Obsah (5)

§ 657§ 652§ 654§ 171§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-14714 Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2021, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tän

§ 657lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

4 25.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 26. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab hageja suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja neid ei korda (

§ 654lg 6).

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et maakohus ei tuvastanud seda, kas ta on kinnistu võõrandamislepingu kätte saanud. TsÜS § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. E-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seaduses ei ole sätestatud nõuet, et saaja peab tahteavalduse kättesaamiseks olema tutvunud selle sisuga, nagu hageja ekslikult leiab. Piisab sellest, et tahteavaldus on jõudnud tema mõjusfääri ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Maakohus tuvastas tõendite alusel õigesti, et võõrandamisleping saadeti notari poolt hageja e-posti aadressile XXX, serveripidaja kinnitusel saabus see sinna 04.01.2016 ja hagejal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Ekslik on hageja seisukoht, et kohus oleks pidanud tuvastama, kas hageja avas e-kirja ja luges selle läbi.
2. Maakohus jaotas tõendamiskoormuse õigesti. Kuna kostjad tõendasid, et võõrandamisleping saabus hageja mõjusfääri ja tal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda, oleks hageja pidanud omakorda tõendama, et ta ei ole tahteavaldust ca 3,5 aasta jooksul kätte saanud. Hageja seda ei teinud. Hageja paljasõnalisi väiteid selle kohta, et ta on nädalate kaupa Eestist ja kodust eemal ning tal ei ole vajadust internetti ja e-posti kasutada, ei saa käesoleva asja lahendamisel arvestada. Tõendatud on asjaolu, et eelnimetatud perioodil on hageja oma e-posti aadressi kasutanud. Selle tuvastas õigesti ka maakohus. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teha selles osas teistsugust järeldust.
3. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

1. Kostjad palusid hagejalt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud kuluna õigusabikulud 10 töötunni eest tunnihinnaga 166,67 eurot, millele lisandub käibemaks. Taotluse kohaselt tegi kostjate esindaja järgmisi toiminguid - nõupidamine kliendiga, kliendisuhete vormistamine, taotlused kohtule käesolevale asjale ja asjale nr 2-19-3016 juurdepääsu saamiseks e-toimikus, käesoleva asja ja asja nr 2-19-3016 toimikute analüüs ja vajaliku materjali selekteerimine, kostjatega arutamine ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamine. Sellele lisandub ettevalmistumine kohtuistungiks ajakuluga 30 minutit ja osalemine kohtuistungil vastavalt selle kestusele.
2. Hageja jättis menetluskulude suuruse määramise kohtu otsustada. 32.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kostjate taotlus õigusabikulude hüvitamiseks on põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohus ei pea vajalikeks toiminguteks neid, mis seonduvad teise pooltevahelise tsiviilasjaga nr 2-19-3016. Muus osas on esindaja tehtud 5 toimingud kostjate esindamiseks

§ 175lg 1 tähenduses vajalikud ja põhjendatud.

Ringkonnakohus arvestab mõistliku ajakulu kindakstegemisel asjaoluga, et kostjate esindaja maakohtu menetluses ei osalenud, samas aga ka asjaoluga, et asi ei ole mahukas ega õiguslikult keeruline. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu toimingute osas, mis ei seondu ringkonnakohtu istungiga, 5 tundi, millele lisandub kohtuistungiks ettevalmistumise ja sellel osalemise aeg 1 tund – kokku 6 tundi. 33. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka kostjate esindaja tunnitasu 166,67 eurot, millele lisandub käibemaks,

§ 175lg 1 tähenduses mõistlik ega põhjendatud.

See ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Asja väikest mahtu ja keerukust arvestades loeb ringkonnakohus esindaja mõistlikuks ja põhjendatud tunnitasu suuruseks 140 eurot (lisandub käibemaks).

1. Seega tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks õigusabikulu suurusega 1008 eurot (6x140x1,2).
2. Kostjate taotlusel tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjatele kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Jõustus Riigikohtu 29.11.2021 lahendis toodud muudatustega RESOLUTSIOON
3. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
4. märtsi
5. a otsuse (tsiviilasi nr 2-19-14714) resolutsioon muutmata, täpsustades kohtuotsuse õiguslikke põhjendusi.
6. Jätta X kassatsioonkaebus rahuldamata.
7. Jätta Riigikohtus kantud menetluskulud X kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
8. Arvata kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse. 6