Obsah (6)

§ 445§ 173§ 162§ 164§ 132§ 150

2-20-5013 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 02.07.2020. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-20-5013 Tsiviilasi Men

) § 459 lg 1 näeb ette, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Tulenevalt PKS §§-dest 96 ja 97 on alaealise lapse ülalpidamiskohustus tema vanemal. Kuna kohus tunnistab hageja kohta kostja sünniakti tehtud isakande ebaõigeks, siis hagejal enam kostja ülalpidamiskohustust ei ole. Riigikohus on 16.02.

1. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-164-10 asunud seisukohale, et kui kohtuotsusega tuvastatakse, et laps ei põlvne isaduse omaksvõtnud vanemast, on see tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Samas ei saa vanema õiguste faktilist teostamist olematuks teha ja ka lapse sünniakti kannet ei saa muuta tagasiulatuvalt. Siiski, sellise kohtuotsuse jõustumisel ei ole isikul, kelle kohta tehtud vanema kanne tunnistati ebaõigeks, kohustust lapsele elatist maksta. Eeltoodu alusel vabastab kohus hageja Tartu Maakohtu 08.10.
2. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-9055 kinnitatud kompromissiga kokku lepitud elatise maksmisest alates käesoleva otsuse jõustumisest.

§ 445

lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja poolte isikuandmetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Menetluskulude jaotus 3 2-20-5013 Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 164

lg 1 näeb erisusena ette, et hagilises põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Arvestades asjaolusid jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus tegi kindlaks, et hageja eest on tasutud hagilt riigilõivu summas 600 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast sama seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Hageja esitas hagis kaks nõuet, sh isaduse vaidlustamise nõude ja elatise maksmise lõpetamise nõude. Isaduse vaidlustamise nõude puhul on tegemist mittevaralise nõudega, mille puhul saab

§ 132lg 1 kohaselt eeldada, et hagihind on 3500 eurot.

RLS lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 3500 eurot maksta riigilõivu summas 300 eurot. Elatise muutmise hagilt vastavalt RLS § 22 lg 1 p-le 2 riigilõivu maksta ei tule. Seega pidi hageja tasuma hagilt riigilõivu kokku 300 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 300 eurot enam.

§ 150lg 1 p 1 alusel on võimalik enam tasutud riigilõiv hagejale tagastada.

Riigilõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada kohtule vastav taotlus.

§ 150

lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristiina Kask Kohtunik 4