Obsah (8)

§ 423§ 168§ 162§ 663§ 651§ 171§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 05.11.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-18867 Kohtuasi Latesto

) § 168 lg 2 alusel. Ka kostja poolt võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõue on vaidlustatud ja kostja ei ole enda nõude tunnustamiseks kohtule hagi esitanud. Praegune olukord, kostjale tekkinud menetluskulud, on otseselt hageja põhjustatud.

1. 03.05.2021 seisukohas palus hageja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja pidi oma nõude kaitsmiseks igal juhul hagi esitama ja selle edasine menetlemine sõltus juba sellest, kas kostja omakorda esitab hagi või mitte. Kostja seda ei teinud ja sellest oleks kostja võinud ka enne 26.04.2021 menetlusdokumendi esitamist teavitada. Kostja esitas 12.04.2021 esialgse vastuse hagile ja taotluse menetluskulude katteks tagatise määramiseks. Maakohtu määrus ja põhjendused
2. Harju Maakohtu 04.05.2021 määrusega jäeti hagi läbi vaatamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
3. Käesolevas juhul vaidles hageja nõudele nõuete kaitsmise koosolekul vastu kostja. Kostja nõudele vaidlesid täies ulatuses vastu OÜ Diralma ja hageja. Kostja ei esitanud nõude tunnustamiseks hagi, seega ei ole kostja enam võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajaks ja tema vastuväidet hageja nõudele ei arvestata. Teised võlausaldajad või pankrotihaldur hageja nõudele vastuväiteid ei esitanud, seega loetakse hageja nõue pankrotiseaduse § 103 lg 8 järgi tunnustatuks (vt ka RKo nr 3-2-1-116-04, p 46, 47, Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-15-14033). Sellises olukorras tuleb hagi jätta läbi vaatamata (

§ 423lg 2 p 2, Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-19-5925, p 9).

6. Hagi läbi vaatamata jätmise korral kannab üldreegli (

§ 168

lg 2) järgi kohtuasja menetluskulud hageja, kui paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Antud juhul ei esine

§ 168lg 3-5 aluseid jätta menetluskulud kostja kanda.

7. Kohtu hinnangul ei ole õiglane jätta kostja menetluskulusid ka hageja kanda, arvestades menetluse asjaolusid. Hagejal oli hagi esitamise ajal õiguskaitsevajadus, kuna tema nõudele oli esitatud vastuväide ja nõude tunnustamiseks pidi hageja pöörduma hagiga kohtusse. Hagi esitamiseks on seaduses tähtaeg ning see kehtib ühtviisi kõigile võlausaldajatele, kelle nõuetele esitati vastuväited. Oma õiguste kaitseks on hagi esitamine vajalik, kuna ei ole võimalik ette näha, kas vastuväite esitanud isik ise esitab enda nõude tunnustamiseks hagi või mitte. Hagi on 2 2-20-18867 muutunud perspektiivituks menetluse ajal. Seetõttu jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda (

§ 162lg 4).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Kostja esitas 25.05.2021 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruses osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja teha asjas uus määrus, millega jätta menetluskulud hageja kanda.
2. Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust.
3. Eeldused

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei ole täidetud.

§ 162

lg 4 puudutab menetluskulude jaotust sisulises hagimenetluses, s.o siis, kui kohus teeb asjas otsuse hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. See, et hageja hagi on menetluse kestel perspektiivituks muutunud ei ole asjaolu, mis õigustaks

§ 162lg 4 alusel menetluskulude poolte endi kanda jätmist.

Maakohus ei ole viidanud õiguskirjandusele ega kohtupraktikale, mis tingiks käesolevas asjas menetluskulude poolte endi kanda jätmise. 11. Menetluskulud tulnuks

§ 168lg 2 alusel jätta hageja kanda.

Kostja ei vastuta selle eest, et hageja hagi esitamise vajaduse tingis ebakindlus selles, kas kostja positsioon pankrotimenetluses säilib või mitte. Antud juhul oli see hageja risk. Hagi oli esitatud 22.12.

1. Kostjal tekkis esimene menetluskulu alles 11.04.
2. Hagejal pidi hiljemalt
3. aasta jaanuari lõpus olema selge, et kostja on oma positsiooni pankrotimenetluses kaotanud. Hageja oleks võinud sellele ise kohtu tähelepanu juhtida.
4. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb

§-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 15. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651lg 1 menetluskulude jaotuse osas.

kohaselt maakohtu määrust üksnes 16. Maakohus ei ole rikkunud põhjendamiskohustust.

§ 162

lg 4 annab kohtule laia otsustusruumi ning kohus on piisavalt põhjendanud menetluskulude jätmist poolte endi kanda.

§ 162lg 4 kohaldamine ei ole piiratud üksnes hagi sisulise läbivaatamise juhtudega.

Ka varasemas kohtupraktikas on sellises olukorras jäetud menetluskulud

§ 162

lg 4 alusel poolte endi kanda ( vt Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-15-14033).

1. Hagi muutus perspektiivituks menetluse ajal ja eelkõige seetõttu, et kostja esitas pankrotimenetluses vastuväite, kuid ei esitanud enda nõude kaitseks hagi kohtusse. Kostja võttis hageja nõudele vastuväite esitamisega ka riski menetluskulude kandmiseks, kuna pani hageja olukorda, kus hageja enda nõude tunnustamiseks pidi tähtaegselt hagi esitama. 3 2-20-18867
2. Asjakohatu on kostja väide, et tal tekkis esimene menetluskulu alles 11.04.
3. Kostja on sel ajal ise endale asjatult menetluskulusid tekitanud. Kostjal piisanuks teatest, et ta ei ole enam võlausaldaja.
4. Seega pole alust maakohtu menetluskulude jaotust muuta.
5. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega, jätab ringkonnakohus

§ 171lg 1 alusel ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.

21.

§ 174

lg 3 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 22. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja põhjal. Hageja taotleb 130 euro hüvitamist 1t õigusabi eest tasumääraga 130 eurot/t (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tutvus kaebusega ja koostas vastuse kokku 1 tund. Need toimingud on vajalikud ja põhjendatud, samuti on mõistlik tasumäär. Hageja ei soovi käibemaksu väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 130 eurot ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177lg-le 4 tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist.

(allkirjastatud digitaalselt) 4