← Eesti

2-19-13397/74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-19-13397 Tsiviilasi Olga Wolfi hagi Nikolai Stepanovi vastu nõuete jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. jaanuari 2021 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Olga Wolfi määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): Olga Wolf (ik: XXXXXXXXXXX) Vastustaja (kostja): Nikolai Stepanov (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Igor Sumarok RESOLUTSIOON
  3. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
  4. jaanuari 2021 määrus muutmata.
  5. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
  6. Olga Wolf (hageja) esitas 31.08.2019 kohtule Nikolai Stepanovi (kostja) vastu hagi nõuete jagamiseks. Hagi aluseks on hageja suhtes toimuv täitemenetlus nr XXX/XXXX/XXX võla 11 570,78 eurot nõudes. Hageja palus jagada nõude 11 570,78 eurot kaheks võrdseks osaks nii, et nii hageja kui ka kostja osa võlgnevusest oleks 5785,39 eurot. Hageja väitel on tegemist laenulepingutest tuleneva võlaga, laenud olid võetud perekonna huvides.
  7. Kostja hagi ei tunnistanud. 10.12.2020 esitas kostja taotluse, milles palus kohustada hagejat andma tagatis 1050 eurot kostja menetluskulude katteks. Juhul kui hageja kohtu määratud tähtajaks tagatist ei anna, palus kostja jätta hagi läbi vaatamata.
  8. Maakohus rahuldas 22.12.2020 määrusega kostja taotluse tagatise andmiseks osaliselt ja kohustas hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise 660 eurot hiljemalt 06.01.
  9. Kohus hoiatas, et kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. MAAKOHTU LAHEND
  10. Viru Maakohus jättis
  11. jaanuari 2021 määrusega O. Wolfi hagi N. Stepanovi vastu nõuete jagamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 197 ja § 423 lg 1 p 12 alusel läbi vaatamata ja kostja menetluskulud põhjendatud ulatuses, s.o summas 780 eurot, hageja kanda ning mõistis hagejalt välja kostja kasuks õigusabikulu 780 eurot ja viivise menetluskuludelt (780 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja menetluskulud jäeti hageja enda kanda. Määruse kohaselt hageja ei täitnud 22.12.2020 määruse (jõustus 08.01.2021) nõuet anda kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatis 660 eurot ja hagi tuleb jätta seetõttu läbi vaatamata. Kuna kohus jättis hagi läbi vaatamata, jäävad kostja menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel põhjendatud ulatuses hageja kanda. Kostjat esindas tsiviilasjas TsMS § 218 nõutele vastav lepinguline esindaja, Igor Sumarok. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks õigusabikulu 1740 eurot (ajakulu 14,5 tundi, tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga), sh 19.11.2019 esmane kohtumine – 0,5 tundi; 04.12.2019 hagimaterjalidega tutvumine, analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine, vastuse koostamine – 5 tundi; 21.01.2020 täiendava vastuse koostamine – 5 tundi; 02.12.2020 istungiks ettevalmistumine – 0,5 tundi; 02.12.2020 istungil osalemine – 0,25 tundi; 10.12.2020 tagatise taotluse koostamine – 3 tundi; 07.01.2021 menetluskulude nimekirja koostamine – 0,25 tundi. Kostja lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik. Mis puudutab hageja väidet, et kostja esindaja ei esitanud tagatise määramise taotlust koheselt, siis kostja esindaja oleks võinud taotluse varem esitada, kuid kohustus selleks puudus ning see ei ole aluseks jätta õigusabikulu tema kanda, kuna esindaja on tööd teinud ja aega kulutanud. Kohus analüüsib kostja menetluskulude nimekirja ja ajakulu, lähtudes kulutuste põhjendatusest ning vajalikkusest. Kostja esindaja menetluskulud, mida kohus ei pea põhjendatuks: - 01.12.2020 arve nr 2020148/1: 2 04.12.2019 – hagimaterjalidega tutvumine, analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine, vastuse koostamine – 5 tundi (600 eurot). Kohus peab antud toimingute põhjendatud ajakuluks 2,5 tundi (300 eurot, sh käibemaks). Vastus on 4 lk, sellest sisuline osa 2 lk, olulise osa moodustavad väljavõtted seadustest, tavapärasest laiemad ääred ja reavahed, hagimaterjal ei olnud mahukas, analüüs ja õigusliku positsiooni kujundamine on hõlmatud nii vastuse koostamise kui ka 19.11.2019 toimunud kliendiga kohtumisega, esindaja on kogenud jurist. 21.01.2020 – täiendava vastuse koostamine – 5 tundi (600 eurot). Kohus peab dokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi (180 eurot, sh käibemaks). Seisukoht on 4 lk, millest osa kattub eelnevas seisukohas esitatuga (copy-paste), samuti moodustavad olulise osa väljavõtted seadustest, tavapärasest laiemad ääred ja reavahed. - 07.01.2021 arve nr 2021004: 10.12.2020 – taotlus tagatise määramiseks – 3 tundi (360 eurot). Kohus peab dokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tunni (120 eurot, sh käibemaks). Seisukoht on veidi üle 4 lk, millest osa kattub eelnevas seisukohas esitatuga (copy-paste), olulise osa moodustavad väljavõtted seadustest, tavapärasest laiemad ääred ja reavahed. Ülejäänud osas peab kohus kostja menetluskulusid põhjendatuks. Seega on kostja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu, mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele, 780 eurot (6,5 tundi × 120 eurot, sh käibemaks). Lisandub kostja taotletud viivis TsMS § 177 lg 4 alusel. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  12. O. Wolf esitas määruskaebuse, milles palub Viru Maakohtu
  13. jaanuari 2021 määruse tühistada osas, millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud (resolutsiooni p-d 2 ja 3), ning jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda või määrata kostja menetluskulude summaks maksimaalselt 250 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) tuleb kostja menetluskulud jätta kostja kanda, kuna kostja pidi tagatise taotluse esitama esimeses vastuses hagile 04.12.2019, mitte aasta hiljem. Samuti tuleks kostja menetluskulud jätta kostja kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Hageja majanduslik seisund on raske, talle ei kuulu mingit vara, on ainult võlad. Riigikohus on leidnud, et kulude väljamõistmise otsustamisel tuleb arvestada menetlusosalise majanduslikku seisundit. Hageja taotles tsiviilasjas perekonna võlgade 11 570 eurot jagamist endiste abikaasade vahel võrdseteks osadeks, s.o 5785 eurot kummalegi (mis oli ka hagi hind), kuna hageja on üksi tasunud perekonna laenusid; 2) on hagejalt väljamõistetud kostja õigusabikulu ebamõistlikult suur. Kohtul tuleb hinnata esindaja ajakulu ja tunnitasu, asja keerukust ja vajadusel õigusteenuse osutamisega seotud kulude suurust. Seda ei ole tehtud. Tegemist on väga lihtsa kohtuasjaga. Hagi on lihtne ja lühike (3 lk) – kooselu ajal võetud laenude jagamine. Kostja on laenudest teadlik ja vajas vaid hagi tõlget vene keelde, et vastata, kas ta nõustub või ei nõustu hagiga. Kostja esindajale oli perekonna lugu varasemast teada. Kostja esindaja on esitanud kohtule kaks sarnast vastust, mis ei sisalda midagi sisulist. Selliste vastuste koostamise hind ei ole 120 eurot tund. Tasu ei saa nõuda menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise eest. Kostja esindaja tunnitasu 120 eurot (koos käibemaksuga) ei ole põhjendatud. Kostja esindaja töötab õigusbüroos, kus tunnitasud on võrreldes advokaatide tunnitasudega väiksemad. Hagejale osutati sisulist õigusteenust tunnihinnaga 40 eurot (koos käibemaksuga) kokku 320 euro eest, seejuures hageja lepinguline esindaja erinevalt kostja esindajast ei olnud asjaoludest varasemalt teadlik. Lahtiseks jääb ka õigusabitundide arvestamise metoodika. 3 Varasemalt olid kohtutele menetluskulude väljamõistmisel suuniseks Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud lepingulise esindaja kulude piirmäärad. Menetlusosalistel tuli arvestada, et hagi rahuldamisel võis kohus määrata menetluskulusid kuni viis protsenti hagihinnast. Seega ei saa asjas määrata menetluskulude suuruseks rohkem kui 250 eurot (5% hagihinnast). VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  14. N. Stepanov vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on määruskaebus põhjendamatu. Kohus on põhjalikult kontrollinud kostja menetluskulusid ja vähendanud neid rohkem kui kaks korda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 29.01.2021 määrus muutmata.
  16. Lähtudes TsMS §-st 659 ja § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Osas, millega maakohus jättis O. Wolfi hagi N. Stepanovi vastu TsMS § 197 ja § 423 lg 1 p 12 alusel läbi vaatamata, kuna hageja ei täitnud maakohtu 22.12.2020 määruse nõuet anda kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatis 660 eurot, ringkonnakohus maakohtu määrust ei kontrolli, kuivõrd selles osas ei ole hageja määrust vaidlustanud.
  17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle muutmiseks või tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda neid kõiki.
  18. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist. 10.
  19. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis menetluskulud õigesti TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda, kuna kohus jättis hagi läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg-tes 3–5 sätestatud olukordadega praegusel juhul tegemist ei ole. Asjaolu, et kostja esitas menetluskulude tagatise taotluse mitte esimeses vastuses hagile 04.12.2019, vaid alles aasta hiljem, menetluskulude jaotamisel tähendust ei oma. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad asjas ka sellised erandlikud asjaolud, mis põhjendaks kostja menetluskulude jätmist kostja enda kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Ainuüksi asjaolu, et hageja majanduslik olukord on halb, selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole. 10.
  20. Riigikohus on selgitanud (nt 11.11.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12), et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Samuti on Riigikohus rõhutanud (nt 03.04.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 31.3), et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel 4 TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Maakohus on hinnanud kostja lepingulise esindaja kulu vajalikkust ja põhjendatust, andes seejuures hinnangu nii esindaja tunnitasu suurusele kui ka õigusabile kulunud ajale esindaja tehtud toimingute põhiselt, vähendades kostja taotletud lepingulise esindaja kulu rohkem kui kaks korda. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu määratud kostja lepingulise esindaja kulu 780 eurot (koos käibemaksuga) tervikuna tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule (keskmise keerukuse ja mahuga tsiviilasi), sh menetlustoimingute hulgale. Tunnitasu suurus 100 eurot (koos käibemaksuga 120 eurot) on kohtupraktikas tavapärane ja seda on mõistlikuks peetud juba aastaid, sh ka nende lepinguliste esindajate puhul, kes ei ole advokatuuri liikmed. Samuti ei ole maakohus ületanud diskretsiooni piire, lugedes kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks tsiviilasjas 6,5 tundi (hõlmab lisaks asja materjalidega tutvumisele ja menetlusdokumentide koostamisele ka kohtuistungiks ettevalmistust ja istungil osalemist). Maakohus on kostja taotletud lepingulise esindaja kulude vähendamisel põhjendatult arvestanud, et kostja hilisemad menetlusdokumendid kordavad osaliselt varasemalt esitatud seisukohti ning kostjat esindas kogenud jurist, kelle kvalifikatsioon võimaldab koostada vajalikud menetlusdokumendid ülemäärase ajakuluta. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei saa võtta aluseks juba aastaid tagasi kehtetuks tunnistatud lepingulise esindaja kulude piirmäärasid. Kehtivas kohtupraktikas on leitud (nt RKTKm 08.05.2017, 3-2-1-29-17, p 13.1), et üldjuhul ei tohiks hüvitatavate esindajakulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Hageja ise on esitatud hagi hinnaks nimetanud 5785,39 eurot (I kd, tl 21). Põhjendatud ei ole ka määruskaebuse seisukoht, et tasu ei saa nõuda menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise eest. Riigikohtu tsiviilkolleegium muutis 27.05.2020 määruses tsiviilasjas nr 2-18-7550 (p 15) oma varasemat seisukohta ning leidis, et menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamise kulud on samuti TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud. Kuna maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja kulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning on esitanud määruses piisavad kaalutlused oma järelduste põhjendamiseks, ei ole ringkonnakohtul alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata.
  21. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd tegemist on eelkõige menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega, siis on põhjendatud TsMS § 178 lg-s 4 sätestatut arvestades jätta määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.