4-21-3450/16

Väärteoasi nr 4-21-3450 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus 12.11.2021.a Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlgid Aime Ivanson Maire Viksi Ülle Kasemaa ja Katrin Jana Vaab Kaevatav otsus Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 19.08.

1. a otsus väärteoasjas nr 2302,21,006944 XX karistamises LS § 223 lg 1 järgi Menetlusalune isik XX, isikukood xxxxxxxxxxx Elukoht: xxx, xxx Menetlusaluse isiku kaitsja (kaebuse esitaja) Indrek Sirk e-post: indrek@sirk.ee Istungil osalenud isikud * menetlusalune isik XX ’ menetlusaluse isiku kaitsja – vandeadvokaat Indrek Sirk * kohtuväline menetleja- Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuseesindaja Jaak Paju LÕPPOSA Tühistada Politsei – ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 19.08.2021.a otsus väärteoasjas nr 2302,21,006944 XX karistamises LS § 223 lg 1 järgi ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu. VTMS § 23 ja KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt menetlusaluse isiku XX kasuks välja valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu 1642.50 eurot (koos käibemaksuga). Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatav otsus XX karistati liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 105 trahviühikut, s.o 420 eurot selle eest, et tema 20.05.
2. a. kella 19.07 ajal Tallinnas Ristiku tn ja Kolde pst ristmikul juhtis mootorsõidukit, sooritades vasakpööret ei andnud teed elektritõukeratturile, kes ületas sõiduteed mööda reguleerimata ülekäigurada, millele juht pööras ja sõitis elektritõukeratturile otsa. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju xxx OÜ-le , mis on fikseeritud fototabelis, sõiduki vaatlusprotokollis. Tervisekahjustused Ale ja Ble, mis on fikseeritud Regionaalhaigla teatises. Sellise tegevusega rikkus XX LS § 17 lg 5 p 2 nõudeid ja pani toime liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse sisu Kohtule esitatud kaebuses taotleb XX kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, kuna ei ole liiklusnõudeid rikkunud. Esmalt heidetakse kaebuses ette, et kohtuväline menetleja ei ole tähtaegselt esitatud vastulausega arvestanud otsuse tegemisel. Kaebuses leitakse, et menetlusalune isik ei ole rikkunud LS § 17 lg 5 p 2 nõuet, kuna nimetatud säte ei reguleeri elektritõukeratturile tee andmise kohustust. Kuna elektritõukeratturit ei ole selles sättes ning maakohus ei saa väljuda väärteoprotokollis esitatud väärteokirjelduse piiridest, siis liiklusolukorda sisuliselt edasi analüüsimata on esitatud süüdistus ainetu. Liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel on karistatavaks teoks teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine üksnes juhul kui mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuht rikub liiklusnõudeid. Kuna väärteoprotokollis nimetatud isikule teeandmise kohustus ei ole liiklusnõuetes sätestatud, siis puudub formaalselt alus süüdistust edasi arutada. VTMS § 87 kohaselt vaadatakse väärteoasja läbi väärteoprotokolli piirides, st esitatud süüdistuse ehk teokirjelduse piirides. Kaebuse esitajale ei ole teada, mis liiki sõidukiga A ja B sõitsid. Väliselt jättis see mulje kui kergliikurist, millele on kehtestatud konkreetsed liiklemise nõuded (LS § 2 lg 211, § 321 lg 3, § 25 lg 7, § 2 p 37, § 39 lg 1, 2 ja § 33 lg 2 p 8). Nende nõuete rikkumine olid põhjuseks, miks tegelikult toimus liiklusõnnetus. Elektritõukerattal (või kergliikuril) liikunud inimesed rikkusid ise olulisel määral liiklusnõudeid, mistõttu ei olnud muidu õiguspäraselt käitunud autojuhil võimalik kokkupõrget ära hoida ega ka selle tekkimise ohtu ette näha. Kui elektritõukeratta juht oleks täitnud liiklusnõudeid, siis ei oleks kokkupõrget toimunud. XX ei rikkunud liiklusnõudeid ega ole oma käitumisega liiklusõnnetust põhjustanud. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 132 p
3. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas hiljemalt 07.12.
4. a kell 13.
5. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ 2