← Eesti

3-21-953/11

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 25.10.2021, Tallinnas Haldusasja number 3-21-953 Haldusasi Xi kaebus Eesti Töötukassa 15

) § 1 lg-st 1 tuleneb, et töövõime hindamise süsteem on suunatud nende isikute abistamisele, kelle tervisekahjustus on pikaajaliselt püsiv. Abistatavad on need isikud, kes ei ole tervisekahjustuse teatud ulatuse tõttu võimelised tööd tegema, iseseisvalt tööd leidma ega omale sissetulekut tagama. Seadusandja on soovinud pakkuda isikutele seega abi ja toetust tööturul osalemiseks, arvestades individuaalselt iga isiku vajadusi ja barjääre, kusjuures töövõime hindamine toetab sobivate tööturuteenuste pakkumist ja terviseseisundile vastava töö leidmist. 27.

§ 5

lg 1 kohaselt töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja tööalast võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (

§ 5

lg 2).

§ 5

lg 3 p-i 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole käesoleva paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid (terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust) arvesse võttes takistatud. Sama §-i lg 3 p-de 2 ja 3 kohaselt tuvastatakse isikul osaline töövõime, kui tema töötamine on osaliselt takistatud, või puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline töötama. 27.1. Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele alust pelgalt asjaolu, et isikul on pikaajaline tervisekahjustus. Kui nimetatud tervisekahjustus isiku igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud. Kui tervisekahjustus takistab töötamist vaid osaliselt, ei ole alust tuvastada töövõime puudumist. Puuduva töövõime tuvastamine on põhjendatud vaid juhul, 6

(13)3-21-953 kui terviseseisundist tulenevad tegutsemise piirangud, prognoos ja eeldatav kestus võimaldavad järeldada, et isik ei ole võimeline töötama. Seega tuleb töövõime hindamisel hinnata, kas ja kuivõrd isikul olev tervisekahjustus talle igapäevaelus piiranguid seab. 27.2.

§-dest 6 ja 7 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 §-dest 3 ja 5–7 tulenevalt toimub töövõime hindamine selliselt, et esiteks annab isik taotluses omapoolse hinnangu teatud kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise kohta. Taotlejal on seega võimalik taotluses loetleda üles kõik tema töövõimet välistavad seisundid, märkida üksikasjalikult üles kõik tema tegutsemispiirangud. Seejärel koostatakse isiku töövõime hindamiseks ekspertarvamus, mis lähtub isiku enda hinnangust, isiku kohta tervise infosüsteemis olevatest andmetest ning vajaduse korral täiendavalt, kas ekspertidelt saadud või isiku vastuvõtu käigus saadud andmetest. Ekspertarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhtlus), kusjuures võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0 kuni 4, kus 0 väljendab seda, et piiranguid ei tuvastatud; 1 seda, et piirang ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 seda, et piirang takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25– 50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 seda, et piirang segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav ning 4 seda, et piirang on täielik ehk vastavat tegevust pole võimalik sooritada. Viimaks summeeritakse võtmetegevuste raskusastmed, välja arvatud raskusastmed 0 ja 1. Määruse nr 39 § 8 lg 5 järgi hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Kaebaja puhul oli töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 0. 28. Määruse nr 39 § 8 lg 6 järgi tuvastab Töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel. Seega tuleb vastustaja otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks kohtul kontrollida, kas vaidlusaluste otsuse ja vaideotsuse aluseks olevad TTO ja vastustaja enda ekspertarstide arvamused on tehtud kõiki kaebajaga seotud olulisi asjaolusid arvesse võttes. 29. Esmalt selgitan, et taotleja poolt vormikohases taotluses märgitud andmed peavad üldjuhul võimaldama vastustajal vajaliku otsuse tegemist ning tuleb eeldada, et vastustajale esitatakse taotluse lahendamiseks piisavad usaldusväärsed ja tegelikkusele vastavad andmed. Tervise infosüsteemis kajastatud andmetele lisaks on vajalik täiendavaid andmeid koguda (sh suunata taotleja arsti vastuvõtule) üksnes juhul, kui tervise infosüsteemist nähtuvad andmed on vastuolulised või nende andmete alusel ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata (

§ 7lg 3 ja määruse nr 39 § 5 lg 1).

Vastustaja ei pea eeldama, et kaebaja terviseandmed on puudulikud ning seetõttu ei ole vastustajal kohustust pöörduda täiendavalt isiku raviarsti poole tema tervist puudutava informatsiooni täpsustamiseks.

§ 6

lg-st 4 tuleneb samuti, et isik peab olema kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Seega tuleneb seaduse mõttest üheselt, et töövõime hindamisel tuleb lähtuda eeskätt isikut ravinud arsti poolt tuvastatud asjaoludest ning neist asjaoludest saab lähtuda eelkõige juhul, kui isik on töövõime hindamise taotluse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul käinud asjakohase arsti vastuvõtul. Seda on kaebaja ka teinud ning TIS-i aktuaalsetest sissekannetest oli TTO ekspertarstil ekspertarvamuse koostamisel võimalik lähtuda. 7

(13)3-21-953
  1. Lisaks selgitan ka seda, et kohtu pädevus töövõime hindamise käigus koostatava ekspertarvamuse sisulisel hindamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida, kas ekspertarvamus vastab määruse nr 39 §-s 7 toodud nõuetele ning kas ekspert on hinnanud kõiki kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes esinevaid piiranguid, mida isik on oma taotluses kirjeldanud. Kohus ei saa sisuliselt kontrollida ekspertarvamuses esitatud meditsiiniliste hinnangute õigsust. See tähendab, et kui pädeva isiku poolt koostatud ekspertarvamuses on meditsiinialastele erialateadmistele tuginevalt asutud seisukohale, et isikul esinevad kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes teatud intensiivsusega piirangud, siis saab kohus sellise hinnangu ebapädevaks tunnistada vaid juhul, kui toimikus olevatest andmetest nähtub, et eksperdiarvamuse koostaja ei ole arvesse võtnud kõiki olulisi asjaolusid, ent arvesse võtmata jäetud asjaolude arvesse võtmise korral oleks võinud eksperdi lõppjäreldus osutuda teistsuguseks.
  2. Kaebaja märkis oma 10.01.2021 töövõime hindamise taotluses, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, õppimise ja tegevuste sooritamise ning suhtlemise valdkondades. Kaebaja on kirjeldanud ka ravimite mõjust tingitud kõrvalmõjusid.
  3. Kaebaja tõi taotluses liikumise valdkonna võtmetegevuse „eri tasapindadel liikumine“ puhul välja, et ta ei suuda raskusteta ringi liikuda ja trepist käia, täpsustades, et ta suudab ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta läbida 200 meetri pikkuse vahemaa (hindas piirangu raskusastme skaalal väärtusega 2). Kaebaja selgitas, et liikumist piirab seljavalu, mis kiirgab puusa. Samuti märkis kaebaja, et treppidel liikuda ja vajadusel takistusi ületada suudab ta väikeste raskustega, põhjendades seda järgmiselt: Liikumisel esineb valu, kasutan kas kõrvalise isiku abi või käsitugesid. Hinnangu 4 raskusastme skaalal on kaebaja ise andnud ka võtmetegevusele „seismine ja istumine“, kuna ta ei suuda kehaasendeid säilitada ja vahetada raskusteta ja valu tundmata ega ühel kohal olla seistes või istudes valu tundmata, selgitades täiendavalt, et: Eelnevas vastuses kirjeldasin, et ei suuda kohapeal seista ega istuda, tihti on ka magamisega probleeme õige asendi leidmisega. Kasutan seljatuge, vajadusel sai võetud valuvaigisteid, määritud erinevaid salve. Samuti märkis kaebaja, et ta suudab kehaasendeid vahetada, nt püsti tõusta, toolile istuda, kummardada jne väikeste raskustega, kuna liikumine tekitab valu. 32.
  4. Qvalitas Arstikeskus AS-i ekspertarst Lauri Laas tuvastas 14.01.2021 ekspertarvamuses4 (edaspidi TTO ekspertarsti 14.01.2021 arvamus), et kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mida põhjustab dorsopaatia (diagnoosid: dorsalgia ehk seljavalu; nimme ja muude lülivaheketaste haigusseisundid radikulopaatiaga). TTO ekspertarst asus seisukohale, et meditsiiniliste andmete alusel ei vasta taotleja terviseseisund tema hinnatud talitlusliku võimekuse raskusastmele. TTO ekspertarsti järelduse kohaselt ei vaja taotleja liikumise abivahendit ega retsepti valuravi (viimase kahe aasta jooksul mitte ühtegi valuravi retsepti). Aastas paar korda ägenev seljavalu ei tingi püsivaid mõõdukaid piiranguid liikumisel. TTO ekspertarst hindas piirangu kergeks, kuna neuroloog kinnitab kerget tundlikkuse häiret alajäsemes. Samuti märkis ekspertarst, et seoses seljavaludega ei ole taotleja vajanud haiguslehel viibimist viimasel aastal. Kerge tegutsemispiirang on kaebajal TTO ekspertarsti hinnangul ka „seismise ja istumise võtmevaldkonnas“, tingituna nimmevalust ja nimme ja muude lülivaheketaste haigusseisunditest radikulopaatiaga. Ekspertarvamuse kohaselt ei vaja taotleja liikumisel abivahendit ega retsepti valuravi (viimase kahe aasta jooksul mitte ühtegi valuravi retsepti) ning aastas paar korda ägenev seljavalu ei tingi püsivaid raskeid piiranguid asendivahetamisel. 32.
  5. Oma hinnangu kujundamisel tugines TTO ekspertarst kaebaja osas tehtud TIS-i sissekannetele: 23.12.2020 TEREZA MASKINA: Nohu, abikaasa ja vanem poeg ka haiged, T 4 Vastustaja lisa
  6. 8
(13)3-21-953 normis 5.09.2020.a.HELI VEEBER Rasedustest +, soovib sünnitada. S: 2 Kaebusi ei ole. Per vag.: emakakael visuaalselt terve. Emakas 9 nädalat rasedusele vastav 12.08.2020 TRIINU LUNDVE Alaseljavalu paar nädalat, kiirgub mõlemale poole tuharatesse. Mõned aastad tagasi uuritud, diskiga mingi probleem. Võtnud Ibuprofen 600 mg x3 (viimati täna umbes kella 15 paiku) - see efekti ei anna. Perearst puhkusel, soovitas tulla EMOsse… OBJ ette kummardamine piiratud, rotatsioon nimmepiirkonnast takistatud ei ole. Laseque paremal ca 30*C, vasakul 60*C. Kandadel-varvastel kõnd vaba. Paremal labajalal nahatundlikkus alanenud (see juba varasemast). 3.08.2020 HELI VEEBER Sünnitas 25.03.2020.a. Rinnaga ei toida. 25.07.2019 TIIU AULE Liikuvus l/s osast vaba, Laseque dex 80*. Hüpalgeesia parema sääre anterioorsel pinnal ja pöia lateraalsel serval. Barré dex +/-, distaalne jõud paremas jalas langenud, kandadele tõustes ei fikseeri paremat hüppeliigest. Kp. refl patell refl<Achillesrefl bilat. Kuna pt. arvab, et on rase, käib günekoloogil ja siis otsustame edasiste uuringute üle. 32.
  1. TTO ekspertarst jäi oma arvamuse juurde ka vaidemenetluse raames antud korduvas eksperthinnangus
  2. Seal juures võttis TTO ekspertarst arvesse ka TIS-i lisandunud kaebaja terviseandmed: Taotleja endiselt ei vaja valuravi. 26.01.2021 VEROONIKA KAARLÕPP Neuroloogiliselt: Hetkel L-osas liikuvus igas suunas vaba, refl. pikkade nimmelihaste kaitsepingeta, skolioosita. Närvivenituse smpt. nii L4/5 kui L5/S1 raadiksi suhtes, negatiivsed. Puusaliigesed funkts. vabad. Motoorika alajäsemetes nii distaalsetes kui proksimaalsetes lihasgr.-des, D=S, jõuline. Vaagnavöötme, reite, säärelihaste troofikahäiret kujunenud ei ole. Põlverefl., D=S, tavalisest loiumad. Achillesrefl., D=S, elavad. Kahepoolselt pöidade deformatsioonid,hallux valgused, vasemal > par. Pöiavõlvide lamenemine. Hüpalgeesia paremal pöial rohkem L5 >S1 dermatoomil, I varbal. . Perkut. proc. spin. ja L-osas paravert. helluseta Urineerimine ja sooletühjend. vabad, häireteta. Liigutused, asendimuutmised hetkel kabinetis vabad, kiired, sundpoosita. Tegemist väikest kasvu, ettevõlvuva kõhuga (rasedus 20 RN), gratsiilse hapra kehaehitusega naisega. 32.
  3. Ka Töötukassa ekspertarst leiab oma vaidemenetluses antud arvamuses6 ja ka kohtumenetluses koostatud 18.06.2021 hinnangus7, et TTO ekspertarsti põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele nr 39, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele ning tuvastatud töövõime ulatus on õige. Töötukassa ekspertarst tõi välja ka, et kaebajal esinev krooniline seljavalu ägeneb paar korda aastas ning tõenäoliseks provotseerivaks faktoriks on korduvad rasedused. Samas ei nähtu kaebaja terviseandmetest, et ta oleks vajanud püsivat valuravi või osalenud taastusravis või rasedatele mõeldud võimlemisrühmas. Kokkuvõttes leidis vastustaja ekspertarst, et kaebaja enda hinnanguid tegutsemisvõimele ja viimase viie aasta terviseandmeid kogumis arvesse võttes ei olegi piirangud väljendunud ulatuses, et oleks tuvastatav osaline töövõime. 32.
  4. Kaebaja peamine kaebuses toodud etteheide on see, et vastustaja ei ole arvestanud asjaolu, et mõni aasta tagasi tuvastati kaebajal alaseljas diski murd, mis ulatub seljaaju närvidesse ning see omakorda mõjutab üleüldist tegutsemist igapäevaelus. Kaebaja ei too täpselt välja milline arst ja millal diski murru tuvastas. Vastustaja märgib vastuses kaebusele, et kaebaja etteheitega ei saa nõustuda, kuna kaebajal teostatud uuringud murru olemasolu ei kinnita. Samuti selgitab vastustaja, et diski väljasopistumine, mis TIS-i andmete kohaselt on kaebajal tuvastatud, ei ole võrdsustatav murruga. Ka kohtule ei nähtu esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt, et kaebajal oleks tuvastatud diski murd ning vastustaja oleks selle kui olulise asjaolu jätnud õigusvastaselt tähelepanuta. TTO ekspertarst on hinnangu andmisel võtnud arvesse TIS-i kantud aktuaalsed andmed, sh 12.08.2020 Triinu Lundve epikriisi, mille puhul on kaebaja pöördunud arsti poole 5 Vastustaja lisa
  5. Vastusaja lisa
  6. 7 Vastustaja lisa
  7. 6 9
(13)3-21-953 paar nädalat väldanud alaseljavalu tõttu, ning 26.01.2021 Veroonika Kaarlõpi epikriisi. Kummalgi juhul ei nähtu sissekandest, et kaebaja osas oleks tuvastatud diski murd, kuivõrd sellisel juhul oleks arstid seda tõenäoliselt ka epikriisis märkinud.. Vastupidiselt on 12.08.2020 läbivaatusel arst kaebaja osas täheldanud, et mõned aastad tagasi uuritud, diskiga mingi probleem, kuid probleem ise on täpsustamata ning seda ei kirjeldata terviseandmetes ka kaebaja läbivaatamise tulemusena. Ka dr V. Kaarlõpp toob välja, et kaebajal ei objektiviseeru äge valusündroom ning tegemist on kroonilise alaselja valusündroomi ja kerge funktsioonihäirega, mille puhul on vastunäidustatud raske füüsiline töö, püsivad-sagedased nimmeosa sundasendid, raskuste teisaldamine ja tõstmine. Kirjeldatud terviseandmetega on vastustaja kaebaja töövõime hindamisel ka arvestanud ning hinnanud kaebaja piirangud liikumise valdkonnas kergeks. 32.
  1. Nõustun vastustaja seisukohaga ka osas, mis puudutab retseptiga valuvaigistite mitte tarvitamist. Kaebaja selgitab kaebuses, et ta ei ole saanud valuvaigisteid tarvitada raseduste tõttu ning sellest tulenevalt on nende tarvitamise etteheitmine asjakohatu ning see ei tähenda, et valu teda endiselt ei segaks. Jagan kaebaja seisukohta, et kangete valuvaigistite tarvitamine lapseootuse ajal on reeglina vastunäidustatud. Vastustaja märgib vastuses kaebusele sellegipoolest õigesti, et on olemas ravimeid, mida peetakse ohutuks nii lapsele kui lapseootel naistele ning need toovad kahju asemel kasu. Kui tavapärastest käsimüügiravimitest valu puhul kasu ei ole, siis tuleb sobivate ravimite määramiseks pöörduda tervisemurega arsti poole. Kaebaja terviseandmetest aga ei nähtu, et kaebaja oleks seljavalu leevendamiseks palunud retseptiga valuravi perearstilt, raviarstilt või ämmaemandalt. 32.
  2. Seega eelnevast tulenevalt leian, et vastustaja ei ole jätnud olulisi asjaolusid kaebaja tervise kohta arvesse võtmata ning hinnanud kaebaja liikumispiirangut asjakohastele kaebaja kirjeldustele taotluses, TIS-i terviseandmetele ja metoodikale tuginedes.
  3. Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuses „käte sirutamine“ hindas kaebaja piirangu raskusastme skaalal väärtusega 1 ning märkis, et ta ei suuda raskusteta käsi üles tõsta. Kaebaja põhjendab, et õlast kõrgemale käsi tõsta/hoida valmistab raskusi, õlgadesse löövad valud, käed väsivad ruttu. 33.
  4. TTO ekspertarsti 14.01.2021 arvamuse kohaselt ei ole kaebaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas leidnud TIS-i andmetel kinnitust, kuna püsivatest käelise tegevuse piirangutest ei ole kinnitavat sissekannet, diagnoosi, eriuuringu vajadust ega ravi digiloos. Ekspertarst hindas käelise tegevuse piirangu raskusastme skaalal väärtusega
  5. Oma korduvas 01.03.2021 eksperthinnangus jäi ekspertarst oma esialgse hinnangu juurde. Töötukassa ekspertarsti hinnangul on TTO ekspertarst leidnud õigesti, et käelise tegevuse valdkonna piirangud ei leidnud kinnitust. 33.
  6. Kohtule esitatud kaebuses ei nimeta kaebaja lisaks taotluses toodule, millised füüsilised piirangud tal käelise tegevuse valdkonnas on. Samuti ei too kaebaja välja, milliste tema tervisega seotud asjaoludega on vastustaja jätnud käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuste hindamisel arvestamata. TIS-i andmetest nähtub, et kaebaja on 23.08.2018 pöördunud arsti poole kaevates valu kaelas paremal pool, paremas õlaliigeses, eriti käe kõrvale tõstes ja magades. Kaebajale on arstivisiidi järel 28.08.2018 tehtud õlaliigese ultraheliuuring ja röntgenülesvõte, mis mõlemad olid patoloogilise leiuta. Anamneesis on arsti märge, et vajadusel patsiendil tagasi pöörduda, kuid TIS-ist ei nähtu, et kaebaja oleks õlaliigese valu tõttu korduvalt peale
  7. aasta augustikuud arsti poole pöördunud või tema õlaliigest oleks täiendavalt uuritud. Seega nõustun TTO ekspertarstiga, et TIS-i andmetes puuduvad sissekanded, mis viitaksid kaebajal käelise tegevuse piirangule. Leian, et ekspertarstid on TIS-i andmete ja kaebaja enda kirjelduse põhjal teinud õiguspärase järelduse, et kaebajal ei esine piiranguid käelise tegevuse valdkonnas.
  8. Vaimset võimekust käsitleva valdkonna õppimine ja tegevuste sooritamine võtmetegevuses „tegevuste õppimine“ märkis kaebaja, et ta ei suuda raskusteta selgeks õppida ning teha 10
(13)3-21-953 lihtsamaid ja keerulisemaid igapäevategevusi. Kaebaja täpsustava selgituse kohaselt poest koti koju toomine ei ole võimete kohane, pesumasinast pesu väljavõtmine on raskendatud. Samuti märkis kaebaja, et ta suudab õppida selgeks keerulisi tegevusi, täpsustades oma vastust sellega, et selgeks asju saada ei ole keeruline, iseasi on nende teostamine. Kaebaja on selles võtmetegevuses piirangu raskusastme skaalal märkinud hinnanguks
  1. 34.
  2. TTO ekspertarst leidis oma 14.01.2021 arvamuses, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. TTO ekspertarst põhjendas, et vaimse võimekuse valdkonna püsivaid piiranguid ei saa kinnitada, kuna digiloos puuduvad eriarsti psühhiaatri sissekanded, psüühilise seisundi kirjeldus, diagnoos ja ravi vajadus. Samale seisukohale jäi TTO ekspertarst ka vaidemenetluse raames tehtud 01.03.2021 eksperthinnangus ning selle seisukohaga ühines ka vastustaja ekspertarst. 34.
  3. Kohtumenetluses ei ole kaebaja täiendavalt selgitanud, millised vaimse võimekuse piirangud tal esinevad ega märkinud, milliste tema terviseandmetega on jäetud arvestamata. Olen kohtumenetluses esitatud tõenditega tutvumise järel nõus ekspertarstidega ning leian samuti, et terviseinfosüsteemis ei ole sissekandeid, mis võiksid kinnitada, et kaebajal esineks piiranguid tegevuste õppimise võtmetegevuses.
  4. Valdkonna suhtlemine võtmetegevuses „suhtlemisega hakkamasaamine“ leidis kaebaja, et ta ei saa suhtlemisega hakkama, tundmata liigset ärevust või hirmu (hinnang raskusastme skaalal 9). Kaebaja täpsustas oma vastust järgmiselt: Minu võimekus kohtuda võõraste inimestega ärevust või hirmu tundmata on muutlik. Samuti põhjendas kaebaja, et endises töökohas oli halbu kogemusi klientidega, kus üks neist otsustas poes ähvardama hakata ning ahistama, asi jõudis kohtusse, sellest ajast saadik on pingeline võõraste inimestega suhtlemine. Suhtlemisega seotud muid piiranguid kaebaja välja ei toonud. 35.
  5. TTO ekspertarst leidis oma 01.03.2021 hinnangus, et TIS-i andmetel kaebaja kirjeldatud piirangud kinnitust ei leidnud. Samale seisukohale jäid TTO ekspertarst ja vastustaja ekspertarst ka vaidemenetluses. 35.
  6. Minu hinnangul on ekspertarstid ka selle valdkonna puhul õigesti leidnud, et TIS-is puuduvad sissekanded, mille põhjal oleks võimalik järeldada, et kaebajal esineb suhtlemise valdkonnas piiranguid, mis omakorda võiksid mõjutada tema töövõimet. Mulle ei nähtu kaebaja TIS-i sissekannetest, et ekspertarstid oleksid jätnud arvestamata millegagi, mis vaidlustatud otsust muudaks.
  7. Täiendavalt tõi kaebaja taotluses välja, et tal esineb ravimite tarvitamisest tingitud kõrvaltoimeid, sh valuvaigistite tarvitamisest tekkisid iiveldus, peapööritus, valud maos. Kaebaja ei täpsustanud taotluses ega ka kohtule esitatud kaebuses milliste konkreetsete valuvaigistite tarvitamisel tal sellised kõrvalmõjud esinesid ning kas ta on pöördunud selles osas abi saamiseks arsti poole, nt et valuvaigisteid vahetada ja proovida midagi muud. TTO ekspertarst tõi oma hinnangus samuti välja, et taotleja ei vaja retseptiga valuravi, millele viitab asjaolu, et viimase kahe aasta jooksul ei ole talle määratud valuravi retsepti. Samuti märkis ekspertarst, et maovaludest ja pearinglusest ei ole kinnitavat katsu, sissekannet, diagnoosi, eriuuringu vajadust ega ravi diagnoosi. Eelnevast tulenevalt ning ka ise kaebaja terviseandmetega tutvumise järel olen seisukohal, et ekspertarst leidis õigesti, et TIS-i andmetel ei vasta taotleja terviseseisund taotleja esitatud infole ning terviseandmetest ei ole võimalik välja lugeda, et kaebajal kaasneksid valuraviga taotluses kirjeldatud kõrvalmõjud.
  8. Kokkuvõttes olen seisukohal, et kaebaja 10.01.2021 taotluse ja vaide alusel tehtud töövõime hindamise otsus ning samuti vaideotsus vastavad seaduses sätestatud korras koostatud ekspertarvamusele. Kaebaja väidete ning vastustaja poolt esitatud kaebaja terviseandmete pinnalt ei saa väita, et TTO ekspertarst ja vastustaja ekspertarst oleksid oma eksperthinnangute andmisel 11
(13)3-21-953 teinud ilmseid hindamisvigu või jätnud mõned kaebaja töövõimet puudutavad olulised asjaolud tähelepanuta. Kaebaja ei too ka kaebuses välja, milliste terviseandmetega on ekspertarstid ja vastustaja jätnud oma arvamuses arvestamata. Kaebaja väidete pinnalt ei teki põhjendatud kahtlust ekspertarsti meditsiiniliste hinnangute usaldusväärsuses. Seetõttu ei ole alust asuda seisukohale, et töövõime hindamisel on olulised asjaolud jäetud arvesse võtmata või tehtud neist õigusvastased järeldused. Rõhutan veelkord, et ekspertide erialateadmistel põhineva hinnangu sisuline kontrollimine ei ole kohtu pädevuses.
  1. Kaebaja on kohtule saatnud ka oma varasemad töövõime hindamise otsused, millega on tema töövõime hinnatud osaliseks. Seoses sellega selgitan, et isik ei saa eeldada, et igas töövõime hindamise menetluses jõutakse tema töövõime hindamise tulemusena sama järelduseni. Vastasel juhul puuduks ka tarvidus kordushindamise järele. Igakordsel hindamisel on tegemist uue ja eelmisest erineva menetlusega. Isiku terviseseisund võib olla muutlik: isiku enda hinnang tervisele võib olla muutunud, samuti võib olla lisandunud terviseandmeid, mis mõjutavad Töötukassa hinnangut isiku töövõimele. Seejuures on oluline rõhutada, et kuigi töövõime hindamisel arvestatakse ka isiku enda hinnangut oma terviseseisundile, siis peavad isiku välja toodud probleemid ning piirangud kajastuma objektiivsel kujul terviseandmetes. Ekspertarstide ülesanne on välja selgitada objektiivne hinnang isiku terviseseisundile, tuvastades vajadusel võimalikud liialdused isiku enda hinnangus või ka tuvastada võimalikud asjaolud, mida isik ei ole ise märkinud, kuid mis võivad töövõime ulatust lõppastmes mõjutada.
  2. Samuti selgitan vastuseks kaebusele, et kaebajal tuleb arvestada, et Töötukassa hindab isiku töövõimet tööturul tervikuna, mitte üksnes konkreetse ameti või töökoha piires. Piirangute raskuse hindamisel arvestatakse nende avaldumise konteksti ning ühtlasi seda, et ebasobivaid töötingimusi on võimalik vältida. TTO ekspertarsti hinnangus on seetõttu ka selgitatud, et vähefüüsilisel ja väheliikuval tööl püsivad piirangud puuduvad. Vältida füüsiliselt rasket tööd sundasendites, mis seotud pideva kummardamisega, käimisega eri tasapindadel, suurte raskuste teisaldamisega. Seega asjaolu, et kaebaja ei ole suuteline tegema püstijalu ja sundasendis füüsiliselt rasket tööd või pikalt istuda, ei tähenda, et tema töövõime tervikuna vähenenud oleks. Kaebaja saab teha töid, mis on tema tervislikule seisundile vastavad ehk ei eelda raskete asjade tõstmist, pidevalt seismist või pikalt istumist jms, mis kaebajale vaevuseid võib põhjustada.
  3. Juhin tähelepanu, et kui kaebaja terviseseisund muutub ja kui terviseseisundi muutumist kinnitavad tervise infosüsteemis olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed, on kaebajal võimalik esitada uus taotlus tema töövõime hindamiseks. Vastavat asjaolu on vastustaja rõhutanud ka vaideotsuses.
  4. Eeltoodud põhjendustel leian, et vaidlustatud 15.01.2021 otsus ja 30.03.2021 vaideotsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Samuti puudub seetõttu alus kohustada vastustajat uuesti kaebaja töövõimet hindama. Jätan kaebuse tervikuna rahuldamata. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
  5. Kaebuselt on tasutud riigilõiv 15 eurot. Kaebajal puudub kohustus tasuda kaebuse esitamisel riigilõivu, sest riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 p 2 näeb ette riigilõivuvabastuse pensioni või toetuse saamise asjades. RLS § 15 lg 1 p-i 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui riigilõivu on tasunud isik, kes on vabastatud riigilõivu tasumisest. Kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot kuulub kaebajale tagastamisele (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 8).
  6. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad kummagi poole võimalikud muud menetluskulud nende endi kanda. 12
(13)3-21-953 44. HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohtu hinnangul on isikuandmete avaldamata jätmine põhjendatud, kuna otsus sisaldab kaebaja tervist puudutavaid andmeid, mille avalikuks tulemist soovib kaebaja eelduslikult vältida. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.