lg 2 p 2, 3 ja § 213 lg 2 p 1 järgi Süüdistatav KÄTHLIN JUURO, isikukood 48508245219, xxxx kodanik; elukoht xxxx; emakeel xxxx; xxxx; xxxx. Varem kriminaalkorras karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 08.07.2019 kell 01:50 kuni kell 18:
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 2 aastat vangistust. KÄTHLIN JUURO süüdi tunnistada
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 1 aasta ja 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 08.07.2019, s.o 1 päev karistusaja hulka, mõistes lõplikuks karistuseks 3 aastat 7 kuud ja 29 päeva vangistust. 1
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 4 aastat. Katseajaks allutada Käthlin Juuro kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima
lg 1 ja 2 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2, 8 alusel on Käthlin Juuro käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ning osalema sotsiaalprogrammis, valides välja ühe järgnevatest programmidest: - „Vägivalda kasutavad naised“ (info S. P., MTÜ VAITER programmijuht, +372 509 0852, www.vaiter.ee); - „Sisemine kindlus“ (alternatiiv „Löömata teekond“) kontaktisik Rakveres V. E., +372 566 86856 www.perekeskus.eu; - vanemlusprogramm „Gordoni perekool“ VÕS § 1055 ja KrMS § 310¹ alusel kohaldada kannatanu K. E. F. S. eraelu või muude isikuõiguste kaitseks süüdistatav Käthlin Juuro suhtes lähenemiskeeld tähtajaga 3 (kolm) aastat, keelates Käthlin Juurol läheneda K. E. F. S. ja K. E. F. S. elukohale xxxx lähemale kui 100 meetrit ning võtta K. E. F. S. ühendust otse või sidepidamisvahendite (telefon, sotsiaalmeedia) kaudu, välja arvatud e-posti teel ühise lapsega seotud teemadel. VÕS § 1055 ja KrMS § 310¹ alusel kohaldada kannatanute K. J., K. J. ja K. J. eraelu või muude isikuõiguste kaitseks süüdistatav Käthlin Juuro suhtes lähenemiskeeld tähtajaga 3 (kolm) aastat, keelates Käthlin Juurol läheneda K. J.le, K. J.le ja K. J.le lähemale kui 100 meetrit ning võtta K. J., K. J. ja K. J.ga ühendust otse või sidepidamisvahendite (telefon, e-post, sotsiaalmeedia) kaudu. Kohus selgitab Käthlin Juurole, et lähenemiskeelu rikkumine, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, või lähenemiskeelu korduv rikkumine on karistatav kuriteona
MS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta B AS poolt esitatud tsiviilhagi summas 13716,31 eurot, B AS poolt esitatud tsiviilhagi summas 2974,49 eurot ja T AS poolt esitatud tsiviilhagi summas 359,16 eurot läbivaatamata. Juhindudes TsMS § 426 lg 1 sätestatust, selgitab kohus, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 2 Asitõendid Kriminaalasja juurde lisatud alljärgnevad asitõendid, s.o 10 DVD/CD-d fotodega C.E.F. S. vigastustest 08.07.2019; C.E.F. S. 07.07.2019 häirekeskusele tehtud kõne salvestisega; AS B vastuskirja ja selle lisadega; C.E.F. S. esitatud fotofaili 23.08.2019 ülekuulamise protokolli juurde, C.E.F. S. ja Käthlin Juuro kontode väljavõtetega; K. J. ülekuulamise videosalvestisega; K. J. ülekuulamise videosalvestisega; C.E.F.S. esitatud helifail tema ja Käthlin Juuro vestlusest loata laenude võtmise ülestunnistusega; IDkaardi sertifikaatide andmetega ja M. A.i esitatud e-kirjadega - jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud Käthlin Juurolt välja mõista menetluskulu riigituludesse: - 876,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel; - 2394,00 eurot kaitsetasu adv. Meelis Masso poolt kohtueelses menetluses ja kohtus õigusabi osutamise eest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel; - 600,00 eurot tõlke kulude katteks KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel;
lg 1 ja 3 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 3870,00 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 322,50 eurot. Menetluskulu osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE
Käthlin Juurot süüdistatakse veel selles, et tema varalise kasu saamise eesmärgil sisestas ebaseaduslikult elukaaslase C. E. F. S.i isiku- ja pangaandmeid ilma elukaaslase nõusoleku ja teadmata elukaaslase internetipanga keskkonnas, võttes erinevatelt juriidilistelt isikutelt välja mitu laenu kogusummas 16 690,80 eurot elukaaslase nimele ja T AS-st mobiiltelefoni Huawei xxxx maksumusega 399 eurot, võimetuna tulevikku suunatud osamaksekohustusi oma finantsvahenditest täita. Saadud rahalised summad kasutas K.Juuro ära enda isiklikes huvides. K.Juurol puudus C.E.F. S. luba kanda raha elukaaslase arvelt enda kontole, raha sularahas pangaautomaadist välja võtta, tasuda arveid, millest elukaaslane ei teadnud ning taotleda laenu kooskõlastamata need enda elukaaslasega. Käthlin Juuro ületas talle antud volitusi ja kasutas talle usaldatud C.E.F. S. teadmata viimase isiku- ja pangaandmeid järgmiselt: 4 - esitas C.E.F. S. nimel veebikeskkonnas xxxx laenutaotluse ning digiallkirjastas 18.01.2018 mehe isikutunnistust kasutades AS B tarbijakrediidilepingu nr xxxx, mille alusel väljastati krediididumma 2000 eurot, sellest 45 eurot arvati lepingutasuna maha ja 1955 eurot krediidiasutuse poolt 18.01.2018 C.E.F. S. Xxx arvelduskontole; - esitas C.E.F. S. nimel veebikeskkonnas xxxx laenutaotluse ning digiallkirjastas 26.11.2018 mehe isikutunnistust kasutades AS B tarbijakrediidilepingu nr xxxx, mille alusel väljastati krediididumma 8670 eurot, sellest arvati lepingutasuna maha 130,05 eurot ja 8539,95 eurot kanti krediidiasutuse poolt 27.11.2018 C.E.F. S. Xxxx arvelduskontole; - esitas C.E.F. S. nimel veebikeskkonnas xxxx laenutaotluse ning digiallkirjastas 18.12.2018 mehe isikutunnistust kasutades AS B tarbijakrediidilepingu nr xxxxx, mille alusel väljastati krediididumma 5080 eurot, laen kanti taotletud summas, 5080 eurot krediidiasutuse poolt 19.12.2018 C.E.F. S. Xxxx arvelduskontole; - registreeris end C.E.F. S. nimel 12.03.2019 B AS-i veebikeskkonnas xxxx kasutajaks, tuvastas isiku mehe Xxxx pangakontole sisselogimisega ja esitas C.E.F. S. nimel laenutaotluse, misjärel sai B AS-lt SMS-iga lepingute allkirjastamiseks ettenähtud PINkoodi. Seejärel sõlmis 19.03.2019 B AS-i poolt väljastatud PIN-koodiga kinnitades laenulepingu nr xxxx, mille alusel väljastati laen summas 4250 eurot, sellest 250 eurot arvestati lepingutasuna maha ning 4000 eurot kanti krediidiasutuse poolt C.E.F. S. Xxxx arvelduskontole; - sisenes 21.06.2019 identifitseerides end mehe isikutunnistuse või Xxxx pangalingiga C.E.F.S.na T AS veebikeskkonnas e-teenindusse, kus e-poes sõlmis C.E.F. S.i nimel T AS järelmaksu müügilepingu nr xxxx mobiiltelefoni Huawei xxxx maksumusega 399 eurot otsmiseks ja tarnimiseks aadressile xxxx. Kauba ostuhinnale lisandus lepingutasu 9,90 eurot. C.E.F.S. isku- ja pangaandmeid kasutades ja esinedes tema isikuna laenude taotlemisel ja mobiiltelefoni ostmisel, jättis Käthlin Juuro krediidiasutustele mulje kui maksejõulisest kliendist, mille tulemusel tegid krediidiasutused neile varalse kahju toonud varakäsutuse. Käthlin Juuro sai aga olukorras, mil tema sissetulek koosnes peamiselt lastega seotud toetustest, ega olnud võimeline krediidlepingutest tulenenud tagasimaksekohustusi täitma, enda käsutusse 20 000 euro ulatuses rahalisi vahendeid ja mobiiltelefoni väärtusega 399 eurot. Saadud laenuraha kandis Käthlin Juuro ajavahemikus 2018 jaanuar kuni 2019 juuli väiksemate summadena edasi enda isiklikule pangaarvele Xxxx, erinevatele eraisikutele, võttis sularahana erinevatest sularahaautomaatidest välja või kasutas isiklike arvete tasumiseks. Mobiiltelefoni andis Käthlin Juuro oma tütre K. J. kasutusse. Kõigeks selleks puudus tal elukaaslase C.E.F. S. nõusolek. Seega, Käthlin Juuro, varalise kasu saamise eesmärgil korduvalt andmete ebaseadusliku sisetamise ning andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel tekitades teisele isikule varalise kahju, pani toime
II KOHTULIKU UURIMISE UURITUD TÕENDID KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA Süüdistatav Käthlin Juuro end kohtulikul uurimisel süüdi ei tunnistanud ja andis kohtuistungil ütlusi, milles selgitas 07.07.2019 sündmuste kohta, et tema ja C.i suhted olid C.i tütre tõttu pingelised juba mitu päeva eelnevalt. Neil oli palju vaidlusi S. 5 kasvatamise osas, kelle kasvatamisest C. viimased kaks aastat osa ei võtnud. Ta teavitas C. S. seotud probleemidest. Viimasel korral tekkis tüli sellest, et C.i pojad pidid puhkuse ajal xxxx Eestisse tulema, kuid nad ei tahtvat teda näha, sest nagu kõik väitsid, pidavat ta uss olema. Selle peale ta solvus, kuna varem olid C.i pojad teda hästi soojalt vastu võtnud. Seega olid tüli teemaks C.i lapsed. Nad mõlemad C.iga olid sel päeval ka alkoholi tarvitanud ja esimesena ründas teda C., kes haaras tal õlgadest ja tõukas ta maha, mille peale ta hakkas nutma ja istus diivanile. Üldjuhul läks C. nutmise peale veel rohkem närvi. Palus C.il lõpetada, sest lapsed pidid sel õhtul M. juurest nagu tavaliselt, kella seitsme paiku koju tulema. Selle peale läks C. sauna ja sel hetkel see sellega piirdus kuni C. oli piisavalt purjus, et läks magama. S. magas nendega ühes suures voodis, siis on ka varem olnud, et on C.i käest tõmmates voodis tõmmanud teda enda poole peale. Tahtis S. magama panna ja C.i nihutada, kuid sel korral oli tema reaktsioon selline, et C. tõmbas oma käe ära ja tema käsi jäi nii, et tõmbas C.ile kriipsu käe peale ning ta kindlasti ei löönud teda. Kriimustada võis C.i ka tema suur sõrmus. C.i käsi läks S. vastu, mille peale laps ärkas ja nutma hakkas. Ta vihastas, võttis lapse kuid C. tõusis voodist püsti ja lükkas ta koos lapsega vastu uksepiita. Sellest tekkis tal õlale verevalum. Seejärel läks ta lastetuppa, kuhu C. järgnes ja sealt ka need laste kommentaarid, et nagu tema lõi C.i. Tegelikult tahtis ta C.i kätega vastu rinda lüües lastetoast lihtsalt välja lükata. Kui lapsed ütlevad, et ta lõi C.i, siis nad ilmselt valetavad, ei oska öelda mida nemad nägid selja tagant või külje pealt. Edasi läks nagu tavaliselt, et kui C. vihastab siis läheb külaliste tuppa magama. Tema rahustas lapsed maha, pani S. uuesti magama ja istus diivanile kuni hetkeni mil politsei tuli. Ta ei saanud aru, miks politsei tuli ja oli šokis, kui kuulis, et tema olevat vägivaldne olnud, kuigi hoopis temal olid vägivalla tunnused. Oli šokis ka seetõttu, et lapsed nägid kõike seda pealt - nad varem ei ole näinud pealt vägivalda tema ja C.i vahel. Kuna lapsed olid sellest intsidendist šokis, siis oli ta esimene eesmärk lapsi sellest kõigest eemale hoida ja ta ei lubanud politseid laste juurde. Kuna tal on klaustrofoobia, siis hakkas ta ka politseile vastu. Arvas, et oma käte vigastused sai ta käeraudadest, kuna ta ise hakkas rabelema. Vastates kaitsja küsimusele, et kust pärines tema sinine silm, mis fotodel näha on, täpsustas ta, et selle lõi talle C. kui ta teda vastu uksepiita lõi ja enne kui ta sai lastetuppa. Hiljem tuvastas ka kleidi all külje peal olevad sinikad, mida politsei tema vigastuste fikseerimisel näha ei saanud. Oma kooselu C.iga kirjeldades, seletas, et esimesed kaks aastat olid ilusad kuni selle hetkeni kui ta 2016.aastal teada sai, et ootab last. C. sellega nõus ei olnud ja nõudis et ta teeks aborti, et siis läheb elu edasi nagu enne, kui aga ei tee, siis tema seda kooselu jätkata ei saa. Siis kolis ta koos lastega välja ja elas mõnda aega oma sõbranna korteris. Peale S. sündi vägivald jätkus. Näiteks 2019.aasta suvel kui C. oli järjekordselt temalt võtmed ja pangakaardid ja kõik asjad ära võtnud ja läinud siis külalistetuppa magama, olles ise purjus, siis soovis ta majja tagasi tulla, kuid oli ise võtmed kuskile külalistetuppa ära peitnud ja arvas, et ta on tema luku taha jätnud, viskas sisse köögi rõdupoolse ukse. Kuna klaas oli paks, siis lammutas C. tükk aega ning sisse saades viskas teda rumm koola paksu klaasiga, lükkas ta tugitoolile. Rebis katki T-särgi ja hakkas teda välisukse poole lükkama. Õnneks jõusid tema vend sinna, kes siis C.i eemale lükkas. Politseisse ta ei pöördunud, kuid tegi seda hiljem, s.o 2017 või 2018, seoses C.i xxxx jõulupeo intsidendiga, kui C. palus endale xxxx peopaika järele tulla. Kuna kohale jõudes oli C. väga purjus, siis ta keeldus ära tulemast. Kui ta siiski palus, et lähme ära koju ja hakkas keeldumise peale ära sõitma lastes signaali, siis hindas C. seda sõprade ees solvavaks ja vehkis terve tee autos, ründas teda, kuid lõi õnneks mööda. Kui ta auto peatas ja C. välja läks, siis pidas paremaks politsei kutsuda, sest õues oli pime, C.il ei olnud helkurit ja ta ei julgenud teda autosse enam lasta. Selle asja kohta on käimas kriminaalmenetlus, milles ta on esitanud tõendeid kaheksa vägivallaepisoodi. 6 Vastuseks prokuröri küsimusele, et miks ta elades pika perioodi jooksul vaimse ja füüsilise vägivalla all, mis tekitas stressi, siis varem ei pöördunud politseisse, avaldas ta et kuna teadis, et tal ei olnud nelja lapse ja suure koeraga suuri võimalusi kuhugi minna või kuhugi pöörduda, et sel hetkel ei teadnud ta ka tegelikult Ohvriabist või Naiste kaitsest ning hirm oligi lihtsalt see, et teda tõstetakse lastega lihtsalt tänavale. Samuti lootis ta et C. muutub. Ohvriabisse pöördus ta politsei soovitusel siis, kui C. teda võtmetega siis nagu kõhu pealt tõmbas ja millest tal suur arm ja sinikad, mis on fikseeritud. Pöördus ohvriabisse, sealt Naiste tugikeskusesse ja seal juba võeti tal lapsed ära. Laste kehalise väärkohtlemise episoodis andis ütlusi, et laste kasvatamine on olnud tema õlul kõigi laste puhul. M.ga abielus olles sündis esimene laps K., kui ta oli xxxx-aastane ja nelja aasta pärast sündis erivajadusega K. ning aasta peale tema sündi jäi ta uuesti lapseootele ja sündis K.. M. soovitas viimase lapse puhul aborti teha, et tema pole nõus pead-jalad koos elama. Sellest tekkisid suured pinged, kuna muuhulgas oli ta keskmise lapsega palju haiglates ja kodust eemal. Samas, laste kasvatamisel mingeid erilisi nõudeid ei olnud. Loomulikud olid sellised asjad, et oma tuba pidi korras olema ja väiksed ülesanded, mis pidid tehtud olema. Häält oli vaja tõsta siis, kui lapsed omavahel kaklema läksid ja üldjuhul läksid nad oma tuppa rahunema. Harva, kui pidi neid kättpidi lahutama. Tunnistas, vastates kaitsjale, et kui muud meetmed ei aidanud, on ta olnud sunnitud lapsi ka tutistama, arvas et umbes kord nädalas. Prokuröri samale küsimusele vastates, kinnitas ta, et tutistamisi kui selliseid kord nädalas kindlasti ette ei tulnud. Et neid oli paar üksikut juhtumit kus ta tõesti oli sunnitud. Pinged tema ja C.i vahel kandusid üle ka lastele, kuna C.i töölt tuleku ajaks pidi kõik korras olema. C. tuli koju ja kui oli tegemata, siis tema valas nagu selle viha tema peale ja siis tema omakorda süüdistas lapsi, et ta ju ütles, et palun tehke korda. Lastel oli oma vannituba ja nad üldjuhul käisid seal pesemas, kuid saunapäevadel käidi ühiselt saunas ja siis pühapäeviti ta pesi nendel pead puhtaks. K.le, kes on erivajadusega, pea pesemine üldse eriti ei meeldinud. Ja kuna ta on jõuline ja suur tüdruk, et siis tõesti tuli ta füüsiliselt sinna duši alla viia. Selgitas, et selle duši nii-öelda padrun oli katki nii, et üks päev tuli sealt täiest hästi tuli kuuma vett ja teine päev tuli täiesti normaalset vett, et sealt ei andnud seda duši seda soojust reguleerida. Alguses kui selle duši lahti tegid, tuligi sealt tulist vett. Kaela lapsed seda otseselt ei saanud, nad said võibolla pihta sellega, aga kui ta nägi, et sealt vesi siis tulisemast ära ei muutunud, siis viis nad oma duširuumi pesema edasi. K.l on ka xxxx ja xxxx, mistõttu pea pesemine oligi tal hästi raske, tal olid sellised xxxx, mis siis teinekord ketendasid, et siis võis tunduda talle ka, et see vesi on tuline. Ükski ruum majas ei käinud väljastpoolt lukku ega olnud ka pime, kuna kõik uksed olid klaasidega, seega ei olnud võimalik, mitte kedagi, mitte kuhugi pimedasse lukustada ja ta ei oleks ka seda teinud. Samas möönis, et kui lapsed läksid tõesti omavahel kaklema, siis ta pidi ühe osapoole sellest nii-öelda vaidlusest või kokkupõrkest eemaldama ja selle käigus ta neile vigastusi kindlasti ei tekitanud, kuid kindlasti võis sellega valu põhjustada kui võttis liiga kõvasti käest kinni või tõmbas nii, et lapsel võis olla valus. Aga nutma nad hakkasid üldjuhul ainult selle tagajärjel, et kui nad pidid oma toas nagu rahunema, aga mitte selle tagajärjel, et tema neist kinni võttis. C. S. kooseluga seonduva rahalise külje osas andis Käthlin Juuro ütlusi, et elas koos C.iga koos viis aastat alates 2015.aasta novembrist. Sel ajal töötas ta Xxxx ja käis seal tööl kuni veebruarini 2016, kuna C. ütles, et see palk mis seal teenib, ei ole seda 7 väärt, et sa olla lastest pidevalt eemal ja kuna see palk sealt läks siis enamus lapsehoidja maksmisele, et siis ütles C., et parem olla lastega ise kodus ja tema siis hoolitseb rahalise poole eest. Kui ta koduseks jäi, andis C. talle kõik volitused arvete maksmiseks. C. andis talle nii nimetatud arvutis kasutatava ID-kaardi koos kõigi paroolidega, tema deebetkaardi ja vahel oli ka krediitkaart tema käes. Samuti sai pangakaartide paroolid. Mingeid piirangud, et mida siis ei tohi teha tema pangakaartidega või ID-kaartiga, C. ei esitanud. Samas ei olnudki nagu kokkulepitud, et millise arvepealt mis läheb või kes kus mida maksab, et see toimus lihtsalt. Keegi nagu iseenesest ei otsustanud ning see oli mõlema poolne. Tema enda sissetulekuks olid lastetoetused ja elatis, mis ta M. käest sai, mis oli peale S. sündi kokku umbes 700 eurot.. Kinnitas, et nad elasid väga palju üle oma võimete. C. sai küll head palka, kuid kulus ka väga palju raha, et käia spaades või reisidel või et laste sünnipäevad olid hästi suured või kingitused ning kui tulid külalised, siis nemad maksid kõikide eest, kõik toidud asjad ning kui C.i pojad käisidki Eestis, siis emaksid nemad kõik hotellid ja asjad, või kui nemad käisid xxxx, siis sama moodi. Kõik laenud olid võetud ühisel otsusel nii kulukaks perereisiks kui ka majas vajaminevate tööde teostamiseks ja asjade ostuks. C. oli teadlik ka telefoni ostust. Ta viskas tema telefoni puruks, sellel samal õhtul, kui ta ka viskas selle aknaklaasi sisse. Ta oligi peale seda ilma telefonita ja kuna ta teda kätte ei saanud tööjuures ja niimoodi, siis C. ütles, et ostku endale uus telefon, mida ta ka tegi. Seletas, et ka kõik laenud, s.o nii B. ja B. omad, mille osas talle süüdistus on esitaud, olid võetud nende omavahelisel kokkuleppel. Ta vormistas need kodus C.i teadmisel internetipangas C.i ID-kaarti kasutades ja C.i andmeid kasutades. Laenuandmetesse märkis ta selleks otstabeks C.i nõusolekul loodud C.i e-posti aadressi, kuna C.i tavalisele privaatkontole saabus hulgaliselt spämmkirju iga jumala päev, mistõttu sealt on väga raske arveid eristada ja ta tahtis, et need asjad oleksid ühe e-maili peal ja ühes kohas, et tal oleks lihtsam neid arveid üle vaadata. C.il olid endal ka need paroolid. Arved laenu tagasi maksete eest tulid selle uue E-maili peale. Kontakt telefoniks märkis ta laenutaotlustele oma numbri kuna C. käis tööl ja ta ütles, et ta ei taha, et teda tööajal nende asjadega tülitatakse ja ta ei saa nii hästi eesti keelest aru, et vastata. Enne C.iga kokkuelamist oli tal oma nimele võetud üks laen ja teise laenu oli ta sunnitud võtma siis, kui C. võttis pidevalt ära autovõtmeid ja majavõtmed, siis oli vaja osta endale oma auto, mis vajas remonti, et siis oli ta ka sunnitud võtma. C. oli nendest laenudest teadlik ja oli kokkulepe, et ta maksab need tagasi ise ja siis ei olnud tal sellega probleeme sellest rahast, mis talle sisse tuli, kuna C.i palk oli nende ühine raha. Üldjuhul maksis ta oma laenusid sellest rahast, mis tal oli oma konto pealt ja kui tal oli lastele vaja midagi suuremat osta, siis kandis C.i kontopealt enda kontopeale siis. Tunnistas, et C.i rahast maksis tagasi ka enda laene juhul, kui tal jäi oma rahast puudu. C. teadis seda ja ei öelnud küll talle midagi. C.il endal oli täielik juurdepääs oma kontole, täpselt nagu temal oli sellele juurdepääs ja C. ei teinud kunagi sellest probleemi, mitte millestki. Omavahelise salvestatud vestluse kohta selgitas, et kuna selleks hetkeks oli kooselu juba hästi pingeline, et C. ilmselt aimas, et see hakkab läbi saama ja ta tõesti käis kogu aeg selle vestlusega pinda, siis ta lihtsalt ütles mida C. kuulda tahtis. C. ei olnud nõus neid ühiselt võetud laenusid üksi tagasi maksma. Enda meelest oli ta selles vestluses ka öelnud, et aitab C.il neid tagasi maksta. Kui kooselu lõppes, siis laenudest neil enam juttu ei olnud. Vastates kannatanute esindaja küsimusele, et miks tal oli vaja võtta välja C.i arvelt sularaha ja kanda sularaha end arvele, ei osanud Käthlin Juuro vastata, öeldes vaid, 8 et ei oska öelda, ju tal oli vaja teha midagi. Küsimusele, et oleks saanud ju C.i arvelt ülekande teha, vastas, et ei oska täpselt öelda, millisest korrast käib või mille jaoks tal see vajalik oli. Vastates kohtu küsimusele süüdistusepisoodi kohta, mis käsitles hilja õhtul K. J. õue saatmist ja tuppa mitte laskmist kuni K. ta tuppa lasi, vastas Käthlin Juuro, et see ei vasta tõele, et ta tõesti ei oska välja tuua põhjust, miks ta peaks oma erivajadusega lapse saatma külma pimedasse õue, et kindlasti ei vasta see tõele. K. J. prillidega seonduva episoodi kohta tunnistas ta, et võttis need tal tõepoolest lapselt ära kuna M.l olid kodus enda ostetud prillid ka lapsele ja on olnud juhtumeid, kus K. on enda prillid M. juures olles katki teinud ja keegi polnud talle neid hüvitanud. A. S. ründamist eitas. Käthlin Juuro avaldas kohtule, et saab järjepidevalt psühholoogilist abi, et oma tunnete ja asjadega toime tulla. Kannatanu C. E. F. S. andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt oli Kätlin Juuro tema elukaaslane ajavahemikus 2015.aasta septembrist kuni augustini
lg 2 p 2, 3 sätestab vastutuse tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest järgi, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes ning korduvalt. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve inimese tervis. Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis sisaldab tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või valu tekitanud muud kehalist väärkohtlemist. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav, mis on näiteks 18 löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine, tõukamine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Käthlin Juuro süü C. E. F. S.ile füüsilise valu ja tervisekahju põhjustamises on kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud eelkõige kannatanu enda ütlustega, mis alates häirekeskusesse helistamisest kuni kohtus antud ütlusteni on olnud järjepidevad ja haakunud muude tõenditega. Nii on kannatanu andnud ütlusi, et Käthlin Juuro lõi nende ühises magamistoas teda esialgu rusikaga näkku (põsele) ja vasakule ribidesse. Tüli oli sel korral saanud alguse sellest, et tema poeg olevat Käthlinit nimetanud ussiks. Näkku löömisel tekkis verejooks kuna Käthlin Juuro kandis suurt sõrmust. Seda, et riid kandus üle lastetuppa, on kinnitanud kõik, sealhulgas Käthlin Juuro ise ja lastetoas viibinud lapsed, aga ka seda, et ka lastetoas ja laste nähes jätkas Käthlin Juuro kannatanu füüsilist ründamist. Kannatanu on kinnitanud, et tundis löökide tagajärjel füüsilist valu. Seda, et Käthlin Juuro käitus kontrollimatult ja vägivaldselt, kinnitab ka see, et vaja oli politsei sekkumist ja politsei oli sunnitud tema suhtes kohaldama jõudu (käerauad) ning eemaldama sündmuskohalt, toimetades ta politseisse. Kannatanule tekitatud vigastusi kinnitavad nii kannatanu enda kui ka politsei poolt tehtud fotod. Asjaolu, et C. E. F. S. helistas samal õhtul politseisse ja palus abi on tõendatud häirekeskusele tehtud kõnesalvestusega, kus ta kirjeldab tema suhtes toimepandud vägivalda. Ka Käthlin Juuro on kohtuistungil ütlusi andes tunnistanud, et vigastused käele on tekitanud tema. Kohtus tunnistajana andis A. S. ütlusi selle kohta, et temale rääkisid lapsed seda, mis puudutas 07.07.2020 juhtunut, et Käthlin läks oma elukaaslasele kallale ja oli käed ja külje ka lõhki tirinud. Samuti rääkisid lapsed, et C. ei ole kunagi kellelgi liiga teinud, vaid kaitses neid ema eest. Ka lastetoas ema vägivallatsemist pealt näinud lapsed on sellest ülekuulamisel rääkinud. Käthlin Juuro süüdistused, et C. E. F. S. kasutas ka tema suhtes vägivalda ei haaku asjas kogutud muude tõenditega. Tunnistaja T. L. andis ütlusi, et Käthlin Juurol sündmuskohal vigastused puudusid, mida kinnitab ka Lähisuhte vägivalla infoleht. Hiljem fikseeritud tervisekahjustused, s.o vigastused kätel ja verevalumid võisid kohtu hinnangul suure tõenäosusega tekkida politseile vastuhakkamise käigus tema kinnipidamisel ja politseibussi paigutamisel. Käthlin Juuro avaldas, et C. E. F. S. on korduvalt ka tema suhtes vägivalda kasutanud ja selle kohta on käimas kriminaalmenetlus, mille materjalid on edastatud prokuratuuri. Menetluslikke otsustusi selles kriminaalasjas tehtud ei ole ning kuna need süüdistused ei ole arutamise esemeks käesolevas asjas, siis puudub kohtul alus neile hinnangut anda. Käesoevas menetluses on kohtule esitatud tõendid Käthlin Juuro poolt kehalise väärkohtlemise toimepanemise kohta. Tunnistaja A. M., kes on Käthlin Juuro ema, andis kohtistungil ütlusi oma teadmiste kohta Käthlini ja C.i kooselust, seletades, et C. E. F. S. oli tema tütre suhtes vägivaldne, viidates konkreetselt ühele juhtumile, mil mees kuskil kooselu alguses lükkas Käthlini trepiastangult alla. Kahtlusi mehe vägivaldsuse osas oli ta korduvalt hiljemgi, kuid ta ei sekkunud ega ka pöördunud kusagile. Otseselt ei ole ka Käthlin temale vägivaldsusest rääkinud. 07.07.2019 sündusi tema pealt ei näinud, vaid teadis seda, mida Käthlin talle järgmisel päeval avaldas, kui talle õhtul politseisse järele läks. Seetõttu ei saa kohus hinnata A. M. ütlusi usaldusväärsetena, kuna need ei haaku Käthlin Juurole esitatud süüdistuse muude tõenditega. K. J., K. J. ja K. J. kehaline väärkohtlemine on tõendamist leidnud S. F. S.i ütlustega kuidas Käthlin Juuro oma lastega käitus, et tiris juustest, karjus, lapsed said 19 pidevalt haiget, samuti tiris neid kätest ja jalgadest. Sama Käthlin Juuro käitumismustrit on kinnitas ka C. E. F. S.. Kohtul ei ole alust arvata, et nende ütlused oleksid pahatahtlikult või kiuslikult kallutatud, kuna need haakuvad loogiliselt muude tõenditega. Kohus avaldas ülekuulamise ajal xxxx K. J. ja xxxx K. J. ütlused. Mõlemad lapsed on andnud teineteise ütluste ja muude kohtuasjas kogutud tõenditega kattuvaid ütlusi. Laste ülekuulamise kohta tehtud videosalvestised veenavad kohut, et lapsi ei ole ütluste andmiseks mõjutatud, nad on andnud ütlusi sundimatult. Mõlemad tüdrukud kardavad oma ema ja ei soovi temaga kohtuda ega ka koos elada just ema ettearvamatu ja vägivaldse ning valeliku käitumise tõttu. Nad ei usalda ema ega ka emapoolseid lähedasi. Mõlemad lapsed väljendasid rahulolu, et saavad kolmkesi koos isa uue pere juures elada. Kohtul puudub alus kahelda kannatanute, s.o nii C. E. F. S.i, kui ka laste K. J., K. J. ja K. J. poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Tegemist on
lg 1 ühe koosseisu alternatiiviga, s.o valu põhjustanud kehalise väärkohtlemisega, kus ei olegi tagajärjeks oluline tervise kahjustamine, vaid inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Kui tervise kahjustamise puhul on vaja fikseerida tervisekahjustuse olemasolu, siis valu tekitava kehalise väärkohtlemise puhul on vajalik tuvastada, kas see valu tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Antud juhul puudub kahtlus selles, et kannatanud ka valu tundsid ning on sündmuskohal tehtud fotodel on fikseeritud ka C. E. F. S.i vigastused. Seega on tõendamist leidnud see, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanutele füüsilist valu ja kehavigastusi. Süüdistatava käitumises on tuvastatud
lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu ühe koosseisualternatiivi objektiivne tunnus, s.o valu tekitav kehaline väärkohtlemine, samuti on fikseeritud kannatanu vigastused. Kohus on seisukohal, et süüdistatav Käthlin Juuro poolt kannatanute kehaline väärkohtlemine on toimunud kirjeldatud käitumissituatsioonide ja kuriteosündmuste puhul süüstavatest tõenditest tulenevalt otsese tahtlusega. Ta sai aru ja pidi aru saama, et tema tegevus võib põhjustada valu. Hinnates kohtuistungil kontrollitud tõendeid kogumis, leiab kohus, et Käthlin Juuro süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja tema poolt toimepandud süüteod on toime pandud otsese tahtlusega ja on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 2, 3 järgi korduva kehalise väärkohtlemisena, mis on toime pandud lähisuhtes.
lg 2 p 1 sätestab vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Arvutikelmusega rünnatav õigushüve on vara. Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis eeldab varalise kasu saamist lubamatu sekkumise teel andmetöötlusprotsessi. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust ja süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. 20 Koosseisutüübilt on tegemist materiaalse kuriteokoosseisuga – andmetöötlusprotsessi sekkumisega peab süüdlane olema saanud varalist kasu. Samas ei ole oluline, millisel viisil andmetöötlusprotsessi sekkutakse.
subjektiivne koosseis eeldab süüdistatava kavatsetust objektiivse koosseisu tunnuste osas, milleks on kasu saamine, mille võrra kannatanu kahju kannatab. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et Käthlin Juuro pani kuriteo toime etteplaneeritult ehk eesmärgiga andmete ebaseadusliku sisestamise teel ja andmetöötlusprotsessi ebaseaduslikult sekkudes saada varalist kasu ja tekitada kannatanule varalist kahju, s.o tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Käthlin Juuro ja C. E. F. S. elasid koos alates 2015.aastast. Esialgu käis Käthlin Juuro tööl, aga kooselu algusest enam mitte. Nii Käthlin Juuro kui C. E. F. S. tunnistasid, et viimane andis Käthlin Juuro kätte oma Xxxx deebetkaardi, ID-kaardi koos PIN-koodidega ja aeg-ajalt oli Käthlin Juuro käes ka tema krediitkaart ning Käthlin Juurol oli ligipääs tema internetipangale ning Käthlin Juuro tasus tema arvelt makseid ja tegi vajalikke ülekandeid ning tasus kaardiga kauplustes ning teenindusasutustes. Käthlin Juurol olid kõik koodid kõige jaoks ja C. E. F. S. ise andis need talle. Enda sõnul ei kontrollinud ta ise oma pangakontot ega öelnud ka konkreetselt, milliseid tehinguid tema kontol või ID kaardiga teha ei tohi, ta usaldas elukaaslast, andes ütlusi, et talle ei tunud pähegi, et Käthlin võiks tema usaldust kuritarvitada. Kuni 2018.aastani saadi hakkama laenudeta – peeti sünnipäevi, ehitati ja seati sisse uus kodu, käidi reisimas ja spades, mida kinnitavad Kähtlin Juuro enda ütlused. Mingit põhjust ega vajadust laenu võtmiseks ajavahemikul 18.01.2018-15.07.2019 ei olnud – C. E. F. S. käis tööl, majanduslik olukord oli hea. Käthlin sissetulekuks oli peretoetus nelja lapse kasvatamise eest, mis oli suurusjärgus 500-600 eurot, lisaks maksis M. M. oma lastele elatist. Kannatanu sõnul oli tema sissetulek 4500- 6500 eurot kuus. Siis äkki alates 2018.aastast rahast enam ei piisanud. Kähtlin Juuro selgitused laenu põhjenduste võtmise kohta ei ole loogilised ega eluliselt usutavad. 18.01.2018 võeti laenu lapse koduse sünnipäeva korraldamiseks, kusjuures süüdistatava ema, A. M., kinnitas kohtus, et sünnipäevi peeti koduste toitudega. Lisaks oli vaja võtta laenu reisimiseks, kuigi reis oli ostetud n.ö. kõik hinnas pakett ja selle eest tasuti H pangale järelmaksetega. Kähtlin Juuro on ise omaks võtnud, et tema käes olid kannatanult saadud nii digitaalne ID-kaart koos paroolidega ja juurdepääsuga pangakontole, kui ka deebetkaart, seega oli tal võimalus kannatanu nimel laenusid võtta. Kõnekaks tõendiks on Käthlini ja C.i vahel 04.07.2019 toimunud omavahelise vestluse helisalvestus, milles Käthlin Juuro kinnitas, et vajas laenusid enda laenude tasumiseks, mida ta õigeaegselt tasuda ei suutnud. Salvestatud vestlus viitab sellele, et suhted olid tõepoolest pingelised, kuna arutatati ka eraldi kolimise teemat ja Käthlin ei nõustunud koos lastega kolima väiksemasse korterisse kui 3-toaline. C. väljendas, et on Käthlinit viis aastat südamest usaldanud ja ei mõistnud, miks pidi viimane need lollid laenud võtma, et tema ei ole kunagi laenu vajanud ja miks peaks ta Käthlinit veel aitama, kui viimane on tema tagant varastanud. Käthlin vastas, et kas C.i tapaks see raha tagasi maksta, kui sellega Käthlinist lahti saaks. Kui C. ütleb, et Käthlin ei saa lasta temal neid laenusid maksta, siis vastab viimane, et C. peab seda tegema ja et ta võib kirja panna kuhu ja palju on vahja maksta. Samuti, et C.il on terve pere, kes teda aidata saavad /kd II, tl 11-20/. See vestlus tõendab üheselt, et Käthlin võttis C.i nimele laenud just vaid oma tarbeks ja C. ei olnud neist teadlik kuni hakkasid inkassost võlateated tulema. Mingit kokkulepet ega ka vajadust laenude võtmiseks kannatanu sõnul ei olnud, samuti ei olnud Kähtlinil lubatud kanda tema arvelt raha enda arvele ja võtta välja sularaha. Tehinguid kannatanu pangakontoga oli lubatud teha vaid igapäevase majapidamise piires. Kannatanu andis ka 21 ütlusi, et kui ta ise tahtis oma pangakontot kontrollida, siis ajal, mis ta käis WC, rikuti tema ID-kaart selliselt, et panka ei olnud võimalik sisse logida. Laenude võtmiseks tegi Käthlin Juuro eraldi e-posti aadressi xxxx, mille kohta on kannatanu kinnitanud, et temal puudus sellele igasugune juurdepääs ja üldse teadmine, et selline e-posti aadress olemas on. Samuti kasutas Käthlin Juuro kontaktandmetes tema kasutuses olevat telefoninumbrit ja kui ta juunis 2019 ta enam laenumakseid ilmselt teostada ei suutnud ja oli alust arvata, et C. võib laenust teada saada, siis teatas Käthlin B AS-le, et tema kodune aadress on muutunud, et võimalikult vältida võlateadete saabumist C.i elukohta xxxx. Käthlin Juuro enda selgitus kannatanule oligi see, et temal oli vaja enda laene maksta. See on ka eluliselt usutav, kuna laenusid hakkas ta võtma alles 2018.aastal, kui tal tekkisid probleemid laenude tasumisega. Kohtus andis Kähtlin Juuro ütlusi, et vajasid ühiselt laenu, kuna käidi reisimas ja elati üle oma võimete. Sellega seoses peab kohus vajalikuks märkida, märkida, et kuigi pooled elasid koos 5 aastat, s.o. alates 2015.aastast, siis laenusid hakati võtma alles 2018.aastal. Kuni sinnani, hoolimata n.ö. üle võimete elamisest, raha jätkus. Kooselu algusest peale tuli tasuda majalaenu, elatist C.i lastele eelmisest abielust jms. C. E. F. S.i pangakonto väljavõtete kohaselt laekus esimene laen summas 1955 eurot 18.01.2018, mille järel 22.01.2018 võeti sealt välja kahel korral sularaha 1000 eurot. Seega võeti laenuks saadud raha kohe sularahas suure summana välja. Vaidlust ei ole selle üle, et C. E. F. S.il oli deebetkaart, seega puudus igasugune vajadus lapse sünnipäevakinkide, õhupallide jms maksa sularahas. Ilmselgelt oli Käthlin Juuro eesmärk võtta laen, lasta see kanda kannatanu arvele ning võtta see sealt hiljem sularahas välja. 27.11.2018 kanti C. E. F. S. arvele järgmine laen summas 8539,95 eurot, millest läks kohe Käthlin Juuro arvele 1000 eurot ja võeti sularahas välja 200 eurot. 29.11.2018 võeti välja 1000 eurot, 30.11.2018 kanti Käthlin Juuro arvele 2000 eurot ja samal päeval võeti välja sularahas 1000 eurot. Lisaks on Käthlin .Juuro arvele kantud 05.12.2018 – 500 eurot, 7.12.2018 - 200 eurot. Kokku nimetatud laenust võeti välja sulas või kanti Käthlin Juuro arvele kokku 5900 eurot. Kuigi 03.12.2018 laekus C. E. F. S.i arvele palk summas 5116,80 eurot ja eelmisest laenust oli ära kulutatud ca 6000 eurot, võttis Käthlin Juuro juba uue laenu ja 19.12.2020 kanti 5080 eurot C.i arvele, millelt 21.12.18 kanti Käthlin Juuro arvele 1000 eurot, 7.01.2019 kanti 1500 eurot 10.01.2019 kanti 500 eurot jne. Seega laen võeti C.i arvele ja kanti sealt edasi taas kord Käthlin Juuro enda arvele. 12.03.2019 võeti viimane laen summas 4000 eurot, mis kanti sarnase seemi alusel kui eelmised laenud Kähtlin Juuro arvele, s.o 19.03. – 250 eurot, 20.03 500 eurot, 21.03.2019 100 eurot02.04.2019 100 eurot 03.06. 1300 eurot, 11.06.100 eurot ja 15.07.2019 eurot. Seega analüüsides C.i pangakontot, toimis süsteem, mille kohaselt vormistati internetikeskkonnas, kasutades C. E. F. S.i identimisvahendeid, tema nimel laen, mis kanti tema pangakontole ning sealt võttis Käthlin Juuro raha välja kas sularahas või siis kandis oma arvele. Seega kinnitab selline süsteem seda, et laenuks võetud raha koguti enda arvelduskontole või siis võeti sularahas välja. Ei ole eluliselt usutav, et selleks, et osta lapsele sünnipäevakink, minna reisile, osta mööblit või osta pesumasin (mis tegelikult oli olemas) – tuleb selleks tasumiseks võtta välja sularaha. Ka uue telefoni ostmiseks C. E. F. S.i nimele puudus selleks viimase nõusolek, seega kasutaks Käthlin Juuro ka telefoni ostmisel juba varasemalt laenude võtmiseks kasutusel olnud skeemi – vormistas selle kannatanu nimele ja jättes sedasi tasumise kohustuse viimase kanda. 22 Seega ei ole Käthlin Juuro ütlused laenude ühisel otsusel võtmise kohta usaldusväärsed ja on kohtu hinnangul kantud soovist süüst vabaneda või seda vähemalt pisendada. Süüdistatav kasutas ära C. E. F. S.i usaldust, võttes laene ilma tema loata. Just sellel perioodil tekkis Käthlin Juurol ka alkoholiprobleem, mis suure tõenäosusega on omavahel seotud, sest teadis, et mingil hetkel tuleb laenude võtmine välja. Samas võimendus ka sel ajal vägivald perekonna, s.o nii laste, kui ka elukaaslase vastu. Kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt on täidetud nii kuriteo objektiivne kui ka subjektiivne koosseis. Käthlin Juuro pani arvutikelmuse toime kavatsetult, sekkudes korduvalt andmetöötlusprotsessi C. E. F. S.i usaldust kuritarvitades ja varalise kasu saamise eesmärgil. Seega on Käthlin Juuro tegevus õigesti kvalifitseeritud
Mõlema süüteo toimepanemisel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. IV TSIVIILHAGID T AS (hageja) on esitanud tsiviilhagi, mille kohaselt sõlmis Käthlin Juuro (kostja) 21.06.2019 T AS e-poes C. E. F. S.i nimele järelmaksu müügilepingu nr xxxx, mille alusel sai enda valdusesse mobiiltelefoni Huawei xxxx (lilla) hinnaga 399 eurot, millest jättis tasumata 359,16 eurot. Hageja palub kostjalt varalise kahju hüvitamiseks välja mõista 359,16 eurot. B AS (hageja) on esitanud tsiviilhagi, mille kohaselt sõlmis Käthlin Juuro (kostja)
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 25
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toime pandud tegude eest ja nende piirides. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käthlin Juuro tegevuses ei ole tuvastatud karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Süüks pandud teod on toime pandud otsese tahtlusega, kuna kohtu hinnangul ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavaid asjaolusid ja tahtis või vähemalt möönis seda. Tema on varem kriminaal- ja väärteoskorras karistamata.
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava süüteo eest on karistusena ettenähtud kuni viieaastane vangistus.
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava süüteo eest on karistusena ettenähtud rahaline karistus või ühe- kuni viieaastane vangistus. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Prokurör tegi kohtule karistusettepaneku, taotledes Käthlin Juuro süüdi tunnistada
lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks mõista 2 aastat ja 1 päev vangistust.
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise taotles prokurör mõista karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustes raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud ja 1 päev vangistust.
lg 1 alusel arvestada mõistetavast karistusest maha Käthlin Juuro kahtlustatavana kinnipidamise aeg 1 päev, mõistes lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust. Vastavalt
lg 1, 3 jätta vangistus täitmisele pööramata, kui Käthlin Juuro 4 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg 1 ja lg 2 p 2,8 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Samuti taotles ta rahuldada kannatanute taotlused lähenemiskeelu kohaldamiseks. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga karistuse liigi ja määra osas, mistõttu ei pea põhjendatuks sellest irduda. Karistusmäär vastab isiku süüle, karistuse kohaldamise põhimõtetele ja -eesmärkidele. Samuti ei pea kohus käesoleval ajal põhjendatuks vangistuliku karistuse kohest täitmisele pööramist.
lg 2 p 2, 3 kvalifitseeritav kuritegu võimaldab vangistuse kõrval mõista ka kõige kergemaliigilist, s.o rahalist karistust.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtu hinnangul ei ole rahalise karistuse mõistmine Käthlin Juurole põhjendatud, kuna süüdistatav ei ole võimeline kandma rahalist karistust. Tegemist oleks ka ilmselgelt leebe karistusega tema puhul. Rahalise 26 karistuse kohaldamise välistab nii eripreventsioon kui ka rahalise karistuse täitmise võimatus, aga ka süü suurus. Käthlin Juuro ei ole kordagi väljendanud kahetsust või mõistmist, et tema käitumine oleks olnud mingilgi viisil ekslik, mis viitab sellele, et ta ei ole mõistnud oma süüteo ohtlikkust eelkõige oma laste suhtes. Samuti on ta oma kaitsetaktikaga püüdnud vabaneda vastutusest. Käthlin Juuro ei tööta, mistõttu puuduvad tal sissetulekud ajal, kui ta pigem peaks rahaliselt osalema oma nelja lapse ülalpidamisel. Samuti on kohus seisukohal, et kergemaliigiline karistus ei avalda piisavalt mõju isiku suunamiseks õiguskuulekale käitumisele ning seega tuleb rahalist karistust pidada liiga leebeks mõjutusvahendiks süüdistatava suhtes, mõistes karistuseks vangistuse. Arvestades Käthlin Juuro poolt toimepandud kuriteo raskust, tema isikut ja seda, et ta on varem karistamata, tuleb pidada põhjendatuks kohaldada vangistusest tingimisi vabastamist ühes tema allutamisega käitumiskontrollile kriminaalhooldaja juures, kelle järelevalve all saab ta osaleda tema jaoks vajalikes sotsiaalprogrammides, mille valik on esitatud kohtuotsuse resolutsioonis. Süüdistatava suhtes tuleb oluliseks tuleb pidada ka katsejaks alkoholi tarvitamise keelu kehtestamist. Lähenemiskeelu kohta otsustuse tegemine KrMS § 310¹ lg 1 kohaselt võib kohus kannatanu taotlusel VÕS § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat Lähenemiskeelu kohaldamine on äärmuslik ja puudutatud isiku õigusi (s.h lahus elava vanema õigust lapsega suhelda) tugevalt riivav meede, mille seadmise eesmärgiks on ära hoida isiku õiguste rikkumine tulevikus ja anda kaitset vajavale isikule kindlustunne, et häirivaid sekkumisi tema õigustesse teatud aja jooksul ei toimu. C. E. F. S. on taotlenud lähenemiskeelu kohaldamist, kuna tunneb Käthlin Juuro ees hirmu. Üldjuhul ainuüksi asjaolu, et isik tunneb suurt hirmu, ei saa olla piisav põhjus lähenemiskeelu seadmiseks. Käesolevas kohtuasjas on tema hirmutunne seostatav tegelikkuses aset leidnud sündmustega ja need asjaolud on andnud kohtule aluse eeldada, et kahju tekitamine on tõenäoline ja seega tuleb pidada põhjendatuks kohaldada kannatanu C. E. F. S.i eraelu või muude isikuõiguste kaitseks süüdistatav Käthlin Juuro suhtes lähenemiskeeld taotletud tähtajaga 3 aastat, keelates Käthlin Juurol läheneda C. E. F. S.ile ja C. E. F. S.i elukohale xxxx lähemale kui 100 meetrit ning võtta C. E. F. S.iga ühendust otse või sidepidamisvahendite (telefon, sotsiaalmeedia) kaudu, välja arvatud e-posti teel ühise lapsega seotud teemadel. Alaealiste K. J., K. J. ja K. J. seaduslik esindaja, nende isa M. M., on samuti taotlenud lähenemiskeelu kohaldamist selle maksimaalseks tähtajaks, eelkõige selleks, et tagada laste emotsionaalne turvalisus. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud, kuna Käthlin Juuro ei ole olnud koostöövalmis oma lastega usaldusliku suhte taastamiseks. Ta ei väärtusta laste heaolu. Käthlin Juuro ei saa seada oma õigusi laste õigustest üle ega realiseerida oma õigusi nende õiguste arvelt, arvestamata laste vahetute pikaajaliste negatiivsete kogemuste ja tunnetega. Kohus leiab, et laste antud seletustest ja nende kirjeldatud käitumisest ilmneb, et lastel puudub turvatunne ja usaldus seoses emaga. Nad on väljendanud soovimatust käesoleval ajal emaga kohtuda ning tunnevad hirmu, et ema võib neid vastu nende tahtmist kaasa viia. Seni, kuni lapsed ise ei soovi emaga kohtuda ega suhelda, ei ole nende vaimse tervise huvides seada neid olukorda, kus nad on seda 27 ema initsiatiivil siiski sunnitud tegema. Samas on lapsed teadlikud, et keegi ei keela ja ei tee neile takistusi emaga suhtlemiseks, kui nad seda soovivad ja selleks soovi avaldavad. Seega on taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks käesolevas kohtuasjas on põhjendatud ja kohaldab kannatanute K. J., K. J. ja K. J. eraelu või muude isikuõiguste kaitseks süüdistatav Käthlin Juuro suhtes lähenemiskeeld tähtajaga 3 (kolm) aastat, keelates Käthlin Juurol läheneda K. J.le, K. J.le ja K. J.le lähemale kui 100 meetrit ning võtta K. J., K. J. ja K. J.ga ühendust otse või sidepidamisvahendite (telefon, e-post, sotsiaalmeedia) kaudu. Lähenemiskeeldu kohaldades selgitab kohus Käthlin Juurole, et lähenemiskeelu rikkumine, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, või lähenemiskeelu korduv rikkumine on karistatav kuriteona
VI Kohtu seisukoht asitõendite osas Kriminaalasjas olevad 10 DVD/CD-d fotodega C.E.F. S. vigastustest 08.07.2019; C.E.F. S. 07.07.2019 häirekeskusele tehtud kõne salvestisega; AS B vastuskirja ja selle lisadega; C.E.F. S. esitatud fotofaili 23.08.2019 ülekuulamise protokolli juurde, C.E.F. S. ja Käthlin Juuro kontode väljavõtetega; K. J. ülekuulamise videosalvestisega; K. J. ülekuulamise videosalvestisega; C.E.F.S. esitatud helifail tema ja Käthlin Juuro vestlusest loata laenude võtmise ülestunnistusega; ID-kaardi sertifikaatide andmetega ja M. A.i esitatud e-kirjadega hoida kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juures. VII Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 876,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas menetluses on selleks 2394,00 eurot kaitsetasu adv. Meelis Masso poolt õigusabi osutamise eest. Nimetatud kulu hindab kohus põhjendatu ja vajalikuna. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele 600,00 eurot tõlke kulude katteks KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades süüdistatava varalist sesundit ja tema resotsialiseerumise väljavaateid, võimaldab kohus tasuda menetluskulud ositi ühe aasta jooksul. Kannatanute menetluskulud jäävad süüdistatava kanda ning KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel tuleb süüdistatav Käthlin Juurolt välja mõista 2460,00 eurot kannatanute K. E. F. S.ning K. J., K. J. ja K. J. õigusabikulude katteks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 28 Tartu Ringkonnakohtu 13.10.2021 kohtuotsusega on osaliselt tühistada Viru Maakohtu 20. jaanuari 2021. a otsus. 20.01.2021 kohtuotsus 1-20-4498 jõustus osaliselt 13. novembril 2021 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 29
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.