Väärteoasi nr 4-21-1795 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus 23.09.2021.a Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Kohtuistungi sekretär Aime Ivanson Maire Viksi Kaeva

§ 29

lg 1 p 1 alusel tegudes väärteotunnuste puudumise tõttu.

§ 23ja Kr

MS § 175 lg 1 p 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt menetlusaluse isiku Kaupo Kindsigo kasuks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu 6160 eurot, millele lisandub käibemaks 1232 eurot, s.o kokku 7392 eurot ja kahe kohtutäituri tasu kohtukutsete edastamisel kokku 110 eurot, millele lisandub käibemaks 22 eurot, s.o 132 eurot. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatav otsus Kaupo Kindsigot karistati jahiseaduse § 58 järgi rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot ja jahiseaduse § 60 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot selle eest, et tema 29.01.2021.a kell 23.55, juhtides Saare maakonnas Saaremaa vallas Rootsikülas Loona-Viki teel hõbedast värvi mootorsõidukit xxxx reg.nr xxxx, oli tema juhitud sõidukis laetud jahitulirelv Mannlicher Classic nr xxxx, st tulirelval oli padrun padrunipesas. Sellise tegevusega rikkus isik jahiseaduse § 32 alusel vastu võetud jahieeskirja § 7 lõiget 2, mille kohaselt peab jahirelv transpordivahendis olema laadimata. Seisuga 29.01.2021 oli Kaupo Kindsigol tagastamata väikeuluki jahiluba nr xxxx, mis oli kehtiv kuni 28.02.2020. Sellise teoga rikkus Kaupo Kindsigo jahiseaduse § 41 lõiget 5, mille kohaselt tagastatakse jahiluba selle andjale vahetu üleandmisega või väljastusteatega tähtkirjaga 10 päeva jooksul jahiloale märgitud tähtaja lõppemisest arvates. Õiguskuuleka käitumise korral oleks Kaupu Kindsigo pidanud kõnealuse jahiloa väljaandjale tagastama hiljemalt 10.märtsiks 2020. Selliste tegevustega pani Kaupo Kindsigo toime jahiseaduse § 58 järgi - jahiohutusnõuete rikkumine - ja jahiseaduse § 60 lg 1 järgi - jahiloa tagastamise nõude rikkuminekvalifitseeritavad väärteod. Kaebuse sisu Kohtule esitatud kaebuses taotletakse Keskkonnaameti otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist

§ 29lg 1 p 1 alusel ning menetlusalusele isikule tekkinud menetluskulude hüvitamist.

Kaebusest nähtuvalt ei nõustu menetlusalune isik tema suhtes tehtud etteheidetega. Menetlusaluse isiku hinnangul on Keskkonnaameti inspektorid ulatuslikult seadust rikkunud. Ilma igasuguse ohu olemasolu, hoiatuse, õiguste ja/või kohustuste tutvustamiseta: 1) peeti Keskkonnaameti inspektorite poolt seadusevastaselt kinni auto, kus olid ja pidasid jahti menetlusalune isik ja kaasjahiline K. R.; 2) nõuti Keskkonnaameti inspektorite poolt seadusevastaselt menetlusaluselt isikult ja kaasjahiliselt erinevaid dokumente; 3) kasutati Keskkonnaameti inspektorite poolt kaasjahilise suhtes ilma selleks igasugust vajadust omamata seadusevastaselt jõudu tema autost välja rebimiseks, millega demonstreeriti ka menetlusalusele isikule inspektorite poolset suhtumist menetlusaluse isiku ja tema mistahes küsimuste suhtes; 4) sunniti Keskkonnaameti inspektorite poolt menetlusalust isikut ja kaasjahilist seadusevastaselt ligemale tund aega väljas külma käes seisma, kusjuures kaasjahilist sunniti seadusevastaselt käed sõiduki kapotile panema; 5) keelati Keskkonnaameti inspektorite poolt menetlusalusel isikul ja kaasjahilisel autos viibida; 6) otsiti Keskkonnaameti inspektorite poolt seadusevastaselt korduvalt läbi menetlusaluse ja kaasjahilise auto; 7) keelati Keskkonnaameti inspektorite poolt seadusevastaselt menetlusalusel isikul ja kaasjahilisel üksteisega suhelda; 8) keelati Keskkonnaameti inspektorite poolt seadusevastaselt menetlusalusel isikul ja kaasjahilisel mobiiltelefone kasutada, mh lähedastele või kaitsjale helistamiseks, aga ka toimuva salvestamiseks (tõendamiseks); 9) küsitleti Keskkonnaameti inspektorite poolt seadusevastaselt menetlusalust isikut ja kaasjahilist ilma seda protokollimata ja õigusi, kohustusi tutvustamata; 10) võeti Keskkonnaameti inspektorite poolt seadusevastaselt menetlusaluse isiku ja kaasjahilise relvad autost ja viidi need menetlusaluse ja kaasjahilise silme alt ära Keskkonnaameti inspektorite autosse (selle juurde) ja tehti nendega teadmata toiminguid enne kui need ca 1 tund hiljem tagastati, kusjuures selle raames oli ka menetlusaluse isiku relva kriimustatud. Jahiloa nr xxxx tagastamata jätmise osas leitakse, et puudub sisuline rikkumine, puudub ka rikkumise kvalifikatsioon. Menetlusaluse isiku hinnangul pole tema mh JahiS § 41 lg-t 5 rikkunud, kuivõrd otsuse aluseks olev jahiluba oli vana, st ca aasta tagasi kehtivuse kaotanud 2 jahiloa duplikaat, mis oli ununenud jahikoti vaheseina taha ja kuulus hävitamisele. Selle, et jahiloa originaal oli õigeaegselt tagastatud, saab kohus lugeda tõendatuks pärast käesolevas asjas kõigi tõendite uurimist ja hindamist kohtuistungitel. See, et menetleja isegi ei uurinud jahiloa õigeaegset tagastamist ning sisulise ja formaalse rikkumise puudumist, samuti vastava menetluse ebaotstarbekust, on ainuüksi toimiku põhjal ilmne. Menetlusaluse isiku hinnangul ei saa seetõttu JahiS § 60 lg 1 etteheidet menetlusaluse isiku käitumise suhtes teha – objektiivne teokoosseis pole mistahes osas täidetud, isiku teos puuduvad väärteo tunnused

§ 29lg 1 p 1 mõttes.

Lisaks leiab menetlusalune isik, et arusaamatud, kontrollimatud, tõendamata ja äärmiselt liialdatud on ka Keskkonnaameti otsuse väited sellest justkui tegutsenuks menetlusalune isik otsese tahtlusega. Kui millestki üldse rääkida, siis saaks kõne all olla see, et menetlusalune isik unustas selle vana ja ammu (ca 1 aasta tagasi) kehtivuse kaotanud jahiloa dublikaadi ära hävitada. Kuidas selline tegevus saab vastata otsese tahtlusele, jääb menetlusalusele isikule siiralt arusaamatuks. Menetlusaluse isiku hinnangul on Keskkonnaameti inspektorid talle teadmata põhjusel soovinud teda meeleheitlikult käesolevas väärteoasjas karistada, st üritada pookida menetlusalusele isikule külge mida iganes vähegi võimalik. Seda illustreerib nt asjaolu, et menetlusalust isikut isegi ei kuulatud kunagi üle JahiS § 60 lg 1 etteheites. Nii

1. veebruari
2. a kui ka
3. märtsi
4. a kutsed (mille Keskkonnaamet alguses „unustas“ toimikule lisada) on väidetavas JahiS § 58 rikkumises, mitte süüks arvatava JahiS § 60 rikkumise eest. Alles hiljem justkui „avastati“, et menetlusalusele isikule on võimalik teha ka JahiS § 60 lg 1 etteheide. Jahiseaduse § 58 järgi kvaliftseeritava väärteo osas pole menetlusaluse isiku hinnangul tema mh jahieeskirja § 7 lg 2 vastu eksinud ning vastupidine pole tõendatud. Ainus, mis väidetavaid rikkumisi tõendama peaks, on seadust rikkunud ametnike endi kontrollimatud ütlused ja sellega seonduv. Menetlusalune isik ei nõustu tema suhtes tehtud etteheidetega mistahes osas. Selles, et relv polnud laetud ning selle laetus pole kuidagi seaduspäraselt tõendatud, saab kohus veenduda pärast käesolevas asjas kõigi tõendite uurimist ja hindamist kohtuistungitel. Kohtu seisukoht Kaupo Kindsigole heidetakse väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses ette jahiseaduse (JahiS) § 58 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, mis näeb ette vastutuse jahipidamise nõuete rikkumise eest jahipidamise vahendite kasutamisel või jahiohutuse nõuete rikkumisel. Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas, s.o 29.01.2021.a kella 23.55 ajal Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Rootsikülas Loona –Viki teel peeti Keskkonnaameti inspektorite poolt kinni Kaupo Kindsigo poolt juhitud sõiduk xxxx registreerimisnumbriga xxxx. Vaidlust ei ole selles, et sõidukis viibisid Kaupo Kindsigo ja K. R. ning kahe esiistme vahel asus jahitulirelv Mannlicher Classic nr xxxx, mis kuulus Kaupo Kindsigole. Need asjaolud on tõendatud menetlusaluse isiku, tunnistajate E. T., T. T., N. V. ja K. R. ütlustega. Samuti ei ole vaidlust selles, et Keskkonnaameti töötaja E. T. võttis Kaupo Kindsigo jahirelva autost ja viis selle Keskkonnaameti autosse ning umbes 40 minutit või tund hiljem seda relva vaadeldi Keskkonnaameti auto tagaosa juures. Vaidlus on selles, kas eelnimetatud jahitulirelv oli Kaupo Kindsigo transpordivahendis laetult või laadimata. Jahipidamise ohutusnõudeid reguleerib JahiS § 32 ja selle alusel kehtestatud jahieeskiri. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Kaupo Kindsigole ette jahieeskirja § 7 lõige 2 rikkumist, s.o transpordivahendis peab jahitulirelv olema laadimata. 3 Keskkonnaameti töötajatest tunnistajad E. T., T. T., N. V. ja Kuressaare politseijaoskonna politseinik D. A.u on andnud üheseid ütlusi, et Kaupo Kindsigo jahitulirelv oli tema poolt juhitud sõidukis kahe esiistme vahel. Umbes 40 minutit või üks tund hiljem jahitulirelva vaatluse ajal kukkus padrunipesast välja kuldset värvi padrun. Vaatlus toimus Keskkonnaameti sõiduki tagumise osa juures. Nimelt tõstis E. T. relva üles selliselt, et relva toru vaatas üles, lukk liikus tagumisse asendisse ja siis kukkus padrun välja. Nende tõenditega on kohtuväline menetleja lugenud tõendatuks, et järelikult oli Kaupo Kindsigo relv laetud ka siis, kui see oli tema autos. Menetlusalune isik ja tunnistaja K. R. andsid ütlusi, et Kaupo Kindsigo relv oli sõidukis kahe esiistme vahel laadimata. Menetlusalune isik selgitas, et relval ei olnud padrunisalve küljes, see oli tema vasakus küljetaskus. Seda relva saab laadida ainult läbi salve. Kui salv ei ole relvaga ühendatud, siis relvaraam on ülevalt alla vaadates nagu tühimik ja sinna tühimikku ei saa kuidagi padrunit panna, see lihtsalt kukub maha. Relva saab laadida siis, kui salv on alt relvale kinnitatud. Salv ei olnud selle õhtu jooksul kordagi kinnitatud relvale. See relv oli ainult puhas relv. Ülevalt vaadates lukk oli lahti ja luku esimene osa oli nagu tühi raam. Sinna tühja raami peale ei saa kuidagi padrunit toetada, see padrun ei libise sealt kuidagi padrunipessa sisse, vaid ta kukub lihtsalt maha. Kaba küljes olevas salves on alati kaks padrunit, seal on kaks taskut ja kummaski taskus on üks padrun. Asjaolu, et Kaupo Kindsigo relva küljes ei olnud padrunisalve, on kinnitanud ka tunnistajad E. T., D. A.u ja K. R.. Tunnistaja E. T. kinnitas ka seda, et relva lukk oli lahtises asendis, mitte lõpuni lukustatud ja relvalukk liikus vabalt. Sama tuleneb ka tunnistaja T. T.e ütlustest, mille kohaselt, kui E. T. kallutas relva nina üles, siis poltlukk kukkus alla. K. R. ütluste kohaselt oli relva padruni salv kogu aeg Kindsigo taskus. Kaupo relval käib salv alt ära laadimiseks. Kui Kindsigo oma relvaga Keskkonnaameti auto juurest tagasi tuli, oli ta ärritunud ja ütles, et keegi on pannud padruni. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja poolt kohtuvaidluses väidetuga, et Keskkonnaameti ametnike ja politseitöötajate ütlustes ei ole põhjust kahelda, et neil ei olnud põhjust valetada, mida ei saa aga öelda K. R. kohta, kuivõrd tegemist on menetlusaluse isiku sõbraga. Ainuüksi asjaolu, et tunnistaja on menetlusaluse isiku tuttav või sõber, ei muuda tema ütlusi tõendamiseseme asjaolude kohta kohtu silmis ebausaldusväärseteks, mistõttu ei ole kohtul mingisugust alust kahelda ka K. R. ütluste tõepärasuses. Seega on tunnistajate ütlused Kaupo Kindsigo relva laetuse osas vastuolulised. Juba ainuüksi sel põhjusel tuleb kahtlused tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks, sest neid ei ole võimalik muude tõenditega kõrvaldada. Hinnates E. T.i, T. T.e, N. V.i ja D. A.u ütlusi, nähtub, et nad nägid padruni kukkumist Kaupo Kindsigo relvast umbes tund aega hiljem peale relva autost äraviimist, kui seda kontrolliti Keskkonnaameti auto juures, mis aga ei tõenda asjaolu, et relv oli laetuna ka menetlusaluse isiku autos. Tegelikkuses ei järgitud Keskkonnaameti ametnike poolt menetlustoimingute tegemisel seadust. Kui enamike ametnike väitel oli sündmuskohal tegemist järelevalvemenetlusega, siis tulnuks Kaupo Kindsigo sõiduki läbivaatus, sellest jahirelva äravõtmine ja Keskkonnaameti sõidukisse hoiule paigutamine ning hiljem ka relva vaatlus protokollida, sest KorS § 49 pealkirjaga „ Vallasasja läbivaatus“ lg 6 sätestab, „Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik, välja arvatud juhul, kui isik siseneb avaliku võimu organi ehitisse või territooriumile vabatahtlikult või kui turvakontrolli kohaldatakse kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks“. Kohtu hinnangul mingeid lõikes 6 nimetatud takistusi toimingu protokollimiseks ei olnud. Ei olnud kaitstavat isikut, kes oleks olnud ohus. Kohtule jääb arusaamatuks, miks oli vaja Kaupo Kindsigo jahirelv viia Keskkonnaameti sõidukisse, miks seda ei saanud vaadelda ja kontrollida menetlusaluse isiku sõiduki juures vahetult peale selle autost väljavõtmist. E. T.i sõnul tehti seda ohutuse tagamiseks. KorS § 52 pealkirjaga „Vallasasja hoiulevõtmine“ lg 1 sätestab „Politseil või seaduses sätestatud juhul 4 muul korrakaitseorganil on õigus võtta vallasasi hoiule vahetu ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Selgusetuks on jäänud, milles seisnes vahetu oht, mida oli vaja tõrjuda. Kaupo Kindsigo ja K. R. seisid E. T.i käsul õues ega kujutanud endast Keskkonnaameti ametnikele mingit ohtu. Miski ei takistanud relva vaatlust teha koheselt Kaupo Kindsigo auto juures, kus viibis ka Kaupo Kindsigo ise. Rikutud on ka KorS § 52 lg 6, mille kohaselt on vallasasja hoiulevõtmise toimingu protokollimine kohustuslik. Ühtegi protokolli ülalnimetatud menetlustoimingute teostamisel ei koostatud, Kaupo Kindsigot tema relva vaatluse juurde ei kutsutud, kuigi KorS § 49 lg 2 kohaselt on asja omanikul või valdajal õigus viibida asja läbivaatuse juures. Kaupo Kindsigot teavitati väidetavast relva laetusest alles peale talle relva tagastamist E. T.i järelhõikega, olles poolel teel oma auto juurde. Selline käitumine riigiametniku poolt on kohatu ja ebaviisakas ning lisaks ka menetlusnormide mittejärgimine toimingute teostamisel ilmestab kohtuvälise menetleja ametnike suhtumist oma tööülesannete täitmisse ja käitumist järelevalve teostamise käigus. Lisaks sellele, et ükski väärteoasjas kogutud tõend ei tõenda fakti, et Kaupo Kindsigole kuuluv jahirelv oli tema sõiduki kinnipidamisel tema autos laetud, on kohus seisukohal, et see ei saanudki olla laetud, sest relva küljes ei olnud salve ja relva poltlukk oli lahti, liikus vabalt. Kui menetlusalune isik oleks eelnevalt laadinud relva läbi padrunisalve ja salve hiljem eemaldanud, oleks loogiline olnud, et ta luku oleks kinni tõmmanud, sest vastasel juhul kukuks padrun välja läbi relva alumises osas oleva lahtise ava, kuhu kinnitatakse laadimisel padrunisalv. Kuna lukk oli lahtises asendis, liikus vabalt, mida kinnitas ka E. T., pidanuks padrun juba E. T.i poolt relva autost välja võtmisel, seda liigutades välja kukkuma, aga seda ei juhtunud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et ei ole tõsiseltvõetav menetlusaluse isiku väide, et tema relva ei ole võimalik ilma padrunisalve kinnitamata laadida, sest poltlukuga relva on väga lihtne lukku tagumisse asendisse tõmmates ning padrunit lukupesa kaudu otse relvatorusse lükates laadida. Kohus peab selles küsimuses usutavaks siiski menetlusaluse isiku ütlusi, kes on olnud kauaaegne jahimees ja tunneb oma relva ja relva laadimise asjaolusid paremini. Seega loeb kohus tõendatuks, et menetlusaluse isiku relva saab laadida ainult läbi salve. Kui salv ei ole ühendatud, on relvaraam ülevalt alla vaadates tühimik ja sinna tühimikku ei saa kuidagi padrunit panna, padrun ei libise sealt padrunipessa, vaid kukub lihtsalt maha läbi relva alumises osas oleva avause, mis on mõeldud padrunisalve kinnitamiseks relva külge. Kohtu veendumust selles, et Kaupo Kindsigo relv ei olnud tema sõidukis laetud, kinnitab ka K. R. ütlus, et oma auto juurde tagasi tulles ütles Kaupo Kindsigo ärritunult, et keegi on padruni pannud. K. R. viibis menetlusaluse isikuga enne Keskkonnaameti inspektorite poolt sõiduki peatamist kogu aeg temaga koos autos. Kui Kaupo Kindsigo oleks oma relva laadinud, oleks K. R. seda kindlasti näinud, kuid ka tema kinnitas kohtus, et Kaupo Kindsigo relv ei olnud kindlasti laetud, kui inspektorid selle ära võtsid. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et väärteomenetluses kogutud tõenditega ei ole tõendatud Kaupo Kindsigo poolt jahieeskirja § 7 lg 2 ja sellest tulenevalt ka jahiseaduse § 58 rikkumine. Seda ei tõenda ka väärteotoimikus olevad fotod relvast, mis on väidetavalt tehtud peale relva tema autost äraviimist. Süüdistus jahiseaduse 60 lg 1 järgi. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et Kaupo Kindsigol oli 29.01.2021.a. seisuga tagastamata väikeuluki jahiluba nr xxxx, milline oli välja antud 28.02.2019.a ja milline oleks pidanud olema tagastatud 28.02.2020.a. Vaidlust ei ole ka selles, et sellise numbriga jahiluba ei ole Üru Jahimeeste Seltsi jahilubade registrisse märgitud. Seda tõendavad Keskkonnaameti Saaremaa büroo juhataja J. H.i ja inspektor T. T.e ütlused, aga ka Saaremaal asuva Üru Jahimeeste Seltsi juhataja A. V. ütlused, kes kõnealuse loa Kaupo Kindsigole väljastas. 5 Kaupo Kindsigo ütluste kohaselt oli tegemist vana kehtetu jahiloaga, mis oli vees käinud, peale seda ära kuivanud ja kinnitunud punast värvi tasku külge. Luba oli seetõttu punaseks värvunud ja rikutud ning muutunud kasutuskõlbmatuks. Taotles Üru Jahimeeste Seltsist uut luba, mis talle antigi. Kõlbmatu loa oleks pidanud ise ära hävitama, kuid unustas seda teha. Menetlusaluse isiku ütlusi kinnitas kohtus üle kuulatud Üru Jahimeeste Seltsi juhataja A. V.. Tunnistaja väitel väljastas ta Kaupo Kindsigole
5. aastal ühe väikeuluki loa asemele uue loa, kuna Kaupo Kindsigo ütluste kohaselt oli esimene luba määrdunud ja rikutud. Ise ta seda luba ei näinud, uskus Kaupo Kindsigo juttu, sest usub kõiki oma jahikaaslasi. Rikutud luba ta tagasi ei küsinud, vaid palus Kaupo Kindsigol endal see likvideerida, hävitada, kuna ta ei korja katkisi asju. A. V. kinnitas kohtule ka seda, et rikutud luba jahimees tagastama ei pea, seda ei ole reglementeeritud. Vaatamata kohtuvälise menetleja esindaja seisukohale, et Üru Jahimeeste Seltsi juhataja A. V. pädevuses ei olnud Kaupo Kindsigolt jahiluba mitte tagasi küsida ja Kaupo Kindsigo pidi ka kahjustatud jahiloa tagastama, sest jahiseaduse § 41 lg 5 sõnastus ei anna võimalust teisiti käituda, on kohus teistsugusel seisukohal. Esiteks, jahiseaduse § 41 lg 5 tõepoolest reguleerib jahilubade tagastamise korda, kuid selle sätte sõnastusest ei ole võimalik aru saada selliselt, et see kehtib ka kahjustatud ja rikutud lubade kohta. Jahiseadus tegelikult ei reguleeri, mida teha kasutuskõlbmatuks muutunud lubadega. Väide, et ka kahjustatud ja rikutud luba tuleb igal juhul selle väljaandjale tagastada, on Keskkonnaameti ametnike meelevaldne tõlgendus. Regulatsiooni puudumisel, kuidas sellises situatsioonis käituda, teha etteheide jahimehele ja teda karistada, ei ole kohtu hinnangul õige ja ütleks, et isegi pahatahtlik. Teiseks. Kui Üru Jahimeeste Seltsi juhataja A. V. ütles Kaupo Kindsigole, et kahjustunud jahiluba ei ole vaja tagastada ja käskis selle tal endal hävitada, siis ei ole ju mõeldav hakata vägisi seda luba A. V.le ikkagi pakkuma. Selles, et menetlusalune isik unustas loa likvideerida, ei ole talle etteheidet kohtuvälise menetleja poolt tehtud ja selles ei saa teda süüdistada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Kaupo Kindsigo ei ole rikkunud jahiseaduse § 41 lg 5 ega toime pannud jahiseaduse §-s 60 lg-s 1 sätestatud väärtegu. Kuivõrd Kaupo Kindsigo tegudes puuduvad talle Keskkonnaameti poolt süüks arvatud väärtegude tunnused, tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja jahiseaduse § 58 ja § 60 lg 1 sätestatud väärtegudes menetlusaluse isiku suhtes väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Menetluskulud Kaitsjad esitasid kohtule taotluse hüvitada

§ 23ja Kr

MS 181 lg 1 (koostoimes

§ 38

lg-s 1 sätestatuga)

§ 29

lg 1 p 1 alusel menetlusalusele isikule tekkinud menetluskulud kokku 19 788 eurot (sh käibemaks), mis koosneb kaitsjatasudest summas 15 750 eurot (lisandub käibemaks), büroo üldkulust summas 630 eurot ehk 4% arveldatust (lisandub käibemaks) ja kohtutäituri tasudest tunnistajatele J. H.ile ja J. K. kohtukutsete kättetoimetamise eest summas 110 eurot (lisandub käibemaks). Kaitsjate taotluse kohaselt osutati õigusteenust kokku 78,75 tunni ulatuses tunnihinnaga 200 eurot (lisandub käibemaks).

§ 23

näeb ette väärteomenetluse lõpetamise korral

§ 29

lõike 1 punktides 1-3 ja 56 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamise riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.

§ 38

lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaldamise praktikas on sedastatud, et kaitsjatasu mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas 6 kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus nr 4-18-616/54, p 47.) Kui menetlusosalisel on mitu esindajat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu (KrMS § 175 lg 2). Sellest tulenevalt ei saa ühe ja sama ülesande täitmise eest mitmele esindajale makstud tasu menetluskulude hulka arvata suuremas ulatuses kui see, mida oleks võimalik pidada ühele kaitsjale või esindajale sama ülesande täitmise eest makstavaks mõistlikuks tasuks. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. oktoobri
4. a otsus nr 1-17-7111/81, p 24.) (Riigikohtu kriminaalkolleegium lahend nr 4-19-1132 punkt 11) Kohtule esitatud taotluses sisalduvast kirjeldusest ei tulene, et erinevatele kaitsjatele oleks makstud tasu selge tööjaotuse alusel erinevate ülesannete täitmise eest. Kaupo Kindsigo kaitsjad on osutanud menetlusalusele isikule õigusabi tunnihinnaga 200 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus on seisukohal, et selline kõrge tunnihind ei ole mõistlik. Menetletava väärteoasja keerukuse aste ei õigusta kaitsjale enam kui 140 eurot suuruse tunnitasu maksmist. Ka Riigikohus on värskemas kohtupraktikas pidanud väärteoasjas põhjendatud tunnihinnaks 140 eurot. Taotlusele on lisatud kaitsjatasu tõendamiseks kaks arvet (arve nr 20180055 ja nr 20180524), mille alusel on Kaupo Kindsigo kohustatud tasuma Advokaadibüroole COBALT vandeadvokaatide Lembit Tedderi ja Indrek Koolmeistri teenuste eest kokku 19 788 eurot (sh käibemaks). Hinnates kaitsjate tehtud toiminguid ja neile kulunud aega (kokku 78.75 tundi), ei pea kohus tasu täies ulatuses hüvitamist põhjendatuks. Kohtu hinnangul ei saa pidada põhjendatuks korduvaid analüüse, kohtuga suhtlemiseks ja kohtuistungiteks ettevalmistamiseks märgitud ajakulu. Kohus loeb ühele kaitsjale põhjendatuks ajakuluks: suhtlus kohtuga 1 tund, kaitsjate poolt taotletud täiendavatele tunnistajatele kohtukutsete saatmisega seonduv, sh suhtlus kohtutäituritega - kokku 4 tundi, suhtlus kliendiga 1 tund, kohtuistungiteks ettevalmistamine 6,5 tundi, asja materjalidega tutvumine, analüüs, kaebuse koostamine - kokku 15 tundi, teeside s.h täiendavate teeside koostamine - 8 tundi ja seitsme kohtuistungi ajakulu - 8,5 tundi, kokku 44 tundi. Võttes arvesse, et tegemist ei ole mahuka ega keeruka väärteoasjaga, loeb kohus valitud kaitsjatele makstud mõistliku suurusega tasuks 6160 eurot (44x140), millele lisandub käibemaks 1232 eurot, kokku 7392 eurot. Kohtule on esitatud kohtutäiturite E. K. ja N. M. kohtuätituri tasu otsused. Kuivõrd viimati nimetatud kulud on tekkinud seoses käesoleva väärteoasja arutamisega, kuuluvad kahe kohtutäituri tasu kohtukutsete edastamiseks kokku 110 eurot, millele lisandub käibemaks 22 eurot, s.o 132 eurot menetlusalusele isikule hüvitamisele. Taotluses märgitud büroo üldkulude hüvitamise osas märgib kohus, et selline kulu ei ole käsitatav KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel menetluskulu hulka kuuluva kuluna. Menetluskulude hüvitamise taotluses paluvad kaitsjad väljamõistetud summa kanda Advokaadibüroo Cobalt OÜ arvelduskontole. Kohtupraktika ei välista seda, et riik täidab menetluskulude hüvitamise nõude mõne muu isiku pangakontole. Selleks saab taotluse esitada üksnes hüvitise saamiseks õigustatud isik või tema seaduslik esindaja (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. oktoobri
6. a otsus nr 1-17-7111/81, p 25). Kaupo Kindsigo ei ole maakohtule esitanud taotlust täita menetluskulude hüvitamise nõue advokaadibüroo pangakontole. Sellest tulenevalt mõistab kohus kindlaksmääratud kulu kokku summas 7524 eurot riigilt välja Kaupo Kindsigo kasuks. Kohus juhindub väärteomenetluse seadustiku § 132 p
7. 7 Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 18.10.
8. a kell 13.
9. (digitaalselt allkirjastatud) Aime Ivanson kohtunik 8