4-21-2725/17

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2021.a, Tallinn Väärteoasja number 4-21-2725 Kohtukoosseis Kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna Väärteoasi Oliver Kaas kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 08.06.2021 otsusele väärteoasjas nr 2302,21,006701 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: Oliver Kaas (ik 38907150274, elukoht: xxx (xxx) xxx) Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindaja Mehis Kasonen Asja läbivaatamine Kohtuistungil 07.09.2021 RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus otsustas: Tühistada osaliselt PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 08.06.2021 otsus väärteoasjas nr 2302,21,006701 – Oliver Kaasile LS § 227 lg 2 järgi põhikaristusena mõistetud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kestuse osas. Teha väärteoasjas uus otsus: Mõista Oliver Kaasile karistuseks LS § 227 lg 2 järgi põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 (kaheks) kuuks. Muus osas jätta PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 08.06.2021 otsus väärteoasjas nr 2302,21,006701 muutmata. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tervikuna kohtus tutvumiseks kättesaadav, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse lõpposa on kuulutatud 14.09.2021.a. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 14.10.2021.a. Asjaolud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 08.06.2021 otsusega väärteoasjas nr 2302,21,006701 karistati Oliver Kaasi LS § 227 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Vastavalt 17.05.2021 koostatud väärteoprotokollile nr 20210517376501 juhtis Oliver Kaas 17.05.2021 kell 09:32 Tallinnas, Laagna teel (Pallasti silla ja Võidujooksu silla vahel), liikudes Gonsiori tänava suunas, mootorsõidukit Jaguar S-Type reg. märgiga xxx, kiirusega 101 ± 4 km/h, suurim lubatud kiirus sellel teelõigul 70 km/h, ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Asjaolud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 08.06.2021 otsusega väärteoasjas nr 2302,21,006701 karistati Oliver Kaasi LS § 227 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Vastavalt 17.05.2021 koostatud väärteoprotokollile nr 20210517376501 juhtis Oliver Kaas 17.05.2021 kell 09:32 Tallinnas, Laagna teel (Pallasti silla ja Võidujooksu silla vahel), liikudes Gonsiori tänava suunas, mootorsõidukit Jaguar S-Type reg. märgiga xxx, kiirusega 101 ± 4 km/h, suurim lubatud kiirus sellel teelõigul 70 km/h, ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse sisu 02.07.2021 esitas Oliver Kaas kohtule kaebuse, milles palub rakendada talle karistuseks kiiruse ületamise eest rahatrahv, kuna juhtimisõiguse äravõtmine kasvõi mõneks päevaks, rääkimata mõnest kuust, tooks talle koheselt kaasa töökoha kaotuse ning jätaks teda sõna otseses mõttes tänavale, kuna elab rendikorteris. Töötab U B OÜ-s müügi ja turundustegevuse tugispetsalistina ning tema töö on seotud erinevate klientide objektide igapäevase külastusega, sest liigub kogu aeg ametiautoga. Kiiruse ületamine
2. mai 2021 hommikul juhtus seoses sellega, et hilines sel päeval tööle ning püüdis võimalikult kiiresti jõuda kohustuslikule koolitusele, oli stressis, sest on praegu tööl katseajal ning talle oli tehtud hoiatus seoses hilinemisega. Tal on olnud varem rikkumisi, kuid need on toime pandud juba rohkem kui aasta tagasi. Kahjuks ei ole tal olnud võimalik rahatrahvi kohe tasuda ja seetõttu maksis maksegraafikuga. Siirab kahetseb rikkumist ning lubab olla edaspidi eeskujulik liikleja. Kohtumenetlus 07.09.2021 kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja. Oliver Kaas jäi esitatud kaebuse juurde ning palus asendada temale mõistetud karistus juhtimisõiguse äravõtmise näol rahatrahviga. Selgitas, et ei märganud spidomeetrit. Tal oli just sel hetkel olnud mingi kõne sisse tulemas, mis hajutas ta tähelepanu, oli tema hooletusviga. On teada ka see, et transpordi valdkonnas ei lõppe kunagi töö ja see oleks ajutine leib tal laual kuni ta leiab uue stabiilse töösuhte, mis ei pruugi ilmtingimata nõuda juhtimisõigust. Hetkel on see ta ainus vahend, millega ta saab oma kohustusi maksta ja muid elamiskulusid tasuda. Edaspidi lubab olla eeskujulik liikleja. Eelmine kiiruse ületamine oli 20.12.2020.a ning seda rahatrahvi tasub hetkel graafiku alusel, järgmine kuu saab selle lõplikult ära tasuda. Saaks ka käesolevas asjas rahatrahvi ära tasuda, kuna teeb lisatööd ning lisaks on ta Töötukassas arvel. Sõidab rendiautoga, täidab tööülesandeid mitmel otstarbel. Alustas töötamist J F OÜ-s eelmisest pühapäevast ja lisaks teeb tööampse läbi värbamisagentuuri ning on I laos tellimuste väljastaja. Kauba väljastamine tähendab seda, et klient jõuab kohale, helistab kauba väljastuspunkti ja ütleb oma tellimuskoodi. Tellimuskood suunatakse talle edasi ja ta leiab selle kauba, veeretab käruga rambilt alla. See konkreetne töö temalt juhtimisõigust ei nõua, aga seal on töö 2 maht kuni 2 päeva nädalas, ei ole täismahuline töö. On ka Töötukassas arvel, aga seal ta ei ole ületanud Töötukassa poolt lubatud tööampsude teenimise mahtu ehk siis 8 tööpäeva. Töötukassa poolt saab toetust, mille maksmine lõpetatakse 15.10.
3. J F OÜ-s on tellimusvedude korraldaja, asjaajaja. Käib abistamas kolleege, kes mõlemad on ettevõtte omanikud, aitab tuua neil vajalikke asju – karpe, toiduaineid, hügieenitarbeid ja muid köögitegevusega seonduvaid aksessuaare. Kui tal 17.05.21 kõne sisse tuli, oli tal telefon valjuhääldi peal, oli „ käed vabad “ süsteem autos, aga see tõrkus ja oli mingi ühenduse viga ning sellepärast tal korraks see tähelepanu hajus ja selletõttu ei näinud spidomeetrit sel momendil. Võib öelda, et telefoni ekraanile ta pilku ei suunanud. Kuna tegemist on üsna vana autoga, siis ta on ostnud sellise lisaseadme, mis raadiosagedusega võimaldab ühendada auto helisüsteemiga ehk „ käed vabad “ süsteemiga. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu, palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja tõi välja, et menetlusaluse isiku kaebuse sisu ei lange enam täielikult kokku menetlusaluse isiku era ja- tööelulise olukorraga, vahetunud on töökohad ja -ülesanded. Menetlusalune isik on küll kirjeldanud, mida tema töö hõlmab, kuid ei ole selle kohta esitanud mitte ühtegi tõendit. Samuti ei saa seda väidet kuidagi kontrollida, sest menetlusalust isikut ei ole veel kantud tööregistrisse. Tema teine töökoht I lao kauba väljastajana ei nõua juhtimisõigust. Kui nüüd vaadata isiku eelnevat tausta, siis kahel korral on juhtimisõigus ära võetud ja mõlemal korral on see kiiruse ületamise pärast. 17-nda kuupäeva rikkumine 2021.a, siis see kiirus oli niivõrd suur, et see ei saanud jääda menetlusalusele isikule märkamatuks. Kui see märkamatuks jäi, siis tekib küsimus, et kuhu oli tema pilk pööratud. Nagu videolt näha, ei liikunud ta Laagna teel üksinda, tema kõrval oli teine sõiduk, mistõttu ei saa välistada asjaolu, et kui ta mööda teed liigub, on tema tähelepanu kuidagi hajutatud ning ta võib oma reast välja kalduda ning teisele sõidukile otsa sõita. Seetõttu tuleb kiiruse ületust käsitleda väga tõsise rikkumisena. Kohtuväline menetleja võtab küll arvesse, et isik on oma rikkumises ja selle tunnistamises olnud täna väga siiras, on ausalt üles tunnistanud kõik varasemad rikkumised, kuid vaatamata sellele on isikul kaks kehtivat karistust. Nendest ühel juhul on küll rahatrahv tasutud, kuid teine karistus, mis kvalifikatsioonilt on samaalane, on tänaseks päevaks rahatrahv tasumata. Samuti uuris kohus väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid: - 17.05.2021 koostatud väärteoprotokoll koos menetlusaluse isiku ütlustega; - kiiruse salvestuse andmed fotodega; - karistusregistri väljavõte, millest nähtuvad Oliver Kaasi varasemad karistused; - Transpordiameti liiklusregistri väljavõte selle kohta, et O. Kaasil on kehtiv juhtimisõigus; - taatlustunnistus nr xxx selle kohta, et kiirusmõõtur LaserCam4 läbis kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele, on taadeldud 04.06.2020; - tõend Pädeva mõõtja koolituse läbimise kohta; - videosalvestus CD-plaadil (millisega kohus tutvus vahetult istungil), mis vastab VTMS § 31 lõike 11 punktides 1–3 sätestatud nõuetele. Kohtuliku arutamise järeldused VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Vastavalt VTMS §-le 123 lg 2 peab kohus väärteoasja uurima igakülgselt. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. Kui väärteoasja arutamisel tekib kohtul kahtlus näiteks kiiruse ületamise või selle fikseerimise asjaolude suhtes, peab kohus välja selgitama, kas pooled soovivad esitada täiendavaid tõendeid või koguma täiendavaid tõendeid omal algatusel (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-125-12, p 6). Käesoleval juhul kohus leiab, et vajadus täiendavate tõendite kogumiseks puudub. Kohtu hinnangul on O. Kaasi 3 poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega: videosalvestus CD-plaadil, millest nähtuvad väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud, taatlustunnistus nr xxx selle kohta, et kiirusmõõtur LaserCam4 läbis kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele, on taadeldud 04.06.2020 ning kiiruse salvestuse andmed. Viimati nimetatud tõendist nähtub, et 17.05.2021 kell 09:32:12 on seadmega LaserCam 4 toimunud käsitsi kiiruse salvestamine, seadme kasutajaks on Marek Vähi ning tuvastatud kiiruseks on 101 km/h. Väärteotoimikus on 03.12.2020 tõend selle kohta, et Marek Vähi on läbinud „Pädeva mõõtja koolituse“. Eespool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning O. Kaasi süü talle etteheidetavas rikkumises on täielikult tõendatud: videosalvestus vastab seaduses nimetatud nõuetele ja on lubatav tõend. Videosalvestusest nähtub ammendavalt millal, kus ja kuidas toimus O. Kaasi poolt juhitud mootorsõiduki kiiruse mõõtmine, mõõtemetoodikat rikutud ei ole. Rikkumisele ei ole vastuväiteid esitanud ka O. Kaas, tunnistades kiiruse ületamist väärteoprotokollis märgitud ajal, kohas ja määras. Väärteoprotokollis on täpselt kirjeldatud O. Kaasile süüks arvatud süütegu – ta juhtis mootorsõidukit kiirusega 101 ± 4 km/h, lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 70 km/h, ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h. Kohus leiab, et väärteoprotokolli koostamisel ei ole rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku kaitseõiguse rikkumist. Kaevatav otsus sisaldab sarnast teokirjeldust, mis on väärteoprotokollis. Kohtuvälise menetleja otsuses on menetleja seisukohad jälgitavad. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus O. Kaas LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid. Nimetatud sätte kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Sõites Tallinnas, Laagna teel (Pallasti silla ja Võidujooksu silla vahel, liikudes Gonsiori tn suunas), kus kehtis kiiruspiirang 70 km/h, kiirusega 101 ± 4 km/h, rikkus O. Kaas LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid, pannes sellega toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtu hinnangul pani O. Kaas teo toime otsese tahtlusega. O. Kaas tõi ise kaebuses välja, et hilines sel päeval tööle ning püüdis võimalikult kiiresti jõuda kohustuslikule koolitusele. Seega O. Kaas teadis, et ületab lubatud suurimat sõidukiirust ja tahtis või vähemalt möönas seda. Kuigi kohtuistungil andis O. Kaas ka ütlusi, mille kohaselt ei märganud ta spidomeetrit, kuna just sel hetkel oli mingi kõne sisse tulemas, mis hajutas ta tähelepanu, st O. Kaasi ütluste kohaselt oli tegemist hooletusveaga, siis kohtu hinnangul ei ole see kooskõlas asjas tuvastatuga. Ei ole kuidagi usutav, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 27 km/h ei jääks sõiduki juhile märkamatuks ning et selline kiiruse ületamine oleks olnud ainult hetkeks. Taoline situatsioon oleks usutav, kui isik oleks kogu aeg sõitnud piirkiirusega ning kiiruse ületamine oleks olnud ainult mõned km/h. Arvestades aga kohtuvälises menetluses tuvastatut on selge, et kiiruse ületamine oli menetlusaluse isiku teadlik ja valik jõuda kiiremini punktist A punkti B, s.o töökohta (koolitusele) ning just selliselt on enda tegevust kirjeldanud ka O. Kaas kohtule esitatud kaebuses. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21– 40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 4 Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati O. Kaasi LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS §-st 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. O. Kaas ületas kiirust mitte vähem kui 27 km/h võrra. LS § 227 lg 2 sätestab vastutuse kiiruse ületamise eest 21-40 km/h. Seega O. Kaasi süü ei ole väga suur, sest pannes toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo on võimalik kiirust ületada ka palju suuremas määras – kuni 40 km/h. O. Kaas aga ületas kiirust alla antud normi keskmise määra ning puuduvad andmed, et O. Kaasi tegevuse tagajärjel oleks keegi kannatada saanud või kellegi vara kahjustunud. Kaaludes karistusliigi valikut kohus leiab, et O. Kaasi isikuandmed ehk tema eelnev karistatus samaliigilise väärteo toimepanemise eest välistavad tema suhtes rahatrahvi kohaldamise. Karistusregistrist nähtuvad O. Kaasi kohta järgmised andmed: - 20.12.2020 on teda LS § 203 ja LS § 227 lg 2 järgi karistatud rahatrahviga 176 eurot (karistuse täitmise info puudub); - 04.05.2020 on teda LS § 201 lg 2 järgi karistatud rahatrahviga 600 eurot (karistus täidetud 26.07.2021). Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi muuhulgas juhul, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta. Kuivõrd eelnimetatud trahvidest üks oli 17.05.2021 tasumata ning üks on tasutud alles 26.07.2021, on järelikult O. Kaasil kaks kehtivat liiklusalast väärteokaristust, millest üks on mootorsõidukijuhina lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Olukorras, kus isik jätab varasemad karistused õigeaegselt täitmata ning jätkab analoogsete süütegude toimepanemist, ei ole kohtu hinnangul rahatrahv karistusliigina avaldanud vajalikku mõju O. Kaasi õiguskuulekusele, mistõttu on põhjendatud kohaldada tema suhtes isiku põhiõigusi intensiivsemalt riivava karistusliigi ehk juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist. Kuivõrd O. Kaasil kehtivad karistused juhtimisõiguse äravõtmise kohta puuduvad ning kohus ei hinnanud O. Kaasi süüd suureks, võib käesoleval juhul karistuse eripreventiivseid eesmärke menetlusaluse isiku puhul saavutada ka juhtimisõiguse äravõtmisega väiksemas määras, kui seda tegi kohtuväline menetleja. Siinjuures arvestab kohus ka O. Kaasi kahetsust toimepandud rikkumise suhtes. Kuna O. Kaas on enda süüd tunnistanud esimesest menetlustoimingust alates, võib O. Kaasi kahetsust pidada siiraks ning kohtul on alust uskuda, et isiku edasine käitumine on suunatud õiguskuulekusele. Antud juhul ei ole tegemist ka joobeseisundis sõiduki juhtimisega ning kohus arvestab karistuse mõistmisel kaebuse esitaja isikut ja karistuse määramise tagajärgi. Kaebaja on pööranud tähelepanu enda juhtimisõiguse vajalikkusele seoses töökohustuste täitmisega. Nimetatu annab kohtule aluse kaaluda, millisel määral võib juhtimisõigusest ilmajäämine mõjutada isiku igapäevaste tööülesannete täitmist ning seega eluliselt vajaliku sissetuleku tagamist. Kohtule on koos kaebusega esitatud O. Kaasi tööandja U B OÜ e-kiri, milles tööandja selgitab, et juhtimisõiguse puudumisel ei saa O. Kaas oma igapäevaseid tööülesandeid täita ning sellest lähtuvalt peavad nad O. Kaasiga töölepingu päevast, mil tema juhtimisõigus peatatakse. Kohtuistungil aga väitis O. Kaas, et alustas töötamist J F OÜ-s ja lisaks teeb tööampse läbi värbamisagentuuri ning on I laos tellimuste väljastaja. Viimati nimetatud ametikohal tal juhtimisõigust vaja ei ole. Seega O. Kaasi kaebuses osundatu, et juhtimisõiguse äravõtmise tõttu töökoha kaotus jätaks ta sõna otseses mõttes tänavale, on ilmselgelt ülepaisutatud. Samas ei saa isik ka järjepidevalt panna toime liiklusalaseid rikkumisi ning eeldada, et talle mõistetakse alati vaid rahatrahv, kuna juhtimisõiguse äravõtmine oleks justkui 5 tema töö iseloomu tõttu välistatud. Ka Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-26-10 kohaselt ei ole töökoha kaotus juhtimisõiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks. Arvestades aga O. Kaasi töö iseloomu J F OÜ-s ning tema rahalisi kohustusi igapäevaelu korraldamisel, leiab kohus, et põhjendatud on O. Kaasilt võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus kaheks kuuks, ehk väiksemas määras, kui seda tegi kohtuväline menetleja. Selline karistuse määr vastab isiku süü suurusele, arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid ning ühtlasi vähendab võimalust töökoha kaotamiseks ning seega raskesse majanduslikku olukorda sattumiseks. O. Kaasil on näiteks võimalus ajal, mil temalt on juhtimisõigus ära võetud, korraldada enda töö ja elukorraldus ümber, ehk selline karistusmäär ei ole isikule ülemäära koormav, samas aga on proportsionaalne toimepandud süüteoga ning süüdlase isikuga. Pärast kohtulikku arutamist on kaebuse esitaja väga hästi teadlik, et oht temalt juhtimisõiguse äravõtmiseks suuremas määras on liiklusalaste rikkumiste jätkamisel reaalne, kohtu arvates mõjutab ka nimetatud asjaolu käituma edaspidi seaduskuulekalt. Kõik isikud peaksid ennast liikluses tundma turvaliselt ning teadma, et rikkumised ei jää tähelepanuta ning neile reageeritakse vajaliku rangusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 08.06.2021 otsus väärteoasjas nr 2302,21,006701 tuleb tühistada osaliselt ning seda Oliver Kaasile LS § 227 lg 2 järgi põhikaristusena mõistetud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kestuse osas. Kohus teeb uue otsuse O. Kaasi karistamise osas ning võtab O. Kaasilt LS § 227 lg 2 järgi põhikaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse kaheks kuuks. Muus osas jätab kohus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 08.06.2021 otsuse väärteoasjas nr 2302,21,006701 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 6