Obsah (8)

§ 179§ 367§ 429§ 440§ 444§ 173§ 168§ 190

Tsiviilasi nr 2-21-2981 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2021, Võru kohtumaja Tsiviil

§ 179lg 9.

1. Määrus toimetada kätte hagejale ja kostjale ja Rahandusministeeriumile ning peale jõustumist saata Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse. ASJAOLUD
2. M. S. (hageja ) ja R. B. (kostja) sõlmisid 08.04.2019 laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 25 000 eurot. 09.05.2019 kinnitas poolte vahel 08.04.2019 sõlmitud laenulepingul olevate allkirjade õigsust notar K. A. Kostja palvel kanti laen üle pangaülekannetega ettevõtte O. K. L. (endise ärinimega XXX, registrikood XXX) arvelduskontole. Vastavalt pooltevahel sõlmitud laenulepingule kohustus kostja tagastama laenusumma hagejale igakuiste osamaksetena. Kostja kohustus teostama hagejale kokku 60 osamakset. Kuivõrd intressi lisandumises pooled kokku ei leppinud, pidi kostja tasuma hagejale alates 08.05.2019 igakuiselt vähemalt 416,67 eurot kuni kohustuse täitmiseni. Vaatamata hageja korduvatele nõudmistele ei ole kostja kokkulepet täitnud. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja tasunud hagejale võlakohustuse katteks kokku ainult 500 eurot. Viimane makse toimus novembris
3. Seega on kostja rikkunud oma lepingulist kohustust. Hageja lepinguline esindaja on saatnud korduvaid (09.08.2020, 26.08.2020, 30.09.2020) võlanõudeid koos hoiatusega lepingu ülesütlemiseks kohustuste täitmata jätmise korral kostjale, kuid tulemuseta. Kostja oma lepingulist kohustust ei täitnud. Hageja taotleb kostjalt laenulepingujärgse põhivõlgnevuse summas 24 500 euro, sissenõutavaks muutunud viivise summas 788,03 euro ja kahjuhüvitise summas 432 euro (hagiavalduse resolutsiooni p-s 2.3 on ekslikult märgitud 453,60 eurot) väljamõistmist. Lisaks on hageja taotlenud

§ 367järgse edasiulatuva viivise väljamõistmist.

1. Tartu Maakohtu 09.03.2021 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja edastas avalduse koos lisadega kostjale vastamiseks. Kostja võttis 07.04.2021 vastuses õigeks põhinõude. Samas viidates, et on tasunud hagejale laenumakseid ca 2000 euro ulatuses.
3. oktoobril 2021 toimunud kohtuistungil kinnitas hageja kostja väiteid selles, et kostja on tasunud võlgnevuse katteks ca 2000 eurot, st inkassofirmade poolt edastatud arvete alusel on kostja teinud hageja suuniste alusel tagasimakseid. Hageja loobus osaliselt haginõudest, s.o sissenõutavaks muutunud viiviste ja kahju hüvitamise nõudest. Hageja taotles, et kui kostja ei tasu põhivõlgnevust
4. juuniks 2022, tuleb kostjalt alates 01.07.2022

§ 367

alusel välja mõista edasiulatuv viivis tasumata põhivõlgnevuse summalt kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja kinnitas, et nõustub tasuma esimesel võimalusel (XXX saamisel) põhivõlgnevuse, kuid viivist alates 01.07.

1. Viivise väljamõistmine alates 01.07.2022 on põhjendatud sellega, et kostja viibib XXX ning esimene võimalus XXX on
2. a kevad, mil kavatseb võlgnevuse koheselt tasuda. Muid nõudeid ta ei tunnista, kuna on tasunud võlgnevust oluliselt suuremal määral kui hageja on hagis kirjeldanud. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Nõuetest osaline loobumine tuleb kohtul vastu võtta ning loobutud nõuete osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada. 5. Kohtul on kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas menetlusosaline ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine

§ 429

lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (Riigikohtu otsus 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, Riigikohtu otsus 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab ka nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (Riigikohtu otsus 3-2-1-40-14, p 18). Isegi siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (Riigikohtu määrus 3-2-1-3-14, p 11). 6. Kostja nõudest osalisele loobumisele vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodust lähtuvalt võtab kohus vastu hageja loobumise sissenõutavaks muutunud viivistest summas 788,03 eurot ja kahju hüvitamisest summas 432 eurot. Eelviidatud nõude osas lõpetab kohus menetluse. Kohus jätkab menetlust 24 500 euro suuruses põhinõudes ja edasiulatuvas viivisenõudes. 7.

§ 440

lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 8. Kuna kostja võttis hagi õigeks, tuleb esitatud hagi rahuldada. 9.

§ 444

lg 3 alusel võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus M. S. hagi R. B. vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks ning mõistab R. B. välja põhivõlgnevuse summas 24 500 eurot ning
2. juuniks 2022 põhinõude täitmata jätmisel alates 01.07.2022 edasiulatuva viivise tasumata põhinõudelt M. S. kasuks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 11.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna kostja on oma käitumisega põhjustanud hagi esitamise, jätab kohus hageja menetluskulud

§ 440lg 1 ja § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

12.

§ 179

lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. 13. Tartu Maakohtu 08.03.2021 määrusega andis kohus hagejale menetlusabi, vabastades teda hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest 1000 euro ulatuses. 14.

§ 190

lg 3 järgi menetluskulud, mille kandmisest on hageja vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Seega tuleks kostjalt

§ 190lg 3 alusel välja mõista riigituludesse riigilõiv summas 1000 eurot.

15.

§ 179

lg 5 alusel peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

§ 190

lg 7 alusel kohus määrab riigilõivu riigituludesse tasumise lahendi täitmiseks tähtaja 30 päeva. 15. Tulenevalt

§ 179

lg 9 nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik