← Eesti

1-19-5894/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

  1. november 2021 Kriminaalasja number 1-19-5894 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud lahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
  2. oktoobri
  3. a määrus, millega rahuldati erakorraline ettekanne Sten Eichfeldtile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Määruskaebuse esitaja Kaitsja vandeadvokaadi abi Kristjan Lee Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Tartu Maakohtu
  5. oktoobri
  6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  7. Määrata OÜ-le Sikuti Advokaadibüroo Sten Eichfeldtile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 97 eurot (üheksakümmend seitse) ja 20 senti (kakskümmend), sealhulgas käibemaks 16 eurot ja 20 senti.
  8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Sten Eichfeldtilt Eesti Vabariigi kasuks välja 97,20 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Sten Eichfeldt tunnistati süüdi Tartu Maakohtu
  10. septembri 2020 otsusega KarS § 120 lg 1 ja KarS § 424 lg 1 järgi. KarS § 120 lg 1 järgi mõisteti talle 4 kuud ja § 424 lg 1 järgi 5 kuud vangistust. Üksikkaristusest raskeima suurendamisega mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust. Eelvangistus (3 päeva) arvati karistusaja hulka, mistõttu jäi kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1,3 alusel määrati, et seda karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdlane ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Lisakohustusena pandi S. Eichfeldtile kohustus mitte tarvitada alkoholi ning osaleda sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on liiklusalaste süütegude edasine ärahoidmine.
  11. Kriminaalhooldusosakonna esimese erakorralise ettekande jättis Tartu Maakohus
  12. juuni
  13. a määrusega rahuldamata ja pikendas katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni
  14. detsembrini
  17. septembril
  18. a esitas kriminaalhooldusosakond uue erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata S. Eichfeldti karistus täitmisele seoses järjekordse alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega. Nimelt ilmus S. Eichfeldt
  19. septembril
  20. a kriminaalhooldusesse alkoholijoobes. Kontrolli käigus tuvastati tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,666 mg/l. Kriminaalhooldusametnik leidis maakohtu istungil, et S. Eichfeldt ei ole varasematest kirjalikest hoiatustest ja erakorralisest ettekandest järeldusi teinud ega enda käitumist muutnud. Rikkumised on tahtlikud ja takistavad kriminaalhoolduse läbiviimist. Ravile pöördumine tuli alles erakorralise ettekande esitamise ajal. Varasemalt ei ole S. Eichfeldt kordagi tunnistanud probleemi alkoholiga. Kriminaalhooldusametnik ei usu, et ravi aitaks kriminaalhoolduse eesmärki täita.
  21. Tartu Maakohtu
  22. oktoobri
  23. a määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja S. Eichfeldtile Tartu Maakohtu
  24. septembri 2020.a. otsusega mõistetud kandmata vangistus 6 kuud 27 päeva pöörati täitmisele.
  25. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-182-12 p 13).
  26. Tegemist on juba teise erakorralise ettekandega. S. Eichfeldt on taas katseajal kontrollnõudeid rikkunud, tema suhtumine käitumiskontrolli kontrollnõuete täitmisesse ei ole paranenud.
  27. Kirjalikud tõendid, kriminaalhooldusametniku ja S. Eichfeldti ütlused kinnitavad KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud registreerimiskohustuse ja KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud lisakohustuse – alkoholikeelu rikkumist. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt tuvastati
  28. septembril 2021 kriminaalhooldusosakonnas indikaatorvahendi Alcovisor Mark X2 abil S. Eichfeldtil positiivne tulemus 0,666 mg/l (tl 119-119p). S. Eichfeldti selgituse kohaselt jõi ta eelmisel päeval koos sõbraga alkoholi (tl 119p).
  29. Senise kriminaalhoolduse käigus on toimunud 21 registreerimist ning 3 korral on isik registreerimisele jätnud tulemata (3., 5 ja
  30. november 2020). Kohustust mitte tarvitada -2- alkoholi on esinduses kontrollitud 14 korda, millest kolmel korral on isikul tuvastatud alkoholijoove (
  31. november ja
  32. mai 2020 ning
  33. september 2021).
  34. Kriminaalhooldusel on S. Eichfeldt viibinud alates
  35. oktoobrist
  36. Käesolevalt vaatab kohus läbi teist erakorralist ettekannet. Süüdimõistetu katseajal toime pandud käitumiskontrolli kontrollnõuete rikkumised on tahtlikud ja takistavad kriminaalhoolduse teostamist tema üle. Mõjuvad põhjused rikkumiste õigustamiseks puuduvad. Kriminaalhoolduse jätkamine ei ole otstarbekas ega täida oma eesmärki. Süüdimõistetule on selgitatud katseajaks määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Kriminaalhooldusametnik on katseajal toime pandud rikkumiste eest S. Eichfeldti kahel korral
  37. ja
  38. novembril 2020 (tl 97 ja 105) kirjalikult hoiatanud. S. Eichfeldt jätkas alkoholi tarvitamist ka pärast kriminaalhooldusametniku ja kohtu poolt talle antud võimalust kanda karistust vabaduses. Käesoleva erakorralise ettekande lahendamisel selgus, et S. Eichfeldt rikkus alkoholi tarvitamise keeldu uuesti kõigest 2 kuu möödumisel pärast Tartu Maakohtu
  39. juuni 2021 määruse jõustumist. Kuna senini kohaldatud meetmed ei ole soovitud mõju avaldanud ja S. Eichfeldti käitumine on selgelt näidanud, et tal puudub tahe oma alkoholiprobleemiga tõsiselt tegeleda ning tal puudub motivatsioon käitumiskontrolli kontrollnõudeid korrektselt täita, on karistuse eesmärke tema puhul võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. MÄÄRUSKAEBUS
  40. Kaitsja palub Tartu Maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta karistus täitmisele pööramata ja pikendada S. Eichfeldti katseaega 3 kuu võrra.
  41. Kaitsja nõustub faktiga, et S. Eichfeldt rikkus kohtuotsusega talle pandud kohustust. Samas jättis kohus arvestamata, et S. Eichfeldt läbis sotsiaalprogrammi ja pöördus iseseisvalt alkoholismivastasele ravile Viljandi haigla alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse ja on motiveeritud raviga jätkama ( lisa 1 ). S. Eichfeldt on tunnistanud alkoholisõltuvust ja näidanud motivatsiooni ja tahet edaspidi kontrollkohustusi täita. Pärast kohtumääruse tegemist leidis ta endale ametliku töökoha ehitussektoris abitöölisena.
  42. S. Eichfeldtile tuleks anda veel üks võimalus näidata, et ta on suuteline alkoholisõltuvusega tegelema ning täitma kontrollkohustusi. Tal on kindel elu- ja töökoht ning motivatsioon alkoholismivastasel ravil käia. Ta lubab olla hoolikas, täita kriminaalhoolduse nõudeid täpselt ja õigeaegselt. Süüdlase pingutusi arvestades on alust seda uskuda.
  43. S. Eichfeldti karistuse täitmisele pööramine ja isiku isoleerimine ühiskonnast ei ole vältimatult vajalik. S. Eichfeldti katseaega tuleks pikendada 3 kuu võrra. Ta oli suuteline läbima sotsiaalprogrammi, täitis kohustusi olulisel määral ja ei pannud katseajal toime uusi kuritegusid. Rikkumised ei ole nii intensiivsed ja mahukad, et karistuse täitmisele pööramine oleks vajalik. Isoleerimine oleks ebaproportsionaalne. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  44. veebruari
  45. a määruses nr 3-1-1-1-12, p 16 on samuti leitud, et proportsionaalsuse põhimõte ehk ülemäärasuse keeld seob kogu riigivõimu, sellega peab arvestama mitte ainult seadusandja, vaid ka õiguse kohaldaja. S. Eichfeldt ilmselgelt ei ole ühiskonnale ohtlik. Tema vangistuses pidamine ei ole üldsuse huvidest tulenev, vältimatult vajalik ning proportsionaalne meede. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  46. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse pinnalt puudub alus. -3-
  47. S. Eichfeldtile heidetakse seekordses erakorralises ettekandes ette talle pandud lisakohustuse: mitte tarvitada alkoholi, rikkumist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkumised tuvastanud nõuetekohaselt. Määruskaebuseski ollakse seda meelt, et selles osas tuleb maakohtuga nõustuda.
  48. Määruskaebemenetluses peab ringkonnakohus hindama, kas rikkumised olid süüdimõistetule vältimatud või vähemalt vabandatavad või näitavad need tema tahet kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik, takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  49. juuni
  50. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2).
  51. Ringkonnakohtu arvates rahuldas maakohus erakorralise ettekande põhjendatult. Kohtukolleegium leiab samuti, et S. Eichfeldti rikkumisel puuduvad mõjuvad põhjused. Tema kriminaalhooldus on algusest peale olnud problemaatiline. Kriminaalhooldaja hoiatas S. Eichfeldti korduvalt. Ka esimest erakorralist ettekannet kohus ei rahuldanud, vaid andis S Eichfeldtile võimaluse kanda karistust vabaduses ja oma probleemkäitumisega tegeleda. S. Eichfeldt pani uue rikkumise toime vaid paar kuud pärast eelmise määruse jõustumist. Tema rikkumised ei ole vältimatud ega vabandatavad. Kohtu tuvastatud asjaolud ja erakorralises ettekandes avaldatu näitavad S. Eichfeldti tahet hoida kõrvale kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest. Maakohtu poolt tuvastatu pinnalt võib öelda, et S. Eichfeldti rikkumised olid tahtlikud ja takistavad järelevalve teostamist tema üle. S. Eichfeldt vabastati tingimisi talle KarS § 424 lg 1 järgi mõistetud karistusest. Seega kätkeb alkoholi tarvitamine endast suurt uute kuritegude toimepanemise ohtu.
  52. Seadusest tulenevad teised meetmed ringkonnakohtu arvates põhjendatud pole. Katseaja pikendamist on kohus juba rakendanud, ent see ei evinud S. Eichfeldtile distsiplineerivat toimet. S. Eichfeldtile on korduvalt selgitatud kontrollnõuete rikkumisele järgneda võivaid sanktsioone, tema registreerimiskohustuse ja alkoholi tarvitamise keelu rikkumist on varem kohtus arutatud, ent süüdlane jätkas vastutustundetut käitumist.
  53. Täiendavaid kohustusi ei pea ringkonnakohus samuti põhjendatuks määrata, sest S. Eichfeldti kriminogeenseid riske arvestades määras talle Tartu Maakohus juba lisakohustuse: läbida sotsiaalprogramm. „Eluviisitreeningu“ S. Eichfeldt ka läbis perioodil
  54. aprillist kuni
  55. juulini 2021, ent kahetsusväärselt ei rakendanud ta programmist saadud teadmisi, vaid alkoholikeelu rikkumised jätkusid. Ehkki praeguseks ajaks on lisatud tõendit arvestades S. Eichfeldt ka iseseisvalt pöördunud Viljandi haigla alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse, ei saa sellest siiski järeldada tema suurt motivatsiooni probleemiga tegeleda. Ravile pöördus ta alles erakorralise ettekande esitamise ajal. Kriminaalhooldusametniku sõnul ei ole S. Eichfeldti varasemalt kordagi tunnistanud probleemi alkoholiga. Ta ei usu, et ravi aitaks kriminaalhoolduse eesmärki täita. Kohtukolleegium nõustub selle seisukohaga – ehkki S. Eichfeldt on mõndagi teinud, et vabaduses hakkama saada (sh leidnud töökoha ja iseseisvalt pöördunud alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse), ei väära see maakohtu seisukohta karistuse täitmisele pööramise asjas. S. Eichfeldt on kuriteos süüdimõistetu, kellele anti võimalus kanda karistust tingimisi, st tema vabadust on piiratud oluliselt vähem, ent lisatingimustel. S. Eichfeldt tunnistati süüdi kokkuleppemenetluses ning talle olid teada lisatingimused, mille kohusetundlik täitmine oleks talle vabaduse garanteerinud. Seega oli tal tahtmise korral küllalt aega tegeleda sõltuvusprobleemiga. -4-
  56. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määruses veenvalt ära põhjendatud, miks S. Eichfeldti katseaeg tuleb lugeda luhtunuks ning karistus täitmisele pöörata. Kuna kohtukolleegium kaalutlusõiguse rikkumist ei tuvastanud, jääb maakohtu määrus juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  57. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 90 minutit. Kaitsja palub määrata OÜ-le Sikut Advokaadibüroo riigi õigusabi tasu 97,20 eurot (sh käibemaks 16,20 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  58. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel S. Eichfeldti kanda. (digitaalselt allkirjastatud) -5-

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.