← Eesti

2-21-13405/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Määruse tegemise aeg ja koht 8. november 2021, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-13405 Tsiviilasi R. K. avaldus täitemenetluse lõpetamiseks

§ 157

lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui eelmises lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 5.

§ 157lg-t 1.

Enne 5.

§ 157lg 1 järgi oli aegumistähtaeg 30 aastat. Ts

ÜS § 157 lg 2 kohaselt algab TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Riigikohus on TsÜS § 157 lg-d 1 ja 2 koostoimes VÕSRS § 9 lg-ga 4 tõlgendades leidnud, et enne

  1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas
  2. märtsil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (vt nt Riigikohtu
  3. detsembri 2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-141-13, p 22). Eelviidatud Riigikohtu lahendite tegemise ajal sidus VÕSRS § 9 lg 4 aegumise ümberarvutamise algusaja kuupäevaga
  4. märts 2011, alates
  5. märtsist 2016 jõustunud muudatusest on vastav kuupäev
  6. aprill
  7. Tartu Maakohtu
  8. oktoobri 2009 kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-09-4003 tulenevad nõuded ei olnud
  9. märtsil 2011 aegunud ning nõudele hakkas alates
  10. märtsist 2011 kulgema kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohane 10-aastane aegumistähtaeg. Lähtudes VÕSRS
  11. märtsi 2016 redaktsioonist on aegumise ümberarvutamise algusasja kuupäev
  12. aprill 2011, st nõude täitmine sai aeguda kõige varem alates
  13. aprillist
  14. Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Täitemenetluse registrist ja kohtutäituri vastusest nähtuvalt esitati täitedokument kohtutäiturile täitmiseks esimest korda
  15. märtsil
  16. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti seega
  17. märtsil
  18. Praegusel juhul on vaidlus selles, kas täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine peatus ajaks, mil võlgnik tasus võlgnevust maksegraafiku alusel. Nimelt on täitur välja toonud, et võlgnik on
  19. aprilli 2010 avalduses palunud võimalust tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel ning sissenõudja on sellega nõustunud. Kohus nõustub sissenõudjaga ning leiab, et täitemenetluse kestel võla tasumiseks maksegraafiku sõlmimine peatab nõude aegumise. Sama nähtub ka täitemenetluse seaduse seletuskirjast (Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, 315 SE, lk 11-12). Ka kohtupraktikas on jõutud samale 2 järeldusele (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
  20. septembri 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-219534). TsÜS § 162 järgi peatub aegumine ajaks, mil kohustatud isikul on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täiendav tähtaeg täitmiseks. Analoogse põhimõtte sätestab ka TsÜS § 167 lg 2, mille kohaselt juhul, kui võlausaldaja annab võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja, on aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni. Kuivõrd praegusel juhul sõlmiti täitemenetluse kestel maksegraafik, siis peatus nõude täitmise aegumine maksegraafikuga kokkulepitud tähtajaks. Sissenõudja on välja toonud, et kuni
  21. maini 2017 toimusid võla tasumised maksegraafiku alusel ning hilisemad kinnipidamised toimusid kohtutäituri poolt. Avaldaja ega kohtutäituri poolt väidetust ega kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu asjaolusid, mis annaksid alust sissenõudja väidetes kahelda. Aegumise peatumine lõppes seega maksegraafiku tähtaja möödumise korral. Praegusel juhul hakkas aegumine uuesti kulgema alates ajast, kui kinnipidamised täitemenetluses jätkusid kohtutäituri kaudu, mitte enam maksegraafiku järgi. Kuivõrd TsÜS § 168 lg 1 järgi aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka, siis pikenes ka maksegraafiku kehtivuse võrra aeg, mille jooksul saab sundtäitmist läbi viia.
  22. Seega peatus praegusel juhul aegumine maksegraafiku sõlmimisega
  23. aprillist 2010 ning aegumise peatumine lõppes, sissenõudja esitatud andmete õigust eeldades,
  24. mail
  25. Peatumise kestel aegumistähtaeg edasi ei kulge ning aegumistähtaja kulgemine jätkus pärast aegumise peatumise lõppu. Aegumise peatumise kestel oli alates
  26. aprillist 2021 senine 30-aastane aegumistähtaeg asendunud 10-aastase aegumistähtajaga (vt määruse resolutsiooni p 5-6). Seega, arvestades vahepealset aegumise peatumist hakkas 10-aastane aegumistähtaeg kulgema mitte
  27. aprillist 2021, vaid alates aegumise peatumise lõppemisest mais
  28. Eeldades sissenõudja esitatud andmete õigsust, mille kohaselt kehtis asjas maksegraafik kuni
  29. maini 2017, hakkas nimetatud 10-aastane aegumistähtaeg kulgema alles
  30. mail 2017 ning nõude täitmine aeguks alates
  31. maist
  32. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.
  33. Kuna kohus jättis avalduse rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 172 lg 2 esimese lause alusel avaldaja kanda. Sissenõudjat on menetluses esindanud tema juhatuse liige, tasulist õigusabiteenust kasutatud ei ole. Eelneva tõttu tuleb määrata, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
  34. TsMS § 660 lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TMS § 2231 lg 4 sätestab, et määruse peale, millega kohus lahendab avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, võivad määruskaebuse esitada avaldaja ja sissenõudja. Eelneva tõttu on määrus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.