) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja kostja sõlmisid 20.12.2018.a. laenulepingu nr xxxxxxxxxxxxx, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 10000 eurot. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 15.12.2023.a., intressimääraga 11,9% aastas. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu, intresside ja lepingutasu tagastamine toimuma 15.01.2019.a. kuni 15.12.2023.a. osamaksena summas 270 eurot 56 senti. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjal on tasutud Lepingu maksegraafikujärgsed osamaksed kuni 15.01.2020.a. 15.02.2020.a. maksegraafikujärgset osamakset on tasutud osaliselt summas 266 eurot. Alates 15.03.2020.a. on Lepingu maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata. Lepingu p 13 kohaselt, kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, millega iga sissenõutavaks muutunud osamakse kohta meeldetuletuskirja saatmise eest on õigus hagejal nõuda kuni 5 eurot. Hageja on edastanud kostjale Lepingu eest neli teadet: 16.03.2020.a., 23.03.2020.a., 20.05.2020.a. ja 28.05.2020.a. Kokku nõudis hageja kostjalt menetluskulu 10 eurot. Kostjal on tasutud menetluskulu summas 5 eurot. Hageja on 28.05.2020.a. kostjale saatnud Lepingu kirjaliku meeldetuletuse, milles hoiatas hageja kostjat, et juhul kui 07.06.2020.a. ei ole jooksev võlgnevus tasutud, on hagejal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda. Vaatamata hoiatusele, kostja võlgnevust ära ei tasunud. Kuna kostja rikkus oluliselt talle Lepingust tulenevaid maksekohustusi ning ei reageerinud ka hageja poolt talle saadetud korduvatele meeldetuletustele saatis hageja 03.07.2020.a. kostjale kirja, millega andis 2 2-21-4163 kostjale 2-nädalase tähtaja võlgnevuse summa tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja Lepingu alates 17.07.2020.a. olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. Hageja palub mõista R. S.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) Holm Bank AS-i (registrikood 14080830, asukoht Posti 30, 90504 Haapsalu) kasuks välja 10097 eurot 44 senti (kümme tuhat üheksakümmend seitse eurot ja nelikümmend neli senti), millest 8468 eurot 67 senti moodustab põhivõlg, 701 eurot 63 senti intress, 692 eurot 14 senti viivis, 230 eurot lepingutasu ja 5 eurot menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest ning jätta menetluskulud R. S. kanda. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud isiklikult 07.07.2021.a. (postiga aadressil Soome Vabariik, xxx, xxx, xxxxx). Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, milleks on hagiavalduse eest tasutud riigilõiv 600 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 600 eurot, seega on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud 600 eurot. Muid kulusid hageja välja ei ole toonud ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.