Obsah (11)

§ 415§ 632§ 187§ 407§ 444§ 436§ 173§ 163§ 138§ 178§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 04.10.2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number

§ 415, § 142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (

§ 632lg 1, § 633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Harju Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi S. B. vastu võlgnevuse 1183,82 euro, intressi 75,83 euro, võla sissenõudmiskulu 50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 284,80 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes.
2. Hageja nõude aluseks on xxx OÜ ja kostja vahel 02.07.2017.a ja 14.07.2017.a sõlmitud laenulepingud nr XXXXXXXX ja XXXXXXXX. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles xxx OÜ lepingu nr XXXXXXXX üles 04.02.2020.a ja lepingu nr XXXXXXXX üles 12.02.2020.a. xxx OÜ loovutas 13.02.2020 kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Laenulepingu nr XXXXXXXX alusel sai kostja laenu summas 1000 eurot. Kostja on tasunud põhiosa katteks 346,96 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 653,04 eurot. 2 2-20-115873 Laenulepingu nr XXXXXXXX alusel sai kostja laenu summas 1000 eurot. Kostja on tasunud põhiosa katteks 469,22 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 530,78 eurot. Laenulepingutes leppisid pooled kokku intressimääraks 24,91% aastas. Laenulepingute alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on intressi võlgnevus laenulepingu nr XXXXXXXX alusel alates
3. osamaksest 28.11.2019.a kuni ülesütlemisele eelnenud
4. osamakseni 27.01.2020.a summas 27,79 eurot (11,02 + 9,27 + 7,50 = 27,79). Seega on intressi võlgnevus summas 27,79 eurot. Kostjal on intressi võlgnevus laenulepingu nr XXXXXXXX alusel alates
5. osamaksest 20.11.2019.a kuni ülesütlemisele eelnenud
6. osamakseni 19.01.2020.a summas 48,04 eurot (16,82 + 16,02 + 15,20 = 48,04). Seega on intressi võlgnevus summas 48,04 eurot. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS § 1132 lg 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist 8.
7. Hageja sissenõudekulude summa on 50 eurot. Lepingu nr XXXXXXXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 653,04 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates s.o 05.02.2020 kuni hagi esitamiseni 26.01.2021 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 24,91% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 8.
8. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 158,70 eurot. Lepingu nr XXXXXXXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 530,78 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates s.o 13.02.2020 kuni hagi esitamiseni 26.01.2021 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 24,91% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 8.
9. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 126,10 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas kokku 284,80 eurot (158,70 + 126,10 = 284,80). Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 1183,82 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 27.01.2021.a laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 24,91% aastas. 3.

§ 407

lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 09.09.2021.a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. 4. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt

§ 407

lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. 3 2-20-115873 Kohus leiab, et xxx OÜ on sõlminud kostjaga eelnimetatud lepingud oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. 5.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu
3. juuni
4. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. Kostja ja xxx OÜ vahel sõlmitud laenulepingute viivisemäär on 0,068% päevas (24,91% aastas), mis on enam kui kolm korda suurem VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast, mis on viivise arvestamise ajal olnud 8% kuni 8,05% aastas. Riigikohus on 10.05.
5. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu
6. juuni
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Riigikohus on 10.05.
8. a määruses 3-2-1-25-16 p-s 13 ühtlasi märkinud, et samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 13.05.
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15, p 14). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellises suuruses (0,068% päevas) lepinguline viivisemäär on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuna kokkulepitud viivisemäär osutus tühiseks, siis hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses viivisemäära alusel. Alates 2017.a kuni käesoleva ajani on seadusjärgne viivisemäär on 0,021918% päevas. Seega tuleb viivisenõue rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi sissenõutavaks muutunud viivise osas osaliselt. Lepingu nr XXXXXXXX alusel on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 51,10 eurot (alates 05.02.2020 kuni 26.01.2021 põhivõla summalt 653,04 eurot 0,021918% päevas). 4 2-20-115873 Lepingu nr XXXXXXXX alusel on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 40,60 eurot (alates 13.02.2020 kuni 26.01.2021 põhivõla summalt 530,78 eurot 0,021918% päevas). Hagiavalduses on märgitud, et kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja viivised alates 27.01.202021.a kuni põhinõude summas 1183,82 euro täitmiseni laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 24,91% aastas. Kuivõrd lepinguline viivisemäär on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, tuleb edasiulatuvat viivist välja mõista VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte üle põhivõla summa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 9.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 10. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu hageja menetluskulud kostja kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o ligikaudu 79% ulatuses (1889,33/1496,05), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 79% ulatuses kostja kanda ja 21% ulatuses hageja kanda. 11.

§ 138

lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulu summas 480 eurot. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud tõendeid. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhjendatud menetluskulu on summas 325 eurot. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on 256,75 eurot (325*79%) ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 13.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

§ 177

lõike 3 5 2-20-115873 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 6