) § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. Kostja on esitanud tingimusliku vastuhagi. Olukorras, kus vastuhagis nimetatud tingimus (s.o kohus asub hagi läbivaatamisel seisukohale, et 30.04.2020 sõlmitud sõiduki müügileping on kehtiv ja selle alusel läks sõiduki omand hagejale üle) ei saa põhihagi läbivaatamata jätmisest tulenevalt saabuda, ei ole kostjal I võimalik vastuhagiga taotletavat eesmärki saavutada. Kohus jätab vastuhagi
Hageja võttis hagi tagasi seetõttu, et hagiga taotletav eesmärk realiseerus: kostja I lõpetas 08.04.2021 otsusega sundtäidetava nõude rahuldamise tõttu täitemenetluse nr XXX/XXXX/XX, vabastas kostja II vara arestist ja kustutas liiklusregistris sõidukilt keelumärke. Hagiga taotletav eesmärk ei realiseerunud mitte seetõttu, et kostja I oleks hageja nõude rahuldanud. Kohtutäitur täitis seadusest tulenevat kohustust ning nõudis sundtäitmisel oleva nõude sisse kostjale II kuulunud Romen OÜ osa võõrandamisest saadu arvel. Kostja I lõpetas täitemenetluse ja vabastas sõiduki aresti alt seetõttu, et ta oli selleks seadusest (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1; § 50 lg 1; § 49 lg 1) tulenevalt kohustatud, mitte seetõttu, et ta soovis hageja nõude rahuldada. Eeltoodust tulenevalt hagi tagasivõtmise aluseks olnud asjaolud ei tekkinud seetõttu, et kostja I rahuldas hageja nõude pärast hagi menetlusse võtmist. Seetõttu ei ole põhjendatud jätta hagi menetlemisega seotud menetluskulusid
Hagiga taotletav eesmärk realiseerus ka sõltumatult kostja II tegevusest. Seega ei ole põhjendatud lugeda, et kostja II oleks
lg 5 mõttes pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud ja jätta menetluskulud kostja II kanda. Arvestades eeltoodut ja seda, et hageja poolt kostjate vastu hagi esitamine ei toonud kaasa sellist kostjate tegevust, mis oleks olnud suunatud hageja nõude rahuldamisele, tuleb jätta põhihagiga seotud menetluskulud
Vastuhagi jäi läbi vaatamata seetõttu, et hageja poolt hagi tagasivõtmisest tulenevalt ei saa vastuhagis nimetatud tingimus saabuda, mistõttu ei ole vastuhagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja ei põhjustanud oma käitumisega vastuhagi tingimuse saabumise võimatust ja seeläbi vastuhagi läbivaatamata jätmist. Vastuhagiga seotud menetluskulude
Vastuhagiga seotud menetluskulud tuleb jätta
Vastuhagiga seotud menetluskulude kostja I kanda jätmine ei ole kostja I suhtes äärmiselt ebaõiglane ega ebamõistlik. Kostja I sai hageja nõudele esitada vastuväiteid. Ta ei olnud kohustatud esitama vastuhagi. Isik võtab hagi esitamisega riski, et hagi võib jääda läbivaatamata ja menetluskulud tema kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal vastuhagiga tutvumisele ja vastuse koostamisele 2 tundi 15 minutit. Aega kulus ka menetluskulude nimekirja esitamiseks, millest osa moodustasid vastuhagiga seotud menetluskulud. Kohtuistungiks valmistumise ja sellel osalemise (istung 37 minutit) kuludest vähemalt pool on samuti vastuhagiga seotud. Vastuhagi osas ei ole tegemist õiguslikult keerulise ega mahuka vaidlusega. Hagejat esindas sama esindaja, kes oli vastuhagile vastuse koostamise ja istungi toimumise ajaks asjaoludega kursis. Kohus leiab, et hageja esindajakulu on vastuhagiga seoses vajalik ja põhjendatud 275 euro (käibemaksuta) ulatuses, s.o ajakulu 2 tundi 45 minutit, tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta). Vajalik ja põhjendatud kulu on ka kütusekulu Tallinnast Tartusse istungile ja tagasi sõitmiseks 35 eurot. Hageja esindaja pidanuks kandma istungile sõidu kulu tervikuna ka siis, kui istungil oleks arutatud üksnes vastuhagi. Istungile sõidu kulu on seega tervikuna seotud muu hulgas vastuhagiga ning jääb seetõttu kostja I kanda. Hageja esindaja sõidukulu jääb alla selle piiri, mida seadusandja on pidanud mõistlikuks hüvitada riigi õigusabi korras määratud esindajatele. 4 Kuna vastuhagiga seotud menetluskulud jäid kostja I kanda, tuleb mõista kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud 310 eurot (275 + 35) ja viivis
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
Jätta menetluskulud hageja kanda olukorras, kus hagi läbivaatamata jätmise põhjustas asjaolu, et hageja nõue on kostja I tegevuse tulemusena rahuldatud, on äärmiselt ebaõiglane. Hageja oli sunnitud hagi esitama seetõttu, et kohtutäitur keeldus sõidukit TMS § 77 lg 2 alusel arestist vabastamast. Samas on ilmne, et kohtutäitur on arestinud hagejale kuuluva sõiduki.
Vastuhagi tuli kohtul läbi vaadata üksnes juhul, kui hagi tuleks vastuhagi lahendamata rahuldada.
lg 4 võimaldab mitte mõista kostjatelt välja vastuhagiga seotud kulusid, kui vastuhagi peaks jääma läbi vaatamata põhjusel, et hagi jääb rahuldamata sõltumata vastuhagist (vt RKTKo 3-2-1-162-13, p-d 42, 58; 2-14-60590, p 14.1). Hageja esitas taotluse hagi tagasivõtmiseks. Seega tingis hagi läbivaatamata jätmise hageja soov hagist loobuda. Kohus jättis vastuhagi läbi vaatamata põhjusel, et hageja hagist tagasivõtmise tõttu ei saanud vastuhagiga taotletavat eesmärki enam saavutada. Vastuhagiga seotud kulude kostja I kanda jätmine on ebaõiglane ka tulenevalt hagist loobumise tinginud ajaoludest. Hageja oli teadlik, et sõiduk on arestitud mitme sissenõudja kasuks. Hagi esitati algselt kuue kostja vastu. Muudetud hagis nõudis hageja sõiduki vabastamist üksnes täiteasjas nr XXX/XXXX/XX seatud arestist. Hagejale pidi olema arusaadav, et sõiduki täiteasjas nr XXX/XXXX/XX arestist vabastamisel jääb sõiduk jätkuvalt arestituks teistes täiteasjades. Nõude rahuldamisel täitemenetluse lõpetamine, võlgniku vara aresti alt vabastamine ja avalduse esitamine keelumärke kustutamiseks on kohtutäituri kohustused; 5 2) on vastuhagiga seotud hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu maksimaalselt 1 tund. Vastus vastuhagile on lühike ja õiguslikust aspektist ülimalt lihtne ning selle koostamisele võis kuluda maksimaalselt 40 minutit. Istungi ainsaks küsimuseks võis olla hagi läbivaatamata jätmine. Istung kestis 37 minutit. Vastuhagiga seoses saab istungile ja istungiks ettevalmistamisele kulunud aeg olla vajalik ja põhjendatud 10 minuti ulatuses. 10 minutit saab olla ka menetluskulude nimekirja koostamise vajalik ja põhjendatud aeg. Nõustuda ei saa sellega, et istungi sõidukulu tuleb jätta täies ulatuses kostja I kanda. Arusaamatu on seisukoht, et hageja pidanuks kandma sõidukulu tervikuna ka siis, kui istungil oleks arutatud üksnes vastuhagi. Lisaks vastuhagi ei olnud üldse istungi sisuliseks küsimuseks. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED 8. Tartu kohtutäitur O. Kutšmei vaidleb TARTU TRAVEL OÜ määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt puudub alus väita, et kostja I on hageja nõude rahuldanud. Kostja I on täitemenetluses täitnud kohtutäituri seadusest tulenevaid kohustusi ja selle tulemusena õnnestus nõue rahuldada. Hagejale pidi olema arusaadav, et täiteasjas nr XXX/XXXX/XX nõude (19,16 eurot) rahuldamisel kuulub sõiduk TMS § 49 lg 1 alusel arestist vabastamisele. Hagi vara arestist vabastamiseks esitatakse üldjuhul sissenõudja vastu. Täitemenetlus nr XXX/XXXX/XX toimus küll üksnes alustamistasu sissenõudmiseks. Samas oli sõiduk arestitud mitme n-ö päris sissenõudja kasuks, kellest ükski sõiduki arestist vabastamisega nõus ei olnud. Hagejal puudub TMS § 217 lg 6 kohaselt õigus tugineda sellele, et kohtutäitur jättis TMS § 77 lg 2 kohaldamata, kuna hageja ei ole esitanud kaebust kohtutäituri tegevuse peale sõiduki arestist vabastamata jätmisel. Menetluskulude jätmine kohtutäituri kanda on ebaõiglane (
lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna kohtutäitur lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr XXX/XXXX/XX nõude rahuldamise tõttu ja vabastas vara aresti alt. Maakohus on põhjendatult leidnud, et hagiga taotletav eesmärk ei realiseerunud mitte seetõttu, et kohtutäitur oleks nõude rahuldanud. Kohtutäitur täitis TMS §-st 8 tulenevat kohustust ning nõudis menetluse kestel sundtäitmisel oleva nõude sisse E. Bresovskile kuulunud Romen OÜ osa võõrandamisest saadu arvel. Seega ei rahuldanud kohtutäitur kostjana hageja nõuet, vaid nõude rahuldamine toimus kohtutäituri seadusest tulenevate kohustuste täitmise tulemusel. Eelnevast tulenevalt ei ole õige hageja seisukoht, et menetluskulud tuleks jätta
lg 1 alusel kostjate kanda.
lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisti. Maakohus jättis
lg 2 alusel põhjendatult hagiga seotud menetluskulud hageja kanda, kuna
TARTU TRAVEL OÜ määruskaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. 12. Samuti oli maakohtu menetluses kohtutäitur O. Kutšmei vastuhagi TARTU TRAVEL OÜ ja E. Bresovski vastu sõiduki müügilepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ja sõiduki üleandmiseks või selle väärtuse hüvitamiseks. Vastuhagi põhjenduste kohaselt on tegemist tingimusliku vastuhagiga ning kohtutäitur palus tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks hageja ja kostja II vahel sõlmitud sõiduki müügileping juhul, kui kohus asub seisukohale, et väidetavalt 30.04.2020 sõlmitud sõiduki müügileping on kehtiv. Maakohus jättis vastuhagi
lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna hageja poolt hagi tagasivõtmisest tulenevalt ei saa vastuhagis nimetatud tingimus saabuda ja seetõttu ei ole võimalik vastuhagis taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus jättis vastuhagiga seotud menetluskulud
lg 2 alusel kohtutäituri kanda ning põhjendas seda sellega, et kohtutäitur ei olnud kohustatud esitama vastuhagi, kuna tal oli võimalik esitada hageja nõudele vastuväiteid. Maakohtu nimetatud seisukoht on ebaõige, kuna TMS § 187 kohaselt tuleb võlgniku vara tagasivõitmiseks täitemenetluses esitada hagi. Seega ei saa kohtutäiturile vastuhagi esitamist ette heita ning maakohtu poolt vastuhagiga seotud menetluskulude kohtutäituri kanda jätmine ei ole põhjendatud. Kuna vastuhagi läbi vaatamata jätmisel ei esinenud
lg-s 3-5 sätestatud asjaolusid, siis on ringkonnakohtu arvates põhjendatud menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel juhinduda
lg-s 4 sätestatust.
lg 4 kohaldamist hagi läbi vaatamata jätmisel on pidanud võimalikuks ka Riigikohus (vt lahend nr 3-2-1-154-09). Kohtutäitur on määruskaebuses muu hulgas märkinud, et
lg 4 võimaldab mitte mõista kostjatelt välja vastuhagiga seotud menetluskulusid, kui vastuhagi jäeti läbi vaatamata põhjusel, et hagi jäeti rahuldamata sõltumata vastuhagist. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on tegemist kirjeldatud olukorraga ning hageja menetluskulude kohtutäituri kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Seetõttu jätab ringkonnakohus vastuhagiga seotud menetluskulud
7 Kuna kohtutäitur taotles menetluskulude hageja kanda või solidaarselt hageja ja kostja II kanda jätmist, siis kuulub kohtutäituri määruskaebus osaliselt rahuldamisele. 13. Ringkonnakohus jättis hageja määruskaebuse rahuldamata ning seetõttu jäävad hageja määruskaebusega seotud menetluskulud
Kohtutäituri määruskaebuse rahuldas ringkonnakohus osaliselt ning seetõttu jäävad kohtutäituri määruskaebusega seotud menetluskulud
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.