KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-19477 Otsuse tegemise aeg ja koht 05. mai 2021 .a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi O. K. hagi V. K. vastu ühisvara jagamis

) § 66 lg 2 lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, mil kohtuotsus jõustub. Kohtuotsus jõustus 18.07.2017.a., seega lõppes poolte abielu 18.07.2017.a.

§ 35

lp 3 kohaselt lõpeb varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse (

§ 35p 3).

8. Poolte vahel abieluvaralepingut sõlmitud ei olnud. Varaühisuse korral lähevad abikaasade ühisomandisse abielu kestel omandatud esemed ja muud varalised õigused (

§ 25

). Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga (

§ 37

lg 11) ja jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti (§ 37 lg 3). Ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga (

§ 38

). Kohustuste jagamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses (VÕS) kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kohustuste jagamisele abikaasade vahelistes suhetes kohaldatakse perekonnaseaduses vara jagamise kohta sätestatut. Kuivõrd poolte abielu lõppes 18.07.2017.a, siis tuleb ühisvara koosseis kindlaks teha abielu lahutamise aja seisuga (abielu lõppemise aja seisuga). Riigikohus on märkinud, et ühisvara väärtus tuleb määrata kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga (vt Riigikohtu 02.06.2010.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-38-10) Kehtiva

-i § 210 lg 2 järgi asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne

-i jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. 9. Vastavalt

§ 37lg 1 jagavad abikaasad varaühisuse lõppedes ühisvara omavahel Sama paragrahvi 3.

lõike järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 tulenevalt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kaasomandi jagamise viisid sätestab AÕS § 77 lg 2, mille kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel. Kaasomandi lõpetamise asjades saab kohus AÕS § 77 lg 2 alusel valida vaid sellise asja jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt Riigikohtu 03.10.2018 lahend tsiviilasjas 2-16-15236/59 p 18; 10.05.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-17, p 10). Kostjal tuleb tema soovitavad kaasomandi lõpetamise viisid esitada vastuhagis (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.10.
2. a otsus asjas nr 3-2-1-102-05, p 15; 04.09.2012 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-95-12). Kostja V. K. ei ole käesolevas tsiviilasjas vaielnud vastu hageja esitatud ühisvara jagamise viisile, mistõttu on omapoolsed vastuväited esitanud vastuses hagile. Esialgses vastuses hagile märkis kostja, et kui hageja ei ole nõus vallasvara väärtusega 250 eurot (kokku), on ta valmis esitama vastuhagi, millega esitada omapoolne ühisvara jagamise viis (I kd tl 37). Vastuhagi kostja menetluse vältel ei esitanud, ega vaielnud vastu hageja pakutud vara jagamise viisile (jätta vara kostja ainuomandisse ja kostja tasub hüvitise hagejale enamsaadud ühisvara arvelt). 7
3. Poolte vahel on vaidlus vara koosseisu ja väärtuse osas. Hagiavalduse ja hageja lõppseisukohtade (I kd tl 3-7, II kd tl 148-152) kohaselt kuulub ühisvara koosseisu abielu lõppemise aja seisuga (18.07.2017.a.) järgmine vara: - korteriomand aadressil xxx (registriosa nr xxx) väärtusega 25 000 eurot; - korteriomand aadressil xxx (registriosa nr xxx) väärtusega 7000 eurot; - sõiduauto Škoda Superb (reg. märk xxx, 2012.a väljalase), väärusega 8000 eurot; - vallasvara (so korterites olev sisustus, olmetehnika ja tööriistad) kokku väärtusega 3600 eurot. Abielu lõppemise ajal olid pooltel abielu ajal võetud ühiskohustused: - AS Swedbank 2015..a laenulepingust nr 15-064675-VL tulenev kohustuse jääk 18.07.2017.a. seisuga 134, 76 eurot; - X OÜ 2017.a. laenulepingust nr SR578202 tulenev kohustuse jääk 734, 38 eurot; - AS Swedbank nõue hageja vastu (krediitkaart)- jääk 2549, 50 eurot; - AS Swedbank 2016.a. laenulepingust nr 16-036379-AL tulenev kohustuse jääk 8042, 85 eurot.
4. V. K. on seisukohal, et korteriomand asukohaga xxx ei kuulu poolte ühisvara koosseisu, vaid on kostja lahusvara, kuivõrd V. K. sai selle kinkelepinguga oma emalt.

§ 27

lg 6 kohaselt loetakse varaese abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Vaidlust ei ole selles, et V. K. omandas korteri 2007.a., seega abielu ajal (I kd tl 20) Vastavalt TsMS 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tulenevalt

§ 27lg 6 ja Ts

MS § 230 lg 1 tuli kostjal tõendada seda, et korteriomand kuulub tema lahusvarasse. 11.1 02.02.2007.a omandas notariaalse korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepinguga vaidlusaluse korteri kostja ema G. K. (II kd tl 174-184). 17.09.2007.a. kinkelepingu ja asjaõiguslepinguga sai vaidlusaluse korteri omanikuks V. kassatki (II kd tl 70-74). Hageja väitel oli tehingu(te) eesmärk tekitada näivus lahusvarast. O. K. väidab, et tegelikult omandasid korteri abikaasad ja tegemist on ühisvaraga, korteriomandi ostuhind tasuti abikaasade ühisvara arvel, kostja ema teostatud kinge on hinnatav müügitehinguna kuna kostja ema ei ole ostuhinda tasunud ning sisuliselt toimus kohustuste tasaarvestus. 11.2 Riigikohus on märkinud, et abielu kestel abikaasade omandatud vara oli enne 1. juulit 2010 kehtinud

§ 14

lg 1 järgi üldjuhul abikaasade ühisvara, v.a abikaasa omandis enne abiellumist olnud vara, abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille abikaasa omandas pärast abielusuhete lõppemist, samuti isiklikud tarbeesemed. Viimati nimetatu oli

§ 15lg-te 1 ja 2 järgi abikaasa lahusvara.

Enne 1. juulit 2010 kehtinud

§ 15

lg 1 mõttes sai abikaasa lahusvaraks lugeda üksnes sellise vara, mis oli omandatud tasuta, sest kinkelepingu mõistest (VÕS § 259 lg 1 mõttes) tuleneb, et kinkega on tegemist üksnes siis, kui üks tehingu pool rikastab teist tehingu poolt vastutasu saamata, s.o kingisaaja rikastub ilma vastusooritust tegemata (vt Riigikohtu 9. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-09, pd 13 ja 16). Kinkelepingu alusel omandatud ese ei kuulu

§ 15

lg 1 järgi abikaasa lahusvara hulka, kui kinkega kaasneb ühisvara arvel abikaasa(de) vastusooritus, mille tõttu kaotab tehing kinke iseloomu

§ 15

lg 1 mõttes, sh juhul, kui üks abikaasa omandab abielu ajal kinkelepingu alusel kinnisasja ning teine abikaasa täidab abikaasade ühisvara arvel kinnisasja omandamisest tulenevad kinkija kohustused kolmanda isiku vastu (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-36-11 p 15 ja 17). 11.3 Kohtuistungil 04.03.2021.a tunnistajana üle kuulatud G. K. rääkis, et ei soovinud enam oma 4-toalist korterit xxx Kohtla-Järvel (ei suutnud selle eest maksta, II kd tl 78) ning soetas endale 1-toalise korteri xxx, et seal talveperioodil elada. Suveperioodil elas tunnistaja xxx. 8 Tunnistaja väitel elas ta vaidlusaluses korteris väga lühikest aega. Korteri ostuga tegeles V. K., tunnistaja andis selle tarbeks ainult raha. Korter osteti võlgadega ja tunnistaja tasus võlad (II kd tl 76-78). 11.4 Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused vastuolulised. Tunnistaja ei osanud loetleda korteris olnud esemeid (II kd tl 77 pöördel), mäletas vaid, et külmkapp oli olemas. Tunnistaja väitis selgelt, et korteri oli 1- toaline (II kd tl 76 pöördel), tegelikkuses on korter 2-toaline (üldpind 42,5 m2) Tunnistaja väitis, et tehingutega tegeles V. K., tema andis ainult vahendid. Samas ei osanud selgitada tehingute sõlmimise asjaolusid, hinda ega raha tasumist, korteri seisukorda ega sisustust. Outokumpu tn korterist loobus kuna ei suutnud selle eest tasuda, andis ära võlgade katteks pärast abikaasa surma, so 2001 või

1. aastal. Lisaks juhib kohus tähelepanu asjaolule, et V. K. on 17.09.2007.a tasunud 56 eurot riigilõivu kinnistu registriosa xxx omaniku vahetuse eest (V. K. pangakonto väljavõte, II kd tl 4). Kinkelepingus on G. K. kinnitanud, et lepingu reaalosaks olev korter ei olnud kunagi tema otseses valduses (lepingu p 2.2.5, II kd tl 71). V. K. kingisaajana kinnitab, et kasutab lepingu eseme reaalosaks olevat korterit alates
2. aasta veebruarikuust ja on teadlik selle ehituslik tehnilisest seisukorrast (lepingu p 2.3.1, II kd tl 71) Kingisaaja on lepingu esemeks oleva korteriomandi ainuisikuliseks otseseks valdajaks alates
3. a veebruarikuust (lepingu p 3.1.1, II kd tl 72). Seega ei vasta tegelikkusele tunnistaja ütlused selle kohta, et ta soetas korteri endale talveperioodil elamiseks ja elas seal sügis-talvisel perioodil. Korteris puudus tsentraalküte (lepingu p 2.2.8, II kd tl 175) Tunnistaja ei ole korteris kunagi elanud ega seda kasutanud, mida kinnitavad tema ütlused (ei oska kirjeldada korteri seisukorda, ei tea mitmetoaline korter on, millised esemed on sees) ja eespool viidatud kinnitused kinkelepingus. 11.5 Menetluses ei ole kumbki pool veenvalt tõendanud, kelle rahaliste vahendite arvelt xxx korter soetati, ehk kas kinkega kaasnes abikaasade vastusooritus, mille tõttu kaotaks tehing kinke iseloomu, 20.02.2007.a. sõlmitud müügilepingu (II kd tl 174-184) p 5 (5.1-5.5) kohaselt oli korteri müügihind 13 879, 44 krooni (887, 06 eurot), millest 8379, 44 krooni (535, 30 eurot) on müüja kommunaalteenuste võlgnevus ja mis tuli ostjal (G. K.l) tasuda lepingu tõestamise päeval teenuseosutajatele (AS-le Kohtla-Järve Soojus, OÜ-le Ahtme Maja, vee-ettevõtjale); 5500 krooni müügihinnast ehk 351 eurot tuli tasuda müüjale sularahas. V. K. ja G. K. pangakonto väljavõtetelt ei nähtu ülekandeid eelnimetatud teenuseosutajatele (II kd tl 3-11). G. K. väitel tasuti kõik sularahas (II kd tl 77 pöördel). O. K. väidab, et ost toimus abikaasade ühiste vahendite arvelt, kuivõrd G. K.l puudus võimekus korterit soetada. Kohus eeltoodud hageja väitega ei nõustu. Esmalt pole usaldusväärselt tõendatud, et korter omandati abikaasade ühiste vahendite arvelt, teiseks, tulenevalt G. K. pangakonto väljavõttest (II kd tl 10), oli tal jaan-veebruaris 2007.a. kontol piisavalt vahendeid vaidlusaluse korteri soetamiseks. Kohus möönab, et V. K. kontoväljavõtte (II kd tl 4) kohaselt on ta 17.09.2007.a. tasunud riigilõivu 56 krooni kinnistu (registriosa xxx) omaniku vahetuse eest, samas ei saa riigilõivumakset lugeda vastusoorituseks, mille tõttu kaotaks tehing kinke iseloomu. 11.6 Kuivõrd üheselt ei ole tõendatud nn abikaasade vastusooritust, on kohus seisukohal, et Altserva 40-14 korteri omanikuks sai V. K. sõlmitud kinkelepinguga, seega omandas korteri lahusvarasse

§ 27lg 2 p 2 tähenduses.

Korteri omandamise ajal kehtinud

§ 14

lg 2 kohaselt võib aga kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. 9 Kohtu hinnangul tuleb arvestada seda, et korterit parendati abikaasade ühisvara arvel. Eeltoodule ei ole kumbki pool vastu vaielnud. Vaidlust ei ole selles, et korter soetati remonti vajavana. Menetluses ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et remondikulu kandis G. K. või V. K. lahusvara arvelt. Vaidlust ei ole ka selles, et korter kohandati selles elamiseks (üürimiseks) ja seda ka üüriti. Järelikult oli korter viidud abikaasade ühiste vahendite arvelt seisukorda, mis võimaldas seda elamiseks kasutada. Hageja on märkinud korteri väärtuseks 7000 eurot ja tõendanud selle suurust samalaadse, samal tänaval asuva korteri müügikuulutusega (I kd tl 21). Kostja ei ole xxx korteri väärtust millegagi tõendanud ega hageja nimetatud väärtust millegagi kummutanud. Seega loeb kohus, et xxx korteri väärtus ühisvara jagamise hetkel on 7000 eurot. Korter soetati 2007.a. hinnaga 13 879, 44 krooni (ehk 887, 05 eurot), järelikult on selle väärtus suurenenud 6112,95 euro võrra. Kohus on seisukohal, et 10 aasta jooksul ilmselgelt parendati korterit märkimisväärselt ja seda mitte ühe abikaasa lahusvara, vaid ühisvara arvel. Korteri väärtus ei tõusnud 10 aasta jooksul mitte ainuüksi turusituatsioonist tingituna, vaid abikaasade ühise panuse tulemina. Kooskõlas

§ 18

ja § 29 lg 1 sätestatud juhul ehk vastavalt tehinguga perekonna vajaduste rahuldamiseks või ühisvaraga tehtud tehinguga. Riigikohus on selgitanud, et kui üks abikaasadest on tehingu teinud, vastutab ta üldjuhul kohustuse täitmise eest üksi enda lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga (

§ 33lg 3 esimene lause).

See kehtib ka juhul, kui tehingust tulenevad õigused kuuluvad ühisvarasse. Varaühisuse varasuhte korral vastutavad abikaasad solidaarselt, kui nad on kohustuse ühiselt võtnud või kui ühe abikaasa tehtud tehingust saab tuleneda abikaasade solidaarkohustus (

§ 33

lg 1 p-d 1 ja 2).

§ 18

lg 1 kõrval näeb samasisuline

§ 29

lg 1 kolmas lause ette, et abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Lisaks on abikaasad solidaarvõlgnikud või -võlausaldajad ühisvara valitsemisega seotud tehingutes (

§ 29

lg-d 1 ja 4,

§ 33

lg 1 p 1) (vt Riigikohtu 13.12.2017 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15138/56) .

§ 33

tulenevalt vastutab abikaasa kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses nende kohustuste eest, mille kumbki abikaasa on võtnud perekonna vajaduste rahuldamiseks

§ 18

kohaselt või ühisvara valitsemisest tulenevalt ja abikaasade solidaarkohustuse täitmise eest. 13.2 Hageja väitel olid vahendid vajalikus peamiselt tütarde ülalpidamiseks – so sporditegevuse ja võistlustel osalemise kulude katteks. Nimetatud kulud kandis hageja ainuisikuliselt. Kostja vaidleb eeltoodule vastu ja märgib, et vähemalt krediitkaarti kasutas hageja peamiselt internetikauplustes ostude eest tasumiseks. Väide, et ostud tehti peamiselt lastele, on paljasõnaline. Krediitkaardilt tehtud maksed on tehtud seisuga 15.06.2017 (abielulahutuse otsus jõustus 18.07.2017). Laenulepingu 15-064675-VL saadud laen kanti samal päeval hageja poolt teisele kontole ja selle edasine kasutamine seetõttu ebaselge. X OÜ laen võeti 15.02.2017.a., hageja konto väljavõttest 2017.a eest ei nähtu laenu väljamakset hageja kontole. Kontoväljavõttest ei nähtu ka hagejapoolseid laenu tagasimakseid. Seega ei ole hageja tõendanud seda, et kohustus võeti pere huvides. Laenulepingu kohaselt sai hageja laenu 1000 eurot 2017.a. juulikuuks pidi hageja tegema graafikujärgseid tagasimakseid 6 ehk 5 x 105 =630 eurot. Seega ei saa laenujääk olla suurem kui 370 eurot. 13.3 Abikaasade solidaarkohustus tekib

§ 18

lg 1 järgi tehingust, mille üks abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks. Abikaasade omavahelises suhtes saab solidaarkohustust abikaasade vahel jagades lähtuda VÕS §-st 69. Omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma VÕS § 69 lg 1 järgi võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-164-14 p 14) Tulenevalt

§ 18

lg 1 tehingust, mille abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks, tekib abikaasade solidaarkohustus kui tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra. Kooskõlas TsMS § 230 lg 1 pidi hageja tõendama, et tema võetud kohustused olid võetud perekonna vajaduste katmiseks. 13.4 O. K. ja Swedbank vahel sõlmitud väikelaenulepingu nr 15-064575-VL kohaselt sai hageja laenu 2 600 eurot tähtajaga 10.08.2017.a. Abielu lõppemise seisuga 18.07.2017 oli laenujääk 134, 76 eurot (I kd tl 23-24). Laen 2600 eurot kanti hageja kontole 31.07.2015.a. (I kd tl 110 pöördel). Tegelikkusele ei vasta kostja väide, et laen kanti samal päeval teisele kontole ja selle edasine kasutamine ebaselge. Samal kuupäeval on küll hageja teinud 1886, 03 ülekande enda teisele arvele, kuid eeltoodu ei 11 tähenda seda, et laenu ei kasutatud perekonna tarbeks. Kohus juhib tähelepanu, et hageja esitatud laste spordivõistluste ja -laagrite nimekirja (I kd tl 126-127) kohaselt viibisid lapsed 14.08.201531.08.2015 spordilaagris Bulgaarias (kulud majutusele, bussile/lennukile, transferile kokku on 1090 eurot, arvestamata seejuures kahe nädala elamiskulu). Ka V. K. on teinud Bulgaariasse sõiduks ülekande 300 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul seada kahtluse alla hageja väiteid, et laen kasutati peamiselt laste spordivõistluste ja -laagrite katteks, seega saab lugeda pere huvides võetud kohustuseks millest tuleneb abikaasade solidaarkohustus. 13.5 X OÜ laen (SR578202) võeti 15.02.2017.a. (I kd tl 25-56) Laen 1000 eurot kanti kontole nr EExxx. Nimetatud konto väljavõtet kohtule esitatud ei ole. Abielu lõppemise seisuga 18.07.2017.a oli laenulepingu alusel tasumata 734, 98 eurot. (I kd tl 35 pöördel). Kuivõrd kohtul ei ole võimelik kontrollida, milliseks otstarbeks raha kasutati, ei loe kohus seda poolte ühiskohustuste hulka. 13.6 AS Swedbank nõue hageja vastu (krediitkaart, konto nr EEXXX) - jääk 15.06.2017.a seisuga 2549, 50 eurot (I kd tl 27); Kostja leiab, et hageja väited nagu oleks krediitkaarti kasutatud peamiselt laste kulude katteks, on paljasõnalised. Pangakonto väljavõtetest tuleneb aga et vähemalt krediitkaarti kasutas hageja peamiselt internetikauplustes ostude eest tasumiseks. Kohus nõustub, et pangakonto väljavõttest tulenevalt on tõepoolest kasutatud kontot internetipoest ostude sooritamiseks (Aliexpress), kuid kohtu hinnangul ei tähenda see, et oste ei tehtud pere tarbeks. Kontolt nähtuvad ka nt maksed lennupiletite eest (I kd tl 105), kulud kütusele. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu kohtu arvates väita, et hageja ei kasutanud vahendeid perekonna huvides või tegi selle eest makseid ainult enda isiklikuks otstarbeks. 13.7 Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte ühiskohustuste hulka tuleb lugeda laenulepingust nr 15-064575-VL ja krediitkaardist tulenev kohustus (vastavalt 134, 76 eurot ja 2549, 50 eurot). Kohus märgib, et solidaarkohustuse täitnud abikaasale läheb võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg 2 järgi üle võlausaldaja nõue teise abikaasa vastu osas, mis tulenevalt abikaasade omavahelisest suhtest ületab talle langevat osa.

1. Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduauto Škoda Superb, reg. märk xxx kuulus abikaasade ühisvarasse, samuti korter asukohaga XXX (registriosa xxx). Pooled ei vaidle ka selle üle, et laen Swedbank AS-st, laenulepingust nr 16-036379-AL tulenev kohustus kuulus poolte ühiskohustuste hulka. Poolte vahel on vaidlus vara väärtuses. 14.1 xxx osas on kumbki pool esitanud eksperthinnangu. Hageja 21.04.2021.a. esitatud Uus Maa Kinnisvarabüroo eksperthinnangu nr 068/0421 JK, mille kohaselt on korteri turuväärtus 14.04.2021.a. seisuga 25 000 eurot (II kd tl 106-137). Kostja esitatud Pindi kinnisvara eksperthinnangu nr 210304-43-31400 kohaselt on korteri turuväärtus 04.03.2021.a, seisuga 19 000 eurot (II kd tl 25-70) TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte ning ülegi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (lg 2). Hageja loobus oma esialgsest kalkulatsioonist (I kd tl 13-18), mille kohaselt oli korteri väärtus 30 000 eurot. Kostja leiab, et tema esitatud Pindi Kinnisvara eksperthinnang on usaldusväärsem. Võrreldes esitatud kinnisvarahinnangutes toodud võrdlusvara, märgib kohus, et kostja esitatud hinnangus on võrdlusvarana kasutatud kahte Kohtla-Järvel Olevi tn-l 4- toalist korterit (väärtus 20 000 eurot ja 15 000 eurot ja ühte Järve külas asuvat 4- toalist korterit (mille tehingu väärtus 32 000 eurot) ehk kohandamiseks on valitud tehingud, mille tehinguinformatsioon on hindajate 12 arvates usaldusväärseim ning tehinguobjektid asukoha, tehingu aja ja füüsiliste parameetrite osas hinnatava varaga paremini võrreldavad (II kd tl 59-61). Tehingud võrdlusvaraga on teostatud okt-detsembris 2020 ja jaanuaris 2021.a Hageja esitatud Uus Maa Kinnisvarabüroo hinnangus on võrdusvarana kasutatud kahte samal tänaval, so Järve külas teostatud tehingut (2- toalise ja 4-toalise korteriga ja ühte Põhja alleel 4toalise korteriga) mis sarnanevad hindajate arvates hinnatavale varale oma kvalitatiivsete ja arvuliste näitajate poolest kõige enam. Tehingud on toimunud oktoobris 2020 ja märtsis 2021.a. Kohus leiab, et Uus Maa hinnangus on kasutatud võrdlusvara lähedasem võrreldavale korterile sarnane seisukord, sarnane korterelamu tüüp, sarnane majade seisukord, korterite suurus (4toaliste puhul), sh Põhja allee tänava maja. Võrdlusena kasutatud Olevi tn majad on teist tüüpi, ehitusaastalt vanemad, ka nt 4-toalise korteri üldpind on oluliselt väiksem kui Järve küla 4-toalisel korteril. Eeltoodust tulenevalt isegi kui korteri seisukord on võrreldav, mõjutavad eelloetletud asjaolud m2 hinna kujunemist. Kohus nõustub, et mõlemad hinnangud on teostatud ajaliselt lähestikku, kuid väärtuste vahe tuleneb turuväärtuse hindamisel kasutatud võrdlusvaraga teostatud tehingute väärtustest (analüüsis korrigeeritakse müüdud varade hindu pidades silmas tehingust ja varast tulenevaid erisusi). Kohus on seisukohal, et xxx korteri väärtus on 25 000 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et korter jääb V. K. ainuomandisse, Kohus kohustab O. K.t andma tahteavalduse /nõusoleku kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteri ainuomanikuna kinnistusraamatusse V. K.. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. AÕS § 64¹ sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34¹ lg 1 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. O. K. tahteavaldust asendab käesolev kohtuotsus. 14.2 Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduauto Škoda Superb kuulus poolte ühisvara hulka. Hageja on märkinud sõiduki väärtuseks 8000 eurot ja esitanud auto24 sarnaste sõidukite müügipakkumise (I kd tl 10). Kostja märgib küll, et hageja ei ole tõendanud sõiduki väärtust, kuid lõppseisukohtades märgib siiski vara väärtusena 8000 eurot. seega kohus loeb, et kostja võtab õigeks, et sõiduauto väärtus abielu lõppemise ajal oli 8000 eurot. Auto24.ee müügipakkumiste väljatrüki või turuhinna päringu tõendusliku väärtuse osas märgib kohus, et portaalis www.auto24.ee avaldatud samalaadsete autode müügipakkumiste väljatrükid või turuhinna päringud võivad olla tõenditeks TsMS § 229 lg 1 mõttes ja vastata dokumentaalse tõendi tunnustele TsMS § 272 lg 1 mõttes, samuti olla nii asjakohased kui ka lubatavad tõendid TsMS § 238 mõttes. Auto väärtust saab hinnata sarnaste autode müügikuulutuste alusel (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-184-12 p 28). Riigikohus on viidatud lahendis märkinud, et kui tellitakse ekspertiis asja väärtuse kindlaksmääramiseks, tugineb ka asjatundja sarnastele tehingutele või vähemalt tehingukuulutustele. Kohus nõustub, et tuleb hinnata konkreetse auto seisundit, mh selle väärtust vähendada võivaid defekte ja väärtust suurendada võivaid asjaolusid. 13 Kohus möönab, et hageja esitatud auto24.ee väljavõtte saamiseks on otsingusse sisestatud vaid sõiduki mark, keretüüp, ehitusaasta (I kd tl 10), kuid ei ole märgitud muid olulisi väärtust mõjutada võivaid tegureid (mootori võimsus, vedav sild, käigukast, läbisõit, sisustuse tase jm). Sõiduki põhiandmete (I kd tl 11) põhjal kontrollis kohus 04.05.2021.a auto24.ee samalaadsete sõidukite müügikuulutusi ja selgus, et pakutake samalaadseid sõidukeid hinnaga vahemikus 7000 - 8690 eurot. Eeltoodu põhjal ja arvestades muuhulgas, et ka kostja ise on märkinud lõppseisukohtades sõiduki väärtuseks 8000 eurot, võis selle turuväärtus olla 8000 eurot. 14.3 pooled ei vaidle selle üle, et Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingust nr 16-036379-AL (I kd tl 83-88) tulenev kohustus on poolte ühiskohustus ning selle jääk abielu lõppemise seisuga 18.07.2017.a. 8192, 31 eurot. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kohustus jääb V. K. kanda.
2. Pooled vaidlevad vallasvara (korterite sisustus, olmetehnika, tööriistad) väärtuse üle. Kosta kinnitas 04.05.2020.a kohtuistungil, et tööriistade osas (koosseis, väärtus) vaidlust ei ole ja neid võis olla koguväärtuses 240 eurot (I kd 61 pöördel) Lõppseisukohtades täpsustas hageja, et kuivõrd esitatud korterieksperthinnang sisaldab ka köögimööblit, vähendab ta vallavara väärtust 3600 eurole (köögimööbli väärtuseks märgitud esialgses hagis 1000 eurot). 15.1 Elektrilise nurgadiivani Relax soetasid pooled
3. a märtsis järelmaksuga hinnaga 1357, 50 eurot (lisandub kojuvedu 25 eurot ja lepingutasu 15 eurot) (OÜ Koduliising laenuleping nr 0335603295 (I kd tl 91). Hageja leiab, et abielu lõppemise ajal oli selle väärtus 1000 eurot. Kostja on seisukohal, et arvestades diivani kasutamist ca 1,5 aasta vältel, ei saa selle väärtus olla suurem kui 700 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja nimetatud väärtus 1000 eurot abielu lõppemise ajal, on usutav. 15.2 voodi maksumus 500 eurot. Kostja leiab, et arvestades voodite hindu käesoleval ajal ja seda et voodi oli pidevas kasutuses, ei saa selle väärtus ületada 50 eurot. Kohtuistungil 04.05.2020.a. kinnitas kostja, et voodi osteti ca 1000 euro eest (I kd tl 60), hageja arvates 2013-2014.a , kostja arvates mõnevõrra varem. Arvestades soetamise hinda (mille üle pooled ei vaidle), ei pea kohus eluliselt usutavaks, et kvaliteetne mööbel muutub 3-4 aastase normaalse kasutamise järel sisuliselt väärtusetuks. On üldteada, et mööbel kasutades kulub ja vananeb, kuid selle mõistuspärasel kasutamisel ei muutu väärtusetuks. 15.3 Hageja leiab et kahe lastetoakomplekti hind on kokku 400 eurot. Kostja märgib lõppseisukohtades, et arvestades uute lastetoamööblite maksumust käesoleval ajal ja asjaolu, et need olid pidevas kasutuses üle 7 aasta, ei saa nende väärtus kostja hinnangul ületada 40 eurot. Samas kohtuistungil 05.04.2020.a leidis kostja , et lastetoa mööbli väärtus võib olla 100 eurot (I kd tl 60 pöördel). Kumbki pool ei vaidle selle üle, et lastetoa mööbel abielu lõppemise ajal korteris oli ja sinna jäi, kumbki pool ei ole esitanud tõendeid selle ostuhinna, seisukorra jms kohta. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus laste tubade mööbli väärtuseks kokku 100 eurot. 15.4 Hageja on nõudepesumasina hinnaks märkinud 100 eurot. Kostja on lõppseisukohtades seisukohal, et nõudepesumasin, elektripliit ja elektriahi on köögimööbli osa ja arvestatud korteri hinna sisse. Kohus eeltooduga ei nõustu. Ka eksperthinnangust nähtub et korteri väärtus sisaldab köögimööblit (II kd tl 44, II kd tl 115), mitte köögisisustust koos köögitehnikaga. Nõudepesumasin Electrolux osteti hageja arvates pärast
4. aastat, kostja arvates varem (I kd tl 60 pöördel). Nõudepesumasin on käesoleval ajal kasutatav (töökorras) Hageja on esitanud tõendina Kuldse Börsi väljatrüki (I kd tl 139-142) sarnaste kasutatud Electrolux nõudepesumasinate müügikuulutustest, mille kohaselt kasutatud nõudepesumasinate hind on 14 100-120 euro piires keskmiselt. Kohtu hinnangul on põhjendatud võtta asja materjalide juurde müügikuulutused sarnaste esemete väärtuse kohta. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaks ümber hageja tõendis esitatu. Seega võib nõudepesumasina väärtus olla 100 eurot. 15.5 Hageja on õhupuhasti väärtuseks märkinud 50 eurot. Hinda tõendab samuti Kuldse Börsi müügikuulutusega (I kd tl 143). Kostja leiab, et õhupuhasti on täielikult amortiseerunud, ning eraldiseisvat väärtust sellele ei ole, kuid hageja esitatud millegagi kummutanud ei ole. 15.6 Külmiku Atlant hinnaks on hageja pakkunud 200 eurot. Külmik soetati enne
5. aastat, kroonide eest, ostuhind oli ca 600-800 eurot (I kd tl 61) Kostja on seisukohal, et abielu lahutamise ajaks oli see kasutuses olnud 7,5 aastat, seega ei saa väärtus ületada 50 eurot. Hageja esitatud Kuldse Börsi müügikuulutuses pakutakse sarnast kasutatud külmikut hinnaga 159 eurot (sh käibemaks). (I kd tl 137) Kohus on seisukohal, et külmiku soetamise aastat arvestades, on hageja märgitud 200 eurot tõendamata. Kohus lähtub hageja esitatud sarnase kasutatud külmiku müügikuulutuses pakutud hinnast (arvestades maha käibemaksu) ja leiab, et külmiku väärtus ei ületa 125 eurot. 15.7 Tolmuimeja hinnaks on hageja märkinud 50 eurot, tõendades kasutatud tolmuimeja müügikuulutusega (I kd tl 157). Kostja on seisukohal, et tolmuimeja oli kasutuses aastaid, mistõttu ei saa tema hind olla üle 10 euro. Kohus ei nõustu, et kasutuskorras seadme väärtus on olematu ainuüksi seetõttu, et on soetatud mitu aastat tagasi ja pidevalt kasutuses. 15.8 teleri LG hinnaks on hageja märkinud 100 eurot (sarnane kasutatud teler müügis 100 eurot eest I kd tl 155). Kostja leiab lõppseisukohtades, et kaasaegse uue põlvkonna teleri saab soetada 400 euro eest. Abielu lõppemise ajal oli teler kasutuses 7 aastat, mistõttu ei saa maksumus ületada 25 eurot. Kostja märkis 04.05.2021.a. istungil, et televiisor soetati ca 10 a tagasi hinnaga 250-300 eurot. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, milline oli teleri ostuhind ja millest tulenevalt võiks /peaks selle väärtus abielu lõppemise ajal olema mitte üle 25 euro. 15.9 pesumasin AEG 100 eurot. Kostja märkis, et pesumasin osteti enne
6. aastat (I kd tl 61 pöördel). Hageja esitatud kasutatud pesumasinate müügikuulutuste järgi müüakse 2 aastat kasutuses olnud (ja vähe kasutatud) pesumasinaid hinnaga 100 eurot (I kd tl 149-150), kasutatud pesumasin AEG müügis hinnaga 35 eurot. Arvestades pesumasina kasutamist 7 aasta vältel, ei saa kohtu hinnangul selle väärtus abielu lõppemise ajal olla 100 eurot. Kohtu hinnangul ei ületa 2010.a või enne seda ostetud pesumasina väärtus 7 aastat hiljem 25 eurot. 15.10 hageja on köögitehnika (mikrolaineahi, veekeetja, blender, mikser, köögikombain, kohvimasin, röster) väärtuseks märkinud kokku 200 eurot. Kostja märkis istungil 04.05.2020.a., et hageja on osa köögitehnikast ära viinud (I kd tl 61 pöördel), kinnitas, et tema käes on mikrolaineahi. Vastuses hagile (I kd tl 36-38) ega lõppseisukohtades (II kd tl 140-144) kostja ei maini, et hageja osa köögitehnikast ära on viinud. Kostja märkis istungil ka seda, et vastuväiteid vallasvara loetelu osas ei ole (I kd tl 59) Kostja leiab lõppseisukohtades, et köögitehnika on abielu lõppemise seisuga täielikult amortiseerunud ja selle väärtus 0 (null). Kohus eeltooduga ei nõustu ega pea seda eluliselt usutavaks. Osa köögitehnikast on nähtav ka korteri eksperthinnangus toodud fotodelt (II kd tl 44, 65, 131). Ei ole usutav, et korraliku sisustusega korteris hoitakse täielikult amortiseerunud ja väärtusetut köögitehnikat nn „ilu pärast“. Kuigi kostja on vastuolulisi seisukohti esitanud kord tunnistades vara loetelu, kord osaliselt sellele vastu vaieldes, on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud 15 loetletud varaesemete olemasolu, soetamise aega ega võimalikku väärtust abielu lõppemise ajal. Kostja on kinnitanud, et mikrolaineahi on olemas ning fotodelt nähtub ka veekeetja, siis loeb kohus köögitehnika väärtuseks esitatu põhjal 50 eurot. 15.11 Elektripliit ja elektriahi, kumbki 100 eurot Kostja leiab, et nimetatud esemed kuuluvad köögimööbli ning sellega koos arvestatud korteri hinna sisse, siis kohus sellega ei nõustu. Hageja tõendab kasutatud elektripliidi ja -ahju väärtust sarnaste esemete müügikuulutustega (II kd tl 134-135, 151, 154), esitatust tulenevalt võib elektriahju väärtus olla 100 eurot, elektripliidi väärus keskmiselt 80 eurot. 15.12 tööriistade osas nõustus kostja kohtuistungil 04.05.2020.a., et tööriistu võis olla abielu lõppemise ajal kokku väärtuses 240 eurot. 15.3 xxx korteris oleva vallasvara on hageja märkinud loetelus kokku väärtuses 460 eurot (I kd tl 22). Hageja ei ole tõendanud nende esemete olemasolu korteris. Kostja vaidleb vastu, sellele, et korteris on mööbel. Tunnistajana üle kuulatud G. K. märkis, et tema teada oli korteris külmutuskapp. Eeltoodust tulenevalt arvestab kohus x korteri väärtuse koos võimaliku sisustusega.
7. Eeltoodust tulenevalt läheb poolte vahel jagamisele ühisvara väärtuses - korteriomand xxx, väärtusega 25 000 eurot; - sõiduauto Škoda Superb, väärtusega 8000 eurot; - xxx korter, väärtuses 6112, 95 eurot - vallasvara kokku 2470 eurot (diivan 1000 eurot, voodi 500 eurot, lastemööbel 100 eurot, nõudepesumasin 100 eurot, õhupuhasti 50 eurot, külmik 125 eurot, teler 100 eurot, pesumasin 25 eurot, köögitehnika 50 eurot, elektriahi 100 eurot, elektripliit 80 eurot). Kokku 41 582, 95 eurot, ühe abikaasa osa 41 582, 95 : 2 = 20791, 48 eurot Poolte vahel lähevad jagamisele ühiskohustused - laenulepingust 15-064575-VL tulenev kohustus 134, 76 eurot; - laenulepingust 16-036379-AL tulenev kohustus 8172, 31 eurot; - krediitkaardist tulenev kohustus 2 549, 50 eurot Kokku 10 856, 57 eurot, kummagi abikaasa 10 856, 57 : 2 = 5428, 29 eurot V. K. ainuomandisse jääb vara (ehk kogu vara) 41 582, 95 euro väärtuses, seega peaks kostja hagejale tasuma hüvitisena enamsaadud vara arvelt 20791, 48 eurot. V. K. kanda jääb kohustusi 8172,31 euro ulatuses (laenulepingust 16-036379-AL tulenev kohustus), O. K. kanda 2684, 26 euro ulatuses (laenulepingust 15-064575-VL tulenev kohustus 134, 76 eurot ja krediitkaardist tulenev kohustus 2 549, 50 eurot). V. K. kanda jääb kohustusi rohkem kui pool ühiskohustustest ehk 8172, 31 - 5428, 29 = 2744, 02 eurot. O. K. kanda jääb kohustusi vähem kui pool ühiskohustustest ehk 5428, 29 – 2684, 26 = 2744, 02 eurot. Kuivõrd ühiskohustusi jääb V. K. kanda rohkem 2744, 02 eurot, tuleks O. K.l tasuda hüvitisena V. K.le 2744, 02 eurot. Tasaarvestades hüvitised: - V. K.lt O. K.le enamsaadud vara arvelt 20 791, 48 eurot; - kohustuste arvelt O. K.lt V. K.le 2744, 02 eurot, tuleb ühisvara ja –kohustuste jagamise tulemusena tasuda V. K.l O. K.le hüvitis 18 047 , 46 eurot (20 791, 48 – 2744, 02). Menetluskulude jaotus
8. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus 16 ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt

§ 164lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga. 17