2-20-1744/10

2-20-1744 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 02.07.

1. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-20-1744 Tsiviilasi M. K. hagi T. - J. T. vastu isaduse vaidlustamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:); Kostja: T. - J. T. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxx; e-post:) Kohtuistungi toimumise aeg 11.06.
2. a RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Lugeda tuvastatuks, et K. T. (isikukood xxxxxxxxxxx) ei põlvne T. - J. T. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja tunnistada K. T. sünniakti T. - J. T. kohta tehtud isakanne ebaõigeks.
5. Kohtuotsuse jõustumisel saata selle ärakiri isikuandmetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. M. K. esitas 03.02.
7. a kohtule hagiavalduse T. - J. T. vastu isaduse vaidlustamise nõudes. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus tuvastaks, et xxxxxxxxxx. a sündinud laps K. T. ei põlvne kostjast T. - J. T. . Hagiavalduse kohaselt algas poolte suhe
8. aasta sügisel. Poolte vahelised suhted kujunesid keerulisteks, vahepeal elati lahus, siis jälle koos ning sel kokku-lahku elamise 1 2-20-1744 perioodil oli hagejal üheöösuhe J. P. . Siis hageja ja kostja leppisid ära ning hageja kooselu kostjaga jätkus. xxxxxxxxxx. a sündis hagejal tütar. Raseduse ajal ja lapse sündides hageja arvas, et lapse isa on kostja T. - J. T. . Kostja võttis isaduse omaks.
9. aasta suvel hakkas hageja kahtlema kostja isaduses ning otsustas kontrollida, kas lapse isaks võib olla hoopis J. P. . Hageja tegi 29.08.
10. a DNA-testi, mille käigus võeti proovid lapselt K. T. , hagejalt ja J. P. . Test kinnitas, et lapse bioloogiliseks isaks on J. P. . Isadustesti tulemusena sai hageja 06.09.2019.a teada, et laps K. T. ei põlvne kostjast. Pärast seda läksid hageja ja kostja lahku. Laps K. T. elab koos emaga. Peamiseks põhjuseks, miks hageja vaidlustab T. - J. T. isaduse on asjaolu, et T. - J. T. ei ole K. T. bioloogiline isa. K. T. ei põlvne kostjast, vaid põlvneb J. P. . Hageja soovib, et lapse sünnitunnistusele oleks kantud lapse bioloogilise isa, J. P. , nimi ja seda soovib ka J. P. , kuid seda ei saa enne teha, kuid kohus on tuvastanud, et K. T. ei põlvne kostjast.
11. Kohus võttis hagi 02.03.
12. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja sai hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte, kuid kohtu määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud.
13. 11.06.
14. a toimus asja arutamiseks kohtuistung, kuhu olid kutsutud pooled isiklikult. Hageja M. K. jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja seletas täiendavalt, et ta on olnud ühel korral abielus, aga abielu lõppes umbes kümme aastat tagasi. Kostjaga kooselu algas
15. aastal ja lõppes
16. aastal. Lisaks K. T. on hagejal veel neli vanemat last. Need lapsed on sündinud enne kooselu kostjaga ja kostja ei ole nende isa. Kooselu ajal kostjaga xxxxxxxxxx. a sündis laps K. T. , kelle isaduse kostja omaks võttis. Umbes aasta pärast lapse sündi tekkis hagejal kahtlus, et kostja ei ole tegelikult lapse isa. DNA-testi tulemused kinnitavad, et lapse isa on J. P. , kellega hagejal oli lapse võimalikul eostamise ajal olnud suhe. Kostja T. - J. T. teatas, et ei esita isaduse vaidlustamise hagile vastuväiteid ja on nõus sellega, et laps K. T. ei põlvne temast. Kostja kinnitas, et elas koos hagejaga alates
17. aasta sügisest ja kooselu lõppes
18. aastal. Kostja seletas, et enne kooselu hagejaga oli ta ühel korral abielus. Abielu kestis umbes aastatel 2001 kuni
19. Lisaks K. T. on kostjal veel kolm vanemat last, kelle ema ei ole hageja ja kes sündisid enne nende kooselu. Need lapsed elavad praegu välismaal. Kui K. T.
20. aastal sündis, siis kostja pidas ennast lapse isaks ja isaduse omaksvõtu alusel vormistati tema isadus. Kostja kooselu hagejaga sai läbi pärast seda, kui ta nägi DNA-testi tulemusi, mille põhjal on lapse isa J. P. . Praegu kostja enam lapsega ei kohtu ja tema kasvatamises ega ülalpidamises ei osale. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et xxxxxxxxxx. a sündinud K. T. ema on M. K. (hageja). Isana on isaduse omaksvõtu alusel kantud lapse sünniakti T. - J. T. (kostja). Lapse ema M. K. on käesolevas asjas esitatud hagiga kostja isaduse vaidlustanud ja taotleb, et kohus tuvastaks, et laps ei põlvne kostjast. Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 91 lg 1 järgi on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. PKS § 93 lg 1 näeb ette, et isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks 2 2-20-1744 saanud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei alga lõikes 1 sätestatud tähtaja kulgemine enne lapse sündi ega enne isaduse omaksvõtu jõustumist. Antud juhul on isaduse vaidlustanud lapse ema, kes on selleks PKS § 91 lg 1 järgi õigustatud. Hageja väitel sai ta DNA-testi põhjal 06.09.2019.a teada, et laps K. T. ei põlvne kostjast. Isaduse vaidlustamise hagi esitas hageja kohtule 03.02.
21. a, s.o vähem kui aasta pärast DNA-testi tulemuste teadasaamist. Kostja ei esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud pidid saama või said teatavaks hagejale juba varem. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades, saab lugeda, et isaduse vaidlustamise hagi on esitatud PKS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Seega on isaduse kohtus vaidlustamise formaalsed eeldused täidetud. Hageja M. K. andis kohtus ütlusi selle kohta, et lapse K. T. võimalikul eostamise ajal oli tal üheöösuhe J. P. . Hageja on esitanud kohtule tõendina Asper Biogene LLC 06.09.
22. a tõendi DNA-testi tulemuste kohta (tl 3). Tõendist nähtub, et uuringu käigus on võrreldud lapse K. T. , M. K. ja J. P. DNA proove ja uuringu tulemusena on molekulaargeneetik asunud seisukohale, et J. P. saab 99,999995518% tõenäosusega olla lapse K. T. isa. Kostja ei ole DNA-testi tulemusi vaidlustanud ja on nõus sellega, et laps K. T. ei põlvne temast. Kohtu hinnangul on DNA-testi tulemus piisavalt usaldusväärne tõend, mis tõendab, et laps K. T. ei põlvne kostjast ja lapse bioloogiline isa on teine mees. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja loeb tuvastatuks, et xxxxxxxxxx. a sündinud laps K. T. ei põlvne kostjast T. - J. T. ning tunnistab lapse sünniakti isa kohta tehtud kande ebaõigeks. TsMS § 445 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja isikuandmetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodu alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristiina Kask Kohtunik 3