1-19-6147/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-19-6147 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus Roman Skorohodovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Roman Skorohodovi 37412240311) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. oktoobri
5. a määrus muutmata ja Roman Skorohodovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohus karistas Roman Skorohodovit 24.09.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 119-6147 KarS § 118 lg 1 p 1 järgi 5 aasta pikkuse vangistusega, mida vähendas KrMS § 238 lg 2 alusel, mõistes karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 31.01.
8. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 2 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 13.05.
9. Kohtuotsus jõustus muutmata kujul 18.02.2020 Riigikohtu määrusega.
10. Tartu Vangla esitas 23.08.2021 Tartu Maakohtule materjalid Roman Skorohodovi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Roman Skorohodovi tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. 1
11. Tartu Maakohtu 01.10.
12. a määrusega jäeti Roman Skorohodov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 3.
13. Esmalt tuvastas maakohus, et Roman Skorohodovi suhtes on täidetud formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks, sh vastab tema vabanemisjärgne elukoht elektroonilise valve nõuetele. Seejärel leidis maakohus, et praeguse karistuse kandmise ajal on kinnipeetav osalenud mitmetes kuriteoriske vähendavates tegevustes. Ta on täitnud kanepi teemalise töövihiku ning osales aktiivselt töövihiku analüüsis. Samuti läbis Roman Skorohodov sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kus osales motiveeritult. Temaga on läbi viidud ka riigikeele oskuse testimine, kuid halvatuse tõttu ei saa ta kirjutada ja seetõttu ei ole keeleõppes osalemine võimalik. Käesolevasse aastasse on Roman Skorohodovile planeeritud sotsiaalprogramm „Viha Juhtimine“. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Järelikult võib Roman Skorohodovi käitumist vangistuses pidada heaks. 3.
14. Roman Skorohodovi on kriminaalkorras karistatud korduvalt eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, mis näitab, et õigusvastane käitumine ei ole tema puhul erandlik või juhuslik. Varasemalt mõistetud karistused, sealhulgas korduvad reaalsed vangistused, ei ole süüdimõistetu suhtumist õiguskorda muutnud. Käesolevat karistust kannab Roman Skorohodov raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Tema kuritegeliku käitumise ajendid on olnud erinevad, sh narkootikumide tarvitamine, majanduslikud raskused ja impulsiivsus. Võttes arvesse Roman Skorohodovi isikut ja elukäiku, ei ole põhjust uskuda, et seekordne vangistus on talle sellist distsiplineerivat mõju avaldanud, et ta käitub edaspidi õiguskuulekalt. Roman Skorohodovi on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta on korduvalt viibinud ka vangistuses. Selle põhjal saab järeldada, et isikul on kuritegelikud mõtteviisid ja tema väärtushinnangud ei ole kooskõlas ühiskonnas aktsepteerituga. Roman Skorohodovi käitumist on negatiivselt mõjutanud ka erinevate narkootikumide tarvitamine, mida ta on vangla koostatud iseloomustusest nähtuvalt teinud juba alates
15. aastast. 3.
16. Uusi asjaolusid arvamaks, et Roman Skorohodovi väljakujunenud mõttemustrid ja käitumisviisid on positiivses suunas muutunud ning ta elab edaspidi õiguskuulekalt, ei esine. Süüdimõistetu ise paneb suurt rõhku oma tervisemuredele, mis justkui takistaksid kuritegude toimepanemist. Samas tuleneb nii vangla esitatud materjalidest kui kinnipeetava enda poolt kohtuistungil avaldatust, et terviseprobleemid on tal juba pikemat aega.
17. aastal oli isikul insult, mille tagajärjel on üks kehapool halvatud. Kuna see ei takistanud teda
18. aastal teist inimest noaga löömast, mille eest ta ka praegust karistust kannab, siis jääb arusaamatuks, mismoodi hoiaks halb tervis Roman Skorohodovi võimalikud kuriteod ära tulevikus. 3.
19. Roman Skorohodovi vabanemisjärgsed elutingimused on head, kuid need ei erine oluliselt varasematest ega suurenda väljavaateid seaduskuulekaks eluks. Kindel elukoht ja lähedaste toetus ei ole teda takistanud kuritegusid toimepanemast. Vastupidi, kinnipeetav pani viimase kuriteo toime oma elukohaks oleva kortermaja trepikojas. Kõike eelnevat kogumis hinnates leidis maakohus, et Roman Skorohodovi vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses ette nähtud esimesel võimalusel ei ole põhjendatud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Maakohtu arvates ei ole see eeldus täidetud ja seega ei ole Roman Skorohodovi ennetähtaegne vabastamine võimalik. Määruskaebus
20. Tartu Maakohtu 01.10.
21. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu Roman 2 Skorohodov, kes palub end ennetähtaegselt vabastada. 4.
22. Roman Skorohodovi arvates ei ole tema vabastamata jätmine põhimõtteliselt õige otsus, kuna tema on täisinvaliid, pärast insulti on vasak kehapool paralüseeritud ja ta vajab ravi, mida vangla ei suuda pakkuda. Kuriteo toimepanemist tunnistab, kahetseb, kuid tegemist oli spontaanse otsusega, kuna kartis, et kannatanu peksab tema läbi. Vanglas distsiplinaarkaristused puuduvad, vabaduses töötaks ja temal on korter, kus ootab tema 72aastane ema. Sissetulekuks on pension, lisaks ema pension. Temal ei ole vaja toime panna uut kuritegu, et saada raha ning invaliidiks olemine takistab kuritegude toimepanemist. Ema soovib, et poeg oleks tema surma hetkel tema kõrval. Vanglas on läbinud programme, üks on läbimata, kuna vanglal ei ole läbiviijat. N.K. andis nõusoleku, et Roman Skorohodov saaks tema juures rehabilitatsioonis käia programmis „Viha juhtimine“.
23. Tartu Ringkonnakohtu 22.10.
24. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 02.11.
25. 5.
26. Roman Skorohodov esitas 01.11.2021 täiendava seisukoha, milles palub, et kohus vabastaks ta ennetähtaegselt. Ta kahetseb toimepandud kuritegu, soovib elada seadusekuulekalt ning ei saa tulenevalt tervislikust seisundist lubada endale vanglas olemist. Ta vajab massaaži, füsioteraapiat, trenažööre, et taastuda ning seda saab ainult väljaspool vanglat. Ta ei ole enam noor ja rumal, on täiesti teistsugune inimene, tema uskumused ei ole sellised nagu minevikus. Samuti soovib oma ema eest hoolitseda. Sissetulek on kindlustatud pensioniga ning soovib tööle minna. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
27. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Roman Skorohodovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta.
28. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
29. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
30. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud kaalutlusviga ehk oleks arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asjaolusid, jätnud mõne olulise argumendi tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise. Nii on Roman Skorohodov rõhutanud jätkuvalt oma tervislikku seisundit, mis väidetavalt takistaks temal kuritegusid toime panemast. Samuti viidanud korrektsele käitumisele vanglas. Seega soovitakse sisuliselt kaebuses üksnes seda, et faktilistele asjaoludele antakse maakohtuga võrreldes teistsugune hinnang, mida aga ringkonnakohus põhjendatuks ei pea. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks ei ole võimalik vaatamata mitmetele positiivsetele asjaoludele Roman Skorohodovit vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Ringkonnakohus toob välja olulisema ning vastab määruskaebustes esitatud väidetele.
31. Ringkonnakohus möönab, et korrektne käitumine vanglas, sotsiaalprogrammi läbimine ja narkootiliste ainete tarvitamisega seotud probleemidega tegelemine (kanepi töövihiku täitmine) 3 on positiivne. Ka on positiivne asjaolu, et süüdimõistetul on vabanemisel olemas nii kindel elukoht kui ka lähedane isik, ema, kes teda koju ootab. Samas ei ole varasemalt ei elukoht ega ka lähedased (ema ja elukaaslane) mõjutanud isiku õiguskuulekust. Vastupidi, elukaaslasega koos pani ta suures koguses narkootilise aine käitlemisega seotud kuriteo toime. Lisaks käitles ta narkootilist ainet samas elukohas, kuhu soovib praegugi vabaneda ning KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo pani toime kodu lähedal asuva maja trepikojas. Seetõttu ei maanda ei kodu ega ka lähedased mitte mingil viisil Roman Skorohodovist tulenevat uute kuritegude toimepanemise riski.
32. Väheoluline ei ole ka see, et Roman Skorohodov kannab liitkaristust kahe kohtuotsuse alusel, mis näitab, et kuigi kohus andis talle võimaluse kanda eelmist karistust vabaduses, jätkas tema uute kuritegude toimepanemist, mis tingis liitkaristuse mõistmise reaalse vangistusena. Roman Skorohodovi sõnul ei tea ta mitmes kord on temal vangistuses viibida (vangla iseloomustuse järgi on üheksas vangistus), mis näitab, et isik ise ei mäleta enam, kui mitu korda on ta vanglas karistust kandnud. Ükski vangistustest aga ei ole oma mõju saavutanud, kuna süüdimõistetu jätkab kuritegeliku eluviisiga. Ka käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmine ei motiveerinud teda õiguskuulekalt elama. Millest tingituna on järjekordne vangistus Roman Skorohodovit muutnud, jääb selgusetuks. Lubadused elada seadusekuulekat elu ja väited, et on nüüd vanem ja ei arva enam samamoodi nagu minevikus, on jäänud paljasõnaliseks ja eelneva valguses ei ole põhjust uskuda, et nüüd distsiplineerivad kriminaalhoolduse tingimused teda rohkem.
33. Ringkonnakohtu hinnangul on ohumärk ka vangla iseloomustuses märgitu, et Roman Skorohodovi arvates ei pea ta mitte narkootiliste ainete tarvitamisest loobuma, vaid tarvitamist vähendama. Nimelt arvab süüdimõistetu, et teatud/väikestes kogustes on kanep tervisele kasulik. Seega on jätkuvalt põhjendatud arvata, et vabaduses hakkab Roman Skorohodov taaskord narkootilisi aineid tarvitama ning selle käigus ka toime panema uusi samalaadseid kuritegusid.
34. Kuigi Roman Skorohodovi sõnul ei saa ta tulenevalt invaliidsusest uusi kuritegusid toime panna, ei vasta see tõele. Olenemata sellest, et süüdimõistetu üks kehapool on halvatud, on teda pärast seda karistatud kahel korral, milliste kuritegude eest ta praegu ka vangistust kannab. Määruskaebuse andmetel oli tegemist spontaanse teoga, kuna kartis, et kannatanu peksab ta läbi. Selline mõtteviis näitab, et Roman Skorohodov ei kontrolli oma käitumist ning tegutseb hetkeajel. Seetõttu on väga oluline, et süüdimõistetu läbiks enne vabanemist sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, mis on ka tema individuaalses täitmiskavas planeeritud. Asjaolu, et siiamaani seda läbi viidud ei ole, ei ole tegelikult oluline ning seda vanglale ette heita ei saa. Kuivõrd tegemist on kuritegude riski maandava tegevusega ning Roman Skorohodov ei ole seda veel läbinud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tema impulsiivsest käitumisest tulenev risk maandatud. Vabastamist toetavaks argumendiks ei pea ringkonnakohus ka võimalust läbida sotsiaalprogramm vabaduses, kuna vabaneda saab ennetähtaegselt isik, kelle puhul on alust arvata, et vabanemise hetkeks on kuritegude toimepanemise risk maandatud või vähemalt väga madal ning teda on võimalik edasiselt suunata kriminaalhoolduslike meetmetega.
35. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Roman Skorohodovi suhtes ei ole uute kuritegude risk nii märkimisväärselt madal, et võimaldaks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Elektrooniline järelevalve ja kriminaalhooldus aitavad teostada järelevalvet süüdimõistetu suhtes ning suunata teda õiguskuuleka eluviisi poole, kuid kumbki ei hoia ära uute kuritegude toimepanemist ega sõltuvusainete tarvitamist. Viimane on Roman Skorohodovi puhul oluline kuritegusid soodustav riskitegur. Kriminaalhoolduse ja varasema vangistuse 4 vähene mõju on näha ka sellest, et Roman Skorohodov on taaskord kinnipidamisasutuses. Roman Skorohodov on ise ennast sellisesse olukorda pannud ning peab arvestama ka kuritegude toimepanemise tagajärgedega.
36. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
37. oktoobri
38. a määrus muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Maarika Kuusk 5 Aarne Sarjas