← Eesti

1-21-2157/26

Obsah (11)§ 182§ 180§ 126§ 310§ 381§ 2961§ 2631§ 173§ 175§ 179§ 313

1-21-2157 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2021. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-21-2157 (kohtueelses menetluses 202301013

§ 182

lg 5 teise lause alusel riigi kanda ja mõista see Eesti Vabariigilt kannatanu X kasuks välja. 10. Kannatanu esindaja menetluskulud jätta osaliselt, s.o 245 eurot kannatanu enda kanda. 11.

§ 180

lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Andrei Burlai´lt välja riigituludesse menetluskuludena: • määratud kaitsjale makstud tasu kogusummas 3943,20 eurot; • DNA ekspertiisi (akt nr 20E-GE1372) kulu osaliselt, s.o summas 1596 eurot; • surnu ekspertiisi (nr 20E-AOS0076/590) teostamise kulu 1009 eurot; • luku vahetamisega seotud kulu 80 eurot; • sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 1460 eurot, s.t kokku 8088,20 eurot. 12. Võttes aluseks

§ 180

lg 3 tuleb Andrei Burlai´l tasuda menetluskulud kokku summas 8088,20 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, s.t esimesel üheteistkümnel kuul tuleb maksta 674,10 eurot ja viimasel kaheteistkümnendal kuul 673,10 eurot.

  1. DNA ekspertiisi (akt nr 20E-GE1372) kulu jätta osaliselt, s.o 1425 eurot, riigi kanda.
  2. Asitõendid: • • 39 puuteproovi, Q teksapüksid ja T-särk, 4 nuga tuubis ja tühi pudel, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas tuleb hävitada

§ 126lg 3 p 4 kohaselt peale kohtuotsuse jõustumist kui väärusetu asi.

A. Burlai teksapüksid, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada A.Burlai´le peale kohtuotsuse jõustumist. 2

(15)1-21-2157 • CD-plaat, millel on hädaabikõne salvestis - jätta toimiku materjalide juurde. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99921700028566. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võttes aluseks

§-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. SÜÜDISTUS Andrei Burlaid süüdistatakse selles, et tema 06.12.2020 Tallinnas aadressil xxx korteris xx eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 03.45 lõi tahtlikult, ühe korra Qle terariistaga rindkeresse, teades, et sellise tegevusega saabub teise isiku surm. Oma tahtliku vägivaldse käitumisega tekitas Andrei Burlai Qle vasakule poolde rinnaõõnde tungiva torkelõikehaava koos vasakpoolse III roide alumise serva ja IV roide ülemise serva, südamepauna ja südame vasaku vatsakese eesseina vigastusega. Vigastuse tüsistusena tekkis Ql äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust (verekaotusšokk), vasakpoolne õhkrind ning verisüdamepaun ja südame tamponaad, mille tagajärjel Q suri. Seega pani Andrei Burlai oma tahtliku tegevusega toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, s.o teise inimese tahtliku tapmise. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

  1. Kriminaalasjas on tuvastatud ning puudub vaidlus selles, et 06.12.2020 ajavahemikul täpselt tuvastamata ajavahemikul umbes kella 03.30 - 03.45 ajal lõi A. Burlai oma elukohas xxx xx-xx Tallinn rõdul, noaga ühel korral Qle terariistaga, st noaga, rindkeresse südame piirkonda, mille tagajärjel Q loetud minutite jooksul sündmuskohal suri. Seda, et noalöögi tagajärjel Q suri, kinnitab süüdistatav ka ise. Samas eitab ta Q tahtlikku noaga löömist ja selgitas, et seoses alkoholijoobes olekuga ei mäleta ta täpselt, kuidas nuga Q rindu sattus- kas vajus talle koos noaga otsa või kukkus, mälupilt selles osas on alkoholijoobest tingituna väga ähmane. Ta ei soovinud oma lähedast sõpra tappa, tegemist oli kahetsusväärse juhtumi ja õnnetusega, mida soodustas alkoholi tarbimine.
  2. Tunnistajate C, Z ja A. Burlai enda ütlustega on tõendatud see, et 05.12.2020 õhtul umbes kella 22.00 paiku kogunesid A. Burlai ja tema elukaaslase C elukohta xxx xx-xx Tallinn, 3

(15)1-21-2157 süüdistatava pikaaegsed ja lähedased sõbrad Z ja Q, et tähistada A. Burlai möödunud sünnipäeva. Koos tarvitati mitme tunni jooksul alkoholi ning 06.12.2020 umbes kella 3.29 ajal kui saabus takso, siis lahkus korterist Z. Q pidi tunnistaja Z ütluste kohaselt samuti koos temaga lahkuma, kuid läks veel rõdule suitsu tegema ja lubas lahkuda peale seda. Tunnistaja Z sõnul tema korteris viibimise ajal mingeid tülisid ega konflikte ei olnud, kõik oli rahulik ja sõbralik. Tunnistaja C ütlustega on samuti tõendanud, et kedagi teist sel õhtul ja ööl korteris ei viibinud, õhkkond kuni Z lahkumiseni oli sõbralik ja rahulik. Peale Z lahkumist läks tunnistaja C koos Qga rõdule suitsetama, rõdul olles Q rääkis talle oma abieluprobleemidest ning samuti embas teda rõdul olles. Seda nägi pealt ka A. Burlai, kes just sel hetkel kööki tuli. Tunnistaja C läks seejärel tualetti ja vannituppa ning tagasi rõdule tulles nägi, et Q lamas rõdul, köögist vaadatuna paremal pool seina najal, pooleldi pikali ja oli verine. A. Burlai aga seisis köögis ja oli šokiseisundis. Seejärel proovis tunnistaja C peatada Ql verejooksu, samal ajal käskis ta A. Burlail helistada kiirabisse. Tunnistaja sõnul Ql veel elas sel hetkel, ta ei rääkinud midagi, ainult hingas raskelt. Seda, et noaga löömine toimus just rõdul, kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fotod (tl 68-73), millelt nähtub rõdu põrandal ja seintel ohtralt verekahtlast määrdumist.
  1. Edasi on häirekeskusele tehtud kõnedega ja selle vaatlusprotokolliga tõendatud, et 06.12.2020 kell 03:45:23 helistas süüdistatav A. Burlai numbrile 112 ja palus kiiresti abi saata, kuna ta lõi noaga sõpra, kes võib juba surnud olla (tl 40-42). Enne kiirabi saabusid sama kutsungi peale sündmuskohale ka kaks erinevat politseipatrulli. Politseiametnikust tunnistaja M. Leinbergi ütlustega on tõendatud, et kui ta esimese patrulli liikmena sündmuskohale jõudis, siis süüdistatav tuli neile alla trepikoja uksele vastu ja palus kiiresti korterisse appi tulla, kuna inimene sureb. Sel hetkel tunnitaja ei teadnud, et kes on võimalik kahtlustatav ja kes on kannatanu. Korteris (
  2. korrusel) viibis lisaks ka üks naisterahvas, kes nuttis ja oli hüsteerias. Korteri rõdul lebas vereloigus meesterahvas, kellelt tunnistaja M. Leinberg eemaldas üleriided, et leida haav(ad) ja peatada verejooks, samuti alustas koheselt elustamisega, veel oli tunda nõrka pulssi. Kiirabikaardi anamneesist (tl 115) nähtub, et politseinike abiga tõsteti tapetu kiirabibrigaadi poolt rõdult köögi põrandale, et oleks võimalik teda seal elustada, rõdul oli liiga kitsas ja pime. Politseiametnikust tunnistaja V. Müüriseppa ütlustega on tõendatud, kui nende patrull teisena sündmuskohale jõudis, siis esimene patrull tegeles tapetu elustamisega, nende patrull hakkas tegelema süüdistatavaga, kes viibis nende saabumise ajal vannitoas ja pesi kraanikausis oma nägu ja ülakeha, mis oli verine, ja mis tundus tunnistajale kahtlane (kd 2 tl 4). Nad pidasid paarilisega A. Burlai kohe kahtlustatavana kinni, ei lubanud tal ennast enam edasi pesta. A. Burlai sel hetkel seletas neile, et ta ei tea, mis juhtus, et tema ei ole asjaga seotud ja ei saa aru, miks politsei on kohapeal, tema ei ole milleski süüdi. Samuti osutas ta kinnipidamisel vastupanu, ei allunud korraldustele, käitus omamehelikult ja agressiivselt. Korteris viibis tunnistaja Müüriseppa sõnul ka C, kes samuti talle segaseid ja vastuolulisi ütlusi juhtunu kohta andis. Kui süüdistatav oli toimetatud juba politseijaoskonda, siis süüdistatav vaimselt murdus, hakkas nutma ja tunnistas talle, et oli köögisahtlist võtnud noa ja löönud sellega armukadeduse pärast Qt – nimelt Aleksei oli flirtinnud tema naisega.
  3. Kiirabikaardi anamneesist nähtub, et sündmuskohale saabusid kaks kiirabibrigaadi, esimene saabus kell 03:54 (tl 113) ja teine saabus kell 04.03 (tl 114). Tapetu tõsteti rõdult kööki ning teda üritati elustada, mis ei andnud aga tulemusi, elustamine lõpetatud kell 04:
  4. Kiirabi saabudes tapetul pulssi ei olnud, pupillid olid maksimaalselt laiad, valgusele ei reageerinud, nahk kahvatu. Vasaku rindkere piirkonnas üks lahtine 1,5 cm haav. 4
(15)1-21-2157
  1. Surnu ekspertiisiakti nr 20E-AOS0076/590 (tl 90-103) järgi tuvastati Q vasaku suure rinnalihase piirkonnas IV roidevahemiku kõrgusel rindkereõõnde ulatuv haav pikkusega 2 cm (tl 93), haavakanali pikkus rindkere sees 15 cm. Ekspertiisiakti kohaselt tuvastati Ql vasakule poolde rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava koos vasakpoolse III roide alumise serva ja IV roide ülemise serva, südamepauna ja südame vasaku vatsakese eesseina vigastusega. Vigastuse tüsistusena tekkis Ql äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust (verekaotusšokk), vasakpoolne õhkrind ning verisüdamepaun ja südame tamponaad, mille tagajärjel ta suri. Ekspertiisiakti järgi oli torkehaav tekitatud terava vägivalla toimel löögist torke-lõikevahendiga (näiteks noaga) vasakule poole rinna piirkonda suunaga ülevalt eest vasakult alla taha paremale. Torkehaav võis olla eksperdi arvates tekitatud teravaotsalise üht lõikeserva omava torkelõikevahendiga, mille tera laius on orienteeruvalt 2-2,5 cm ja pikkus vähemalt 15 cm. Ekspert peab võimalikuks, et torke-lõikehaav põhjustati sündmuskohalt äravõetud noaga, mis oli politsei poolt pakendatud pakendis nr
  2. Ekspert välistab peaaegu täielikult võimaluse, et Q saanuks selliseid vigastusi endale ise tekitada. Arvestades torke-lõikevigastuse paiknemist ja haavakanali suunda, arvab ekspert suure tõenäosusega, et kannatanu kehaasend vigastuse tekitamise ajal võis olla seisev või istuv, lööja võis paikneda kannatanu ees või veidi vasakul.
  3. Sündmuskohalt (xxx xx-xx Tallinn) äravõetud nugasid on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (tl 123). Politsei poolt võeti korteri köögist ära kokku neli erinevat nuga, millest üks (pakend 7) olev pikateraga kööginuga (leitud köögi kraanikausist) oli verekahtlase määrdumisega ja reageeris ainukesena Tetrabase indikaatorlahusele, mis andis verele omase positiivse reaktsiooni (tl 124). Kuigi teoreetiliselt reagereerib Tetrabase lahus ka loomaverele, siis ei pea kohus loomavere sattumist kööginoale tõenäoliseks. Nimelt nähtub DNA ekspertiisiaktist nr 20E-GE1372, et sama noa lõiketeradelt võetud puuteproovid (7.2, 7.6 ja 7.7) saadud DNA-profiilid on kokkulangevad Q DNA-profiiliga (tl 172). Noa pikkus on 230 mm, tera pikkus on 200 mm, tera paks on 1,6 mm ja tera suurim laius on 24 mm. Noatera katkise serva pikkus on 4 mm (tl 125). Seega nimetatud noa omadused (pikkus, laius) sobitud tapetul tuvastatud haava iseloomulike omadustega.
  4. Ülaltoodud tõenditega on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et Q surma põhjustas A. Burlai ühe noalöögiga kannatanu südamepiirkonda, mis põhjustas ka kannatanu surma. Noalöögi põhjuseks võis olla nii armukadedus kui ka muu äkki tekkinud emotsioon seoses naistega. Seda kinnitavad otseselt tunnistajate C ja V. Müürisepa ütlused, aga ka süüdistatava enda kohtus antud ütlused, milles ta selgitas, et mäletab end vahetult enne juhtunut seismas nuga käes rõdul ja samal ajal oli tal Qga „vastastikused solvangud, ta solvas minu naisterahvast, mina solvasin tema naisterahvast“ (kd 2 tl 84).
  5. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani toime teo vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kohtupraktikas on peetud tahtluse tuvastamist võimalikuks ka välise teopildi alusel. Välisele teopildile saab eluohtliku tervisekahjustuse tahtluse tuvastamisel tugineda ka ühekordse teo ohtlikkuse (nt noalöök elutähtsasse kehapiirkonda) korral (vt RK nr 3-1-1-12806, p 7).
  6. Käesolevas kriminaalasjas teostatud surnu ekspertiisiaktist nähtuvalt tuvastati Ql vasakule poolde rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava koos vasakpoolse III roide alumise serva ja IV roide ülemise serva, südamepauna ja südame vasaku vatsakese eesseina vigastusega. Vigastuse tüsistusena tekkis Ql äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust (verekaotusšokk), 5
(15)1-21-2157 vasakpoolne õhkrind ning verisüdamepaun ja südame tamponaad, mille tagajärjel ta suri. Eksperdiarvamuse kohaselt olid sellised vigastused eluohtlikud (kd 1 tl 97). Seda, et vigastused olid eluohtlikud kinnitab ka sündmuste üldine kronoloogia- kui kõne hädaabikeskusesse toimus kell 03.45 ja politsei/kiirabi saabusid loetud minutite jooksul, siis Qt enam päästa ei õnnestunud, kiirabikaardi anamneesi järgi lõpetati elustamise katse kell 04.
  2. Vigastused, s.o surmaga lõppenud rindkere torkelõikehaav oli tekitatud terava vägivalla toimel torkamisest teravaotsalise ühepoolselt teritatud noaga. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kuritegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, sest A. Burlai lüües Qt noaga südame piirkonda, ei pidanud küll kindlalt teadma, et kannatanu surm noalöögi tulemusena saabub, kuid pidi surma saabumist võimalikuks pidama ja sellise tagajärje saabumist ka möönma. Süüteo toimepanemise tehiolud ja süüteo toimepanemiseks kasutatud vahend, so 20 cm pika teraga nuga, kinnitavad kohtu veendumust sellest, et puuduvad igasugused mõistlikud põhjused, miks süüdistatav erinevalt keskmise elukogemusega inimesest ei saaks aru, et lüües teist inimest noaga rindkere südame piirkonda, võib kannatanu noalöögi tagajärjel saadud vigastuste tõttu surra.
  3. Isiku tahtlust (koosseisu subjektiivset külge) on võimalik hinnata ka läbi tema käitumise (koosseisu objektiivse külje). Nii on subjektiivse külje tuvastamisel abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades (RK nr 3-1-1-128-06, p 9). A. Burlai teojärgset käitumist hinnates võib järeldada, et ta sai aru, mis ta oli teinud. Ta helistas koheselt hädaabinumbrile 112 ja kutsus abi, ütles telefonis mitu korda, et ta lõi sõpra noaga, kes on suremas. Samas nähtub tunnistaja V. Müürisepa ütlustest, et juba mõni aeg hiljem, kui politsei saabus sündmuskohale, siis hakkas ta oma osalust toimunus eitama, muutus agressiivseks. Hiljem juba politseijaoskonnas ta uuesti nö murdus ja tunnistas sõbra noaga löömise üles, selgitas ka teo motiive- armukadedus. Kohtu jaoks ei tundu seetõttu usutav ka A. Burlai nö lõplik positsioon kohtumenetluses ja tema seisukoht toimunu osas, kus ta selgitab, et nuga sattus sõbra rindkerre küll tema süül kuid tegemist oli õnnetuse või juhusliku komistamise vms-ga. Kohus leiab, et tegemist on kaitsetaktikalise püüdlusega oma süüd vähendada ning saavutada seetõttu kergemat karistust, mida kaitsja ka süüdistuse kvalifikatsiooni muutmise taotlusega kohtuvaidlustes taotles. Kohus leiab, et A. Burlail oli alust eeldada, et tema käitumine võib kaasa tuua kõige raskemaid tagajärgi ja et sellises olukorras ja vigastustega võib isik surra. Noa kasutamine iseenesest juba näitab lööja soovi tekitada kannatanule raskeid ja eluohtlikke vigastusi ning sellise vahendi kasutaja nii saab eeldada kui ka peab eeldama, et kasutades taolist ohtlikku ja tegelikkuses ka just selliseks otstarbeks – torkamiseks ja lõikamiseks mõeldud vahendit ning lüües teist isikut elutähtsasse piirkonda nagu seda on rindkere südame piirkond, põhjustatakse kannatanu surm. Seega on eelkirjeldatud tegu sobiv realiseerimaks KarS § 113 lg 1 koosseisu.
  4. Nagu eelpoolt mainitud, siis A. Burlai ei eita, et tema tegevuse tagajärjel Q suri, kuid on asunud koos kaitsjaga seisukohale, et tal puudus tahtlus Qt tappa. Seega peab kohus hindama A. Burlai poolt toimepandud teo võimalikku ümberkvalifitseerimist KarS § 117 lg 1 või 118 lg 1 p 7 järgi, mida kaitsja ka taotles. Kohus leiab, et tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt puudub alus teo ümberkvalifitseerimiseks. Kuriteo asjaoludest ja A. Burlai ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et ta pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Sealjuures nõustub kohus prokuröri seisukohaga, et toimepanija tahtlus süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastavate faktiliste asjaolude suhtes tuleb tuvastada rangelt teo toimepanemise hetkeseisuga (RK nr 3-16
(15)1-21-2157 1-111-16, p 11). Seega pärast koosseisupärase teo toimepanemist tekkinud psüühiline suhtumine pole vaadeldav tahtlusena selle teo toimepanemiseks (RK nr 3-1-1-34-12, p 12.2). Seega asjaolu, et süüdistatav hiljem toimepandut kahetses ja jätkuvalt kahetseb, ei tähenda seda, et noalöögi tegemise hetkel ta siiski poleks soovinud seda tegu teadlikult ja tahtlikult teha. Süüdistatava tegu põhjustas kannatanule tervisekahjustuse, mille tagajärjel viimane suri. Seega tuleb lisaks tuvastada, kas süüdistataval oli tahtlus ka tagajärje suhtes ehk et kas ta soovis, et tema tegevuse tulemusena saabuks kannatanu surm. Rääkimaks selliste tervisekahjustuste tekitamise korral mitte tahtlikust käitumisest, peab olema tuvastatav toimepanija üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne lootus, et oht elule ei realiseeru, s.t kannatanu ei sure. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest (RK 3-1-1-40-13, p-d 10-12). Kohtu hinnangul nägi süüdistatav ette, et lüües kannatanut noaga elutähtsa organi, st südame piirkonda, saab kannatanu tõsiseid vigastusi, mis võivad olla ohtlikud ka elule. Eeltoodu on selge ka keskmise elukogemusega isikule. Vastavalt ekspertiisiaktile oli nuga tunginud 15 cm sügavusele Q rindkeresse sisse, mis eeldab et sellise tulemuse saavutamiseks tuli kasutada ka märkimisväärses ulatuses füüsilist jõudu, mis ei ole kukkumise või komistamise puhul noaga teise inimese peale eluliselt usutav ega loogiline. Noaga kukkumise/komistamise versiooni ei kinnita ka tapetu esialgne kukkumise suund ja positsioon rõdul- ta lamas tunnistaja C sõnul, kes ta esimesena leidis, pooleldi vastu rõdu paremat seina (köögist otse vaadates, kd 2 tl 10). Ekspertiisiaktist nähtuvalt pidi lööja paiknema kannatanu ees või veidi vasakul (tl 98). Seega ei saanud M. Burlai rõdule sisenedes nö komistada rõdu uksepakul ja seejärel kukkuda noaga kannatanule otsa, sest see ei läheks kokku eksperdiarvamuse ning samuti sündmuse olustikuga üldiselt. Järelikult pidi M. Burlai seisma rõdul kannatanu vastas so vasakul pool rõdul tasasel pinnal. Seetõttu ei ole M Burlai nö komistamisversioon ka rõdupaku või muu nähtava takistuse tagant suunaga ettepoole ka usutav ega teiste tõenditega haakuv. Samuti on oluline ära märkida ka see, et vaatlusprotokollist nähtuvalt oli löögiks kasutatud noa ots ülevalt 4mm ulatuses murdunud (kd 1 tl 134). Puuduvad igasugused andmed selle kohta, et nuga oleks murdunud just selle löögi tagajärjel. Järelikult tähendab see seda, et löömise hetkel oli nuga juba murdunud otsaga ja seetõttu pidi murdunud otsaga nuga teise inimese rindkerre torgates olema löögijõud tavapärasest veelgi tugevam kui terve noaotsaga löömise puhul, et see rindkerre üldse siseneks. Ekspertiisi teostanud eksperdi Andreas Christian Hade kohtus antud ütluste kohaselt (kd 2 tl 11) oli tapetu haava juures olev väike haav/kriimustus noa väljatõmbamisel rindkerest tekkinud tüüpiline vigastus. Ka see nüanss ei kinnita nö noaga koperdamise ja kukkumise versiooni ja toimund eeldab mitut tahtest kantud liigutust- noa löömine rindkerre ja selle väljatõmbamine rindkerest. Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et süüdistatav ei põhjustanud kannatanu surma ettevaatamatusest KarS § 117 lg 1 või 118 lg 1 p 7 mõttes. 13. Süüd või teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et A. Burlai pani toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tapmise. KARISTUS 14. Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 113 lg 1 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse 7
(15)1-21-2157 mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Keskmine määr on seega kümme aastat ja kuus kuud.
  1. Hinnates A. Burlai süü suurust KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatav lõi kannatanut noaga ühel korral rindekere piirkonda, millega tekitas kannatanule rindkere südame piirkonda, mille tõttu kannatanu lühikese aja möödudes suri. Kohtu hinnangul arvestades süüteo asjaolusid ja vigastuste tekitamise intensiivsust ning valitud vahendit on süüdistatava süü keskmine või natuke alla selle.
  2. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav tunnistas tapmise toimepanemist, andes teo toimepanemise kohta küll üksikasjalikke ütlusi, kuid piirdudes seisukohaga, et ta ei tahtnud inimest tappa, st tegemist oli õnnetu juhusega. Kohtuistungil avaldas ta juhtunu osas ka kahetsust, vabandas kannatanu lähedaste ees. Kahetsuse siiruses ei ole kohtul põhjust kahelda, sest tapetu näol oli tegemist tema väga hea ja lähedase sõbraga ning seega on usutav, et juba varsti peale fataalset noahoopi sai ta aru oma teo tagajärgedest. Kohus peab kahetsuse osaks ka seda, et ta on maksnud ja lubas ka edaspidi maksta kannatanu lähedasetele igakuiselt 150 eurot toetust (kd 2 tl 62-65). Samuti kutsus ta vahetult peale juhtunut telefoni teel kannatanule kiirabi. Kohus peab avaldatud kahetsust, abi kutsumist ja kahju vabatahtlikku hüvitamist võimalikuks arvestada KarS § 57 lg 1 p 1, 2 ja 3 mõttes karistust kergendavate asjaoludena. Samas leiab kohus, et arvestades süüdistatavale inkrimineeritud teo iseloomu ja selle fataalset tagajärge ei saa karistust kergendavad asjaolud olla sedavõrd kaalukateks, et tooks kaasa keskmise karistusmäära märkimisväärse vähendamise, seetõttu ei nõustu kohus ka prokuröri küsitud 8 aastase vangistusega. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
  3. Karistuse määra valikul ei lähtu kohus vaid süü suurusest, vaid ka teistest karistuse mõistmise alustest. KarS § 56 lg 1 järgi tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Andrei Burlail süüdistusakti kohaselt kehtivad karistused puuduvad. Eeltoodu ei õigusta süüdistatava käitumist, kuid karistuse mõistmisel kohus seda siiski arvestab. See annab aluse eripreventiivsetel kaalutlustel koosmõjus kergendava asjaoluga temale mõistetavat karistust kergendada. Kuigi tema süü on keskmine, siis arvestades eripreventiivset eesmärki ja kergendavaid asjaolusid, on põhjendatud mõista karistus alla KarS § 113 lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, so 9 aastat vangistust. TSIVIILHAGI 18.

§ 310

lg 1 näeb ette, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

§ 381

lg 1 p 1 kohaselt võib kannatanu tsiviilhagis esitada nõude, kui nõude eesmärk on kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või 8

(15)1-21-2157 heastamine, kui selle nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega ja kui sellist nõuet oleks võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses.

§ 381

lg 6 kohaselt

-is reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi TsMS) sätestatust.

  1. Kannatanu X (Q abikaasa) on esitanud tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju nõudes, mille kohus võttis 05.04.2021 määrusega menetlusse. Kannatanu X´i esitatud tsiviilhagi koosneb kolmest nõudest: varalise kahju nõudes seoses matusekulude hüvitamisega summas 1788,60 eurot ja eluasemelaenu jäägi hüvitamise nõudes ning mittevaralise (moraalse) kahju nõuedes 40 000 eurot. Matusekulud
  2. 26.01.2021 esitatud hagiavalduse (kd 1 tl 6-7) kohaselt oli varalise kahju nõue matusekulude hüvitamiseks 1988,60 eurot. 23.03.2021 esitatud hagiavalduse täienduse (kd 1 tl 8-11) p 2.2 kohaselt hüvitas Tallinna linn hagejale matusekulud summas 200 eurot. Sellega seoses vähendas kannatanu matusekuludega seonduvat materiaalse kahju nõuet ning lõplikuks nõudeks on 1788,60 eurot. Matusekulusid tõendavad matusebüroo arve 759,50 eurot (kd 2 tl 67-68) Tallinna linnakantselei arve 225 eurot (kd 2 tl 69-70) ja pärg 120 eurot (kd 2 tl 71), kaardimakse kviitung nr 007999 xxx OÜ peielaua tasumine 10.12.2020 728,50 eurot, xxx OÜ ettemaksu arve nr 109425 08.12.2020 summas 100 eurot ja matuselillede kviitung 10.12.2020 nr 10/12 summas 55,60 eurot (kd 2 tl 73), s.o kokku 1988,60 eurot. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kooskõlas VÕS § 1045 lg 1 punktiga 1 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. A. Burlai võttis kohtuliku uurimise käigus 1788,60 euro suuruse tsiviilhagi õigeks.

§ 381

lg 6 kohaselt lähtutakse kriminaalmenetluse seadustikus reguleerimata küsimuste lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna A. Burlai avaldas kohtuistungil, et ei vaidle tsiviilhagile 1788,60 euro ulatuses vastu ja on nõus matusekulud kannatanule hüvitama, tuleb tsiviilhagi matusekulude hüvitamise nõudes rahuldada täielikult ilma, et kohus analüüsiks esitatud hagi sisuliselt. Mittevaraline kahju 21. Kannatanu X esitas seoses tema abikaasa surmaga tekitatud mittevaralise kahju nõude summas 40 000 eurot. 23.03.2021 esitatud tsiviilhagi täienduse kohaselt pidi süüdistatavale ettenähtav olema, et kannatanu vägivaldne surm võib põhjustada tema lähedastele arvestatavaid hingelisi üleelamisi. Kannatanu esindaja 23.03.2021 esitatud hagiavalduse täienduses on mittevaralise kahju nõuet põhjendatud hingelise valuga, mida kannatanu tundis pärast oma abikaasa surma ja tunneb praegu. Hagiavalduse kohaselt sai kannatanu seoses abikaasa surmaga ränga hoobi kuna kaotas ülalpidaja ja peab võtma ravimeid. Kannatanu X selgitas 18.05.2021 kohtuistungil, et tal on I tüüpi diabeet, mistõttu on talle määratud keskmine liikumispuue, töövõime kaotus on 50%. Pärast juhtunut tema tervislik seisund on halvenenud, tal on tekkinud probleemid vererõhuga. Arst ei soovita töötada rohkem, kui poole kohaga. Kaitsja vaidles mittevaralise kahju nõudele vastu leides, et puuduvad erandlikud asjaolud, mis õigustaks mittevaralise kahju hüvitise maksmist VÕS § 134 lg 3 kohaselt. 9

(15)1-21-2157
  1. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitatav kahju olla varaline või mittevaraline ning sama sätte lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 3 kohaselt võivad isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Vastavalt VÕS § 134 lg 5 mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Seaduses ei ole sätestatud, millist asjaolu loeb seadusandja erandlikuks ning igal konkreetsel juhul tuleb arvesse võtta konkreetses asjas olevaid faktilisi asjaolusid. Riigikohus on sedastanud, et erandlikuks asjaoluks ei ole surm kui selline, vaid sellega peavad kaasnema täiendavad asjaolud, mis õigustavad mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmist. Riigikohus on erandlikuks asjaoluks pidanud eelkõige ruumlist lähedust hukkunuga või lähedase inimese vigastuste nägemist ja sellega seonduvaid hilisemaid üleelamisi (RK nr 3-21-19-08). Mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks olevate erandlike asjaolude sisustamisel on kohtupraktika erinev, mida kinnitab ka Riigikohtu sellekohane analüüs (Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.–
  2. aastal https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/10_Mittevaraline_kriminaal.pdf. Kohtuistungil esitas kannatanu esindaja Mustamäe Polikliiniku arstitõendi ( kd 2 tl 66) selle kohta, et X viibis töövõimetuslehel 07.12.2020-01.01.2021 abikaasa surma tõttu tekkinud stressreaktsiooni tagajärjel. Nimetatud tõendist nähtub, et kannatanul oli abikaasa surmajärgselt äge stressreaktsioon. 18.05.2021 kohtuistungil andis kannatanu ütlusi, et pärast abikaasaga juhtunut on tema tervislik seisund halvenenud, tekkinud on probleemid vererõhuga ja pea käib ringi. Alates aprillist 2021 on töövõimetuslehel. Kohtu hinnangul nähtus kohtumenetluse kestel, et kannatanu elab juhtunut rängalt üle ka pool aastat pärast juhtunut, seega võib kannatanu üleelamisi pidada raskeks. Antud juhul peab kohus erandlikuks asjaoluks abikaasa surmast tingitud stressreaktsiooni ja kannatanu nähtavat rasket üleelamist ning leiab, et kannatanu mittevaralise kahju nõue on osaliselt põhjendatud. Hüvitise suuruse määramisel arvestab kohus, et kannatanu ei viibinud sündmuste juures, samuti süüdistatava varalist seisundit ning kahetust. Väljamõistetav mittevaralise kahju hüvitis peab vastama ühiskonna üldisele heaolu tasemele ja olema sarnastel asjaoludel võrreldav. Riigikohtu
  3. aasta mittevaralise kahju hüvitamise analüüsist nähtub, et keskmine hüvitis 2018-2020 aastal oli KarS § 113 ja 114 kuritegude puhul 10 000 eurot. Käesoleval juhul on põhjendatud mittevaralise kahju hüvitamine keskmise hüvitise summast mõnevõrra väiksemas määras arvestades eelkõige asjaolu, et kannatanu ei näinud juhtunut pealt vaid sai sündmustest teada läbi kolmandate isikute. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks rahuldada kannatanu tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes 5000 euro ulatuses, mis vastab antud asjas esinevatele erandlikele asjaoludele. Eluasemelaenu jäägi hüvitamise nõue
  4. Kannatanu X esindaja on lisaks eeltoodule esitanud kohtule 23.03.2021 hagiavalduse täienduses varalise kahju hüvitamise nõude seoses eluasemelaenu jäägiga. Hagiavalduse kohaselt jääb Q surma tõttu maksmata eluasemelaen, mis oli võetud surnud abikaasa nimele korteri ostmiseks, kus elavad hageja ja hageja alaealine poeg. Kannatanu surnud abikaasa tasus 10
(15)1-21-2157 igakuiselt laenu 260 eurot kuus. Pärast abikaasa surma ei ole kannatanu X suuteline ise eluasemelaenu tasuma ja tõenäoliselt jääb elukohast ilma. Hageja sissetulek on 300 eurot kuus. Kannatanu esindaja hinnangul on esitatud nõue kooskõlas VÕS § 129 ning palub nõue rahuldada. 23.03.2021 esitatud hagiavalduse täienduses oli nõude summa umbes 40 000 eurot.
  1. Kaitsja vaidles vastu esitatud tsiviilhagile tagastamata korteri laenu nõudes. Kaitsja hinnangul ei ole tegemist surma põhjustamisest tekkinud kuluga VÕS § 129 mõttes. Tegemist on ühisvaraga ja ka Xl oli korteri laenu tagasimaksmise kohustus. Pärimisseaduse § 130 lõige 1 ja 2 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, sealhulgas on pärija kohustatud tasuma kõik pärandaja kohustused.
  2. Tulenevalt

§ 2961

lg 2 andis kohus kannatanu esindajale võimaluse esitada tsiviilhagi lahendamiseks täiendavaid tõendeid. 08.06.2021 toimunud kohtuistungil esitas kannatanu esindaja kohtule liisingulepingu 04.02.2004 nr 240204NA, käenduslepingu nr KÄ-240204NA 04.02.2004 ning käenduslepingu muudatused 27.10.2006 ja 01.06.2007 (kd 2 tl 98-103), millest nähtub, et Q sõlmis 04.02.2004 liisingulepingu AS-ga xxx 2-toalise korteri asukohaga xxx xxxx, Tallinn, soetamiseks. Lepingu käendajaks oli kannatanu X. Kannatanu esindaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt on AS xxx nõuded läinud üle AS-le xxx Pank. Kannatanu esindaja esitas kohtule xxx Pank Euribori muudatuse teatise ( kd 2 tl 97), millest nähtub, et eluasemelaenu jääk oli seisuga 17.05.2021 22 221,75 eurot. 08.06.2021 toimunud kohtuistungil täpsustas kannatanu esindaja nõuet ning palus süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõista xxx Pank Euribori muudatuse teatises märgitud laenujäägi, so 22 221,75 eurot. 26.

§ 381

lg 1 kohaselt on kannatanul õigus esitada süüdistatava vastu tsiviilhagi, mille kohus vaatab läbi kriminaalmenetluses. Kannatanu võib tsiviilhagis esitada nõude, kui nõude eesmärk on kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või heastamine, kui selle nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega ja kui sellist nõuet oleks võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses. Seega peavad kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud kattuma olulises osas süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega. Otsustamaks, kas tsiviilhagi aluseks olevate asjaolude kattuvus süüdistuse alusfaktidega on konkreetsel juhul piisav, on kriminaalasja lahendaval kohtul hindamisruum, mis mh võimaldab arvestada juhtumi isepära (RK nr 3-1-1-22-17). 27. VÕS § 129 lg 1 kohaselt tuleb isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Kuigi tegemist ei ole ammendava loeteluga on nõude rahuldamise eelduseks kahju hüvitamise kohustuse olemasolu. VÕS 1043 kohaselt peab kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seejuures on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise peamine eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Ka on VÕS § 127 lg 4 järgi kahju hüvitamise kohustus üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Teisisõnu tähendab see kriminaalmenetluse kontekstis seda, et tuleb tuvastada põhjuslik seos süüdistatava tegevuse ja kannatanule kahju tekkimise vahel. 11

(15)1-21-2157
  1. Antud juhul on kannatanu esindaja esitanud nõude hüvitada eluasemelaenu jääk. Kannatanu X ja Q olid abielus alates xxxx.a. PKS § 39 kohaselt kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka. Abikaasade ühisvara jagamisele pärast ühe abikaasa surma kohaldatakse kaaspärijate kohta pärimisseaduses sätestatut. PärS § 130 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Kohtule esitatud 09.04.2021 pärimistunnistuse ( kd 2 tl 103-104) kohaselt on Q pärijateks tema abikaasa X ½ suuruses osas ja ½ suuruses osas hukkunu alaealine poeg. Seega on kannatanu vastu võtnud pärandi ja sellega kaasnevad kohustused. Mh tähendab see ka seda, et lisaks päritud võlakohustusele panga ees suureneb teisest küljest ka X varaline seis seoses päritud vara, st korteriomandi osa võrra (st päritud ühisvara osa võrra). Järelikult varalist kahju sellest kokkuvõttes talle ei teki, sest kuigi suureneb tema kohustus eluasemelaenu jäägi maksmise näol, siis teisest küljest suureneb ka tema vara osa korteriomandi näol. Kohtu hinnangul ei ole eluasemelaenu katteks tehtavad maksed otseselt seotud süüdistatava õigusvastase käitumisega. Sõltumata sellest, milline oli laenumaksete tasumise perekonnasisene korraldus, on abielu kestel abikaasadel võrdne kohustus perekonda ülal pidada. Eluasemega seotud kulutused on loomulik osa igapäevasest elukorraldusest ja tuleb isikul endal kanda. 18.05.2021 toimunud kohtuistungil selgitas kannatanu, et eluasemelaenu jäägi nõude esitamise eesmärk oli saada raha lapse jaoks. Laps jäi süüdistatava tõttu ilma isata. Sellega seonduvalt selgitab kohus, et VÕS § 129 lg 3 kohaselt kui isikul, kelle surm põhjustati, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma sellele isikule mõistliku rahalise hüvitise, mis vastaks ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud. Seega on kannatanul võimalik taotletud eesmärk saavutada esitades nõude ülalpidamiskohustuse saamiseks tsiviilkohtupidamise korras.
  2. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Xl ei ole võimalik kriminaalmenetluses tsiviilhagiga taotletavat eesmärki saavutada. Seetõttu jätab kohus

§ 381lg 6, § 310 lg 1 ja Ts

MS § 423 lg 2 p 2 alusel tsiviilhagi eluasemelaenu jäägi nõudes läbi vaatamata.

§ 2631

lg 2 järgi tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras. MENETLUSKULUD 30.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 173

lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.

§ 175

lg 1 p 4 alusel on menetluskulud riigi õigusabi korras määratud kaitsja Karine Nersesjan´ile makstud tasu osutatud õigusabi eest kohtueelses ja kohtumenetluses, mis käesolevas asjas on kokku 3943, 20 eurot (147,60+108,00+97,20+585,00+3005,40) (kd 2 tl 26-39, 114-116). 31. Menetluskulud on

§ 175lg 1 p 9 tähenduses ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kar

S § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on esimese astme kuritegu.

§ 179lg 1 p 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme 12

(15)1-21-2157 kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära. Kohtuotsuse tegemise ajal kehtib Vabariigi Valitsuse
  1. detsembri
  2. a määrus nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“, mille § 1 kohaselt kehtestatakse alates
  3. jaanuarist 2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega tuleb Andrei Burlai´l tasuda riigituludesse menetluskuluna sundraha 1460 eurot.
  4. Samuti tuleb

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt süüdimõistetul hüvitada riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (RK nr 3-1-1-120-12). Süüdistatavalt tuleb välja mõista surnu ekspertiisiakti nr 20E-AOS0076/590 teostamise kulu 1009 eurot (kd 2 tl 24). Kohus nõustub prokuröriga, et DNA ekspertiisi nr 20EGE1372 kuludest (kd 2 tl 22) tuleb süüdistatavalt välja mõista 28 ekspertiisobjekti kulu ehk 1596 eurot. Ülejäänud osas, s.o summas 1425 eurot, jätab kohus DNA ekspertiisikulud riigi kanda. 33. Lisaks eeltoodule on kriminaalmenetluses tekkinud kulu seoses luku vahetamisega summas 80 eurot (kd 2 tl 21).

§ 175

lg 1 p 10 kohaselt on menetluskulu muud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud, välja arvatud need, mida käeoleva seadustiku järgi loetakse eri- või lisakuludeks. Seega tuleb luku vahetamisega seotud kulu 80 eurot hüvitada A. Burlail. 34. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt

§ 180

lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses nr 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja

§ 313

lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole vangistuses viibimisega tõenäoliselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, samuti rahuldas kohus ka tsiviilhagi osaliselt, siis kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see põhjendamatult süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p 7 alusel määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad, mis on täpsemalt väljatoodud kohtuotsuse resolutsioonis. 35.

§ 175

lg 1 p-st tulenevalt on menetluskulu ka kannatanu valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Kannatanu esindaja 07.06.2021 (kd 2 tl 117-121) esitatud menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt on esindaja osutanud kannatanule õigusabi järgmiselt: - arve nr. 202108, kriminaalasja materjalidega tutvumine, kliendi nõustamine tsiviilhagiga seoses ja asjaolude arutamine, tsiviilhagi koostamine ja esitamine, kokku 6 tundi, s.o 570 eurot; - arve nr. 202112, osalemine kohtuistungil 1 tund, kokku 100 eurot; - arve nr. 202122, osalemine kohtuistungil 17.05.2021 ja 18.05.2021, kokku 8 tundi, s.o 800 eurot 13

(15)1-21-2157 Seega taotleb kannatanu esindaja menetluskulude hüvitamist 15 tunni eest kokku summas 1470 eurot. Lisaks arvetes kajastatud summadele taotleb kannatanu 08.06.2021 kohtuistungil osalemise tasu hüvitamist arvestusega 100 eurot tund. 08.06.2021 kohtuistungil osalemise kulu kohta arvet esitatud ei ole, mistõttu kohus jätab menetluskulude hüvitamise taotluse selles osas rahuldamata. Kohus leiab, et kannatanu esindajate osalemine menetluses on olnud vajalik ja põhjendatud ning arvestades tunnitasu suurust 100 eurot, vastab kannatanu esindaja tasu kohtupraktikas lepingulise esindaja mõistliku tunnitasu suurusele. Kannatanu esindaja taotluse kohaselt menetluskulude nimekirjas kajastatud summadele ei lisandu käibemaks, kuna arved esitanud ettevõtte ei ole käibemaksukohuslane. Samuti esitas kannatanu esindaja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et tsiviilkostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 36. 23.03.2021 kohtule esitatud hagiavalduse täpsustes on kannatanu esindaja esitanud menetluskulude hüvitamise nõude paludes välja mõista ka tsiviilhagi menetlemise kulu, s.o 350 eurot, ning kulud kohtuistungil kannatanu esindamise eest summas 150 eurot. Kuigi kannatanu esindaja ei ole täpsustanud kas tegemist on samade nõuetega, ühtib kohtu hinnangul arve nr 202108 kohtule 23.03.3021 esitatud nõudega 500 euro ulatuses. Seda võib järeldada ka asjaolust, et arve nr 202108 on kannatanule esitatud 28.02.2021 ehk enne tsiviilhagi täienduse esitamist. Seega loeb kohus kannatanu menetluskuludeks 1470 eurot. 37. Kannatanu menetluskulud on seotud ainult tsiviilhagi menetlemisega. Tsiviilhagiga seotud menetluskulude hüvitamist reguleerib

§ 182

.

§ 182

lg 1 kohaselt kannab tsiviilhagi rahuldamata jätmise korral tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud kannatanu.

§ 182

lg 3 näeb ette, et tsiviilhagi osalise rahuldamises korral jaotab kohus tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu, süüdimõistetu ja tsiviilkostja vahel. Käesolevas asjas kohus rahuldab tsiviilhagi osaliselt ja jätab osaliselt läbi vaatamata, mistõttu tuleb vastavalt sellele proportsionaalselt mõista kannatanu õigusabi kulud süüdistatavalt ning jätta osaliselt kannatanu enda kanda. Sellest tulenevalt mõistab kohus süüdisatavalt kannatanu kasuks välja 2/3 esindaja kuludest ehk 980 eurot. 38.

§ 182

lg 5 kohaselt tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise või kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud riik. Sama sätte teise lause kohaselt tsiviilhagi muudel põhjustel läbi vaatamata jätmise korral jaotab kohus tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisega tekkinud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu ja riigi vahel. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud osaliselt jätta riigi kanda osas, milles kohus jätab hagi läbi vaatamata. Kannatanu menetluskuludest jätab kohus riigi kanda 245 eurot. Kohus jätab menetluskulud kannatanu enda kanda osaliselt osas, milles kohus jätab hagi läbi vaatamata, s.o kokku 245 eurot. 39. Kannatanu esindaja taotleb süüdistatavalt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni kannatanu kasuks viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või 14

(15)1-21-2157 lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  1. jaanuari ja
  2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohus rahuldab kannatanu esindaja taotluse viivise kohaldamiseks menetluskuludele VÕS § 113 alusel, kohustades Andrei Burlaid maksma kannatanule menetluskuludelt viivist VÕS § 113 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest, kuni kohustuse täieliku täitmiseni. ASITÕENDID
  3. Kohtuotsuses otsustab kohus ka asitõenditega toimimise viisi. Asitõendid: 39 puuteproovi, Q teksapüksid ja T-särk, 4 nuga tuubis ja tühi pudel, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas tuleb hävitada peale kohtuotsuse jõustumist kui väärusetu asi. A. Burlai teksapüksid tuleb tagastada A.Burlai´le peale kohtuotsuse jõustumist. CD-plaat, millel on hädaabikõne salvestis - jätta toimiku materjalide juurde. Martin Tuulik Allkirjastatud digitaalselt Kristiina Visse Allkirjastatud digitaalselt Angelika Varis Allkirjastatud digitaalselt Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 08.09.
  4. a otsusega nr 1-
  5. 15
(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.