Obsah (5)

§ 218§ 175§ 172§ 152§ 663

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Kohtunikud Malle Seppik, Margo Klaar ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2011. a., Tallinn Tsiviilasja number

) § 175 lg. 31 kohaselt ei hüvitata kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid. AS Forinvest Group esitas

1. mail
2. a. kohtutäiturile kaebuse, mida täitur sisuliselt ei lahendanud, vaid kirjutas alusdokumendile viivitamatult „vastus taotlusele“
3. juuni
4. Seega teadis täitur vaidluse asjaolusid juba enne, kui avaldaja esitas kaebuse Harju Maakohtule.

§ 218lg.

2 kohaselt võib kohtumenetluses, milles kohtutäitur on menetlusosaliseks, esindada kohtutäiturit kohtutäituri büroo töötaja. Kohtutäitur Katrin Vellet oleks saanud vältida põhjendatute kulude tekkimist õigusteenuse tellimisel advokaadibüroolt. Et tegemist on kohtutäituri ametiülesannete täitmisest tuleneva kaebuse lahendamisega, oleks täitur pidanud olema võimeline osalema tsiviilasja menetluses õigusteenust kasutamata. Nende avaldaja vastuväidete kohta puudutatud isik vaatamata maakohtu poolt antud võimalusele oma seisukohta ei esitanud. Esimese astme kohtu määrus 23. märtsi 2011. a. määrusega mõistis Harju Maakohus AS-lt Forinvest Group Tallinna kohtutäituri Katrin Velleti kasuks välja menetluskulud 69, 20 eurot. Määruse kohaselt ei hüvitata alates 14. juunist 2010. a. kehtiva

§ 175lg.

31 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid. Riigikohus on kohtuasjas 3-2-1-87-09 asunud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Menetlusosalised said arvestada kulutusega, mis kuuluvad hüvitamisele vastavalt tingimustele, mis kehtisid avalduse esitamise ajal. Kohtumenetluse ajal 3 kuni 14. juunini 2010. a. kehtinud

§ 175kohaselt kuulusid kohtutäituri lepingulise esindaja kulud hüvitamisele.

Kohtutäitur Katrin Vellet taotleb lepingulise esindaja kulude hüvitamist 4 tunni ulatuses tunnihinnaga 1500 krooni summas 6000 krooni (käibemaksuta).Õigusabi sisaldas vastuse koostamist avaldaja kaebusele ja määruskaebusele. Kohtuvaidluse asjaolusid (asja keerukus, asja lahendamine maakohtus ja ringkonnakohtus) arvestades on põhjendatud ja vajalik puudutatud isikule lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi 4 tunni ulatuses summas 6000 krooni e. 383, 47 eurot.

§ 172lg.

8 kohaselt hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kohtuväliste kulutuste hüvitamist saab nõuda üksnes juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda.

§ 152lg.

3 kohaselt määrab kohus tunnistajatasu tunnimäära Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tunnitasu alam- ja ülemmäära piires. Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a. määruse nr. 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 7 lg. 3 kohaselt määratakse tunnistajatasu tunnitasumäär tunnitasu alam- ja ülemmäära piires, mis on 1 – 10-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Vabariigi Valitsuse
3. juuni
4. a. määruse nr. 90 kohaselt on töötasu alammääraks tunnis vaidlusaluse õigusabi osutamise ajal 27 krooni. Tulenevalt

§ 152

lõikest 3 tuleb lepingulise esindaja tunnimääraks määrata Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tunnitasu ülemmäär 17, 30 eurot (10 x 1, 73). Tulenevalt

§ 172

lõikest 8 on puudutatud isiku lepingulise esindaja kuluks 69, 20 eurot (1082, 74 krooni, käibemaksuta). Määruskaebus Kohtutäitur Katrin Vellet palub maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega määrata tema menetluskulude suuruseks ja mõista avaldajalt välja 383, 47 eurot. Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti menetlusõigust. Lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel peab kohus nii hagi- kui hagita menetluses lähtuma

§-s 175 ja Vabariigi Valitsuse

1. septembri
2. a. määruses sätestatust. Et kohus ei ole seadnud kahtluse alla puudutatud isiku esindaja poolt ülesannete täitmisel tehtud töö mahtu ega kulude tõendamiseks esitatud alusdokumente, tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks täiendavalt välja mõista 314, 27 eurot. Avaldaja seisukoht Avaldaja AS Forinvest Group ei ole seisukohta määruskaebuse kohta esitanud. Menetluse edasine käik Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt

§ 663lõikele 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et määruskaebus ei anna alust määruse tühistamiseks. Määrust ei ole vaidlustatud osas, millega menetluskulud avaldajalt välja mõisteti. Vaidlustatud on määrust üksnes osas, millega avaldust ei rahuldatud ning üksnes põhjendusel, et määruskaebuse esitaja seisukoha kohaselt on maakohus kohaldanud ebaõigesti

§ 172lõiget 8 ja §-i 175.

Kolleegium määruskaebuse väidetega ei nõustu. Maakohus leidis õigesti, et hagita asjas kohtuväliste kulude hulka kuuluva lepingulise esindaja kulude hüvitamisele kohaldub

§ 172lg.

8 lause 1, mille kohaselt need kulud hüvitatakse menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Sama on leidnud ka Riigikohus lahendis 4 3-2-1-18-11 (p. 20). Põhjendatud ei ole määruskaebuses esitatud seisukoht, nagu tuleks õigusabikulu ka hagita asjades hüvitada

§-s 175 sätestatud reeglite kohaselt. Maakohus on

§ 172

lõiget 8 õigesti kohaldanud, määrates määruskaebuse esitajale hüvitamisele kuuluva õigusabikulu kindlaks kooskõlas

§-s 152 tunnistajale tasu maksmiseks sätestatud reeglitega. Margo Klaar Ele Liiv Malle Seppik