1-17-1890/69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2021, Tartu (kirjalikus menetlus) Kriminaalasja number 1-17-1890 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus Arsen Arutjunjani vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Arsen Arutjunjan (ik 39310040868), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Arsen Arutjunjani määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu
5. juuni
6. a otsusega tunnistati A. Arutjunjan süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti talle 4 aastat 10 kuud ja 23 päeva vangistust. A. Arutjunjan karistusaeg algas
7. märtsil 2019 ja lõppeb
8. veebruaril
10. Viru Vangla esitas
11. augustil 2021 Viru Maakohtule taotluse A. Arutjunjani vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamiseks.
12. Viru Maakohtu
13. oktoobri
14. a määrusega jäeti A. Arutjunjan vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
15. A. Arutjunjanil on üks kehtiv kriminaalkaristus, mis on mõistetud narkootiliste ainete suures koguses käitlemise eest. Tal on täitmata üks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise esmaseid eelduseid, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal. A. Arutjunjanil on viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Üks distsiplinaarkaristus on määratud temale mittekuuluvate esemete omamise eest ning ülejäänud neli distsiplinaarkaristust tööst keeldumise eest. Seega on A. Arutjunjan vanglas süstemaatiliselt keeldunud majandustöödel osalemisest. Kohtuistungil põhjendas ta tööst keeldumist sellega, et tal on psoriaas, mis ei võimalda kemikaalidega tööd teha. Samas ei ole ta ühegi distsiplinaarmenetluse kestel avaldanud, et ta on tööst keeldunud just nimelt tervislikel põhjustel.
16. märtsil 2021 koostatud käskkirjast nähtub, et A. Arutjunjan on nõus alles siis koristama, kui vangla tema jala terveks ravib. Meditsiiniosakonna
17. veebruari
18. a tõendi kohaselt on A. Arutjunjan võimeline töötama istuvas asendis ning käskkirjast nähtub, et lihtsamaid majandustöid on võimalik teha ka istuvas asendis, nt tolmu võtta, millega on tagatud tema terviseseisundiga arvestamine. Teiste tööst keeldumise distsiplinaarasjade käskkirjadest nähtuvalt ei ole isik tööst keeldumise põhjuseid üldse selgitanud.
19. A. Arutjunjanil on võlgnevusi 3036 euro ulatuses. Tema enda sõnul on ta nende tasumisega tegelenud ja nüüd peaks võlgnevuste summa olema 2800 eurot. Maakohus möönab, et vangistuses võlgnevuste likvideerimisega tegelemine on A. Arutjunjani positiivselt iseloomustavaks asjaoluks, kuid märgib siiski, et A. Arutjunjani toetab vangistuses rahaliselt tema ema. Ta ise keeldub tööst, mis võiks talle täiendavat sissetulekut pakkuda. Sellise käitumisega seab A. Arutjunjan kahtluse alla motivatsiooni vabanemise korral abikokana tööle asuda ning legaalsel teel sissetulekut teenida, sest ka enne vangistust oli tal võimalus töötada pereäris abikokana, kuid ta otsustas kriminaalsel teel tulu teenimise kasuks. Eeltoodust tulenevalt, arvestades tasumata nõudeid ning A. Arutjunjani varasemat elukäiku, säilib maakohtu hinnangul risk, et vabanemisel abikokana töötades teenitav tulu ei ole tema jaoks piisav ning ta võib proovida taas kuritegelikul teel majanduslikku kasu saada.
20. Positiivsena võib A. Arutjunjani puhul välja tuua, et ta on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja selle jätkutegevuse, samuti tegelenud enesetäiendamisega, õppides riigikeelt ning asudes omandama puidupingitöölise eriala. Vabanemisel on tal olemas elu- ja töökoht. Samas märgib maakohus, et elukoht ning võimalus töötada pereäris olid A. Arutjunjanil olemas ka enne käesolevat vangistust, kuid need ei hoidnud ära tema poolt kuritegude toime panemist. Maakohtu hinnangul ei kaalu A. Arutjunjani positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel maakohus eelnevalt peatus ja milliseid peab maakohus KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis kaalukamateks. MÄÄRUSKAEBUS
21. Maakohtu määruse peale kaebuse süüdimõistetu A. Arutjunjan, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
22. Euroopa Inimõiguste Kohus on märkinud, et vangla korralduse täitmisest keeldumine ei ole sedavõrd raske rikkumine, mis peaks kaasa tooma kartserikaristuse. Riigil on kohustus luua kinnipeetavale võimalus osaleda taasühiskonnastavates tegevustes. Ent see ei näe ette, et kinnipeetavat sunnitakse neist osa võtma. VangS § 6 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat tuleb suunata õiguskuulekale käitumisele. Kinnipeetaval peab olema võimalus töötada või osaleda rehabiliteerivates tegevustes. Kinnipeetava tööle sundimine läbi kartserikaristuse on ülemäärane võimu demonstreerimine olukorras, kus vanglal pole kinnipeetavale tööd pakkuda. Või kui vanglas on kinnipeetavaid, kes soovivad tööd teha episoodiliselt. Selline sund ei aita kaasa kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele vanglas ega pärast vabanemist. Töökohustuse kaudu inimeste survestamist näitab aastaid vanglates väldanud praktika, et kinnipeetaval ei 2 lubatud enne õppima asuda, kuni ta on teatud aja vanglas koristanud. Praegusaja vangistuse eesmärgiks on luua vanglas keskkond, mis on normaalsele elule võimalikult lähedane. On mõeldamatu, et vabaduses töötamisest keelduvat inimest proovitakse mõjutada või muuta tema meelt läbi sunni või veel vähem isoleerimise. Nõustuda ei saa maakohtuga ka selles, et ta on loobunud tööst, mis võiks talle anda täiendavat sissetulekut. Eesti Vanglates ei jagu kõigile tööd. Kinnipeetav töötab vanglas aasta jooksul vaid paar kuud, mistõttu ei saa täiendavast sissetulekust juttugi olla. Muid põhjuseid peale kehtivate karistuste ei ole maakohus välja toonud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23. Kriminaalkolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja A. Arutjunjani kaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu. Seetõttu jätab ringkonnakohus selle kaebuse KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 3