) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. Kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid (
lg 1).
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotimenetluse lõpetamisel vabastatakse haldur ülesannete täitmisest (
4. Pankrotihalduri koostatud aruandest nähtub, et võlgnikule ei kuulunud materiaalset vara. Võlgnik on pankrotimenetluse ajal saanud töötutoetust eesti Töötukassalt, peretoetust Sotsiaalkindlustusametilt. Laekumine pankrotivarasse puudub. Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole. Pandiesemeid pankrotivarasse ei kuulunud. Müümata pankrotivara ei ole. Teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Pankrotimenetluses on pankrotivara puudunud. II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud moodustavad 83 131,37 €. Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha. Maksejõuetuse põhjuseks oli võlgniku ebapiisav sissetulek oma kohustuste täitmiseks. Samuti on võlgnik sattunud oma lähikondsete väljapressimise ohvriks, mistõttu tegelikult laenuks võetud rahalisi vahendeid võlgnik ise enda kasutusse täielikult ei ole saanud. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu
mõttes. Kohus nõustub halduri aruandes tooduga ja lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks. 5.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Tiia Kalaus tuleb vabastada tema kohustustest võlgniku pankrotimenetluses. 6. Võlgnik esitas kohtule 25.02.2021 taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks.
näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh menetluse raugemisel.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega.
lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust tuvastatud ei ole. Võlausaldajad ei ole võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväiteid ega omapoolseid ettepanekuid usaldusisiku määramiseks esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
lg 1 kohaselt peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 3/3 2-16-8960 7.
lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
Kuna võlausaldajad ei ole teinud ettepanekuid usaldusisiku osas, jätab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku täitma ise usaldusisiku kohustusi ning esitama kohtule iga-aastaselt käesoleva määruse kuupäevaks usaldusisiku aruande. Kohus kontrollib, kas võlgnik usaldusisiku kohustusi nõuetekohaselt täidab. Kohus selgitab, et
lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik kui enda usaldusisik peab esitama kohtule iga-aastaselt käesoleva määruse kuupäevaks usaldusisiku aruande. 8. Pankrotihaldur palub kinnitada tasu 772,20 € (sh käibemaks), ning mõista tasu välja OÜ Civilex kasuks.
Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Sama lõike teise lause järgi arvestab kohus halduri tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust (
Kohus määrab haldurile tasu alammääras (
Halduri tasu piirmäärad on sätestatud
1. Kohus leiab, et halduritasu 400,35 eurot (lisandub käibemaks) ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.