R. R. K. H. ja ütles, et K. H. politsei xxxxxxxxxx xxxxxx, ütleks R. R. ja et R. R. xxxxxxxxx. H. mäleta, et R. R. öelnud, et tema elu on ohus vms. Kõne ei kestnud väga kaua, misjärel helistas K. H. 112 ja ütles nii nagu R. R. tal öelda. K. H. tea, miks R. R. helistanud ise numbrile
16. Pärast helistamist numbrile 112, helistas K. H. . R. tagasi, kuid ei saanud teda kätte. K. H. vähemalt 4 korda. K. H. kuulnud nime xxxxxx, kuid ei tea, kes ta on ja milline ta välja näeb. Samuti ei tea K. H. , kas K. H. xxxxxx. K. H. xxxxxxxx rääkinud (I kd, tl 14). 27.04.
17. a asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt helistas tunnistaja K. H. .03.2021 kell 19:06 Häirekeskusesse ning teatas, et tema tuttav R. R. talle, sest R. R. xxxxxx, et tahab kokku saada, ja seal võib minna kakluseks, aga see on koht, kus keegi kellelegi midagi ei kutsu. Kokkusaamine toimub xxxxxxxxx xxxxxx ja R. R. , et K. H. igaks juhuks politseisse. Samuti ütles R. R. H. xxxxxx on Võrust välja sõitnud (I kd, tl 190).
18. 05.04.
19. a ülekuulamisel avaldas K. H. , et ta sõitis 21.03.2021 päeval koos K. H. , R. R. S. S. . K. H. autojuht. Mingil hetkel ütlesid mehed K. H. , et ta sõidaks xxxxxxxxx. . Miks mehed pidid E. minema, sellest juttu polnud ja tee peal E. ei räägitud. xxxxxxx K. H. , et ta jätaks auto bussijaama, ja kui K. H. auto kinni, läksid K. H. , R. R. S. S. välja. K. H. autosse. Autost oli näha kortermaja, kuhu mehed läksid, kuid puud jäid ette ja K. H. näinud tegevust. K. H. , et selles kortermajas elab E. , ja nägi mõne aja pärast, et R. R. kortermaja juures jalaga. K. H. näinud E. , kes võis jääda trepikoja ukse varju. K. H. , R. R. S. S. ära alla poole tunni ning kui nad tulid autosse tagasi, ei rääkinud nad K. H. juuresolekul, mis vahepeal juhtus. Pärast seda, kui K. H. R. R. S. S. viinud ning sõitis koos K. H. koju, ütles K. H. , et tema ei teinud E. midagi halba ja läks vahele, kui R. R. E. kallale. Kadi ja K. H. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning kui nad koju jõudsid, läks K. H. . Kadi ja K. H. jõudnud kodus olla ca 20 minutit, kui K. H. helistas võõralt numbrilt naisterahvas, kes tahtis K. H. kokku saada ja vastas K. H. küsimise peale, et on Janne. K. H. J. sõitis kunagi taksot, vaatas aknast välja ja nägi, et tema maja juurde sõitis musta värvi P. . K. H. päris kindel, et tegemist oli xxxxxxxxxx ta nägi autol märki tagantpoolt. J. tagumiselt istmelt ning samal ajal tulid autoroolist ja esiistmelt välja kaks suuremat meest. Üks oli tumedas riides ja teisel oli seljas midagi punast. J. trepikoja juurde K. H. juurde ja mehed jäid auto juurde. J. K. H. , kus on Kristjan, mille peale vastas K. H. , et toas. Siis küsis J. . H. R. numbrit, mille peale vastas K. H. , et ta ei tea. Seepeale ütles J. K. H. : „Sa ei taha ju, et ma nende meestega tagasi tuleks“. K. H. väga ära, andis R. numbri ja J. pani R. numbri telefoni. Seejärel läks Ja. autosse ja nad sõitsid ära. Ei läinud palju aega mööda, kui K. H. helistas R. R. ütles, et talle helistas xxxxxx, kes tahtis kokku saada ja kel on mingi jutt. K. H. , et kaks suurt meest ja Ja. käisid R. R. , mispeale ütles R. R. , et üks meestest oli ilmselt xxxxxxxxx R. R. , et K. H. politseisse, mida K. H. (I kd, tl 23). 8
20. Tunnistaja K. H. .04.
21. a ütluste kohaselt on nad R. R. . K. H. kuulnud A. Tähevälja nime, kuid ei tea, milline ta välja näeb. K. H. oli E. K. arusaamatus, millest ta ei soovi täpsemalt rääkida. 21.03.2021 läks K. H. R. R. S. S. E. K. , kusjuures K. H. juhtis autot, millega sinna mindi. xxxxxxx keegi seltskonnast E. K. välja. K. H. mäleta, kes täpselt, sest ta oli ise väljas. Trepikoja ees käis jutt ja probleem sai ära räägitud. K. H. aru, et probleem lahenes, ja nad läksid laiali. E. K. oma korterisse. Seejärel viidi R. R. S. S. ning Kristjan ja K. H. samuti koju. K. H. magama ja hakkas alles hommikul R. R. . Kuna K. H. saanud R. R. , soovitas S. S. helistada. Kui selgus, et R. R. politseis, helistas K. H. ning kuulis, et R. R. peksa ja on haiglas. K. H. oska arvata, miks R. R. sai. Sellest, et R. R. K. H. , sai K. H. K. H. alles hommikul (I kd, tl 97).
22. Tunnistaja S. S. .04.
23. a ütluste kohaselt teab ta A. Tähevälja nime, kuid mitte seda, milline A. Täheväli välja näeb. Samuti teab S. S.. K. . S. 21.03.2021 koos K. H. R. R. , kusjuures autot juhtis K. H. . Sel päeval nägi S. S. . R. korda. Kui ringi sõideti, polnud kellelgi mingit konflikti, kuid K. H. , et oleks vaja käia xxxxxxx. K. , et neil on mingi vana lahendamata asi ja K. H. seda klaarima minna. Kella 12-14 vahel sõidetigi xxxxxxxxx R. R. E. K. . Alguses oldi koridoris, kuid hiljem läksid kõik koos välja, et mingit tülitsemist ei toimuks laste juuresolekul. Väljas toimus sõnavahetus, kuid S. S. näinud mingit vägivalda. Lõpuks tunnistas ka E. Kalinin, et tal pole K. H. mingit probleemi ja neil on omavahel kõik korras. Kui laiali mindi, lõid kõik veel omavahel käed. Pärast seda läksid S. S. , K. H. R. R. ning E. K. koju. Seejärel viidi R. R. ja siis viidi S. S. . Kuna S. S. sai telefoni aku tühjaks ja telefon oli välja lülitatud, ei oska ta öelda, kas keegi talle helistas. S. S. telefoni sisse alles järgmisel päeval ja sai siis teada, et keegi oli peksnud R. R. . Nimelt rääkis K. H. Sergejevile hommikul, et K. H. eelmisel õhtul politseisse, sest keegi oli tahtnud R. R. , ja pärast seda ei saanud nad enam R. R. . S. S. K. H. kiirabisse helistada ja sealt sai K. H. , et R. R. haiglas. K. H. öelnud S. S. , kes tahtis R. R. õhtul kokku saada (I kd, tl 95).
24. E. K. kohtueelses menetluses üle kahtlustatavana ja tema 09.04.
25. a ütluste kohaselt ei tunnistanud ta end R. R. tekitamises süüdi. E. K. R. R. -15 aasta tagusest ajast ega ole vahepeal suhelnud. 21.03.2021 jõi E. K. viina, 3-4 inimest käis tal ukse taga ja ta sai jalaga näkku. See toimus koridoris korteri ukse taga ja siis trepikoja ees. E. K. tea, kes lööjad olid ja kas keegi neist võis olla R. R. . E. K. R. R. tagasi ega tea, milline ta praegu välja näeb. Pärast seda jõi E. K. edasi ja käis võib-olla linnas, kuid täpsemalt ei mäleta. E. K. mäleta, et ta oleks tol päeval xxxxxxxxx käinud. Tal on alkoholi ja suhkruhaigusega probleemid, mistõttu ta ei mäleta asju. E. Kalin suhtleb A. Täheväljaga, kuid ei mäleta, kas ta sai 21.03.2021 A. Täheväljaga kokku. E. K. , et ta ei saanud 21.03.2021 A. L. (I kd, tl 178).
26. Tunnistaja J. P. 05.04.
27. a ütluste kohaselt jõi ta 21.03.2021 sõbranna juures veini, kui talle helistas vist E. Kalinin, kes küsis K. H. S. S. ning kas J. P. teab R. . J. P. vastas, et ta ei tea R. , kuid helistab K. H. ja küsib K. H. . J. P. ei mäleta, mismoodi täpselt, kuid siis tuli jutt, et E. K. J. P. järele ja nad sõidavad K. H. juurde, et saada number. J. P. tuldi järgi musta värvi xxxxxxxxxxx, kus juhikohal istus A. Täheväli, tema kõrval istus A. L. tagaistmel istus E. K. sõideti CircleK-st läbi, kust keegi ostis suitsu, misjärel mindi H. juurde. Maja juures, kus Haagid elavad, helistas J. P. K. H. ja ütles, et ta tuleks välja. Kui K. H. välja, küsis J. P. R. telefoninumbrit. Mingi jutt oli ka, et K. H. kodus. J. P. läks üksi K. H. kokku saama ega tea, kas mehed tulid autost välja. K. H. J. P. R. telefoninumbri ning J. P. kirjutas numbri oma telefoni, läks autosse ja istus tagaistmele juhi taha. J. P. kõrval istus E. K. . P. ütles autos R. numbri ja xxxxxx helistas R. . xxxxxx ütles R. , et saame kokku, ning R. oli nõus ja ütles, kuhu tulla. J. P. märkas, et E. K. plaaster ninal, ja kui J. P. küsis, mis lahti, vastas E. Kalinin, et talle lennati koju sisse ja anti laste nähes vastu hambaid, mistõttu otsitaksegi nüüd R. , . H. 9 taga. xxxxxxxxx sõitis xxxxxx poest edasi ning J. P. nägi, et musta maikaga meesterahvas seisis tee ääres ja ootas. xxxxxx pidas auto kinni ja kõik kolm läksid autost välja. J. P. sai aru, mis juhtuma hakkab, ega vaadanud autost välja. Kui J. P. vaatas korraks vasakule aknast välja, nägi ta, et maikaga mees on istukil. J. P. ei näinud löömisi, kuid sai aru, et maikaga meest pekstakse. J. P. ei kuulnud autosse mingeid hääli ega näinud, kas autost võeti midagi kaasa, kuid sai aru, et auto pagasiluuk oli lahti. J. P. ei tea, millal see lahti tehti. J. P. oli kogu aeg tunne, et ta ei taha seal olla ja sellest asjast midagi teada. Umbes 5 minuti pärast tulid kõik autosse tagasi, J. P. ei vaadanud välja ega tea, kuhu ja kuidas see mees sinna jäi. Seejärel sõideti xxxxxxxxxx. P. ei tahtnud seal autos rohkem olla, mistõttu läks ta koos E. K. välja ja kutsus sõbranna järgi. Kuni sõbranna järgi tuli, ootas J. P. E. K. . J. P. ja E. K. rääkinud sellest, mis toimus, sest E. Kalininil oli pere kodus (I kd, tl 26). Circle K Eesti AS-i turvakaamerate salvestise vaatlusprotokollist nähtuvalt sõitis 21.03.2021 kella 18:40 ajal Võru linnas Jüri 45 asuva teenindusjaama juurde tumedat värvi maasturit Mercedes-Benz, mida juhtis punase jopega ja punase nokamütsiga lonkav mees. Sõiduk lahkus teenindusjaamast Jüri 43a elumaja suunas (I kd, tl 57-62).
28. A. L. kohtueelses menetluses 07.04.2021 kahtlustatavana üle ja ta ei tunnistanud end R. R. süüdi. A. L. tea R. R. see nimi ei ütle talle midagi. Samuti ei tea A. L. R. R. . A. L. , et ta oli 21.03.2021 õhtul kella 19:00 paiku perega kodus (I kd, tl 106).
29. Kuna kohtuistungil kuulati süüdistatav A. Täheväli üle ristküsitluse vormis ja ülekuulamise käigus ei avaldatud A. Tähevälja usaldusvääruse kontrollimiseks tema kohtueelses menetluses antud ütlusi, arvestab kohus otsuse tegemisel vaid kohtuistungil antud ütlustega. A. Täheväli tunnistas end kohtus täielikult süüdi. Ta selgitas, et läks R. R. , sest R. R. A. Tähevälja sõbra koju, ründas sõpra ja A. Täheväli teadis, et R. R. vägivaldne. Kui A. Täheväli rääkis R. R. , ütles R. R. , et ta on relvastatud. A. Täheväli polnud varem R. R. , kuid teadis, et R. R. vanglas olnud. Kõigepealt plaanis A. Täheväli minna R. R. sellepärast, et niimoodi juhtus, aga kuna R. R. A. Tähevälja, öeldes, et tal on relv, siis A. Täheväli ärritus. 02.01.2021 tulistas keegi teine Võru linnas R. R. , mistõttu tal tekkiski nüüd viha. Oli variant ka R. R. mitte minna ja minek oligi viga. Süüdistuses on kõik õige ning A. Täheväli peksis R. R. pähe, kehasse ja jalgadesse.
30. Kohus märgib, et eelnevast nähtuvalt langevad kannatanu R. R. tunnistaja J. P. ütlused kokku selles osas, et R. R. 21.03.
31. a õhtusel ajal xxxxxxxxx R. R. ees tänaval. Samuti nähtub tunnistaja M. K. ütlustest, et R. R. ees jäi esimese džiibi lahkumise ja teise džiibi saabumise vahele pigem 10 minutit. Ning tunnistaja Maidu Kingi ütluste kohaselt leidis ta 21.03.2021 kella 19:00 paiku xxxxxxxxx sõiduteel lamava verise mehe, kellele pani teki peale, ja kutsus kiirabi, kusjuures ta helistas Häirekeskusesse umbes 10 minutit pärast mehe leidmist. Häirekeskusesse tehtud kõne salvestise vaatlusprotokollist nähtuvalt teatati xxxxxxxxx tee peal lebavast vigastatud ja verisest meesterahvast 21.03.2021 kell 19:
32. Süüdistuses heidetakse A. Täheväljale ette R. R. 21.03.2021 kella 19:10 paiku Võru maakonnas Võru vallasxxxxxxxxxxx xxxxxx-l ja kohtuistungil kinnitas A. Täheväli, et süüdistuses kirjeldatud asjaolud vastavad tõele. Arvestades ülal toodut, peab kohus kõnealuseid tõendeid eelkirjeldatud osas usaldusväärseteks ja tuvastab, et R. Rxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx-l 21.03.2021 kella 19:10 paiku.
33. Edasi langevad kannatanu R. R. .03.
34. a ütlused, tunnistaja K. H. 05.04.
35. a ütlused ning tunnistajate K. H. S. S. kokku selles osas, et samal kuupäeval, kui R. R. , kohtusid R. R. , K. H. S. S. E. K. elukohas. Kohus märgib, et ükski asjaosalistest ei soovinud kohtumise täpset käiku ega sisu ülekuulamisel avaldada ning kannatanu R. R. tunnistaja K. H. esimesel ülekuulamisel E. K. sootuks rääkimata. Samuti ütles R. R. ülekuulamisel, et ta ei tea, kas teda 10 peksis A. Täheväli, ning arvab, et tema ründamine oli seotud A. Tähevälja ja R. R. vahelise konflikti klaarimisega. Alles teisel ülekuulamisel 29.03.2021 avaldas R. R. , et K. H. 21.03.2021 arutada E. K. kitseteemat ning et R. R. , K. H. ja S. S. tekkis E. K. korteris ja maja ees konflikt. Samuti arvas R. R. ülekuulamisel, et tema hilisem peksmine oli seotud E. K. .
36. Tunnistaja S. S. sarnaselt R. R. , et 21.03.2021 mindi E. K. , sest K. H. klaarida mingit vana lahendamata asja. Samas avaldas S. S. , et väljas toimus sõnavahetus, kuid vägivalda ta ei näinud. Ning tunnistaja K. H. , et tal oli E. K. arusaamatus ja 23.03.2021 läks K. H. R. R. S. S. . K. . Trepikoja ees käis jutt ja proleem sai ära räägitud.
37. E. K. seevastu, et 21.03.2021 käisid 3-4 inimest tema ukse taga ning lõid teda korteri ukse taga trepikojas ja väljas trepikoja ees jalaga näkku. E. K. tundnud lööjaid ega tea, kas keegi neist oli R. R. . Tunnistaja K. H. nimetanud 05.04.
38. a ülekuulamisel, kelle initsiatiivil E. K. mindi, kuid ütles, et K. H. , R. R. S. S. xxxxxxx ning läksid E. K. juurde. Mõne aja pärast nägi K. H. , et R. R. kortermaja juures jalaga, kuid ei näinud E. Kalininit, kes võis jääda trepikoja ukse varju. Süüdistatav A. Täheväli avaldas kohtuistungil samuti, et ta läks 21.03.2021 R. R. , sest R. R. A. Tähevälja sõbra koju, ründas sõpra ja A. Täheväli teadis, et R. R. vägivaldne. Ning ka tunnistaja J. P. ütluste kohaselt oli 21.03.2021 E. K. plaaster, mistõttu otsiti R. R. , K. H. Siim . värvi xxxxxxxxxxx taga. Üks otsijatest oli A. Täheväli, kes juhtis sõidukit.
39. Kohus märgib, et seega toimus kõigi ülekuulatud isikute ütluste kohaselt 21.03.2021 päeval xxxxxxx. K. ja selle juures konflikt. Kuigi E. K. öelnud, kes tema juures käisid, nähtub kõigi ülejäänud vahetute asjaosaliste (R. R. , K. H. , S. S. K. H. ) ütlustest, et E. K. käisid K. H. , R. R. S. S. . Sõltumata sellest, et R. R. kirjeldanud konflikti täpsemalt, K. H. S. S. , et konflikt lahendati sõnadega, K. H. R. R. vehkimist ja E. K ütles, et teda löödi trepikojas ja trepikoja ees jalaga näkku, nähtub tunnistaja J. P. ja süüdistatava A. Tähevälja ütlustest, et hiljem hakati R. R. just E. K. konflikti tõttu, kusjuures üks otsija oli A. Täheväli.
40. Tunnistajate J. P. ja K. H. 05.04.
41. a ütlustest nähtuvalt algas R. R. , K. H. S. S. sellega, et J. P. küsis K. H. K. H. , mispeale K. H. , et K. H. . Seejärel andis K. H. peale J. P. R. R. , mille J. P. andis edasi A. Täheväljale. Tunnistaja J. P. ja kannatanu R. R. .03.
42. a ütluste kohaselt helistas A. Täheväli R. R. leppis kokku kohtumise R. R. juures tänaval. Kannatanu R. R. nähtuvalt hakkas teda kurikaga peksma tumedat värvi xxxxxxxxxx väljunud mees, tunnistaja J. P. ütluste kohaselt mindi R. R. musta värvi xxxxxxxxxxx, mida juhtis A. Täheväli, ning kohtuistungil tunnistas süüdistatav A. Täheväli, et ta peksis R. R. märgitud ajal ja kohas kurikaga pähe, kehasse ja jalgadesse. Kohus märgib, et seega langevad kõik eelkirjeldatud isikulised tõendid kokku selles osas, et A. Täheväli leppis R. R. kohtumise R. R. juures tänaval ja peksis kohtumise käigus R. R. .
43. Viimati märgitud osas kinnitab isikuliste tõendite usaldusväärsust ka Circle K Eesti AS-i turvakaamerate salvestis koos asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et 21.03.2021 kella 18:40 ajal Võru linnas Jüri 45 asuva teenindusjaama juures juhtis tumedat värvi maasturit xxxxxxxx-xxxxx jope ja punase nokamütsiga lonkav mees. Sõiduk lahkus teenindusjaamast Jüri 43a elumaja suunas, kus elavad Kadi ja K. H. . A. Täheväli kinnitas kohtuistungil, et ta lonkab
44. a alguses tekkinud vigastuse tõttu. Kuigi K. H. , et Ja. tuli kahe suurema mehega tema juurde musta värvi P. , on kohtu hinnangul selle väite näol tegemist tunnistaja K. H. eksimusega. Nimelt nähtub tunnistaja J. P. ütlustest, et A. Täheväli juhtis R. R. käigus musta värvi Mercedest, ja kannatanu R. R. kohaselt juhtis tema peksja tumedat xxxxxxxxxxx, et 11 tunnistaja K. H. ütluste kohaselt oli ühel mehel seljas midagi punast ja süüdistatava A. Täheväli kinnitas kohtus, et ta lonkab käesoleva aasta alguses saadud vigastuse tõttu, loeb kohus tõendatuks, et sõiduautot juhtis A. Täheväli. Tunnistaja K. H. eksimus sõiduki margis on väheoluline ega lükka ümber ülejäänud tõenditest nähtuvat teavet. Tuginedes eel analüüsitud tõenditele, tuvastab kohus, et A. Täheväli peksis 21.03.2021 kella 19:10 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx R. kurikaga pähe, kehasse ja jalgadesse. 30.

§ 118

lg 1 sätestab karistatava teona tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule (p 1) ja tervisehäire, mis kestab vähemalt 4 kuud (p 2). Kannatanu R. R. .03.

1. a ülekuulamise protokolli juurde on lisatud fototabel, millest nähtuvalt lamab R. R. ning tema peas, käsivartel, reitel ja säärtel on sidemed, plaastrid, haavad ja verevalumid (I kd, tl 5-8). R. R. .03.
2. a ülekuulamise protokolli juurde lisatud fototabeli kohaselt on R. R. pool pead õmmeldud haavad ja mõlemal jalal on plaastrid (I kd, tl 20-21). Lõuna-Eesti Haigla AS-i xxxxxxxxx kohaselt toimetati R. R. .03.2021 kiirabiga esialgu Lõuna-Eesti Haiglasse, kust ta suunati edasi SA-sse Tartu Ülikooli Kliinikum (I kd, tl 29-33). Nähtuvalt SA Tartu Ülikooli Kliinikum xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxx R. R. .-24.03.2021 anestesioloogia- ja intensiivravi kliiniku
3. intensiivraviosakonnas, kus talle tehti operatsioon ja suunati edasisele ravile SA-sse Lõuna Eesti Haigla (I kd , tl 35-42). Isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti nr xxxxxxxx kohaselt diagnoositi R. R. lahtine haav, parempoolne kõvakelmepealne verevalum, koljuluude murd, ämblikvõrkkestaalune verevalum, parema kodarluu ülemise otsa murd, parema reieluu alumise otsa murd, parema pindluu murd ja vasaku sääreluu murd. Vigastused võivad olla saadud löökidest kõva tömbi esemega või kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või kõva pinda. Peatrauma (kuni 2 cm paksuse kõvakelmepealse verevalumi) tõttu põhjustavad vigastused elukohtliku tervisekahjustuse. Ning vigastused koosvõetuna põhjustavad tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt 4 kuud (I kd, tl 48).
4. Arvestades kurikaga peksmise tagajärjel R. R. kehavigastuste raskust ja kestvust, vastab A. Tähevälja poolt toime pandud tegu

§ 118lg 2 p-de 1 ja 2 objektiivsetele tunnustele.

Samuti on täidetud subjektiivsed tunnused. A. Tähevälja kohtus antud ütluste kohaselt asus ta R. R. E. K. konflikti tõttu, teadis, et R. R. vägivaldne ja viibinud vanglas, ning ärritus, sest R. R. telefonikõnes A. Täheväljale, et tal on relv. Edasi nähtub kriminaalasja materjalist, et A. Täheväli võttis R. R. kaasa kurika, millega peksis R. R. , kehasse ja jalgadesse niivõrd jõuliselt ja niivõrd mitu korda, et tekitas kannatanule kokku 5 luumurdu (sh koljuluude murru). Kohus märgib, et seega valmistus A. Täheväli kurikat kaasa võttes füüsiliseks konfliktis ette, läks R. R. eesmärgiga teda kurikaga lüüa ja arvestades kannatanule tekitatud vigastuste ulatust ja hulka, oli peksmine kahtlemata intensiivne. Seega seadis A. Täheväli kohtu hinnangul R. R. eesmärgiks kannatanule kehavigastuste tekitamise ja teadis, et see tagajärg saabub. Teisisõnu tegutses A. Täheväli R. R. tekitamise osas kavatsetusega

§ 16lg 2 mõttes.

32. Kuna tunnistaja M. K. ütluste kohaselt ei naasnud R. R. esimese džiibi lahkumist majja ja tunnistaja K. K. nähtuvalt lebas R. R. peksmist verisena tänaval sõidutee ääres, kusjuures maas olid ka vereloigud, oli kannatanu seisund pärast peksmist väga halb. Arvestades, et A. Täheväli peksis R. R. muuhulgas pähe (s.o elutähtsasse piirkonda), pidas ta kohtu hinnangul peksmise ajal vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta võib tekitada kannatanule ka eluohtliku kehavigastuse. Lähtudes peksmise intensiivsusest, tekitatud arvukatest vigastusest ja kannatanu seisundist pärast peksmist, pidas A. Täheväli kohtu arvates ka vähemalt võimalikuks ja möönis, et kannatanule tekitatav tervisekahjustus võib kesta vähemalt 4 kuud. Kuna A. Täheväli jättis verise ja läbi pekstud R. R. ja lumisel ajal sõiduteele lebama, suhtus ta kannatanu elusse, tervisesse ja kaasneda võivatesse tagajärgedesse täielikult ükskõikselt. Kokkuvõtlikult pidas 12 A. Täheväli võimalikuks mistahes tagajärgede saabumist ning pani

§ 118

lg 1 p-de 1 ja 2 objektiivsetele tunnustele vastava teo toime kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

33. Arvestades, et õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, tuleb A. Täheväli

§ 118lg 1 p-de 1 ja 2 järgi süüdi tunnistada.

Süüdistus

§ 263

lg 1 p 2 järgi 34.

§ 263

lg 1 p 2 järgi esitatud süüdistuse osas on asjakohased tõendid eeskätt kannatanute K. R. E. S. , neile A. Tähevälja äratundmiseks esitamise protokollid, tunnistajate A. M. , R. L. . T. K. V. ning süüdistatava A. Tähevälja kohtus antud ütlused.

1. Kannatanu K. R. kohaselt viibis ta 30.10.2020 seltskonnaga sünnipäeval ning läks pärast seda öösel koos E. S. , T. R. , R. L. M (end T) ja H. T. baari. Mingil ajal otsustasid nad ära tulla, seltskond oli juba väljas taksobussis ja K. R. korraks baari tualettruumi. Kui K. R. välja, seisis bussi juures võõras mees, kes õiendas ja lõugas. Mees polnud adekvaatne, sest tema silmad kilasid, pupillid olid suured, suu käis rääkides kuidagi täiesti viltu, ta vehkis käte ja jalgadega ning tegi mingeid täiesti erilisi liigutusi. Mees seisis bussi ukse juures, osutas käega E. S. ja lõugas: „Rahapakk olgu valmis, ma tean, kus sa elad, kui sa hommikul ärgata tahad“. Seepeale üritas K. R. küsida, mis viga on, kas tekkis mingi probleem või mis toimub. Mees käratas K. R. : „Sina mine üldse minema“ ning muudkui vehkis käte ja jalgadega. K. R. , et E. S. tundud samuti seda meest. Järsku ilmus kuskilt välja A. T. , kes ütles rahulikult K. R. : „Kadi, mine sina autosse ära“, üritas ähvardajat ja vehklejat rahustada ning ütles talle: „Tule, lähme ära“. Siis sõitis K. R. bussi kõrvale uuemat tüüpi tumedat värvi toonitud tagaklaasidega Volvo džiip ning mees istus juhi kõrvale ja A. T. istus taha. K. R. veel bussi ukse kõrval ning kuulis, et E. S. juba 112 ja rääkis telefoniga. K. R. ka veel midagi, kui nägi, et seesama mees, kes käskis E. S. rahapaki valmis panna, lasi autoakna alla ja suunas käe K. R. . Seejärel kuulis K. R. kahte klõpsu ja sai aru, et mehel on käes mingi relv või relvataoline ese ning ta lasi K. R. kaks lasku, sest käis kaks klõpsu. K. R. jõudnud tol hetkel ehmatada, sest kõik käis nii kähku. Kui K. R. mehe poole, tõstis mees juba käe relvaga autosse ja auto kihutas minema. K. R. , et mehel oli ilmselt õhupüss või laste pistongipüss, sest klõpsud olid sellised nagu siis, kui lapsed pistongipüstoleid paugutavad. Lähedal seisis veel üks auto, kus olid noored sees, ja nemad ehmatasid päris ära. Kui džiip sõitis ära, istus K. R. , ja kui koju sõideti, sai ta teada, et keegi tema seltskonnast ei tundnud seda meest. Kogu situatsioon oli ikka päris õudne ja ehmatav ning K. R. kogu see asi kohale alles hiljem, et mis oleks võinud olla, kui see olekski olnud päris relv. Baari juures teised inimesedki ehmusid, rääkimata K. R. . K. R. mehe ära, kui ta teda näeks (I kd, tl 119-120). Äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt avaldas Kadi Raju, et ta pole 100% kindel, kuid A. Täheväli on kuidagi väga sarnane sellele isikule, kes Triinu baari juures tema suunas relvast lasud tegi, ja tundub kuidagi väga tuttavlik. Sarnane on just lõua kuju, habe ja eriti silmad. K. R. , et A. Täheväli võib olla see, kes teda Triinu baari juures relvaga nn ähvardas (I kd, tl 133-135).
2. Kannatanu E. S. kohaselt oli ta 30.10.2020 seltskonnaga sünnipäeval, misjärel läks koos R. L. ja T. R. , Age T. H. -nimelise naisterahvaga Triinu baari. Umbes kella 02:00 paiku otsustasid nad ära tulla ja seltskond läks bussi. Siis ilmusid bussi ukse juurde 4 noormeest, kellest E. S. vaid A. T. . Üks noormees, kes ilmselgelt oli mingi laksu all, hakkas vehkima ja lõugama: „Pane rahapakk valmis, ma tean, kus sa elad“ ning osutas käega konkreetselt E. S. , kuigi E. S. tundud seda meest. Seepeale läks K. R. välja ja küsis mehelt, mis teema tal on. Teised 3 meest olid rahulikud. Rahanõudja ütles K. R. : „Tule auto juurde, ma näitan sulle midagi“, mille peale läks K. R. nende auto juurde, mis seisis bussi taga umbes 5 m kaugusel. E. S. näinud autot ega tea konkreetselt, millise auto juurde K. R. selle mehega läks, sest E. S. bussis. Seejärel kuulis E. 13 S. relvalasku ja talle tundus, et tegemist on mingi õhkrelva või relvataolise maketiga, mis teeb pauku, sest E. S. mõlemal korral ka mingit tossu tõusmas. Mehel oli see relv põues, sest ta hoidis juba bussi juures üht kätt põues ja kui R. L. , et ta võtaks käe välja, siis ta ei võtnud. Kui lasud kõlasid, tahtsid E. S. , T. R. ja R. L. bussist välja, kuid taksojuht ei lasknud. K. R. bussi ja tal oli nutumaik suus. See seltskond istud kõik autosse ja panid minema. E. S. kohe 112, sest sellist asja ei saa nii jätta. Mees ähvardas ka E. S. ja E. S. saanud bussis arugi, mida see rahapaki jutt tähendab (I kd, tl 122). Äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt avaldas E. S. , et A. Täheväli on suhteliselt sarnane isikuga, kes Triinu baari juures tüli noris ja tegi K. R. relvast lasud. E. S. 100% kindel, kuid A. Täheväli on väga sarnane Triinu baari juures olnud isikuga nii peakuju kui ka näo poolest. E. S. seda meest näinud hiljem Võru linnas ja tundis ta ära. Tavaliselt sõidab mees ringi musta värvi P. Cayanniga (I kd, tl 136).
3. Tunnistaja A. M. ütluste kohaselt läks ta 30.10.2020 öösel sünnipäevalt koos Kadi ja T. R. , R. L. . S. H. T. xxxbaari ning otsustasid 31.10.2021 kella 02:00 paiku sealt ära tulla. A. M. istus bussi ära, kui järsku ilmus bussi juurde kuskilt E. S. . Seda, kus E. S. või kust ta tuli, ei pannud A. M. tähele, kuid E. S. tuli seesama tülinorijast mees bussi juurde. E. S. bussi ning väljas olid veel K. R. H. T. . Võõras mees tuli bussi ukse juurde, toetas käed vastu bussi ja ütles E. S. : „Sina, ma tean, kus sa elad, kes sa oled, ja pane rahapakid valmis“. Keegi ei saanud aru, mis toimub, mis rahapakid jne. K. R. väljas ja hakkas mehega rahulikult rääkima, et milles probleem on, kuid mees muudkui ülbitses edasi. E. S. R. L. minna bussist välja õiendama, kuid A. M. ei lubanud. K. R. oli ka A. T. , kes ütles K. R. , et mine ära bussi. A. M. sai aru, et A. T. oli ülbitsejaga samas seltskonnas. K. R. rahulikult rääkides konflikti lahendada ja siis kostis nagu mingi lask. A. M. kuulis vaid, et K. R. „paukpadrunid“ ja siis praktiliselt kohe sõitis auto minema koos selle seltskonnaga. A. M. ei näinud relva, sest kui ülbitseja oli bussi juures, siis tal relva polnud. Kogu situatsioon oli ikka päris hirmutav, et kui juba laskma hakatakse, olgu kas paukpadrunitega või millega iganes. K. R. koos Heleniga bussi ja E. S. kohe politseisse. A. M. ei tundnud laskjat (I kd, tl 125).
4. Tunnistaja R. L. kohaselt oli 30.10.2020 tema venna sünnipäev ning öösel läksid Rainis Lõhmus, E. S. , Kja T. R. , A. M. ja H. T. baari pidutsema. R. L. E. S. ikka korralikult alkoholi tarbinud, tüdrukud olid kainemad. Millalgi öösel hakkasid nad ära tulema ja tulid välja bussi, kuid kuna R. L. purjus, pole ta sündmuste täpses mäletamises kindel. R. L. , et ta istus juba bussis, kui bussi ukse juurde ilmus mingi võõras seltskond. Üks noormees oli eriti agressiivne, tõmbles bussi ukse juures ja ütles midagi E. S. , kuid R. L. mäleta, mida täpselt. R. L. oska öelda, kas E. S. võis olla selle seltskonnaga enne väljas mingi konflikt või mitte. Siis, kui see ütlemine oli, oli E. S. bussis. Kõik teised olid samuti bussis, ainult K. R. veel väljas. R. L. kindel, kas ta nägi ise võõra ärpleva noormehe käes mingit relva või hiljem teiste jutu põhjal arvas, et nägi, kuid igatahes mingil hetkel kuulis ta vähemalt ühte lasku. See ehmatas ikka päris ära, ei saanud aru, mis toimub ja kes keda laseb. Edasi mäletab Rainis Lõhmus, et E. S. politseisse ja seletas midagi. R. L. vist üldse bussis magama (I kd, tl 129).
5. Nähtuvalt tunnistaja A. T. viibis ta
6. a oktoobri lõpus Võru maakonnas asuvas Triinu baaris koos seltskonnaga, kelle nimesid ta keeldub ütlemast. Baaris viibis ka teine seltskond, kellest A. T. tunneb E. S. , K. R. viimase elukaaslast. A. T. tekkis E. S. mingi konflikt, kuid A. T. ei tea, mis täpsemalt juhtus. A. T. oli seal sõiduautoga Volvo, mida juhtis naisterahvas, keda A. T. ei tunne (I kd, tl 127).
7. Tunnistaja K. V. kohaselt on käis ööl vastu 31.10.2020 koos A. Tähevälja ja A. T. xxxxbaaris. K. V. A. Tähevälja sõber ning teab, et tal on väga palju probleeme, kuid K. V. tundus ta inimesena, kes tahaks muutuda, ja Karolin otsustas teda aidata. K. V. A. Täheväljal 14 nii palju kui võimalik silma peal hoida, et A. Täheväli ei tarbiks alkoholi ja narkootilisi aineid. Ka 30.10.2020 kirjutas K. V. . Täheväljale ja tahtis kokku saada, et kontrollida, kas ta on kaine ja narkoainetest puhas. Kui K. V. 30.10.
8. a õhtul A. Tähevälja ja A. T. kokku, sai ta kohe aru, et kumbki pole kaine ̶ A. T. oli purjus ja jõi K. V. alkoholi ning A. Täheväli oli ilmselgelt narkoainete mõju all. K. V. A. Tähevälja ja A. T. baari juurde, A. Täheväli ja A. T. läksid omi asju ajama ning K. V. autos ega pannud tähele, mis väljas toimus. Mingil hetkel pandi xxx baar ilmselt kinni, sest korraga tuli väga palju rahvast välja. K. V. pannud A. Tähevälja ja A. T. rahva hulgas tähele, kuid kuulis korraga mingit pauku. K. V. aru, et see pole tulirelva lask. Rahvas hakkas järsku rohkem ärevalt sagima seal ning K. V. auto käima ja sõitis baari ukse ette, sest kartis, et äkki A. Täheväli läheb seal kellegagi kaklema või midagi sellist. Läks mööda paar minutit kui A. Täheväli ja A. T. tulid autosse, kusjuures A. Täheväli istus ette ja A. T. istus taha. K. V. näinud, et kummalgi oleks relv või relvataoline ese käes olnud, kuid kui A. Täheväljal olekski midagi kaasas olnud, poleks ta seda K. V. näidanud. Siis sõitsid K. V. , A. Täheväli ja A. T. ära. K. V. , et A. Täheväli on kuidagi väga närviline, kuid teab, et kui A. Täheväli on selline, pole mõtet temalt midagi küsida. K. V. hoopis A. Tähevälja rahustada, et nad sõidavad ära jne, ja lõpuks A. Täheväli leebuski (I kd, tl 131).
9. Süüdistatav A. Täheväli tunnistas end kohtus täielikult süüdi ja ütles, et oli Triinu baari juures alkoholijoobes. Baari juures oli konflikt, mis puudutas A. Tähevälja, ja A. Täheväli kasutas tavalist paukpadrunitega püssi, mis tal oli lihtsalt autos. Püssil polnud otsest eesmärki.
10. Kohtu hinnangul on ülal refereeritud tõendid lubatavad. Kokkuvõtlikult langevad kannatanute K. R. E. S. tunnistajate A. M. ja R. L. kokku selles osas, et nad viibisid 31.10.2020 umbes kella 02:00 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juures, kui nende seltskonna juurde tuli võõras agressiivne mees, kes pöördus E. S. . R. L. mäleta, mida mees E. S. , kuid nii Kadi Raju, E. S. ka A. M. kinnitasid, et mees käskis E. S. rahapaki valmis panna ja ütles, et teab, kus E. S. . E. S. saanud aru, mis rahapakist jutt käib, ja tundis end ähvardatuna. Edasi langevad K. R. E. S. tunnistaja A. M. ütlused kokku selles osas, et K. R. välja selgitada, milles täpselt konflikt seisneb, kui järsku kuulsid E. S. , A. M. ja R. L. lasku. K. R. kohaselt sõitis nende seltskonna bussi kõrvale Volvo džiip, agressiivne mees istus juhi kõrvale, lasi autoakna alla ja suunas käe K. R. . Pärast kahe lasu kuulmist, sai K. R. , et mehel on käes relv või relvataoline ese ja et ta tegi K. R. kaks lasku.
11. Nagu öeldud, tunnistas A. Täheväli kohtus end täielikult süüdi ning tunnistaja K. V. nähtub samuti, et ta viibis 31.10.2020 umbes kella 02:00 paiku koos A. Tähevälja ja A. T. xxx baari juures ja kuulis korraga mingit pauku. Kuigi A. T. ei avaldanud, kellega ta
12. a oktoobri lõpus xxxx baari juures oli, kinnitas temagi, et tema seltskonnal tekkis konflikt seltskonnaga, kus viibisid teiste seas E. S.. K. R. . Kohus märgib, et eelnevat arvestades tõendavad kogutud tõendid usaldusväärselt, et A. Täheväli läks süüdistuses märgitud ajal ja kohas agressiivselt meelestatuna temale võõra E. S. ning ütles: „Rahapakk olgu valmis, ma tean, kus sa elad, kui sa hommikul ärgata tahad“. Samuti on usaldusväärselt tõendatud, et seejärel sihtis A. Täheväli paukpadrunitega püssiga K. R. tegi tema suunas kaks lasku. Nii Kadi Raju, A. M. kui ka R. L. laskudest ära ja tundsid hirmu. Samuti tundis end häirituna E. S. , kes helistas politseisse.
13. A. Täheväljale on esitatud süüdistus

§ 263

lg 1 p 2 järgi, mis sätestab karistatava teona avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud muu hulgas relva või relvana kasutatava muu esemega ähvardades. KorS § 55 lg 1 p 2 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut sõnaga, žestiga 15 või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Kohus ei nõustu süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooniga, a.o

§ 263lg 1 p-ga 2.

45. Nimelt on Riigikohus selgitanud, et

§-ga 263 kaitstavaks õigushüveks on esmajärjekorras avalik kord, aga sellega kaitstakse ka individuaalseid õigushüvesid.

§ 263

lg 1 p-de 1 ja 2 vahetegu ei saa seisneda vaid relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeaine kasutamises ning neid on oluline veel täiendavalt eristada.

§ 263

lg 1 p 1 näeb karistatava teona ette avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, kusjuures vägivalla all tuleb mõista tegu, mis vastab

§ 120või § 121 koosseisule.

Samuti võivad teise inimese ähvardamine ja kehaline väärkohtlemine olla toime pandud mistahes viisil ja vahendiga. Seega langevad

§ 263

lg 1 p 1 alla muu hulgas sellised kaasused, kus toime on pandud vägivald relva või relvana kasutatavat muud eset kasutades. Teisiti väljendatuna hõlmab see säte juhtusid, mil üks neist vahenditest on vahetult kas konkreetse kannatanu ähvardamise või kehalise väärkohtlemise toimepanemise vahend.

§ 263

lg 1 p 2 puhul on rünnatavaks õigushüveks aga üksnes avalik kord kui kollektiivne õigushüve (vt RKKK 13.12.

1. a otsus nr 1-18-7276, p-d 13, 14, 16 ja 17).
2. Praeguses asjas oli A. Tähevälja tegevus suunatud ka konkreetsete kannatanute vastu, s.o A. Täheväli käitus agressiivselt, vehkis käte ja jalgadega ning ütles E. S. : „Rahapakk olgu valmis, ma tean, kus sa elad, kui sa hommikul ärgata tahad“. E. S. end ähvardatuna ja kohtu hinnangul on A. Tähevälja sõnad käsitatavad vähemalt tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisena

§ 120lg 1 mõttes.

Seejärel sihtis A. Täheväli paukpadrunitega püssiga K. R. tegi tema suunas kaks lasku. Kohus märgib, et kuigi paukpadrunitega püss pole relv ega relvana kasutatav muu ese, sest sellega pole vähemalt tulistades võimalik teisele inimesele tervisekahjustust tekitada, oli A. Tähevälja tegevus kahtlemata suunatud Kadi Rajus hirmutunde tekitamisele. Mingit muud eesmärki ei saanud paukpadrunitega püssiga kannatanu sihtimisel ja kaks korda päästikule vajutamisel olla. Kuigi nii Kadi Raju, E. S. ka A. M. said pärast laskude kuulmist kohe aru, et tegemist pole tulirelvaga, ja K. R. , et tema arvates oli see laste pistongipüss, oli A. Tähevälja käitumine tervikuna kannatanute jaoks hirmutav, sest K. R. hiljem mõtlema, mis oleks võinud olla, kui see oleks olnud päris relv. Samuti kinnitas A. M. , et kogu situatsioon oli hirmutav, kui juba laskma hakatakse, olgu kas paukpadrunitega või millega iganes. Kohus märgib, et seega jäljendas A. Täheväli agressiivselt meelestatuna konfliktsituatsioonis paukpadrunitega püssiga kannatanut sihtides ja korduvalt päästikule vajutades ühemõtteliselt tulirelvaga teise inimese tervise kahjustamist. Kuna A. Tähevälja eesmärk oli hirmutunde tekitamine, on ka K. R. toime pandud tegu käsitatav vähemalt tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisena

§ 120lg 1 mõttes.

Ähvardamise puhul pole oluline, kas toimepanijal on objektiivselt võimalik ähvardust realiseerida või kas ta plaanib seda teha, vaid määrav on, et kannatanutel oli alust karta ähvarduse täideviimist. 47. Samuti nähtub eelpool tuvastatud asjaoludest, et lisaks konkreetsetele kannatanutele E. S. K. R. A. Täheväli ka A. M. ja R. L. ja turvatunnet, sest mõlemad ehmatasid A. Tähevälja tegevuse (eeskätt püssiga paugutamise) tõttu samuti ära ja tundsid hirmu. Kuna A. Täheväli pani teo toime baari ees tänaval, on tegemist avaliku kohaga KorS § 54 mõttes. Arvestades, et KorS § 55 lg 1 p 2 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada, rikkus A. Täheväli avalikus kohas käitumise üldnõudeid

§ 263tähenduses.

Kokkuvõtlikult pani A. Täheväli toime

§ 263lg 1 p 1 objektiivsetele tunnustele vastava teo.

16 48. Kohtu hinnangul on täidetud ka subjektiivsed tunnused. Nagu öeldud, tegutses A. Täheväli eesmärgiga tekitada E. S. ja Kadi Rajus hirmutunnet. Kuna läheduses viibis teisi inimesi, pidas A. Täheväli vähemalt võimalikuks ja möönis, et eeskätt püssist paugutamine häirib ka kõrvaliste asjassepuutumatute isikute rahu ja turvatunnet. Seega realiseeris A. Täheväli

§ 263

lg 1 p 1 objektiivsetele tunnustele vastava teo kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

49. Kuna õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, tuleb A. Täheväli süüdi tunnistada

§ 263lg 1 p 1 järgi.

Süüdistus

§ 424lg 2 järgi 50.

A. Täheväljale heidetakse

§ 424

lg 2 järgi ette mootorsõiduki narkojoobes juhtimist kahel korral, s.o 23.11.2020 ja 20.12.

2. 23.11.
3. a teo osas on asjakohased tõendid eeskätt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, tunnistaja L. L. , joobeseisundi tuvastamise saatekiri, uuringuakt nr 1857T, A. Tähevälja terviseseisundi kirjeldus ja hinnang joobeseisundi kohta. 23.11.
4. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati A. Täheväli samal kuupäeval kell 18:41 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sõiduki xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, sest oli alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid (I kd, tl 246). Nähtuvalt tunnistaja L. L. täitis ta 23.11.2020 tööülesandeid koos abipolitseinik R. R. . Kella 18:38 paiku nägid politseinikud xxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx-xxxxxxxxxxxxxx juures sõiduautot xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mis liikus kesklinna suunas. Kuna päeval oli selle sõidukiga seoses olnud üks väljakutse, kus oli toimunud kaklus ja keegi oli tõmmatud sellesse sõidukisse, kuid väljakutse ajal sõidukit ei leitud, otsustasid politseinikud sõidukit kontrollida, sõitsid sellele järele ja L. L. sinise-punase vilkuriga peatumismärguande. Sõiduk peatus kell 18:40 Riia 1 juures, juht esitas isikutunnistuse A. Tähevälja nimele ja juhil olid narkojoobele viitavad tunnused ̶ silmad olid märjad ja läikivad ning käitumine oli ärev ja rahutu. Juht eitas narkootiliste ainete tarvitamist, kuid lisas, et viibis kuu aega võõrutusravil. Kiirtest reageeris positiivselt kokaiinile, kuid A. Täheväli ei nõustunud testi tulemustega ja ta toimetati xxxxxxxx (I kd, tl 245). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt võeti 23.11.2020 kell 20:35 SA Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinikus A. Täheväljalt uriini ning nähtuvalt uuringuaktist xxxxxxxxxxxxxxx. Tähevälja uriinist MDMA-d, kokaiini metaboliiti, amfetamiini, nordasepaami, alprasolaamxxxxxxxx-xx kd, tl 248). Terviseseisundi kirjelduse kohaselt olid 23.11.2020 kella 00:00 ajal A. Tähevälja pupillid pigem tavapärasest suuremad ja pupillide reaktsioon valgusele oli vähene, samuti olid A. Täheväljal kerged koordinatsioonija tasakaaluhäired ning tal esines üldiselt psühhomotoorne pidurdus (I kd, tl 250). Nähtuvalt kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnangust esines A. Täheväljal 23.11.2020 narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove (I kd, tl 251).
5. 20.12.
6. a teo osas on asjakohased tõendid eeskätt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, tunnistaja O. P. K. , joobeseisundi tuvastamise saatekiri, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Tähevälja terviseseisundi kirjeldus ja hinnang joobeseisundi kohta. 20.12.
7. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati A. Täheväli samal kuupäeval kell 15:58 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sõiduki xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, sest oli alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid (I kd, tl 143). Nähtuvalt tunnistaja O. P. K. oli ta 20.12.2020 päeval Tartu linnas patrullteenistuses koos 17 abipolitseinik K. - E. K. . Kella 15:54 paiku said politseinikud väljakutse xxxxxxxxxxxx, kusjuures väljakutse sisu oli, et maja ees istub musta värvi joobes isik, kes karjub ja lõhub oma autot. Kui politseinikud jõudsid sündmuskohale, seisis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx politseisõiduk jäi Porsche taha seisma, hakkas xxxxx liikuma, mispeale politseinikud andsid sinise-punase vilkuriga peatumismärguande. Kui sõiduk peatus ja politseinikud läksid juhti kontrollima, oli näha, et juht käitus närviliselt, ei suutnud koha peal istuda ja niheles pidevalt. Juhiks osutus A. Täheväli. Juhi jutt oli segane, ta ei suutnud silmsidet hoida ja kui O. P. K. taskulambiga A. Tähevälja nägu, ei reageerinud pupillid valgusele. Kui A. Täheväli väljus oma sõidukist ja liikus politseisõiduki poole, et teha narko kiirtest, esinesid tal koordinatsioonihäired. A. Täheväli eitas narkootikumide tarvitamist ja kui ta pani testimiseks vajaliku süljepulga suhu, tekkisid tal tugevad lihaskrambid ja süljepulk kukkus maha. Kohale tulnud kiirabi kontrollis A. Tähevälja tervisenäitajaid, mis olid korras, ja seejärel toimetati A. Täheväli xxxxxxxx (I kd, tl 141). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt võeti 20.12.2020 kell 17:40 SA Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinikus A. Täheväljalt uriini ning nähtuvalt uuringuaktist nr 2014T leiti A. Tähevälja uriinist metüülfefenidaatxxxxxxxx-xx kd, tl 146). Terviseseisundi kirjelduse kohaselt punetas 20.12.2020 kella 17:00 ajal A. Tähevälja nägu kergelt ning tasakaal ja koordinatsioon olid kergelt häiritud (I kd, tl 145). Nähtuvalt kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnangust esines A. Täheväljal 20.12.2020 narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove (I kd, tl 147).
8. Lisaks eelnevale on 23.11.
9. a ja 20.12.
10. a tegude osas asjakohane tõend A. Tähevälja kohtus antud ütlused, kus ta tunnistas end täielikult süüdi ja selgitas, et pani liiklusrikkumised toime, sest arvas mõlemal korral, et on kaine, kuid selgus, et polnud. A. Täheväli tarvitas eelmisel päeval narkootikume. Kuna need püsivad kaua veres, siis sellega A. Täheväli ei vaidle. Ta tarvitas narkootikume päris tihti, mistõttu juhtis ka joobes olles mootorsõidukit.
11. Kohtu hinnangul on ülal refereeritud tõendid lubatavad ja usaldusväärsed. Tõendid on omavahel kooskõlas ning neist kogumis nähtub, et politseinikud kontrollisid 23.11.2020 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja 20.12.2020 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sõiduauto xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juhti A. Tähevälja, kusjuures politseinikel tekkis kahtlus, et A. Täheväli on tarvitanud narkootikume. A. Täheväljal olid mõlemal korral väliselt tajutavad narkootiliste ainete tarvitamise tunnused. A. Täheväljalt võeti 23.11.2020 ja 20.12.2020 haiglas uriiniproov, mille analüüsimise tulemusel selgus, et A. Täheväli on tarvitanud narkootilisi aineid (s.o 23.11.2020 oli xxxxxxxxxxxx-xxx metaboliiti, amfetamiini, nordasepaami, alprasolaamxxxxxxxx-xx 20.12.2020 oli uriinis metüülfefenidaati ja GHB-d).
12. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Tulenevalt KorS § 36 lg-st 1 on joobeseisund muu hulgas narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Kohus märgib, et ülal käsitletud tõenditest nähtuvalt olid A. Tähevälja 23.11.2020 pupillid pigem tavapärasest suuremad ja pupillide reaktsioon valgusele oli vähene, samuti olid A. Täheväljal kerged koordinatsiooni- ja tasakaaluhäired ning tal esines üldiselt psühhomotoorne pidurdus. 20.12.2020 punetas A. Tähevälja nägu kergelt ning tasakaal ja koordinatsioon olid kergelt häiritud. Samuti esines tal mõlemal kuupäeval narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Kuna A. Täheväli juhtis kahel korral mootorsõidukit seisundis, kus narkootiliste 18 ainete tarvitamise tagajärjel olid tema kehalised funktsioonid ja reaktsioonid väliselt tajutavalt häiritud, pani ta toime

§ 424lg 2 objektiivsetele tunnustele vastava teo.

56.

§ 16

lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohtu hinnangul on eeltoodud kriteeriumid praeguses asjas täidetud. A. Tähevälja kohtus antud ütluste kohaselt tarvitas ta mõlemal korral eelmisel päeval narkootikume ja kuna need püsivad kaua veres, siis sellega A. Täheväli ei vaidle. Ta tarvitas narkootikume päris tihti, mistõttu juhtis ka joobes olles mootorsõidukit. Arvestades eelnevat, pidas A. Täheväli kohtu arvates mõlemal korral vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta asub narkojoobes olles mootorsõidukit juhtima. Olles eelmisel päeval narkootikume tarvitanud, polnud A. Täheväljal objektiivset alust loota, et narkootikumid ei mõjuta järgmisel päeval tema käitumist ja et ta ei realiseeri

§ 424objektiivseid tunnuseid.

Seega pani A. Täheväli kõnealused teod toime kaudse tahtlusega. 57. Kuna õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, tuleb A. Täheväli

§ 424lg 2 järgi süüdi tunnistada.

Karistus 58.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tulenevalt

§ 56

lg-st 2 võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. 59.

§ 118

lg 1 sätestab karistusena 4-12-aastase vangistuse.

§ 263lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse.

Ning

§ 424lg 2 sätestab karistusena kuni 4-aastase vangistuse.

Samuti kohaldatakse

§ 424

lg 4 p 2 järgi sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud kuriteo korral lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Arvestades, et

§ 118lg 1 ja § 424 lg 2 näevad karistusena ette üksnes vangistuse, tuleb A.

Tähevälja karistada vangistusega. 60. A. Täheväli pani

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime 31.10.2020,

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod 23.11.2020 ja 20.12.2020 ning

§ 118lg 1 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo 21.03.2021.

Seega pani A. Täheväli veidi vähem kui 5 kuu jooksul toime eriliigilisi kuritegusid, alustades joobeseisundis olles avaliku korra raskest rikkumisest, jätkates kahel korral narkojoobes mootorsõiduki juhtimisega ja lõpetades teist inimest kurikaga pekstes talle eluohtliku peavigastuse ja kauem kui 4 kuud kestva tervisekahjustuse tekitamisega. A. Tähevälja ütluste kohaselt tarvitas ta alkoholi ja päris tihti ka narkootikume. Kuritegude toimepanemine lõppes 06.04.2021, mil A. Täheväli peeti pärast I astme isikuvastase kuriteo toimepanemist kahtlustatavana kinni ja vahistati. 61.

§ 118lg 1 sanktsiooni keskmine määr on 8 aastat vangistust.

Asudes analüüsima A. Tähevälja süü suurust, märgib kohus, et A. Täheväli realiseeris R. R. toime pandud teoga kaks

§ 118lg 1 kvalifitseerivat tunnust (p-d 1 ja 2).

Samuti võttis A. Täheväli ise R. R. , leppis kokku kohtumise ja võttis R. R. minnes kaasa kurika. Seega valmistus A. Täheväli füüsiliseks konfliktiks ette ja seadis kohtuma minnes eesmärgiks kannatanule kehavigastuste tekitamise. Nagu öeldud, tekitas A. Täheväli R. R. pekstes talle arvukalt kehavigastusi (sh 5 luumurdu ja eluohtliku peatrauma) ning jättis läbi pekstud ja verise kannatanu pimedal ja lumisel ajal sõidutee äärde lebama. R. R. juhuslik mööduja, kes helistas Häirekeskusesse. 19 Arvestades eelnevat, suhtus A. Täheväli kannatanu heaolusse täielikult ükskõikselt ning kokkuvõtlikult on tema süü keskmise suurusega. 62. Karistust raskendavasid asjaolusid pole. Kuna A. Täheväli tunnistas kohtus, et tegi R R. juurde minnes vea ja kahetses kuritegude toimepanemist, arvestab kohus seda mõningal määral karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Samuti võttis kohus istungil tõendina vastu SEB-panga maksekorralduse, millest nähtuvalt tasus K. V. .08.2021 (s.o pärast A. Tähevälja kohtu alla andmist ja kannatanu R. R. menetlusse võtmist, kuid enne kohtuistungit) A. Tähevälja eest R. R. märgitud varalise kahju hüvitise 507,24 eurot (II kd, tl 34). Pidades silmas, et kõnealune asjaolu väljendab A. Tähevälja soovi hüvitada kannatanule tekitatud kahju, esineb praeguses asjas ka karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 2 mõttes.

A. Tähevälja pole varem kriminaalkorras karistatud. Peatudes üldpreventiivsetel kaalutlustusel, märgib kohus samas, et omavaheline arvete klaarimine vägivallaga pole aktsepteeritav ning teise inimese valimatu peksmine pähe, kehasse ja jalgadesse, millega tekitatakse muu hulgas eluohtlik tervisekahjustus, on tõsine kuritegu, mis tuleb otsustavalt hukka mõista. Arvestades kõiki eelkirjeldatud asjaolusid kogumis, tuleb kohtu hinnangul mõista A. Täheväljale R. R. toime pandud teo eest karistuseks 5 aastat vangistust. See karistus on oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra ja jääb isegi alla sanktsiooni veerandit. 63.

§ 263

lg 1 sanktsiooni keskmine määr on ca 2 aastat ja 6 kuud vangistust, kusjuures

§ 263lg 1 näeb karistusena ette ka rahalise karistuse.

Asudes analüüsima A. Tähevälja süü suurust, märgib kohus, et A. Täheväli ähvardas joobeseisundis olles kahte talle võõrast kannatanut tervisekahjustuse tekitamisega ja häiris lisaks kahe kõrvalseisja rahu ja turvatunnet. Kuna A. Täheväli ei kasutanud füüsilist vägivalda ega tekitanud avalikus kohas kellegi tervisekahjustusi, jääb tema süü suurus alla keskmise. 64. Karistust raskendavasid asjaolusid pole. Kuna A. Täheväli kahetses kohtus kuritegude toimepanemist, arvestab kohus seda mõningal määral karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Samuti peab kohus silmas, et A. Tähevälja pole varem kriminaalkorras karistatud. Lähtudes eelnevast, tuleb A. Täheväljale mõista

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistuseks 10 kuud vangistust.

65.

§ 424lg 2 sanktsiooni keskmine määr on ca 2 aastat vangistust.

Samuti näeb

§ 424

lg 4 p 2 ette, et sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud kuriteo korral kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

§ 50

lg 3 järgi kohaldab kohus karistusseadustiku eriosas sätestatud juhtudel kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 3 aastani. Kuna kohtule pole esitatud tõendeid, et A. Täheväli kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, ja A. Tähevälja kohtus antud ütluste kohaselt pole talle liikumispuuet määratud, tuleb temalt mootorsõiduki juhtimisõigus vältimatult ära võtta.

1. Asudes analüüsima A. Tähevälja süü suurust, märgib kohus, et A. Täheväli juhtis 23.11.2020 ja 20.12.2020 (s.o vähem kui 1 kuu jooksul) narkojoobes olles kaks korda mootorsõidukit Tartu linnas. Kuna A. Täheväli ei tekitanud konkreetset liiklusohtlikku olukorda, jääb tema süü mõnevõrra alla keskmise.
2. Karistust raskendavasid asjaolusid pole. Kuna A. Täheväli kahetses kohtus kuritegude toimepanemist, arvestab kohus seda mõningal määral karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Samuti peab kohus silmas, et A. Tähevälja pole varem kriminaalkorras karistatud. Lähtudes eelnevast, tuleb A. Täheväljale mõista

§ 424

lg 2 20 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 50lg 3 ja § 424 lg 4 p 2 alusel tuleb lisakaristusena võtta A.

Täheväljalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. 68. Kohtu arvates tuleb A. Täheväljale

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 6 aastat vangistust. A. Täheväli pani toime kolm eriliigilist kuritegu (sh ühe I astme kuriteo), mille ebaõigussisu peab väljenduma ka liitkaristuses. Juhul, kui lugeda kargemad karistused kaetuks raskeimaga, jääks osade kuritegu ebaõigussisu tähelepanuta. 69. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendab kohus lühimenetluses süüdimõistvat kohtuotsust tehes pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Mõistes karistust karistusseadustiku § 64 järgi, vähendatakse süüdistatavale mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra. Arvestades eelnevat, tuleb A. Täheväljale

§ 64

lg 1 alusel mõistetavat liitkaristust (s.o 6 aastat vangistust) vähendada 1/3 (s.o 2 aasta) võrra ning lõplikuks karistuseks tuleb mõista 4 aastat vangistust. Lisakaristuse tähtaeg ei muutu. 70. Kuna kohus mõistis A. Täheväljale liitkaristuseks 6 aastat vangistust, ei tule kõne alla

§ 74alusel mõistetud karistuse (osaline) tingimisi kohaldamata jätmine.

Nimelt määratakse

§ 74lg 3 kohaselt katseajaks 6 kuud kuni 5 aastat.

Samuti on Riigikohus selgitanud, et tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem (vt RKKK12.02.2021. a otsus 1-20-1301, p 17). Ning karistuse asendamisel kohaldatakse

§ 69

sätteid just

§ 56lg 1 alusel mõistetud, mitte Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendatud karistuse suhtes (vt RKKK 19.10.

1. a otsus nr 3-1-1-83-12). Maakohtu hinnangul kohaldub viimati toodud mõttekäik ka karistusest tingimisi vabastamisel.
2. Täiendavalt märgib kohus, et A. Täheväljale mõistetud vangistuse osaline täitmisele pööramata jätmine pole ka sisuliselt põhjendatud. Nimelt näeb

§ 74

lg 1 ette, et kohus võib määrata, et süüdlase suhtes jäetakse vangistus täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata, kui kohus leiab kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut arvestades, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt pole otstarbekas. Nagu öeldud, pani A. Täheväli ajavahemikus 31.10.2020 kuni 21.03.2021 (s.o veidi vähem kui 5 kuu jooksul) toime eriliigilisi kuritegusid ja kuritegude toimepanemine lõppes 06.04.2021, mil A. Täheväli kinni peeti ja vahistati. Kohtu hinnangul ei anna ühegi A. Tähevälja poolt toimepandud kuriteo asjaolud alust arvata, et talle mõistetud vangistuse ärakandmine pole otstarbekas.

1. Samuti ei õigusta vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist A. Tähevälja isik. Kuigi A. Tähevälja pole varem kriminaalkorras karistatud, ta kahetses kohtus kuritegude toimepanemist ja hüvitas enne kohtuistungit R. R. varalise kahju, pole A. Tähevälja poolt toimepandud kuritegude näol tegemist üksikute või harvade eksimustega, vaid ohtliku ja tõsise järjepideva õigusvastase käitumisega, mida soodustas vabaduses alkoholi ja pikaajaline narkootikumide tarvitamine. Nimelt nähtub A. Tähevälja karistusregistri väljavõttest, et teda karistati NPALS § 151 lg 1 järgi esimest korda juba Politsei- ja Piirivalveameti 22.08.
2. a otsusega (s.o veidi enam kui 2 aastat ja 1 kuu tagasi). Kuigi A. Tähevälja ütluste kohaselt püüdis ta narkoprobleemiga tegeleda ja läks Võrru ravile, ei muutnud see püsivalt tema käitumist ja ta jätkas mõne aja pärast narkootikumide tarvitamist. Ainus võimalus kuritegude toimepanemine lõpetada oli A. Täheväli vahistada. Pidades silmas A. Tähevälja sõltuvusprobleemide ulatust ja kuritegelikku aktiivsust, pole kohus kuigi kindel, et senine veidi enam kui 6-kuuline vangistus on piisavat mõju avaldanud ja A. Tähevälja ohtlikkust nii palju vähendanud, et muudab 21 vangistuse ärakandmise otstarbetuks. Samuti ei pruugi A. Tähevälja riskikäitumise ja uute kuritegude ärahoidmiseks piisata karistusest tingimisi vabastamisega kaasnevast kriminaalhooldusest. Tsiviilhagi
3. Kannatanu R. R. tsiviilhagis kuriteoga tekitatud varalise kahju (s.o A. Tähevälja tekitatud tervisekahjustuste tõttu haiglas viibitud voodipäevade maksumuse) hüvitamist summas 507,24 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. Kohtuistungil avaldas A. Täheväli, et R. R. nõuded on põhjendatud. Samuti võttis kohus istungil tõendina vastu SEB-panga maksekorralduse, millest nähtuvalt tasus K. V. .08.2021 (s.o pärast A. Tähevälja kohtu alla andmist ja kannatanu R. R. menetlusse võtmist, kuid enne kohtuistungit) A. Tähevälja eest R. R. märgitud varalise kahju hüvitise 507,24 eurot (II kd, tl 34).
4. Arvestades, et A. Täheväli nõustus R. R. märgitud varalise kahju hüvitisega ja see kahjuhüvitis on R. R. , on kohtu hinnangul tegemist hagi õigeksvõtuga TsMS § 444 lg 3 mõttes. Kuna TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, ei esita maakohus praeguses asjas varalise kahju hüvitise nõude rahuldamise osas põhjendusi. R. R. nõue on vaidlusteta põhjendatud ja tuleb rahuldada.
5. Pidades silmas, et varalise kahju hüvitis on kannatanule tasutud, taotles kaitsja kohtuistungil kõnealuses osas tsiviilhagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmist. Kohtu hinnangul pole see õigustatud. Olukorras, kus süüdistatav võtab kannatanu hagi õigeks, pole kohtul seaduslikku alust jätta hagi rahuldamata. Samuti pole alust jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. Arvestades samas, et Rainis Räbivõitrale tekitatud varaline kahju on hüvitatud, pole tal edasises täitemenetluses õigust teistkordselt sama kahjuhüvitist saada.
6. Mis puudutab mittevaralise kahju hüvitamise nõudesse, siis tsiviilhagist nähtuvalt seisneb R. R. kahju pikaajalistes kannatustes füüsilise valu tõttu, liikumisvõimetuses, abituses toimetulekul esmaste eluliste vajadustega ja elukvaliteedi pikaajalises languses. Eelnev tekitas R. R. hingelist valu ja täiendavaid kannatusi. A. Täheväli tekitas julma peksmisega R. R. erinevaid kehavigastusi, kahjustades tema elutähtsaid kehaosi ja organeid ̶ pead ja jalaluid. R. R. mittevaralise kahju õiglast hüvitamist kohtu äranägemisel.
7. Kohtu hinnangul on R. R. kahju hüvitise nõude põhjendatud. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Tulenevalt VÕS § 134 lg-st 2 tuleb isikule kehavigastuse tekitamisest või tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 järgi arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
8. Kohus tuvastas A. Tähevälja süüküsimuse lahendamisel ja karistuse mõistmisel, et A. Täheväli peksis R. R. jõuliselt ja valimatult pähe, kehasse ja jalgadesse ning tekitas oma tegevusega kannatanule arvukalt erinevaid kehavigastusi (sh 5 luumurdu ja eluohtliku peatrauma). Pärast peksmist jättis A. Täheväli verise ja vigastatud kannatanu abitult pimedal ja lumisel ajal sõidutee äärde lebama. R. R. juhuslik mööduja, kes helistas Häirekeskusesse. Seega suhtus A. Täheväli kuriteo toimepanemise ajal ja vahetult pärast seda kannatanu heaolusse täielikult ükskõikselt. Nähtuvalt haiglate epikriisidest tehti R. R. -s Tartu Ülikooli kliinikumis operatsioon ja ta viibis 21.-24.03.2021 (s.o 4 päeva) intensiivraviosakonnas. Seejärel suunati R. R. ravile SA-sse Lõuna Eesti Haigla, kus ta viibis tsiviilhagile lisatud arvete 22 kohaselt vähemalt kuni 11.05.2021 (s.o seega viibis R. R. ravil kokku vähemalt peaaegu 2 kuud). Pärast tsiviilhagi menetlusse võtmist, kuid enne kohtuistungit 23.08.2021 (s.o ca 5 kuud pärast kuriteo toimepanemist) hüvitati kannatanule tekitatud varaline kahju. Samuti tunnistas A. Täheväli 07.09.
9. a istungil (s.o veidi enam kui 5 kuud pärast kuriteo toimepanemist) end süüdi ja avaldas kahetsust.
10. Arvestades ülal toodut, leiab kohus, et R. R. A. Tähevälja ründe käigus ja tagajärjel kahtlemata märkmisväärselt suurt füüsilist valu, mis püsis ilmselt vaid mõnevõrra vähenedes ka ravi ajal vigastustest taastudes. Samuti tehti R. R. operatsoon ja ta viibis statsionaarsel ravil vähemalt 2 kuud. Pidades silmas, et A. Täheväli murdis muu hulgas R. R. jalaluud, polnud R. R. arvestatava aja jooksul kõndima ega iseseisvalt hakkama saama. Eelnevast lähtudes oli R. R. mõne kuu jooksul kahtlemata tavapärasest oluliselt viletsam ning A. Täheväli tekitas R. R. pikaajalisi füüsilisi ja hingelisi kannatusi. Kuigi A. Täheväli tunnistas kohtuistungil süüd, kahetses kuritegude toimepanemist ja korraldas ca 5 kuud pärast kuriteo toimepanemist kannatanu varalise kahju hüvitamise, suhtus ta selle ajani R. R. toimepandusse täiesti ükskõikselt. Arvestades eeltoodut kogumis, leiab kohus, et õiglane mittevaralise kahju hüvitis on 1800 eurot.
11. Kokkuvõtlikult rahuldab kohus R. R. täielikult ning mõistab A. Täheväljalt R. R. välja 507,24 eurot varalise kahju katteks ja 1800 eurot mittevaralise kahju katteks. Kuna Rainis Räbivõitrale tekitatud varaline kahju on hüvitatud, pole tal edasises täitemenetluses õigust teistkordselt sama kahjuhüvitist saada.
12. Kuigi kaitsja taotles istungil võimalust hüvitada kahju perioodiliste maksetena, pole see kohtu hinnangul põhjendatud. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tulenevalt VÕS § 136 lg-st 2 tuleb muu hulgas kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral kahju hüvitada perioodiliste rahaliste maksetena, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine ühekordselt makstava rahasummana. Pidades silmas, et A. Täheväljalt mõisteti R. R. välja 1800 eurot mittevaralise kahju katteks, leiab kohus, et vastavalt selle kahju iseloomule tuleb kahjuhüvitis kannatanule tasuda ühekordselt makstava rahasummana. A. Täheväli tekitas kannatanu peksmisega füüsilist valu ja hingelisi üleelamisi ning sellega tekitatud kahju tuleb hüvitada ühekorraga, et kahjuhüvitis parandaks kannatanu olukorda lühikese ajavahemiku jooksul sarnaselt nagu kuriteo toimepanemine seda kahjustas. Kriminaalmenetluse kulud
13. KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ning § 175 lg-st 1 on menetluskulud riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud (p 3); määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (p 4) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9).
14. KrMS § 179 lg 2 sätestab, et kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Kuna kohus tunnistab A. Tähevälja süüdi muu hulgas

§ 118

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi, mis on esimese astme kuritegu, on praeguses asjas

§ 179

lg 1 p 1 alusel sundraha suurus 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1460 eurot (2,5 x 584 = 1460). 23

1. Nähtuvalt kriminaaltoimikusse lisatud õiendist on isiku kohtuarstliku ekspertiisi hind 61 eurot (I kd, tl 49). A. Tähevälja joobeseisundi tuvastamise kulu on kokku 384 eurot (175+52+105+52=384) (I kd, tl 146 ja 248). Samuti on praeguses asjas A. Tähevälja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamistel, tõkendi muutmise taotluse koostamisel ja läbivaatamisel ning vahistamise pikendamise taotluse arutamisel osalemise eest kokku 501,72 eurot (186,72+184,20+81,60+49,20=501,72) (I kd, tl 156-159, 229-232, 263-264 ja 285-286).
2. Süüdistusakti kohaselt on praeguses asjas menetluskulu ka DNA-ekspertiisi kulu 912 eurot (I kd, tl 80). Nimelt oli DNA-ekspertiisi eesmärk välja selgitada, kas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx läbiotsimise käigus leitud puidust kurikalt ja kummikindalt võetud proovid sisaldavad A. Tähevälja, E. K. A. L. materjali. Ning eksperdiarvamuse kohaselt polnud proovide analüüsimisel võimalik konkreetse isiku bioloogilise materjali olemasolu usaldusväärselt tuvastada või leitud bioloogiline materjal ei kuulunud A. Täheväljale, E. K ega A. L. kd, tl 7376). Kohtu hinnangul pole põhjendatud kõnealuse menetluskulu väljamõistmine A. Täheväljalt, sest ekspertiisi tulemus ei aidanud tema süüküsimuse lahendamisele kuidagi kaasa. Seega tuleb DNA-ekspertiisi kulu 912 eurot jätta riigi kanda.
3. Kokku tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel kõne alla A. Täheväljalt 2406,72 euro (1460+61+384+501,72=2406,72) väljamõistmine. Kohtuistungil palus kaitsja jätta KrMS § 180 lg-le 3 tuginedes menetluskulud osaliselt või täielikult riigi kanda või määrata menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul, et A. Tähevälja kohustused ei muutuks liiga suureks. A. Täheväli on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tema pension pole suur. Samuti peab on tal vaja maksta kahjuhüvitist ja ta peab ka ise millestki elama. Prokurör leidis, et menetluskulude korraga tasumine käib süüdistatavale kindlasti üle jõu ja et need võiks määrata tasumisele ositi 1 aasta jooksul.
4. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta osa menetluskuludest riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist. Süüdistataval on võimalik tõendada töökoha või vara puudumist näiteks töötuna arvel oleku ja erinevate vara registrite väljavõtetega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.07.
5. a otsus nr 1-16-9323, p 24).
6. KrMS § 233 lg 1 järgi lahendab kohus kriminaalasja lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Praegusel juhul on A. Tähevälja varalise seisundit puudutava tõendina kriminaaltoimikus üksnes tõend tema maksustatava tulu kohta, mille kohaselt pole Maksu- ja Tolliametil andmeid A. Tähevälja
7. a tulude kohta (I kd, tl 224). Muu vara kohta tõendeid pole. Arvestades, et isikul tuleb täita oma rahalised kohustused vajadusel ka muu vara arvel ja et A. Tähevälja varatus pole tõendatud, pole kohtul ainuüksi kohtule esitatud tõendeid arvestades alust jätta menetluskuludest osa riigi kanda. Samas arvestab kohus, et praeguse otsuse alusel peab A. Täheväli viibima vanglas 4 aastat ja tasuma kannatanule R. R. kahju hüvitise 1800 eurot. Lähtudes viimati märgitust, möönab kohus, et enam kui 2400-euroste menetluskulude tasumine käib ka ositi 1 aasta jooksul tõenäoliselt A. Täheväljale üle jõu. 24
8. Eelnevast arvestades jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel kriminaalmenetluse kuludest (s.o 2406,72 eurost) 2/3 (s.o 1604,48 eurot) riigi kanda. Koos DNA-ekspertiisi kuluga 912 eurot jääb riigi kanda seega 2516,48 eurot. A. Täheväljalt tuleb välja mõista kriminaalmenetluse kulude katteks 802,24 eurot. Võimaldamaks A. Täheväljal oma rahalisi väljaminekuid (hõlpsamini) planeerida, määrab kohus menetluskulude tasumine siiski ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid ja muud küsimused
9. Kriminaalasjas on asitõendid DVD-plaadid turvakaamerate ja Häirekeskusele tehtud kõnede salvestistega. Kohtu hinnangul tuleb DVD-plaadid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Samuti on asitõendiks puidust kurikas, mis leiti xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx läbiotsimise käigus ja millelt võetud proove analüüsiti DNA-ekspertiisi käigus. Kurikas asub Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri asitõendite hoidlas. Kohus leiab, et kurikas tuleb KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel anda riigi omandisse. Kriminaalmenetluses pole välja selgitatud kurika omanikku ja kohtul pole alust arvata, et kurikas on väärtusetu. (allkirjastatud digitaalselt) 25