Obsah (6)

§ 153§ 171§ 158§ 176§ 2§ 71

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-19-12310 Tsiviilasi

§ 153

lg 1 p 2 märgitud II rahuldamisjärgus tunnustatud nõudena raha saamata 78 778, 50 eurot. Solidaarvõlgnik on A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX). Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudele vastuväiteid esitanud. Maakohus vabastas Svetlana Pildeni pankrotihalduri kohustustest võlgniku pankrotimenetluses pärast võlgniku pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumist. Maakohus kinnitas ja mõistis välja pankrotihalduri kantud vajalikud kulutused summas 128 eurot, millele lisandub käibemaks 25,60 eurot, pankrotivara arvelt. Maakohus määras kindlaks ja mõistis välja pankrotihalduri tasu 102,50 eurot, millele lisandub käibemaks 20,50 eurot, pankrotivara arvelt. Maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Võlgniku pankrotimenetluses tunnustati võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul Maksu- ja Tolliameti kaudu nõuet summas 78 778,50 eurot

§ 153lg 1 p 2 II järgu nõudena.

Vaidlused nõude tunnustamise üle puuduvad. Tunnustatud nõude osas ei ole väljamakseid tehtud ning võlausaldajal on raha saamata. Võlgnik on esitanud kohtule pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist ja enne võlgniku pankroti väljakuulutamist avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on täitmata maksuotsus. Maksuotsuse aluseks on omakorda asjaolu, et võlgnik mõisteti 4. veebruari 2014 otsusega kriminaalasjas nr X süüdi KarS § 258 lg 1 p 2 (Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrollijoone ebaseaduslik ületamine grupi poolt), KarS § 391 lg 2 p 2 (deklareeritava kauba toimetamisel deklareerimata jätmine suures koguses grupi poolt) ning KarS § 376 lg 1 järgi (maksumärgiga märgistamata tubakatoodete hoidmine, ladustamine, edasitoimetamine suures koguses grupi poolt). Eeltooduga on kohus tuvastatud, et võlgnik on mõistetud süüdi maksualases süüteos, mistõttu käesoleval juhul esinevad

§ 171

lg 2 p 1 sätestatud alused kohustustest vabastamise menetluses algatamisest keeldumiseks. 2 Maakohus leidis, et kohustustest vabastamise menetlus ei täida ka oma eesmärki, sest

§ 176lg 2 kohaselt ei lõpe õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue.

Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud vaid ühe võlausaldaja nõue summas 78 778,50 eurot, mis tuleneb eelpool nimetatud kohtuotsusest. Maakohus leidis, et võlausaldaja nõude puhul on tegemist võlgniku poolt õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju nõudega. Võlgnik on esitanud sisuliselt taotluse kohustustest vabastamise menetluse kaudu temale kriminaalasjas määratud karistustest vabanemiseks. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole kriminaalasjadest tulenevatest nõuetest ega riiklikest maksudest vabastamine. Võlgnik on süüdi mõistetud maksualase kuriteo toimepanemises ja kahju on siiamaani likvideerimata, siis ei ole tema suhtes vastavalt

§ 171

lg 2 p-le 1 kohustustest vabastamise menetluse algatamine põhjendatud ja kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Võlgnik (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti kohustustest vabastamise menetlus algatamata ning palub saata tühistatud osas asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus jättis kohustustest vabastamise menetluse alusetult algatamata. Võlgnik on Viru Maakohtu
2. veebruari 2013 otsusega kriminaalasjas nr X kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud, kuid kohtuotsuses on selgelt kirjas, et Maksu- ja Tolliamet kriminaalasjas nõuet esitanud ei ole. Kahju puudub. Tsiviilhagi ei ole. Seega on võlausaldaja kinnitanud, et tal puudub nii kahju kui ka varalised nõuded võlgniku vastu. Võlgnik leiab, et olukorras, kus võlausaldaja on kriminaalasjas kinnitanud nõuete puudumist võlgniku vastu, kuid hiljem teinud maksuotsuse, on õiglane algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik ei ole õigusvastaselt kahju tekitanud ning kohustustest vabastamise menetlus täidab oma eesmärki. Võlausaldaja on käitunud taunitavalt ning vastuoluliselt, kuivõrd on kinnitanud kahju puudumist ning hiljem teinud maksuotsuse, mis oli aluseks pankrotiavalduse esitamisele.

§ 176lg 2 ei kohaldu, kuivõrd kriminaalasja otsuses on kinnitatud, et kahju puudub.

Võlgniku vastu ei ole esitatud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuet. Võlgnik on teinud korduvalt võlausaldaja pankrotimenetluse väliselt kui ka pärast pankrotimenetluse algatamist ettepanekuid kompromissi sõlmimiseks, kuid võlausaldaja ei ole kompromissiga nõustunud. PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD 5. Võlausaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Kriminaalasjas on kohtuotsusega tõendamist leidnud, et salakaubavedu on toime pandud eesmärgiga jätta salakaubana toimetatavatelt kaupadelt riigile maksud maksmata, teenida nende kaupadega kauplemiselt varalist kasu. Sellega on sellise süüteo iseloomulik tunnus võlausaldaja (Eesti Vabariik) huvide kahjustamine ja eesmärk selle kaudu varalise kasu saamine. Kahjusumma (tasumata maksude summa) on tuvastatud maksuotsustega, mis on koostatud kriminaalasja materjalide alusel. Võlausaldaja hinnangul käesoleval juhul esineb

§ 171lg 2 p 1 toodud asjaolu, võlgnik on süüdi tunnistatud Kar

S § 391 lg 2 p 2 järgi ning maksuotsus põhineb süüdimõistval otsusel (tegemist on maksualase süüteoga). Võlausaldaja seadis võlgniku arvelduskontodele esmakordselt arestid

1. juunil
2. Võlgniku arvelduskontode arestide tulemusel ei ole võlgniku maksuvõlg märkimisväärselt vähenenud. Samuti 3 tegi võlgnik ennast enne pankrotiavalduse esitamist varatuks.
3. septembri 2015 korteriomandi kinkelepingust tulenevalt kingiti võlgniku ja tema abikaasa ühisvarasse kuulunud korter registriosa nr X B.B.le (võlgniku poeg). Seega ei esine võlausaldaja hinnangul võlgnikku õigustavaid asjaolusid, mis võimaldaksid algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetlus ei täida ka oma eesmärki, sest

§ 176lg 2 kohaselt ei lõpe õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus jätta võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus algatamata on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Võlgniku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuses on maakohtu määrust vaidlustatud üksnes osas, milles maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata (määruse resolutsiooni p 6). Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes selles osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud.
2. Võlgniku pankrotimenetlus lõppes raugemisega

§ 158lg 4 alusel.

Võlgnik on esitanud tähtaegselt maakohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnikul jäid pankrotimenetluses täitmata kohustused ainult ühe võlausaldaja - Maksu-ja Tolliameti ees.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise ka

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul.

Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Käesoleval juhul jättis maakohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata

§ 171lg 2 p 1 alusel, leides, et võlgnik on mõistetud süüdi maksualases süüteos.

Asjas ei ole vaidlust, et võlgnik on Viru Maakohtu 4. veebruari 2014 otsusega kriminaalasjas nr X süüdi tunnistatud KarS § 258 lg 1 p 2, § 391 lg 2 p 2 ja § 376 lg 1 järgi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et võlgnik mõisteti süüdi maksualase süüteo toimepanemises KarS § 391 lg 2 p 2 järgi (salakaubaveos).

§ 171

lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on süüdi mõistetud maksualases kuriteos. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oma diskretsiooni põhjendanud. Kaalutlusõiguse teostamisel peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isik või tema käitumine vastav

§ 2

p-des 1-5 sätestatud asjaoludele, samuti hinnata, kas esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Vastavalt Riigikohtu seisukohale on

§ 71

lg 2 p 1 järgi süüdi mõistetud isikuks nii isik, kelle kohta on registris kanne tema karistatuse kohta, kui ka isik, kelle kohta on sellekohased andmed registrist kustutatud (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-13). Kohtuotsuse järgi pani võlgnik koos A.A.ga toime salakaubaveo. Tegemist oli tahtliku tegevusega, mille eesmärgiks oli jätta salakaubana toimetatavalt kaubalt riigile maksud maksmata ja teenida nende kaupadega kauplemisega varalist kasu. Ringkonnakohus leiab, et võlgnik ei ole esile toonud asjaolusid, miks peaks kohus tema suhtes vaatamata toime pandud kuriteole ikkagi algatama kohustustest vabastamise menetluse. Põhjendatud ei ole võlgniku väide, et selleks annab aluse Maksu- ja Tolliameti käitumine. Asjaolu, et Maksu- ja Tolliamet ei esitanud tsiviilhagi kriminaalmenetluses, ei välistanud maksuotsuse tegemist võlgniku suhtes. Seega puudub õiguslik alus maakohtu määruse muutmiseks ja võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 4 8. Maakohus asus ka seisukohale, et kohustustest vabastamise menetlus ei täidaks oma eesmärki, sest

§ 176

lg 2 kohaselt kohustustest vabastamise menetluses ei lõpe õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuded. Asja materjalide kohaselt ei ole kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega võlgnikult Maksu- ja Tolliameti kasuks kahjuhüvist välja mõistetud. Asjas puudub vaidlus, et Maksu- ja Tolliameti nõue põhineb

1. aprilli ja
2. aprilli 2016 maksuotsustel. Maksukorralduse seaduse § 95 lg 1 kohaselt teeb maksuotsuse maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et Maksu- ja Tolliameti maksunõue on võrdsustatav õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudega, millest võlgnik ei saaks

§ 176lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetluses nagunii vabaneda.

Asjaolu, et maksuotsus põhineb süüdimõistval otsusel, ei ole aluseks kvalifitseerida võlausaldaja nõue õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena. Määruskaebuse väited on selles osas põhjendatud. Maakohtu nimetatud seisukoht tuleb määruse põhjendustest välja jätta. 9. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks 5