Obsah (6)

§ 108§ 96§ 100§ 99§ 101§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-13065 Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2021.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi A. B.i hagi M. S.i vastu elatise nõ

§ 108alusel kogusummas 1540 eurot (so 11 kuu eest 29.09.2020 – 18.08.2021, 11 x 140).

1. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu ja märgib, et kostja esitatud andmed elatise tasumise kohta on valed. Kostja elatist tasunud ei ole, J. B.ilt on tsiviilasjas nr 2-20-8516 kohtuotsusega välja mõistetud elatis alates 10.06.2020.a. igakuiselt 140 eurot. M. S. on esitanud kohtutäiturile avalduse elatise otsuse täitmiseks ning J. B. on igakuiselt tasunud elatist kuni september 2021.a. Kuna kostjal on kolm alaealist last, sai ta riiklikku lastetoetust kokku 520 eurot kuus (60+60+100+300). Kokkuleppel Lüganuse vallaga ei taotlenud hageja seaduslik esindaja lapsetoetuse laekumist enda nimele. M. S. oli nõus vabatahtlikult kandma hagejale 160 eurot, edaspidi sai ta 2 lapsele lastetoetust 360 eurot. Kui hageja oleks taotlenud lastetoetuse endale, oleks kostja saanud kahele lapsele toetust 120 eurot. Seega kostja väide, nagu ta oleks tasunud elatist, ei vasta tõele. Lastetoetuse on kostja tagastanud alates veebruarist 2021.a. Lastetoetust ei saa käsitleda elatisena. Samuti on kostja saanud kohtutäituri kaudu 140 eurot igakuiselt kuni septembrini 2021.a. Kostja üritab vältida elatise tasumist, vähendada oma kohustuse ulatust. Kostja varaline seisund võimaldab tasuda hagejale elatist vähemalt miinimummääras. Kuivõrd kostja elatist ei tasu, kannab J. B. kohustust nii iseenda kui kostja eest. Lapse isa on teinud kõik endast oleneva lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel. Kostja elatise tasumise kohustust ei täida ja elatise nõudmine on põhjendatud ja õiglane. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. M. S.I VASTUS
2. M. S. kinnitab kohtule saadetud e-kirjas (tl 25), et A. B. elab 2020.a septembrikuu lõpust oma vanaisa, A. B.i juures. Kostja märgib, et on pärast viimast kohtuistungit tasunud vabatahtlikult võimaluste piires iga kuu A.ile elatist 160 eurot, A.i arvelduskontole EEXXX. Kostja palub tagasiulatuva elatise nõude lahendamisel arvestada asjaolu, et kasvatab veel kahte alaealist last ja käesoleval ajal tööl ei käi. Menetluskulud palub kostja jagada pooleks. Kostja kinnitab, et on edaspidi nõus igakuiselt tasuma A.i ülalpidamiseks elatist hagis nõutud ulatuses.
3. Kostja väidab, et J. B. on kohtule esitaud valeandmeid. Poeg elab alates septembrist 2020.a A. B.i (oma vanaisa) juures ja viimane tegeleb lapsega. J. B.i esitatud avaldust ei peaks kohus menetlema. Lüganuse Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist on kursis A. B.i juhtumiga ja vallavalitsuse on kokku lepitud, et iga kuu kannan 160 eurot A. B.i arvelduskontole. Kogu suhtlus on toimunud lastekaitsespetsialisti juuresolekul. Elatisemakseid on kostja nõus tasuma isikule, kes lapse ülalpidamisega tegeleb, A. B.ile kui viimane selleks soovi avaldab. Tagasiulatuva aja eest 2 kostjalt varem elatist nõutud ei ole ja seda kostja tasuma ei ole nõus. Kostja soovib, et edaspidi kantaks lapsetoetus A.i enda arveldusarvele. J. B.ilt võttis kohtutäitur maha tema elatise võlga. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt.
5. A. B. on M. S.i ja J. B.i poeg. A. B. elab alates 2020.a. septembrist isapoolse vanaisa A. B.i juures (vt ka tsiviilasi nr 2-20-14302).
6. Perekonnaseaduse (

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).

§ 102

lg 2 kohaselt võib mõjuval põhjusel kohus vähendada elatist alla

§ 101

lg 1 sätestatud määra (mõjuvas põhjuseks võib olla nt vanema töövõimetus või olukord kus tal on teine alaealine laps kes jääks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps). Hageja nõuab elatist 140 eurot kuus, so alla

§ 101lg 1 sätestatud miinimummäära.

1. Selle eest, et laps saaksid kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). Laps elab faktiliselt koos isapoolse vanaisaga.
2. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Kohus nõustub, et miinimumpalga kiire tõusu tõttu on muutunud igakuise miinimumelatise suurus vanemale teatud juhtudel ebaproportsionaalselt suureks või ei vasta lapse ülalpidamiseks vajalikele tegelikele kuludele. Ka Riigikohus on korduvalt viidanud (vt nt 22.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 p 14), et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras kus oluliselt on kasvanud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja koos sellega ka elatise miinimummäär ning kus proportsioon laste vajaduste 3 rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks

§ 101lg 1 sätestatud elatise alammäära vähendada.

Seadusandja eesmärgiks ei saa olla reguleerida õigussuhet viisil, kus vaid väikese osa isikute suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit (

§ 101lg 1).

Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis, mille lõpparuande kohaselt on 13-17 aastaste laste ülalpidamiskulu keskmiselt 343 eurot kuus (vt https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf, uuringu lõpparuande lk 45) Lapse ülalpidamiskulu jagatakse kahega, kuna eeldatakse, et vanemad panustavad lapse kulude kandmisesse võrdselt 343 eurot kuus / 2 = 171,50 eurot. 10. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga, mitte hinnata üksnes laste mõistlikke kulusid ja vajadusi ning vanema kanda tuleb jätta selline osa laste vajaduste rahuldamiseks, mis vastab tema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102). J. B. väited M. S.i maksevõime kohta on paljasõnalised. Kuivõrd tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 230 lg 3-5 tulenevalt võib ülalpidamisasjas kohus koguda tõendeid ka omal algatusel, tegi kohus päringud pankadele, maksu- ja tolliametile, sotsiaalkindlustusametile, vararegistriteesse, saamaks andmeid vanemate varalise seisundi kohta.

1. Kostja kinnitab vastuses, et on nõus tasuma igakuiselt A.i ülalpidamiseks hagiavalduses nõutud 140 eurot kuus (tl 25) Kostja esitatud konto väljavõtte kohaselt on alates veebruarist 2021 kandnud kostja A. B.ile igakuiselt 160 eurot (tl 26) Hageja on seisukohal, et kostja on esitanud kohtule valeandmeid. Makseid veebruarist 2021 tasub kostja lastetoetuste arvel ning seda ei saa lugeda elatise tasumiseks. Kuna kostjal on kolm alaealist last, sai ta riiklikku lastetoetust kokku 520 eurot kuus (60+60+100+300). Kokkuleppel Lüganuse vallaga ei taotlenud hageja seaduslik esindaja lapsetoetuse laekumist enda nimele. M. S. oli nõus vabatahtlikult kandma hagejale 160 eurot, edaspidi sai ta 2 lapsele lastetoetust 360 eurot. Kui hageja oleks taotlenud lastetoetuse endale, oleks kostja saanud kahele lapsele toetust 120 eurot J. B.ilt on tsiviilasjas nr 2-20-8516 kohtuotsusega välja mõistetud elatis alates 10.06.2020.a. igakuiselt 140 eurot (tl 9-14). Viidatud otsusega vähendas kohus 09.02.2010 otsusega J. B.ilt väljamõistetud elatist. Tsiviilasjas nr 2-21-13026 lõpetas kohus 17.09.2021.a otsusega J. B.i elatise maksmise kohustuse alates 18.08.2021.a. 10.06.2020.a. otsuse (tsiviilasi nr 2-20-8516) alusel tasus ta elatist kohtutäituri vahendusel (108.02.21 100 eurot; 12.03.21 158,43 eurot; 19.04.21 175,40 eurot; 13.05.21 172,48 eurot; 16.06.21 178,23, 12.07.21 100 eurot, M. S.i konto väljavõte tl 38-52, selgituses kohtutäituri viide ts asjale nr 2-20-8516.) Kohtutäituri kaudu tasus J. B. ka varasema, 09.02.2010 otsuse (tsiviilasi nr 2-09-67289) täitmisel tekkinud elatise võlga (tl 15, kohtutäituri ülekanded on nähtavad M. S.i kontoväljavõttelt, kohtutäituri viide ts asjale nr 2-09-67289).
2. Kohus ei nõustu J. B.i väidetega selles, et ta on ainuisikuliselt poja ülalpidamise taganud ja teinud kõik endast oleneva et täita ülalpidamiskohustust mõlema vanema eest. Tsiviilasja nr 2-2014302 menetluses on tuvastatud, et J. B. ei kasvatanud poega ega osalenud tema ülalpidamises. Ka käesoleval ajal elab faktilisel poeg oma vanaisa juures. Kohus nõustub sellega, et lapsel on õigus saada ülalpidamist mõlemalt vanemalt. 4 Kui laps ei ela emaga koos, on ta õigustatud saama emalt ülalpidamist. J. B. leiab, et M. S.i tasutud 160 eurot (lastetoetuste A.i osa) ei saa lugeda elatise tasumiseks. Kohus märgib, et iseenesest ei ole välistatud arvesse võtta seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on mingil määral kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on märkinud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 28.2, 28.03.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-16-11905/66). M. S.i pangakontode väljavõtetest (tl 38-58, 82-98), sotsiaalkindlustusameti teatisest (tl 69) tulenevalt moodustavad tema sissetuleku riiklikud lastetoetused, vallavalitsuse toimetulekutoetus, töötukassa töötutoetus, elatisemaksed. Püsiv sissetulek töötasu näol puudub, mistõttu oleks põhjendatud lugeda lastetoetuse arvelt rahaliste vahendite kandmist pojale ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Küll aga ei saa kostjapoolseks elatise tasumiseks lugeda poja arvele rahaliste vahendite kandmist teise vanema tasutud elatisemaksete arvel.
3. Kostja ei vaidle vastu igakuisele elatise tasumisele 140 eurot kuus . Kuivõrd hageja nõuab hagis igakuist elatist 140 eurot kuus alates 18.08.2021.a. ja kostja kinnitab oma nõusolekut seda tasuda, rahuldab kohus hageja nõude selles osas ja mõistab M. S.ilt välja igakuise elatise 140 eurot kuus.
4. Kostja vaidleb vastu tagasiulatuva elatise nõudele. Kohus on seisukohal, et elatise tagasiulatuv nõue on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohus on seisukohal, et millegagi ei ole tõendatud, et kostjalt oleks varem elatist nõutud Vastavalt

§ 108

võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on seisukohal, et lapsele möödunud aja eest elatise väljamõistmise nõude lahendamisel ei ole ainumääravat tähtsust sellel, kui suuri kulutusi on üks või teine vanem teinud lapse ülalpidamiseks ja kas vanemate varalised panused on olnud võrdväärse suurusega. Oluline on see, kas kõik lapse vajadused on olnud kaetud (vt Riigikohtu 12.05.2021.a. lahend tsiviilasjas nr 2-186491/96 p 14.2) Millegagi ei ole tõendatud ka see, et A.i vajadused oleks ajavahemikul 29.09.2020 – 18.08.2021 olnud katmata (tekitatud kahju). Olukorras, kus kostja sissetuleku moodustavad sotsiaaltoetused ja elatisemaksed, seab elatise tagasiulatuva nõude täitmine ebamõistlikku olukorda kostja alaealised lapsed ning kahjustab nende elementaarset toimetulekut. Tagasiulatuva elatise nõude jätab kohus rahuldamata.

1. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. 5 Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 sätestatust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 6