Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 26.03.2021 esitatud hagiavalduse kohaselt muutis Harju Maakohus 07.01.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-8989 23.03.2016 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-15-118351 resolutsiooni punktides 2 ja 3 väljamõistetud elatise suurust selliselt, et O Pilt (hageja) mõisteti välja igakuine elatis nii A Pale (kostja I), kui ka U Pale (kostja II) suuruses, mis vastab 40%-le Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (kuni 31.12.2019 216 eurot kuus, alates 01.01.2020 233,60 eurot kuus). 09.11.2020 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-20-10139 muutus kuni laste kooliminekuni Harju Maakohtu 05.09.2018 määrusega määratud suhtluskord. Antud juhul elatisnõude muutunud asjaoluks on see, et lapsed veedavad põhimõtteliselt võrdväärselt aega mõlema vanema juures ja hageja kulud lastele on suurenenud. Hagiavalduse kohaselt olid lapsed detsembri kuus 2020 hageja juures 16 päeva 31-st päevast. Jaanuaris olid lapsed hageja juures 7,29,30 ja 31 kuupäevadel. Veebruari kuus olid lapsed samuti hageja juures 16 päeva 28-st päevast. Kolme kuu keskmised kulud laste peale moodustasid 236,50 eurot, eelnimetatud summa ei sisalda laste toitumist, elektri, vee, pesemistarvete jne iseenesest mõistetavaid kulutusi. Antud juhul hageja kannab suuri kulutusi laste peale vabatahtlikult, lisaks kostjad saavad iga lapse peale veel igakuiselt riigitoetust suuruses 60 eurot ning hageja on seisukohal, et osa laste vajadustest võivad olla sellega kaetud. Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada elatist kostja I osas 50 euroni kuus ning kostja II osas samuti 50 euroni kuus. Kostjate vastus Kostjad palusid jätta hagiavaldus rahuldamata. Vastavalt Harju Maakohtu 05.09.2018 määrusele tsiviilasjas nr 2-18-5273 kohtub hageja kostjatega iga kalendri järgi paaritul nädalal reedest (17.00) pühapäevani (19.00) ja paaris nädalal teisipäeval (17.00-20.00) ja neljapäeval (17.00-20.00). 2 Lapsed veedavad paarisaastatel 24-26.detsembri isaga ja paaritutel aastatel emaga ning paarisaastal 31.detsembri ja järgneva 01.jaanuari emaga ja paaritul aastal isaga. Vastavalt Harju Maakohtu poolt 09.11.2020 kinnitatud kompromissile tsiviilasjas nr 2-20-10139 kohtub lapse isa oma lastega igal paaritul nädalal reedest (16.00) pühapäevani (19.00). Lapse isa kohtub oma lastega igal paarisnädalal teisipäeval ja neljapäeval. Isa võtab lapsed peale tundide lõppu koolist või kell 16.00 ema kodust ja viib lapsed ema koju tagasi kell 20.00. Sisuliselt kehtib poolte vahel sama graafik nagu oli varem. Kompromissiga lisasid pooled juurde vaid koolivaheajad. Lapsed veedavad vanematega koolivaheajad vaheldumisi. Samuti märgivad kostjad, et kohus võttis tsiviilasjas nr 2-19-8989 arvesse, et lapsed veedavad isa juures aja suhtluskorra graafiku alusel ja vähendas elatist 5% võrra. Samuti on kohus võtnud arvesse lastetoetuse saamist ja vähendanud täiendavalt elatist 5 % võrra. Samuti selgitasid kostjad, et nende igakuised kulud ei ole vähenenud alates eelmise kohtuotsuse tegemise ajast. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostjate vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
lg 1 ning
alusel.
lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, 3 on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).
sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-19-8989 07.01.2020 kohtulahendi tegemisel.
märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Samuti tuleb arvestada PKS §102 sätestatuga. Vastavalt Harju Maakohtu 05.09.2018 määrusele tsiviilasjas nr 2-18-5273 kohtub hageja kostjatega iga kalendri järgi paaritul nädalal reedest (17.00) pühapäevani (19.00) ja paaris nädalal teisipäeval (17.00-20.00) ja neljapäeval (17.00-20.00). Lapsed veedavad paarisaastatel 24-26.detsembri isaga ja paaritutel aastatel emaga ning paarisaastal 31.detsembri ja järgneva 01.jaanuari emaga ja paaritul aastal isaga. Vastavalt Harju Maakohtu poolt 09.11.2020 kinnitatud kompromissile tsiviilasjas nr 2-20-10139 (tlk 1011) kohtub lapse isa oma lastega igal paaritul nädalal reedest (16.00) pühapäevani (19.00). Lapse isa kohtub oma lastega igal paarisnädalal teisipäeval ja neljapäeval. Isa võtab lapsed peale tundide lõppu koolist või kell 16.00 ema kodust ja viib lapsed ema koju tagasi kell 20.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt
Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 13.
lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 14. Kostjad on välja toonud oma menetluskulud summas 1764 eurot, s.o esindaja tasu 12 tunni 15 minuti ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud järgnevaid teenuseid: kohtumine kliendiga/konsultatisoon 1h; kompromissi arutamine kliendi ja vastaspoOa 30 min; tsiviilasja 2-19-8989 ja 2-21-4852 materjalidega tutvumine 1 h 30 min; vastuse koostamine 3 h 30 min; hageja 30.04.21 seisukoha ja kohtu 04.05.21 kirjaga tutvumine 30 min; 26.05 ettepanekuga tutvumine ja kliendiga arutlemine 15 min; 28.05 vastuse ja lisadega tutvumine ja kliendiga arutlemine 30 min; 8.06 vastuse koostamine ja esitamine 2h 30 min; lõppseisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 2h. Kohtu hinnangul on eelnimetatud teenused põhjendatud ning neile kulunud aeg mõistlik. Vastuse koostamiseks ning õigusliku positsiooni kujundamiseks tuleb tutvuda asjaoludega ning vastaspoole dokumentidega. Samuti ei saa vastuste ja seisukohtade koostamist menetluses pidada ebavajalikuks. Kohus arvestab ka menetluses esitatud dokumentide sisu ja mahuga. Seega on kostja esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 12 tundi ja 15 minutit. Kostjate esindaja tunnihind oli 120 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. Kohus asub seisukohale, et nimetatud tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud ning ei ületa keskmist õigusabiteenuse tasu. Seega on põhjendatud esindaja tasu kokku 1764 eurot. Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele ning hagejalt tuleb välja mõista kostjate kasuks solidaarselt menetluskulud summas 1764 eurot. 15.
lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb 6 hagejal tasuda kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1764 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.