Obsah (6)

§ 162§ 657§ 651§ 630§ 174§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 8. oktoober 2021, Tartu Tsiviilasja number

§ 162

lg-le 1, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus ei pidanud täies mahus põhjendatuks hageja esindaja

1. oktoobri 2020 (dokumentide ja menetlusseisuga tutvumine, kliendiga suhtlemine ning selgituste edastamine) ja
2. oktoobri 2020 (kohtumine kliendiga ning kirja edastamine kostjale) menetlustoimingute ajakulu kokku 129 min ja 56 min. Seejuures arvestas maakohus tsiviilasja materjalide mahtu hetkel, mil esindaja esindusülesande vastu võttis, aga ka asjaolu, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka hagiasjaga. Põhjendatud ajakuluks saab pidada esindaja ajakulu tsiviilasja materjalidega tutvumisel, kliendiga suhtlemisel ja kostjale kirja saatmisel kokku 90 min. Lisaks ei pidanud maakohus põhjendatud ajakuluks 20 min, mis on tekkinud
3. novembril 2020 kliendiga nõude täpsustamisel ning selgitamisel, samuti ajakulu 15 min, mis on tekkinud
4. novembril 2020 menetlusosalistega suhtlemisel. Tulenevalt asjaolust, et nõue puudutab üksnes kahe aasta eest saamata jäänud renditasu ning esindaja on suhelnud kliendiga nii
5. oktoobril kui ka
6. oktoobril 2020, ei ole
7. novembril ja
8. novembril 2020 tekkinud ajakulu kohtu hinnangul põhjendatud. Maakohus märkis, et kliendiga suhtlemisele kulunud aeg ei kuulu üldjuhul eraldi positsioonina (ajana) tasustamisele, vaid kliendiga suhtlemise väljund kohtumenetluses on menetlusdokument, mis kohtule esitatakse. Maakohus arvestas, et kuigi esindaja on koostanud kompromissi projekti ning on pidanud kostjaga läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks, ei ole kokkulepet kompromisskokkuleppe sõlmimiseks siiski saavutatud. Ka kompromissläbirääkimistega kaasnenud ajakulu hindamisel tuleb lähtuda asjaolust, et nõue põhineb üksnes kahe aasta saamata jäänud renditasus ning lisanduvates viivistes. Koostatud kompromissi projekt on lakooniline ja õiguslikult lihtne. Maakohus pidas põhjendatud ajakuluks kostjaga suhtlemisel ja kompromissi projekti koostamisel kokku 45 min. 3 Arvestades hagiavalduse täienduses toodud asjaolusid ja taotlust tagaseljaotsuse tegemiseks, pidas kohus põhjendatud ajakuluks menetlusdokumendi koostamisel 90 min. Põhjendatuks saab pidada
9. veebruari 2021 ajakulu kohtu kirjaga tutvumisel 3 min. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud esindaja ajakulu 20 min, mis on tekkinud
10. märtsil 2021 kliendiga vestlusel ning menetlusliku olukorra analüüsimisel. Maakohus leidis, et viimati märgitud ajakulu on hõlmatud hagiavalduse täienduse koostamise ajakuluga ning mingit uut menetluslikku olukorda peale seda tekkinud ei ole. Eeltoodu alusel määras kohus kindlaks riigi õigusabi eest tasu summas 247,20 eurot (sh käibemaks). MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
11. Hageja esindaja riigi õigusabi korras advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu
12. märtsi 2021 otsuse menetluskulude jaotuse osas, millega jäeti advokaadi tasu taotlus 387,60 euro ulatuses rahuldamata ning osas, millega jäeti sama summa kostjalt riigituludesse välja mõistmata. Apellant palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega määrata advokaadile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks kokku 634,80 eurot (sh käibemaks) ja mõista nimetatud summa välja kostjalt riigituludesse. Apellandi hinnangul on maakohus hinnanud menetluse mahtu ebaõigesti ning seetõttu eksinud advokaadi ajakulu vähendamisel. Maakohtu lahend on üllatav. Justiitsministri määruse „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 3 kohaselt võib kohus tasu vähendada või jätta tasu määramata, kui advokaat ei ole oma kohustusi õigusabi osutamisel täitnud nõuetekohase hoolsusega. Maakohus ei ole aga tasu vähendanud põhjusel, et advokaat oleks hagejale osutanud ebakvaliteetset õigusteenust, vaid leidnud, et advokaat pidanuks kulutama vähem aega oma kliendi esindamisele. Maakohtu otsus jätta kliendiga suhtlemisele ja materjalidega tutvumisele kulunud tegevused tasustamata riivab põhjendamatult advokaadi õigusi, eriti arvestades, et käesolevas vaidluses ei ole menetluskulusid tasuma kohustatud kostja menetluskuludele isegi vastuväiteid esitanud. Apellandi hinnangul viib selline kohtupraktika paratamatult ka riigi õigusabi kvaliteeti alla, sest saadab riigi õigusabi osutavatele advokaatidele signaali, et riigi õigusabi saavatele klientidele ei ole vaja liiga palju aega kulutada. Advokaat ei saa eirata kliendi kõnesid ega kirju. Samuti on kohus apellandi hinnangul ebaõigesti rahuldanud kostjaga suhtlemise ning kompromisslepingu projekti koostamise ajakulu üksnes 45 minuti ulatuses. Apellant ei saa põhjendatuks pidada kohtu seisukohta, et menetlusdokumendi koostamise (st hagiavalduse täiendamise) mõistlik ajakulu on 90 minutit.
13. Kostja (vastustaja) ei esitanud apellatsioonkaebuse osas seisukohta.
14. Hageja esitas ringkonnakohtule seisukoha riigi õigusabi tasu suuruse osas. Hageja märkis, et ta vajas põhjalikumat selgitust ja juhendamist dokumentide vormistamisel. Esindaja oli vajadusel kättesaadav nii telefoni ja e-kirjavahetuse teel kui ka oma töökohas. Esindaja pidas kostjaga kompromissläbirääkimisi, kuid kuna kostja ei olnud koostööaldis, pidi advokaat temaga kontakteerumiseks palju aega kulutama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistab maakohtu tagaseljaotsuse osaliselt riigi õigusabi tasu suuruse ning kostjalt riigituludesse väljamõistetava 4 menetluskulu suuruse osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue otsuse ilma asja esimese astme kohtule tagasi saatmata (

§ 657lg 1 p 2).

Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Apellatsioonkaebuse maakohtu tagaseljaotsuse peale esitas hagejale riigi õigusabi korras määratud advokaat (

§ 630lg 3, § 420 lg 1 ja RÕS § 23 lg 4).

Apellant vaidlustab maakohtu tagaseljaotsust osas, millega vähendati advokaadi riigi õigusabi tasu suurust ning mõisteti kostjalt riigituludesse välja taotletust väiksem menetluskulu.

1. Käesolevas asjas esindas hagejat maakohtu menetluses riigi õigusabi korras advokaat, kes esitas maakohtule tasu taotluse riigi õigusabi osutamise eest 9 h 44 min ulatuses summas 634,80 eurot (sh käibemaks). Maakohus rahuldas taotluse osaliselt summas 247,20 eurot (sh käibemaks). Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et riigi õigusabi vähendamise aluseks saab olla üksnes justiitsministri
2. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (edaspidi „justiitsministri määrus“) § 3, mille kohaselt võib kohus tasu vähendada või jätta tasu määramata, kui advokaat ei ole oma kohustusi õigusabi osutamisel täitnud nõuetekohase hoolsusega. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 7 kohaselt kontrollib kohus advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud, riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Samuti ei oma ringkonnakohtu hinnangul tasu suuruse määramisel tähtsust asjaolu, et teine pool ei ole tasu suurusele vastu vaielnud. RÕS § 23 lg 1 kohaselt määrab kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuses või kohtumääruses või jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides.

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Seega ei ole kohus advokaadile tema poolt osutatud riigi õigusabi eest tasu määramisel seotud poolte seisukohtadega.

1. Ringkonnakohus selgitab, et õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, § 175, lk 847). Seega saab ringkonnakohus maakohtu otsustusse sekkuda üksnes siis, kui on ületatud diskretsioonipiire või tehtud kaalutlusvigu (Riigikohtu
2. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu
3. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11514, p 11). Eeltoodu kohaldub ka riigi õigusabi tasu määramisel, arvestades täiendavalt justiitsministri määrusega kehtestatud tasu suuruse piiranguid. Seega ei pea ringkonnakohus vajalikuks hinnata, kas maakohus on põhjendatult vähendanud konkreetsete menetlustoimingute ajakulu, vaid kontrollib kas advokaadi taotluse alusel maakohtu määratud ajakulu ja riigi õigusabi tasu suurus vastab tervikuna tsiviilasja olemusele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu poolt kindlaksmääratud advokaadi ajakulu kooskõlas hagejale osutatud õigusabi mahu ja asja keerukusega. Maakohus pidas advokaadi põhjendatud ajakuluks kokku 3 h 48 min. Käesolevas tsiviilasjas määrati hagejale riigi õigusabi korras esindaja pärast seda, kui hageja oli juba kohtusse hagi esitanud ning kostjate ringi täpsustanud. Hagejale määratud esindaja menetlustoimingud piirdusid tsiviilasjas täpsustatud 5 hagiavalduse ning kompromisslepingu projekti koostamisega ja kompromissläbirääkimiste pidamisega. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu ei ole vastavuses tsiviilasja ja esitatud menetlusdokumentide mahuga. Taotlusest ja hageja selgitusest ringkonnakohtule nähtub, et hagejale kvaliteetse õigusabi osutamiseks oli vajalik ajakulu hagejaga suhtlemisele ning kompromissi läbirääkimistele. Advokaadil tuli ka oluliselt täpsustada hageja nõuet, mistõttu on maakohus põhjendamatult vähendanud täpsustatud hagi koostamisele kulunud aega 90 minutile. Samas ei nõustu ringkonnakohus apellandiga, et põhjendatuks tuleb pidada tasu 529 euro ulatuses (s.o ajakulu 9 h 44 min). Justiitsministri määruse § 10 lg 3 kohaselt ei või hagimenetluses tasu riigi õigusabi eest olla rohkem kui 540 eurot ühes kohtuastmes. Seega on hageja esindaja taotlenud käesolevas asjas riigi õigusabi tasu määramist peaaegu maksimaalses ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et arvestades menetluse pikkust ja asja keskmisest väiksemat mahukust ning keerukust, ei ole tasu taotletud ulatuses põhjendatud. Ringkonnakohus möönab, et advokaadi ajakulu kliendiga suhtlemisel võis olla keskmisest mahukam, mida kinnitab ka hageja enda seisukoht. Samas tuleb menetlusosalisel riigi õigusabi kasutamisel kui ka advokaadil selle teenuse osutamisel arvestada justiitsministri määruses ette nähtud piirmääradega. Käesolevas asjas ei oleks mõistlikult võimalik ka tasu piirmäära suurendamine asja keerukuse või mahukuse tõttu (justiitsministri määruse § 2). Riigi õigusabi osutaja ei saa mõistlikult eeldada, et kohus määrab tasu suuruse alati kindlaks maksimaalses lubatavas ulatuses, sõltumata tsiviilasja mahust. Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas asjas tehtud toiminguid, asja keerukust ja mahukust arvesse võttes advokaadi põhjendatud tasu riigi õigusabi osutamise eest 378 eurot (s.o 70% piirmäärast). Tasu koos käibemaksuga on 453,60 eurot. Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 järgi välja Eesti Advokatuur. Maakohtu tagaseljaotsus tuleb tühistada advokaadile määratud riigi õigusabi tasu suuruse ja selle summa kostjalt riigituludesse väljamõistmise osas. Kostjalt tuleb riigituludesse välja mõista 453,60 eurot (sh käibemaks).
4. Ringkonnakohus leiab, et seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda (

§ 171lg 1 ja § 163 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 6 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks