1-19-7623/66

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. november 2021 1-19-7623 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kirill Narvet (isikukood 39010023727) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Viru Maakohtu
2. oktoobri
3. a määrus Kaitsja advokaat Valeriy Gimaev, kokkuleppel Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova RESOLUTSIOON Jätta kaitsja määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Viru Maakohtu
5. märtsi 2020 kohtuotsusega tunnistati Kirill Narvet süüdi KarS § 184 lg 1 järgi. Talle mõisteti karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse algusajaks loetakse
6. juuli
7. Karistuse lõpptähtaeg saabub
8. jaanuaril
10. Viru Vangla esitas maakohtule materjalid K. Narveti tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega. Vangla, nagu ka prokuratuur ei toeta K. Narveti ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega.
11. Viru Maakohtu
12. oktoobri
13. a määrusega jäeti K. Narvet tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata, ehkki karistusajast tulenevad formaalsed nõuded on täidetud ning süüdlasel on ka elektroonilise valve kohaldamise nõuetele vastav elukoht.
14. Materiaalsete aluste osas märkis kohus järgmist. 4.1 K. Narvet läbis vangistuses riigikeele B1 taseme õppe 91% ja õpib nüüd B2 tasemel.
15. jaanuarist kuni
16. märtsini
17. a läbis ta sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning selle tagasisidest nähtuvalt oli ta juba enne programmi algust enda jaoks probleeme lahti mõtestanud ja lahendused leidnud. K. Narveti arvates suudab ta himuga toime tulla, ei pea end sõltlaseks ning suudab vajalikul hetkel narkootikumide tarvitamisest loobuda. Ta saab aru, et narkootikumid tekitasid probleeme ning on motiveeritud nende probleemidega tegelema. K. Narvet määrati majandustöödele koristajaks, ent ta keeldus sellest ja sai distsiplinaarkorras karistada. Vangistuses on läbimata sotsiaalprogramm „Õige Hetk“, mille läbimist pidas kohus oluliseks seoses K. Narveti ohtlikkuse taseme ja toimepandud kuriteoga. Esitatud materjalidest nähtuvalt on K. Narvetil kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Ehkki
18. septembri
19. a käskkirja on K. Narvet vaidlustanud, on tegemist kehtiva haldusaktiga. Seetõttu tuleb kohtul sellest ka lähtuda. Kehtivad distsiplinaarkaristused viitavad sellele, et K. Narvetil on probleeme kehtestatud korrale allumisega. Seega ei ole vangistus eesmärki saavutanud. Kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu pani kohtu kahtlema K. Narveti positiivsete muutuste järjepidevuses. 4.2 Süüdimõistetul on elukoht. Tal puuduvad nõuded, vabanemisfondis on 2000 eurot. Lähedased on valmis K. Narvetit materiaalselt toetama. Samas olid lähedased K. Narvetil ka rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemise ajal. Paraku ei olnud see K. Narveti õiguskuulekuse garantiiks. Positiivne on garanteeritud töökoha olemasolu koheselt palgaga 1000 eurot. Kinnipeetav on enda sõnul terve elu ametlikult töötanud ega omanud materiaalseid probleeme, tema sissetulek oli hea, raha jagus ja ta sai seda kuluda vastavalt oma soovile. Samas aga nähtub süüdimõistvast otsusest, et kinnipidamise hetkel K. Narvetil töökohta polnud ning tema varasemad sissetulekud olid MTA andmetel ebapiisavad. Narkootilisi aineid käitles K. Narvet
20. veebruarist kuni
21. juulini 2019, st osaliselt ka ajal, mil ta ametlikult töötas. See viitab, et ka töökoht ei garanteeri isiku seaduskuulekust. Ehkki süüdlase elutingimused vabaduses pigem toetavad tema ennetähtaegset vabastamist, puudus kohtul siiski veendumus, et ametlik töökoht ja lähedased tagaksid selle, et K. Narvet ei jätka vabaduses narkokuritegude toimepanemist. 4.3 Edasiselt analüüsis kohus K. Narveti uute kuritegude ja muude õigusrikkumiste ohtu. Isiku hariduskäiku arvestades tõi kohus välja õpingute korduva poolelijätmise, mis viitab isiku mittejärjepidevusele. See omakorda paneb kriitiliselt suhtuma tema tulevikuplaanidesse, sh seaduskuulekuse lubadusse. K. Narvetit on kriminaalkorras karistatud ühe korra. Samas näitavad tema teod ükskõikset suhtumist ühiskonnas aktsepteeritavatesse reeglitesse. Ta mõistab neid ja saab aru vajalikkusest, ent see ei takistanud tal kuritegusid toime panemast. K. Narveti kuritegude soodusteguriks on narkootiliste ainete tarvitamine. Tal on diagnoositud sõltuvus remissioonis. Ta tarvitas kokaiini harvem kui kord päevas (esmakordselt 2009, viimati enne kinnipidamist), samuti on ta tarvitanud kanepit (2008-2019). Kuriteo pani ta toime sõltuvuse tõttu. Kohus ei välistanud, et K. Narvet satub taas narkootiliste ainete küüsi, sest tema suhted narkootiliste ainetega on pikaajalised, ent end sõltlaseks ta ei pea. 4.4 Ehkki tegemist on esimest vangistust kandva isikuga, asus kohus distsiplinaarkaristusi arvestades seisukohale, et karistus ei ole soovitud mõju avaldanud. Ebajärjekindel on K. Narvet olnud ka tööst keeldumise põhjendamisel. Kohus ei uskunud tema lubadusi edaspidi õiguskuulekalt elada. Kinnipidamisasutuses koristustöödest keeldumine viitab sellele, et K. Narvet ei soovi lõplikult kuritegelikke sidemeid katkestada. Läbimata on ka sotsiaalprogramm „Õige hetk“, mille mõju edasisele õiguskuulekusele pole põhjust alahinnata. 4.5 Kohus ei nõustunud vanglaga selles, et K. Narveti puhul esineb oht võimaliku vägivalla kasutamises majandusliku kasu saamiseks. Iseloomustus arvestab isiku eelnevat elukäiku, mis aga lubatud ei ole, sest arvestada tohib vaid kehtivaid karistusi. 4.6 Kohus pidas positiivseks, et pikaajalisele vangistusele vaatamata on K. Narvetil säilinud sidemed lähisugulastega, kes on valmis teda toetama ja ootavad koju. Lähedaste kinnitusel tekkisid K. Narvetil seaduse rikkumised Narvas elamisega, kus polnud head töökohta ja olid kahtlased sõbrad. Vangistusest vabanemisel läheb ta elama Tallinnasse ega kohtu pahandusi 2 tekitanud sõpradega. Kohus märkis siiski, et iga inimene valib oma käitumismustri ise. Toimepandud kuriteo iseloom ning K. Narveti pikaajaline narkootikumide tarvitamine ei viita sellele, et kinnipeetava käitumise kurjajuureks oli hea töökoha puudumine. Ka Narvas elavate lähedaste olemasolu ei olnud õiguskuulekuse garantiiks. Seetõttu puudus kohtul veendumus, et teise linna kolimine mõjutaks K. Narveti edasist seaduskuulekust.
22. Kokkuvõtlikult nähtub K. Narveti kuriteo toimepanemise asjaoludest ning tema varasemast elukäigust, et endiselt lähtub ohuprognoos uusi kuritegusid toime panna. Seda kinnitavad ka kehtivad distsiplinaarkaristused. Täitmata on ka individuaalne täitmiskava. Negatiivsed asjaolud kaaluvad üle positiivse – isiku edasine õiguskuulekus pole kindel.
23. Määruskaebuses palub kaitsja vaidlustatava lahendi tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada K. Narvet tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega.
24. Maakohus teostas kaalutlusõigust puudulikult ja kohtupraktikaga vastuolus. Kohus leidis küll hulgaliselt positiivseid asjaolusid (riigikeele õppimine, sotsiaalprogrammi läbimine, elu- ja töökoha olemasolu, tugev emotsionaalne suhe lähedastega ja nende toetus), ent vastandas sellele distsiplinaarkaristuse ja poolelioleva sotsiaalprogrammi.
25. K. Narvet on esmakordselt kriminaalkorras karistatud ja viibib esmakordselt vangistuses juba üle 2 aasta ja 3 kuu. Vangistus on talle piisavat mõju avaldanud – ta on kasutanud aega otstarbekalt enesearendamise huvides. Riigikeele eksami sooritamine tõstab konkurentsivõimet tööturul, ta asub elama Tallinnasse ja saab eesti keelt tööl kasutada. Tagasilangus on välistatud. K. Narvet läbis sõltuvuskäitumist muutva sotsiaalprogrammi. Seega räägib tema käitumine karistuse kandmise ajal vabastamise kasuks. Tema kuriteo toimepanemise faktorid on lahenduse leidnud. Seetõttu on uue kuriteo toimepanemise oht miinimumilähedane. Seda enam, et ta vahetab keskkonda ning hakkab suhtlema lähisugulastega, kes teda igas olukorras aitavad.
26. Kriminaalhooldaja on teinud ettepaneku kohustada K. Narvetit osalema vabaduses sotsiaalprogrammis, maandamaks suhete ja elustiili ning mõtlemise ja käitumisega seotud riske. Seega K. Narvetil on võimalus läbida pooleli olev programm ka vabaduses. Esmakordselt kriminaalkorras karistatud esimest vangistust kandvale isikule on kohane võimaldada käitumiskontrolli ajal vajalik sotsiaalprogramm läbida vabaduses.
27. Distsiplinaarkaristused K. Narvetil tõepoolest on, ent ta vaidlustas need halduskohtus ning ei ole välistatud nende tühistamine. Samas ei ole tegemist subkultuursete hoiakute tõttu tööst keeldumisega. Ta selgitas usutavalt tööst keeldumise põhjuseid ning esitas ka tõendid (vaided). Muid positiivseid asjaolusid arvestades ei takista distsiplinaarkaristused K. Narveti tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
28. Kuriteo asjaolud toetavad ennetähtaegset vabastamist, sest K. Narvetit on karistatud esimest korda. Talle mõisteti miinimummäära lähedane karistus. Ta ei sooritanud kuritegu edasimüügi, vaid enda tarvitamise eesmärgil. Kuna vanglas on ta sõltuvusprobleemidega tegelenud, puudub enda vajaduste rahuldamiseks edasiselt vajadus narkootikume käidelda. Seega uue kuriteo oht puudub. Ärakantud karistus on piisavalt mõju avaldanud, et mitte uusi kuritegusid toime panna.
29. Põhjendamatu kriitikaga on kohus suhtunud K. Narveti tulevikuplaanidesse õpingute katkemist arvestades, millest on möödas 9-11 aastat. K. Narvet on 31-aastane ning suutnud vanglas tõestada, et suhtub nüüd õppimisse tõsiselt – ta sooritas riigikeele eksami ja jätkab õpinguid järgmisel tasemel. 3
30. K. Narveti taasühiskonnastamist tuleb teostada järk-järgult: esmalt suunata ta käitumiskontrollile elektroonilise valvega, panna kohustusi, mis vähendaks erinevaid riske ning katseaeg kuni karistuse lõpuni. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31. Kaalutlusõigusele on olemuslikult omane menetleja kaalutlusruum, mis vaid erandjuhtudel võib redutseeruda ühe õiguspärase lahenduseni. Reeglina on aga õiguspäraseid lahendusi mitu. Märgitust järeldub, et sageli võib sarnasetel asjaoludel olla õiguspärane nii süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegne vabastamine kui ka vabastamata jätmine. Materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel või vabastamata jätmisel saab kohtule tavaliselt ette heita üksnes siis, kui kohus on teinud kaalutlusvea. Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (TrtRKo
32. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898).
33. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus K. Narveti ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist elektroonilise valvega kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Apellatsioonikohtu hinnangul ei ole maakohus lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et K. Narveti karistuse eesmärgid on täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus K. Narveti vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu.
34. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Seetõttu edulootust määruskaebusel ringkonnakohtus ei oleks.
35. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4