← Eesti

1-19-3404/76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. november 2021 Kohtuasja number 1-19-3404 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kohtuasi Sergei Fadejev (isikukood 38208222215) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
  2. oktoobri 2021 määrus Määruskaebuse esitaja süüdimõistetu Sergei Fadejev Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja abiprokurör Ruti Kilg Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  3. oktoobri 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  4. Harju Maakohtu
  5. mai 2019 otsusega tunnistati Sergei Fadejev süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 ja § 185 lg 1 järgi ning teda karistati 2 aasta ja 5 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust S. Fadejevile Harju Maakohtu
  6. oktoobri 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 10 kuud ja 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust loeti
  7. novembrist 2018 ning karistusaeg lõppeb
  8. oktoobril
  9. Tartu Vangla esitas
  10. juunil 2021 Tartu Maakohtule materjalid S. Fadejevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  11. Tartu Vangla ega prokuratuur S. Fadejevi vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
  12. Tartu Maakohus jättis
  13. oktoobri 2021 määrusega S. Fadejevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
  14. Formaalsed eeldused S. Fadejevi vabastamiseks on täidetud. Samuti on täidetud ennetähtaegse vabastamise vältimatu eeldus – kindla elukoha olemasolu.
  15. Vangla iseloomustusest nähtub, et S. Fadejevit on kriminaalkorras karistatud korduvalt, kehtivaid kriminaalkaristusi on tal kolm. Vanglakaristust kannab S. Fadejev viiendat korda, mis näitab, et vangistus kui spetsiifiline karistusliik ei ole pannud teda oma eluviisis korrektuure tegema. Varasemalt on S. Fadejevit vangla iseloomustuse kohaselt karistatud peamiselt erinevate vägivallakuritegude, arvutikelmuse ning varguste eest. Praegu kannab S. Fadejev liitkaristust varguste ja narkootikumide suures koguses ebaseadusliku käitlemise ning nende väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistaastasele isikule. Kuritegude toimepanemist on soodustanud narkootikumide tarvitamine, majandusliku kasu saamise eesmärk, impulsiivsus, mõtlematu käitumine ning grupi mõju. Kuriteod on muutunud ajas ühiskonnaohtlikumaks. Kohtu hinnangul on S. Fadejevi retsidiivsusoht jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid.
  16. Vangistuse jooksul on S. Fadejev osalenud järgnevates rehabiliteerivates tegevustes: osales vanglas majandustööl, läbis „12 sammu“ tugigrupi, osales sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja läbis tagasilanguse ennetamise tugigrupi. Rehabiliteerivatele programmidele antud tagasiside näitab, et S. Fadejevi motivatsioon muutumiseks on olnud kõikuv. Sellele viitab ülesannete valikuliselt täitmine tugigruppides. Ta käis küll kohal ja kuulas tähelepanelikult, kuid ei soovinud täita töövihikuid, mis on aga tähtis osa enese analüüsimiseks ja uute teadmiste omandamiseks. S. Fadejev on küll vangistuses astunud samme, et jätkata vabaduses elu õiguskuulekana ning tal puuduvad ka kehtivad distsiplinaarkaristused, kuid kohtu hinnangul ei nähtu rehabiliteerivate tegevuste tagasiside põhjal, et S. Fadejev pingutaks tõsikindlalt muutumise nimel ning oleks motiveeritud seaduskuulekalt elama.
  17. Suurimaks probleemkohaks on S. Fadejevi sõltuvus narkootikumidest. Vangla iseloomustuse kohaselt alustas S. Fadejev narkootikumide tarvitamist 16-aastaselt. 1998.–
  18. aastal proovis ta mõned korrad heroiini, kuid nakatus kroonilisse nakkusesse, mistõttu ta heroiinist loobus.
  19. aastal tarvitas ta poole aasta vältel kord-kaks amfetamiini ja jättis siis järgi. Enda sõnul mõistab S. Fadejev uimastitest tulenevaid ohte ja mõju enda tervisele. Praegu kannab S. Fadejev karistust narkootikumide suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ning varasemalt on ta vestlusel tunnistanud, et soovis narkootikume enda tarbeks. Tallinna Vanglas psühhiaater A.K.
  20. veebruari 2019 sissekandest nähtub, et S. Fadejev tunnistab tugevat tahtmist ainet tarvitada, kuid eitab nõrgenenud kontrollivõimet või võõrutusnähtude esinemist, samuti üledoose. Ta tunnistab sõltuvust. Riskihindamise vestlusel kontaktisikuga S. Fadejev oma sõltuvust ei tunnistanud ja ütles, et dr Koti sissekanne on vale. Metadooniravi ta ei saa. Tallinna Vangla sissekannetest tulenevalt tarvitas S. Fadejev amfetamiini ka vahetult enne praegust vangistust, viimati
  21. aasta novembris. Varasemate riskihindamiste kohaselt on tal esinenud ka süstimist. Eeltoodust saab järeldada, et tegemist on sõltlasega, kes vajab nõustamist ja tuge ning tagasilangus võib kiiresti viia uute kuritegude toimepanemiseni. Kuigi sõnades on S. Fadejev tunnistanud probleemi olemasolu ning kinnitanud soovi sellega võidelda, siis kohtuistungil väitis S. Fadejev, et tarvitas amfetamiini, mida ei peeta raskeks narkootikumiks. See väide viitab sellele, et S. Fadejev pisendab oma sõltuvusprobleemi ning seetõttu puudub kohtul veendumus, et senine vangistus on pannud teda muutma oma mõtlemist, käitumist ja eluviise.
  22. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on S. Fadejevil soov jätkata narkootikumide tarvitamisest loobumiseks rehabilitatsiooniga keskuses Uus Põlvkond. Kohus nõustub, et keskusepoolne toetus võib kinnipeetavale kasuks tulla, mistõttu on tervitatav S. Fadejevi soov rehabilitatsioonikeskusega liituda ja osaleda AN grupis. Arvestades aga S. Fadejevi osaluspanust vangistuses läbiviidud programmides on kaheldav, kas ta rehabilitatsioonikeskuses pakutavatest 2

(5)teenustest täiel määral osa võtaks. Seetõttu ei ole võimalik eeldada, et ainuüksi rehabilitatsioonikeskuses viibimine tagab narkootikumide tarvitamisest hoidumise.
  1. Vabanedes on S. Fadejevil olemas töökoht, kuhu ta soovib asuda pärast rehabilitatsiooni. Telefonivestluses kriminaalhooldusametnikuga kinnitas S. Fadejevi nimetatud äriühingu juhatuse liige, et ta võtab S. Fadejevi tööle. Samuti on S. Fadejevi õde valmis oma venda materiaalselt toetama. Vangla iseloomustusest aga selgub, et S. Fadejevi varasemad töösuhted on olnud väga lühiajalised, kuna narkootikumide tarvitamine segas tööl käimist. S. Fadejev elatus suurel määral kuritegelikul teel saadud tulust, mis omakorda kulus narkootikumide ostmiseks. S. Fadejevil on suures summas tasumata võlgu. S. Fadejev väitis kohtuistungil, et soovib kuulutada välja oma pankroti. See kavatsus on aga väga üldine ning varasemalt ei ole S. Fadejev näidanud üles soovi võlgnevustega mingilgi moel tegeleda. Kuigi vangistuse ajal on majandustöödes osalemine aidanud luua S. Fadejevil töötamisharjumust, on kohtu hinnangul tema varasemat kuritegelikku karjääri ning töösuhteid silmas pidades tõenäoline, et vabanedes jätkub endine käitumismuster – stabiilse ja ametliku töösuhte hoidmine võib valmistada probleeme ning viia uute õigusrikkumiste toimepanemiseni. Võimalus töötada oli S. Fadejevil ka enne vangistust, kuid see ei aidanud ära hoida tema kuritegelikku käitumist. Ka toetav lähedane õe näol oli S. Fadejevil olemas juba varasemalt. S. Fadejev pani praeguse vangistuse aluseks oleva narkokuriteo toime koos oma elukaaslasega, kelle üüritud korterisse soovib ta asuda pärast rehabilitatsiooni läbimist elama. Ka on S. Fadejevi suhtlusringkonda kuulunud teisi kriminaalse taustaga isikuid, kellega koos on ta pannud toime kuritegusid. Seega võib S. Fadejevi käitumist vabaduses mõjutada ka kriminaalne suhtlusringkond.
  2. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et S. Fadejevil tuleb jätkata karistuse kandmist. Ta on küll võimeline seadma realistlikke eesmärke seaduskuulekaks eluks vabaduses, kuid on seni olnud ükskõikne nende eesmärkide täitmise suhtes, jätkates kuritegude toimepanemist ning seda ka katseajal viibides. Seetõttu ei ole kohus kindel, et vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav S. Fadejevi uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Määruskaebus
  3. Maakohtu määruse peale esitas S. Fadejev määruskaebuse, milles märgib kokkuvõtlikult järgmist. Ta ei nõustu oma vabastamata jätmisega, kuna ta on teinud kõike ennetähtaegseks vabanemiseks ning arvab, et positiivseid asjaolusid on rohkem kui negatiivseid. Ta on motiveeritud osalema sõltuvusravis ja seepärast soovib asuda rehabilitatsioonikeskusesse ning vaikselt adapteeruda vabadusega. Ka vangistuses on ta tegelenud sõltuvusprobleemiga ja on läbinud korralikult vajalikud programmid. Töövihiku mittetäitmine oli tingitud sellest, et ta käis tööl ja tal oli tihe töögraafik, mis oli väsitav. Tal on suur tahe muutuda. Vabaduses on tal toetav õde, elamine ja korralik töökoht, kuid alguses soovib ta jätkata sõltuvusraviga ning elada tulevikus narkootikumideta elu. Ta hoiab eemale kriminaalse taustaga isikutest ja täidab kõiki kriminaalhoolduse ettekirjutusi. Tal on piisavalt paranemiskapitali, et ta saaks jätkata sõltuvusravi ning valmistuda muutununa ühiskonda naasmiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
  4. S. Fadejevi ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolule. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse 3
(5)rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. aprilli 2017 määrus asjas nr 31-1-12-17, p 16)
  2. Ringkonnakohus leiab, et S. Fadejevit vabastamata jättes ei teinud maakohus kaalutlusviga. Kuna maakohus põhjendas igati piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa S. Fadejevit ennetähtaegselt vabastada ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei korda kohtukolleegium juhinduvalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 neid põhjendusi üle. Määruskaebuse argumentidele vastab ringkonnakohus järgmist.
  3. S. Fadejevi hinnangul kaaluvad tema suhtes esinevad positiivsed asjaolud negatiivse üles. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
  4. S. Fadejevi peamiseks kuritegeliku käitumise riskiteguriks on narkootikumide tarvitamine. Narkootikumide tarvitamist alustas ta juba varases nooruses ning ka praegust vangistust kannab ta narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest. Ta on tunnistanud, et käitles narkootikume enda tarbeks. Samas on tema selgitused seoses narkootikumide tarvitamisega olnud mõneti vastuolulised. Kui vanglapsühhiaatri sissekande kohaselt tunnistas ta narkosõltuvust, siis riskihindamisel väitis S. Fadejev, et ta midagi sellist tunnistanud pole. Maakohtus ennetähtaegse vabastamise arutamise istungil väitis S. Fadejev jälle, et on valmis sõltuvusega võitlema. Seega ei ole ta sõltuvusprobleemi tunnistamisel olnud järjekindel. Samuti tuleb nõustuda maakohtuga, et S. Fadejev võib oma probleemi pisendada. Ringkonnakohtu hinnangul annavad need asjaolud piisavalt alust kahelda, kas S. Fadejev mõistab oma probleemi tõsidust ning on motiveeritud ja suuteline vabaduses narkootikumidest täielikult loobuma. Pelgalt tema sellekohane lubadus ei ole piisav. Nimelt on kinnipeetaval lihtne teha vangistuses positiivseid plaane ja anda lubadusi, kuid vabaduses, kus narkootikumid on lihtsalt kättesaadavad, ei pruugi ta soovituga hakkama saada. Et S. Fadejevit võib pidada narkosõltlaseks, on tõenäoline, et vabaduses võib ta kogeda tagasilangust ning sellega kaasneb omakorda tõsine oht uute kuritegude toimepanemiseks.
  5. Kuigi vangistuses on S. Fadejev osalenud sõltuvuskäitumisega seonduvates rehabiliteerivates tegevustes ning vabaduses soovib ta asuda rehabilitatsioonikeskusesse, on õigustatud kahtlus, kas see on narkootikumide tarvitamisega kaasneva riski maandamiseks piisav. Nimelt viitas maakohus põhjendatult sellele, et vangistuses sõltuvuskäitumisega seonduvates tugigruppides osaledes ei teinud S. Fadejev alati kõiki temale antud ülesandeid ära. Seetõttu on küsitav, kas ta on valmis tegema omalt poolt kõik, et probleemiga tegeleda ja vältida tagasilangust. Nii võib ta rehabilitatsioonikeskuseski pingutada vaid osaliselt ning sellest ei pruugi piisata tema tagasilanguse ohu maandamiseks. Pealegi esineb ka programmides mitte kaasa töötamisega seoses vastuolu: oma kaebuses viitab S. Fadejev tööst tingitud väsimusele, ent vangla iseloomustuse kohaselt põhjendas S. Fadejev ülesannete täitmata jätmist hoopis sellega, et ta ei saanud ülesandest aru.
  6. Maakohus on igati asjakohaselt põhjendanud, miks ei oma lähedaste ja töökoha olemasolu S. Fadejevi retsidiivsusriski vähendamisele olulist mõju: lähedased ja töötamisvõimalus olid tal olemas ka varem, kuid need tema õigusvastast käitumist ära ei hoidnud. Ka distsiplinaarkaristuste puudumisest ei saa kuigivõrd kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Seda põhjusel, et S. Fadejevi uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt määral seotud just narkootikumide tarvitamisega ja selle riski kohta ei ütle distsiplinaarkaristuste puudumine midagi.
  7. Ka ei saa loota sellele, et S. Fadejevi retsidiivsusriski maandab oluliselt ennetähtaegse vabastamisega kaasnev katseaeg ühes käitumiskontrolli ja võimalike lisakohustustega. Juba varem on S. Fadejev pannud katseajal ja ka üldkasuliku töö tegemise ajal toime uued kuriteod. Seega võib samamoodi minna ka nüüd. Kuna olulisim risk on narkootikumide tarvitamine, tuleks 4
(5)lisakohustusena eelkõige kaalumisele narkootikumide tarvitamise keelamine. Seda kohustust ei pruugi S. Fadejev aga sõltlasena täita suuta ja riik ei saa nõuda inimeselt käitumiskontrolli raames ka võimatut. Et narkootikumide tarvitamisest lähtub tõsine uute kuritegude oht, ei ole lahenduseks ka S. Fadejevi vabastamine ilma narkootikumide tarvitamise keeluta, vaid S. Fadejev tuleb jätta vanglasse. 20. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.