MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuli 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1287 Haldusasi Xi kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks moodustada komis

§ 121

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja vabastati kaebaja vahi alt Harju Maakohtu 08.07.2021 otsuse nr xxxxxx kohaselt, mistõttu ei saa Tallinna Vangla töökorraldus ja Tallinna Vanglas kehtivad piirangud kaebaja õigusi enam mõjutada. Ka juhul, kui kaebaja ei oleks vanglast vabanenud, puuduks tal kohustamisnõuete esitamiseks kaebeõigus. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda Tallinna Vanglalt enda isiklikele eelistustele vastava komisjoni moodustamist, sest Tallinna Vangla teeb oma töökorraldust puudutavad otsused ise, mitte vastavalt kinnipeetavate soovidele. Kaebajal puudub ka subjektiivne õigus nõuda Tallinna Vanglalt akti kehtestamist, mis lubab vanglas erakonda asutada. Erakonna asutamist reguleerib erakonnaseadus ja Tallinna Vanglal puudub pädevus võtta vastu erakonna asutamist puudutavaid õigusakte. Seega puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ja kohustamisnõuded kuuluvad

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastamisele.

1. Kohus tõlgendab kahju hüvitamise nõuet selliselt, et see on seotud Tallinna Vangla 12.05.2021 vastusega kahju hüvitamise taotlusele nr 5-37/21/45-11 ja 5-37/21/81-
2. Tallinna Vangla on nimetatud vastuse kohtule esitanud. Dokumendist nähtub, et kaebaja on nõudnud kohtueelses menetluses vabandamist ja kahju hüvitamist seoses kirjade esitamise takistamisega (kirju ei võetud vastu, dokumentide üleandmise kohta allkirjade panemine toimus ettenähtust hiljem). Tallinna Vangla jättis kahju hüvitamise taotlused rahuldamata.

§ 121

lg 2 p 2¹ sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus leiab, et kahju hüvitamise nõue vastab nendele tingimustele. Tallinna Vangla jõudis oma 12.05.2021 vastuses järeldusele, et kogutud tõendite andmetel on kaebajal toimunud aktiivne kirjavahetus ning ta on saanud vanglale kirju üle anda. Asjaolust, et mõnel juhul ei ole ametnik tulnud kirju vastu võtma täpselt päevakavas ettenähtud ajal ja allkirju on kirjavahetuskaardile võetud samal päeval, kuid mõnevõrra hiljem, ei saanud kaebajale mingisugust kahju tekkida. Kõik tema kirjad on vastu võetud ja tähtaegselt välja saadetud. Tallinna Ringkonnakohus on 29.04.2021 kohtumääruses nr 3-21-238 kaebajale selgitanud, et tema õigusi ei riiva intensiivselt asjaolu, et kirju ei võeta temalt vastu talle sobival ajal, vaid vastavalt vangla ajakavale ja töökorraldusele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja õiguste riive oli väheintensiivne ning on ebatõenäoline, et kahju hüvitamise kaebuse saaks rahuldada. Seega tagastab kohus kahju hüvitamise nõude

§ 121lg 2 p 2¹ alusel.

7. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

8. Kaebaja on palunud asja vene keeles menetleda. Kohus saab taotlusest aru selliselt, et kaebaja taotleb määruse tõlkimist vene keelde ja menetlusabi kohtulahendi tõlke kulude kandmisest vabastamiseks. Kuivõrd kaebaja on vanglast vabanenud, võib eeldada, et kaebaja on vabaduses viibides võimeline ise korraldama kohtulahendi tõlkimist. Kaebaja on ka vanglas olnud suuteline kohtudokumentidest ilma kohtupoolse tõlketa aru saama, sest on neid suutnud vaidlustada (nt haldusasjad nr 3-21-46, 3-21-223, 3-21-355, 3-21-359). Seega jätab kohus 2