Obsah (6)

§ 121§ 45§ 43§ 104§ 151§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Määruse tegemise aeg ja koht 05.11.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-2536 Haldusasi Balti Metsahooldus Grupp OÜ ja Eesti Metsamehed OÜ

) § 120 lg 1 p-i 8 kohaselt kontrollib kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 7.

§ 121

lg 2 p-i 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebus tuleb kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada alljärgnevatel põhjustel.

1. Kaebajad nõuavad MTA kohustamist pikendada kontrolliaktidele vastuväidete esitamise tähtaega kuni 20.12.
2. Kohustamiskaebuse lubatavuse hindamisel tuleb lähtuda sellest, kas haldusorganil on pädevus sellise toimingu sooritamiseks, mida kohustamiskaebusega nõutakse. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi.
3. MTA rahuldas oma 04.11.2021 e-kirjas kontrolliaktidele eriarvamuse andmiseks antud tähtaja pikendamise taotluse osaliselt. Kaebajad taotlesid tähtaja pikendamist kuni 20.12.2021, kuid MTA pikendas kontrolliaktidele vastuväidete esitamise tähtaega kuni 12.11.
4. Menetlustähtaegade pikendamist maksumenetluses reguleeriva maksukorralduse seaduse (MKS) § 50 lg 5 kohaselt võib maksuhaldur menetlusosalise põhjendatud taotluse korral või oma algatusel pikendada enda poolt määratud menetlustähtaega, mille tähtpäev ei ole veel saabunud. MKS § 50 lg-st 7 tulenevalt teeb otsuse menetlustähtaja pikendamise kohta menetlustoimingut sooritava maksuhalduri juht, juhi asetäitja või juhi poolt volitatud isik. Asjaoludest nähtuvalt on MTA seega kaebajate taotluse lahendanud ning andnud ka täiendava tähtaja eriarvamuse esitamiseks. MKS-st tulenevalt on sellise tähtaja pikendamise näol tegemist kaalutlusotsusega ning kohus ei saa haldusorganile ette kirjutada, kui pikk selline tähtaeg olema peab. Samuti on üksnes maksuhalduri otsustada maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning asja otsustamiseks vajalike tõendite kogumise üle (MKS § 11 lg 2). Seega ei saa kohus kohustada MTA-d andma kaebajale eriarvamuse esitamiseks kindla soovitud pikkusega tähtaega. Kuna MTA on taotluse lahendanud ning kaebajatele antud tähtaega pikendanud, siis puudub ka alus kohustada MTA-d taotlust uuesti lahendama. Selgitan, et hinnangu selle kohta, kas haldusorgani menetlustoimingud (sh menetlustähtaegade pikkus) on olnud õiguspärased, saab kohus anda lõpliku haldusakti peale esitatud kaebuses.
5. Arvestades asjaolu, et vastuväidete koostamiseks antud tähtaja pikendamine on MTA kaalutlusotsus (MKS § 50), saab kohus anda hinnangu selle kohta, kas haldusorgani menetlustoimingud on olnud õiguspärased, alles lõpliku haldusakti peale kaebuse esitamisel.
6. Kuigi kaebajad on esitanud üksnes kohustamisnõude, mis kuulub kaebeõiguse puudumise tõttu tagastamisele, siis selgitan täiendavalt miks ma ei pea vajalikuks anda kaebajatele võimalust kaebuse nõuete muutmiseks. 3 Kaebuse lisa
7. 2 11.
8. Tallinna Ringkonnakohus on 15.06.2016 määruses nr 3-15-3183 selgitanud, et nii menetlusosalise taotluse lahendamiseks kui ka maksuhalduri enda algatusel MKS § 50 lg 5 alusel tehtud menetlustähtaja pikendamise või pikendamata jätmise otsuse haldusaktiks või menetlustoiminguks kvalifitseerimisel tuleb juhinduda sellest, kas pikendatakse tähtaega, mis on määratud haldusaktiga või menetlustoiminguga. Seega kui pikendatakse tähtaega, mis on määratud menetlustoiminguga, siis on ka selle tähtaja pikendamine või sellest keeldumine menetlustoiming, mille eraldiseisev vaidlustamine halduskohtus on lubatav üksnes väga piiratud tingimustel. 11.
9. MTA määras kaebajatele eriarvamuse esitamiseks tähtaja kontrolliaktides. Kuna kontrolliakt kajastab üksnes maksustamise seisukohast tähendust omavaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning kontrolliaktist ei tulene maksukohustuslasele veel mingeid õigusi või kohustusi (st kontrolliaktil puudub regulatiivne toime, muu hulgas ei ole maksukohustuslast sellega kohustatud eriarvamust esitama), siis ei ole tegemist haldusakti (haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 tähenduses), vaid menetlustoiminguga. Sellest tulenevalt on menetlustoiming ka kontrolliaktis määratud esialgse menetlustähtaja hilisem muutmine st tähtaja pikendamine või pikendamata jätmine, sest tegemist on menetlusliku otsustusega. 11.3.

§ 45

lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Seega pole menetlustoimingute vaidlustamine halduskohtus üldjuhul võimalik, sest enamasti tuleb menetluse lõpptulemus ära oodata (nt Riigikohtu 19.03.2014 otsus nr 3-3-1-73-13, p 15). Olen seisukohal, et kaebajatel puudub menetlustoimingu vaidlustamiseks

§ 45

lg 3 kohaselt kaebeõigus, kuna menetlustähtaja pikendamata jätmine kaebajate soovitud tähtpäevani ei riku kaebajate mittemenetluslikke õigusi, sõltumata asjas tehtavast maksuotsusest, ning menetlustoimingu õigusvastasus ei tingiks vältimatult kaebajate õigusi rikkuva maksuotsuse tegemist. 11.

1. Isegi kui võimalik maksumenetluses tehtud ärakuulamisviga võiks tingida hiljem antud maksuotsuse tühistamise, ei saa sedavõrd olulise vea esinemist ja maksuotsuse vältimatut tühistamist vaidluse asjaoludest tulenevalt eeldada. Märgin, et asjaoludest nähtuvalt ei saa pidada kaebajatele antud aega eriarvamuse esitamiseks ebamõistlikult lühikeseks (kokku 18 päeva alates kontrolliaktide kätte saamisest). Võimalikku ärakuulamisviga on võimalik tõenäoliselt kõrvaldada ka tulevikus tehtava lõpliku haldusakti üle toimuvas vaide- või kohtumenetluses. Seega on kaebajatel võimalik oma õigusi kaitsta tõhusama vahendiga, kui õigusvastasuse tuvastamise nõue, ehk lõpliku haldusakti tühistamise nõudega. Kui kaebajad leiavad, et neid pole maksumenetluses nõuetekohaselt ära kuulatud, on neil võimalik peale lõplike maksuotsuste saamist vaidlustada maksuotsused muu hulgas põhjusel, et nende tegemisel on rikutud menetlusnõudeid.
2. Eelootust tulenevalt tagastan kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

13. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätan esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, sest kaebeõiguse puudumise tõttu ei saa kaebajatel olla ka esialgse õiguskaitse vajadust. Menetluskulud 14.

§ 104

lg 5 p-i 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel.

Kaebus tagastatakse

§ 121

lg 2 p-i 1 alusel, mistõttu ei kuulu kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 30 eurot tagastamisele. 15. Kaebajad on ka esialgse õiguskaitse taotluselt tasunud riigilõivu kokku 30 eurot. Riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõivu tasuti, jääb sisuliselt läbi vaatamata (vt Riigikohtu 21.03.2011 määruse nr 3-3-1-9-11 p 10). Esialgse õiguskaitse taotlus jäi praegusel juhul sisuliselt lahendamata. Riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, v.a kui kaebus jääb läbi vaatamata

§ 151

lg 1 punkti 2 või 3 või lõike 2 alusel (

3 § 104 lg 5 p 3). Arvestades eeltoodud põhimõtet, saab

§ 104

lg 5 punkti 3 kohaldada analoogia korras ka esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmisel. Seega tagastab kohus kaebajatele esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu. 16. Muud menetluskulud jäävad kaebajate enda kanda (

§ 108lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 4