Obsah (5)

§ 72§ 51§ 1§ 341§ 34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 2. november 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-21-11323 Tsiviilasi Vit

) § 46 lg 1 p 1 ja 2, KrtS § 60 lg 1 ja 2 ning mittetulundusühingute seaduse § 47 lg 1 ja 2 järgi sulgeda.

1. Avaldaja esitas
2. juunil 2021 määruskaebuse, milles palub tühistada kohtunikuabi kandemääruse ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada. Kinnistusosakond on lähtunud korteriühistu likvideerimise sätetest, jättes samas põhjendamata, kuidas nimetatud õigusnormid esitatud avaldusele kohalduvad ja miks on nende alusel põhjendatud avaldus rahuldamata jätta. Avaldaja ei soovi kogu korteriühistu likvideerimist, vaid korteri nr 2 registriosa sulgemist, kuna tegemist on ebaseadusliku olukorraga, kus kinnistusraamatusse on kantud kinnisasi, mida ei ole olemas. X kinnisasjal asub garaažikompleks. Pärast ehitusloa tühistamist on Tallinna Linnaplaneerimise Amet
3. septembri
4. a kirjaga taotlusele X projekteerimistingimuste väljastamiseks garaažikompleksile elukorruste pealeehitamiseks vastanud, et olemasolevale garaažikompleksile elukorruste pealeehitamine on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga ning seega pole võimalik projekteerimistingimusi koostada (EhS § 32 p 2). Seega pole võimalik korterit nr 2 ka ehitada.

§ 72

lg 1 p 4 kohaselt suletakse kinnistusregistriosa kohapeal kinnistu mittetõendamisel. Vastavalt

§ 51

p-le 3 on kinnisasjaks kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud korteriomand.

§ 72

on imperatiivne säte ja ei jäta kinnistusregistriosa sulgemise osas, juhul kui kinnistut ei ole olemas, kaalumisvõimalust. 2

1. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja andis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel edasi lahendamiseks pädevale maakohtu kohtunikule. MAAKOHTU LAHEND
2. Tartu Maakohtu kohtunik jättis
3. augusti
4. a määrusega avaldaja määruskaebuse läbi vaatamata. E-äriregistrist nähtuvalt on seoses
5. jaanuaril 2018 jõustunud KrtS sätetega
6. jaanuaril 2018 ametiülesande korras avatud korteriühistute registris X korteriühistu (registrikood 80530479) registrikaart. Korteriühistu liikmeteks on kahe korteriomandi omanikud. Korteri nr 1 omanik on likvideerimisel olev Hooneühistu Kuramaa, kelle esindajateks on likvideerijad Eduard Tomson, Valentin Derbin ja Viktor Lokk (ühine esindusõigus), ning korteri nr 2 omanik on ALG Liisingu Aktsiaselts, kelle esindajaks on juhatuse liige Andrei Tšernõšev. Avaldaja on hooneühistu liige. Kinnistusraamatu pidamisel kannete tegemist reguleeritakse lisaks

-ile kohtumenetlusena ka TsMS-is.

§ 1lg 2 ja Ts

MS § 592 lg 1 alusel on justiitsminister andnud kinnistusosakonna tegevuse korraldamiseks määrusena välja "Kohtu kinnistusosakonna kodukorra" (kodukord), milles reguleeritakse eraldi ka korteriomandite registriosade sulgemist. Kodukorra § 1941 lg 1 näeb ette, et korteriomandite registriosade ja korteriühistu registrikaardi sulgemisele kohaldatakse KrtS §-s 60 sätestatut. Seega on kohtunikuabi 16. juuni 2021 kandemääruses põhjendatult viidanud nimetatud sättele. KrtS §-s 60 sätestatu kohaselt saab korteriomandi registriosa sulgemise avalduse registriosakonnale pärast eriomandi lõpetamise kokkuleppe sõlmimist esitada üksnes korteriühistu. Avalduse võib esitada ka ainult üks korteriomanik (antud juhul kas hooneühistu või aktsiaselts eeskätt oma seaduslike esindajate kaudu), kuid kande tegemiseks on vajalik puudutatud isikute, st kõigi korteriomanike, nõusolek (

§ 341lg 1).

Kuivõrd käesolevalt on kinnistuks korteriomand (

§ 51

p 3), ei kohaldu registriosa sulgemisel

§ 72

lg 1 p 4 ega kodukorra § 192 lg 1 p 3 sätted, vaid korteriomandi registriosa sulgemise erisätted. Õiguskirjanduses on registriosa sulgemist

§ 72

lg 1 p 4 alusel peetud põhjendatuks juhul, kui näiteks maatükk (kaldakinnisasi) on maalihke tõttu merre varisenud. Eeltoodust tuleneb, et praegusel juhul ei ole kandeavaldus esitatud seadusega selleks õigustatud isiku poolt, mistõttu on ka määruskaebus TsMS § 637 lg 2 mõttes võetud menetlusse ebaõigesti. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja esitas
2. septembril 2021 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse täies ulatuses tühistada ja teha uus määrus, millega avaldaja
3. juuni 2021 määruskaebus rahuldada. Avaldaja ei nõustu, et kande, mille tegemist avaldaja taotleb, tegemiseks saab avalduse esitada KrtS § 60 alusel vaid korteriühistu või korteriomanik. Tulenevalt kodukorra § 193 lg-st 1 oleks kinnistusosakond pärast avaldajalt kandeavalduse saamist saanud ja pidanud ametiülesande korras igal juhul alustama menetlust X registriosa sulgemiseks. Avaldaja on tõendanud, et korteriomandit ei eksisteeri ja ei saa kohaliku omavalitsuse poolt antud haldusakte arvestades ka kunagi eksisteerima. 3 Maakohus on ebaõigesti kohaldanud KrtS §
4. Säte rakendub olukorrale, kus korteriomandite registriosad suletakse seoses korterühistu likvideerimisega. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole ja sulgeda tuleb ühe korteriomandi registriosa. Maakohtu arvates ei ole võimalik korteriomandi kui

§ 51

p 3 kohase kinnistu registriosa sulgemine

§ 72

lg 1 p 4 ega kodukorra § 192 lg 1 p 3 alusel ja nimetatud sätted käivad vaid kinnistute kui maatükkide kohta. See aga ei saa olla kinnistute registriosade sulgemist reguleerivate sätete mõte. Ei esine palju juhtumeid, kus maatükk variseb merre või kaob muul viisil üldse, küll aga esineb olukordi, kus korteriomandit, mille kohta on avatud kinnistusraamatu registriosa, ei ole olemas (nt uusarenduste puhul). Eestis valitseb ka tugeva kinnistusraamatu põhimõte, st lähtutakse sellest, et kinnistusraamatusse kantud andmed on õiged. Praegune olukord eirab seda põhimõtet oluliselt.

1. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu
3. augusti
4. a määruse resolutsiooni tühistamiseks puudub alus, kuid kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 21 tuleb muuta määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
5. Ringkonnakohtu hinnangul võis maakohtu kohtunik jätta avaldaja määruskaebuse läbi vaatamata, kuid seda mitte põhjusel, et määruskaebus on võetud TsMS § 637 lg 2 mõttes ebaõigesti menetlusse. Kinnistamisavalduse esitas kinnistusosakonnale avaldaja, kohtunikuabi jättis selle avalduse
6. jaanuari
7. a kandemäärusega rahuldamata. TsMS § 599 esimesest lausest tulenevalt võib avaldaja esitada määruskaebuse kandemääruse peale, millega tema kandeavaldust ei rahuldata. Seega oli avaldajal õigus kohtunikabi
8. jaanuari
9. a kandemääruse peale määruskaebus esitada. See, kas avaldaja oli kandeavalduse esitamiseks õigustatud isik, on kaebuse sisulise lahendamise küsimus.
10. Samas on ringkonnakohtu arvates õige maakohtu seisukoht, et kandeavaldus ei olnud praegusel juhul esitatud seadusega selleks õigustatud isiku poolt. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

§ 34

lg 1 kohaselt on kinnistamisavalduse esitamise õigus isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. KrtS § 60 lg-st 1 tuleneb, et korteriomandi registriosa sulgemise avalduse registriosakonnale saab pärast eriomandi lõpetamise kokkuleppe sõlmimist esitada üksnes korteriühistu. 10.1. Avaldaja ei ole X korteriühistu ning avaldaja ei väida, et tal oleks korteriühistu esindamise õigus. Samuti ei väida avaldaja, et ta oleks aadressil X asuva kinnisasjaga seotud korteriomandi omanik. Avaldaja on asja materjalide põhjal X korteriomandi omaniku Hooneühistu Kuramaa liige. Hooneühistu Kuramaa esindajateks on selle likvideerijad Eduard Tomson, Valentin Derbin ja Viktor Lokk. Seega ei ole avaldaja KrtS § 60 ega

§ 34

lg 1 tähenduses isikuks, kes saaks registriosakonnale korteriomandi registriosa sulgemise avalduse esitada. 4 10.

1. Kohtunikuabi määruse muutmiseks ei annaks alust ka avaldaja väide, et kinnistusosakond oleks pidanud ametiülesannete korras igal juhul alustama menetlust X registriosa sulgemiseks. Ringkonnakohus märgib, et kohtud ei saa asuda käesolevas asjas hindama, kas kinnistusosakond oleks pidanud asuma tegutsema ametiülesande korras või mitte. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda esitada määruskaebust olukorras, kui kinnistusosakond ei alusta ametiülesande korras menetlust registriosa sulgemiseks.
2. Eelmärgitut arvestades on avaldaja määruskaebus õiguslikult perspektiivitu, st kaebust ei saaks rahuldada ka selles toodud väidete õigsust eeldades. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta kaebus läbi vaatamata TsMS § 637 lg 1 p 6 ja § 659 alusel (nende sätete koosmõjus). Taoline lahendus on põhjendatav eelkõige menetlusökonoomiaga tsiviilasjade lahendamisel (TsMS § 2). Ringkonnakohus peab silmas nii üldist menetlusökonoomiat kui avaldaja menetluskulude kokkuhoidu.
3. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Teiste menetlusosaliste puudumise tõttu puudub vajadus kulusid rahaliselt kindlaks määrata.
4. TsMS § 696 lg 1 järgi saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest 5