Obsah (8)
§ 81§ 85§ 71§ 61§ 13§ 45§ 77§ 73KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2021 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Väärteoasja number 4-20-4503 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtui
) § 85 lg 1 (otsuses ekslikult märgitud
§ 81
lg 1) järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot ja tulundusühistut Salo-Kala
§ 85
lg 2 (otsuses ekslikult märgitud
§ 81lg 2) järgi rahatrahviga 10 000 eurot.
A. Hollast ja tulundusühistut (TÜ) Salo-Kala on karistatud järgneva eest. 7.07.2020 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, naastes Lämmijärvelt Salo-Kala TÜ-le kuuluvate kalapüügilubade nr PÕ200010 ja PÕ200011 alusel kutseliselt kalapüügilt xxxxxx sadamasse, esitas TÜ Salo-Kala juhatuse liige A. Hollas KKI-le püütud kala (koha, haug, luts ja särg) hinnangulised kogused, mis erinesid maale toodud kogustest rohkem kui 10%. Maale toodud kala hulgas oli alamõõdulist koha rohkem kui 1% koha kogukaalust. Kalaliikide kogused märkis A. Hollas ka KKIle esitatud rannapüügipäevikusse. Eeltooduga rikkus A. Hollas
-i ning majandusvööndi seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16.06.2016 määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ § 34 lg 2 p 4 ning
-i § 61 lg 9 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse nr 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ (määrus nr 155) § 20 lg 4 ja § 41 lg 1 p 2. Kalapüügieeskirja § 34 lg 2 p 4 sätestab, et lõkspüünistega püügil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on alamõõdulise koha kaaspüük sama kalaliigi mõõduliste isendite saagist lubatud kaalu järgi kuni 1%. A. Hollase poolt püütud kohast moodustas alamõõduline koha 2,7% koha kogusaagist.
§ 71
lg 1 p 2 sätestab, et kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks kaaspüügi tingimuste rikkumist. Püüdes kaaspüügina alamõõdulist koha lubatust rohkem, pani A. Hollas
§ 71
lg 1 p 2 mõistes toime tõsise rikkumise.
§ 61
lg 1 kohaselt esitab kutselise kalapüügi loa alusel kala püüdev isik püügi-, kogumis-, ümberlaadimis- või lossimisandmed või muud nende töödega seotud andmed. Määruse nr 155 § 20 lg 1 p 3 sätestab, et 2
(27)kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel toimuva kalapüügi kohta esitatakse KKIle vähemalt üks tund enne püügilt sadamasse või randa saabumist püütud kala hinnanguline kogus kilogrammides liikide kaupa. Sama määruse § 20 lg 4 kohaselt ei tohi andmetes märgitud kalakogus laeva pardal või muus kala transportimiseks kasutatavas vahendis olevast ja maaletoodavast kalakogusest erineda rohkem kui kümme protsenti. A. Hollase esitatud kalakogused erinesid maale toodud kalakogustest järgmiselt: koha kogus erines 38,03% (sellest alamõõdulist kala oli 2,72%), haugi kogus erines 50,46%, lutsu kogus erines 16,74% ja särje kogus erines 41,1%.
§ 13
lg 2 sätestab, et kutselisel kalapüügil püütud kala päritolu tõendavaks dokumendiks loetakse rannapüügipäevikut koos kaluri kalapüügiloaga. Määruse nr 155 § 16 lg 10 kohaselt märgitakse rannapüügipäeviku lehe veergudesse 7-16 „Kalakogused liikide kaupa“ hinnanguline kalasaagi kogus kilogrammides kala liikide ja püügivahendi tüüpide kaupa. Sama määruse § 41 lg 1 p 2 sätestab, et püütud kala kohta enne kalakoguse kaalumist esitatavad andmed võivad kaalutud kalakogusest erineda kuni kümme protsenti selliste kalaliikide püügi korral, mille väljapüügimahtu on piiratud
§ 45
ja § 47 lg 1, 2 alusel.
-i ning keskkonnatasude seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 1.11.2019 määruse nr 85 „Kutselise kalapüügi võimalused ning lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2020. aastaks“ § 13 sätestab lubatud aastasaagi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kõikidele eelpool nimetatud kalaliikidele. A. Hollas märkis rannapüügipäevikusse samad hinnangulised kalakogused, mis ta esitas KKI-le eelteates. Eelteates esitatud ja rannapüügipäevikus märgitud kalakogustest nelja kalaliigi puhul erinesid hinnangulised ja kaalutud kogused rohkem kui 10%. Eelpool kirjeldatud teo pani A. Hollas toime vähemalt kaudse tahtlusega. A. Hollas on kutseline kalur olnud 14 aastat ning tema kutseoskuste hulka kuulub oskus püüda iseseisvalt kala kutseliste kalapüügivahenditega, järgides kalapüügieeskirju. A. Hollas teab, et esitatud kalakogused ja maale toodud kogused ei tohi erineda rohkem kui 10%. Talle on sama süütegu ka varem ette heidetud, kuid see ei ole teda hoolsamaks muutnud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuna A. Hollas pani eespoolkirjeldatud väärteo toime TÜ Salo-Kala huvides (mageveekala püük on TÜ Salo-Kala peamine tegevusala ja kala müügist saadav tulu laekub tulundusühistu arvele), on KarS §-st 14 lg 1 juhindudes vastutusele võetud ka TÜ Salo-Kala. Kaebaja nõue ja põhjendused A. Hollas ja TÜ Salo-Kala esitasid kaitsja vahendusel 26.10.2020 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Keskkonnainspektsiooni menetleja 9.10.2020 otsuse peale kaebuse (kohtutoimik, tl 2-6), milles paluvad tühistada kaevatava otsuse ja lõpetada väärteoasja menetluse, kuna rikkumine ei ole tõendatud. Kohtumenetluse käigus on menetlusalused isikud esitanud ka alternatiivsed nõuded. Kui kohus leiab, et väärteomenetlust ei ole võimalik lõpetada ja menetlusaluste isikute suhtes tehtud KKI lahendit tühistada kaebuses märgitud alusel, siis palutakse kaaluda karistuste vähendamist või väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlustel. Lisaks kaebuses märgitule on menetlusaluste isikute kaitsja esitanud kirjalikud seisukohad kohtule ka veel 15.03.2021 (kohtutoimik, tl 16-18). Menetlusalused isikud põhistavad oma kaebust kokkuvõtlikult alljärgnevaga. Väärteoprotokolli teokirjeldus on ebaselge, mistõttu on rikutud menetlusaluse isiku kaitseõigust. Vaidlust ei ole selle üle, et kalapüügilubade nr PÕ200010 ja PÕ200011 omanik on TÜ Salo-Kala, kuid väärteoprotokollis ei ole välja toodud seda, millise määruse nr 155 sätte alusel oleks pidanud üks või teine isik kalapüügilubade kohaselt püügipäeviku ja eelteate esitama ning miks kohtuväline menetleja peab vastutavaks isikuks just A. Hollast. Kalapüügilubadele on märgitud mitme kaluri nimed. Ei ole tuvastatud, et A. Hollas oli õigustatud kalapüügilubade omaniku nimel kalapüügiga seotud andmeid esitama, st ei ole tuvastatud kirjaliku volituse olemasolu. Väärteokirjelduses viidatakse nii eelteatega seotud andmetele kui püügipäevikuga seotud andmetele, samas rikutud normina on määratletud määruse nr 155 § 20 lg 4 ehk eelteate esitamine. 3
(27)KKI ei ole tuvastanud, kes konkreetselt ja millise kalapüügiloa alusel on püüdnud väidetavat alamõõdulist koha. Ühestki väärteotoimikus olevast materjalist ei nähtu, millise toimingu käigus on saadud väidetavalt alamõõduliste kohade kaaluks 3,35 kg. TÜ-le Salo-Kala kui menetlusalusele isikule ei ole tutvustatud tema õigusi ja teda ei ole õiguspäraselt menetlusse kaasatud, sh üle kuulatud, mis on olulised menetlusõiguse rikkumised. Nimelt alates 6.09.2020 sai TÜ Salo-Kala juhatuse liikmeks M. Hollas. 11.09.2020 aga toimus TÜ Salo-Kala ülekuulamine, kus A. Hollas kuulati üle TÜ Salo-Kala seadusliku esindajana. 11.09.2020 ülekuulamise protokollist nähtub A. Hollase selgitus menetlejale, et alates 6.09.2020 ei ole tema enam TÜ Salo-Kala juhatuse liige, vaid uus juhatuse liige on M. Hollas. Mõõtmistoimingute tegemine on toimunud suvaliselt ja ebatäpselt, sest kalade massi mõõtmise ja kalade pikkuse mõõtmise protokoll on koostatud samaaegselt ning paralleelselt ei saanud need toimingud olla teostatavad. Sündmuskoha vaatlust ning kalade massi ja pikkuse mõõtmist on viidud läbi ilma menetlusosalise juuresviibimiseta, teda kaasamata ja tema õigusi rikkudes. Sellest johtuvalt ei olnud A. Hollasel võimalik anda arvamust sündmuskoha vaatluse protokollis kirjeldatu kohta. Samuti ei olnud A. Hollasel võimalik kontrollida kalade mõõtmise tulemusi ega nendele koheselt reageerida. Seega sündmuskoha vaatlusel tehtu ning kalade massi ja pikkuse mõõtmine ei ole usaldusväärne. Nii sündmuskoha vaatluse protokoll kui kalade massi mõõtmise protokoll ja kalade pikkuse mõõtmise protokoll on lubamatud tõendid, sest need ei vasta VTMS § 49 lg 2 p-le 8 ja lg-le 3 ega VTMS § 19 lg 1 p-le 6. Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord on sätestatud Vabariigi Valitsuse määruses. Seega on väärteokoosseisu tunnused kindlaks määranud täitevvõim. Sisuliselt on Vabariigi Valitsus otsustanud, milline kalapüügiga seotud andmete esitamise nõude rikkumine on karistatav ja milline mitte. Kuna
ei ava nimetatud tegevuse objektiivseid tunnuseid, siis pole võimalik tuvastada, milline konkreetne objektiivne tegevus peaks vastama süüteo tunnustele. Kaebaja on seisukohal, et Vabariigi Valitsus täitevorganina ei saa otsustada ja asuda kirjeldama süüteo objektiivseid tunnuseid KarS § 12 lg 2 mõistes. Seetõttu on
§ 77lg 2 vastuolus PS §-dega 4 ja 23 lg 1 ning Kar
S §-ga 12 lg 2.
§ 61
lg 9 kohaselt on püügiandmete esitamise korra, viisi ja tähtajad, andmete saaja ja vajadusel ka esitaja kehtestamine antud Vabariigi Valitsuse pädevusse. Viimane on viidatud sätte alusel kehtestanud „Kalapüügi andmete esitamise korra“. Kaitsja arvates on rikutud parlamendireservatsiooni põhimõtet. PS § 3 lg 1 keelab jätta täitevvõimu otsustada seda, mis Põhiseaduse seisukohalt on oluline. Peale selle ei vasta
§ 77lg 2 määratletuse põhimõttele.
Võimatu on kindlaks teha, kas
§-s 77 lg 2 osundatud tegevus eeldab tahtlust või ettevaatamatust. Käesoleval juhul heidetakse kalurile ette vale hinnangu andmist. Olukorras, kus räägitakse hinnangulisest kogusest, ei saa rääkida veendumusest kala reaalse koguse osas ja süüteona määratletava rikkumise toimepanemisest. Kuna tegemist on eelandmetega, s.o hinnanguliste andmetega, mille esitamise nõuded on madalamad, ei saa rääkida
§ 77lg 2 mõistes kalapüügiga seotud andmete esitamise korra rikkumisest.
KKI jätab tähelepanuta selle, et hilisemates aruannetes võrreldakse iga kalaliigi püüki eraldi ja vajadusel korrigeeritakse andmeid vastavalt kaalumistulemustele, mistõttu ei saa kuidagi kahjustada ka kalapüügiga seonduvalt olulisena määratletavad kalapüügi kvoodid. Keskkonnainspektsiooni nõue, et kalur hakkaks paadis kaaluma ja liigiti sorteerima püütud saaki, on koormav ja ebamõistlik. Sellist aruandlust, nagu nõutakse kaluritelt
-i ja selle alusel kehtestatud 4
(27)määrusega, ei näe ette Euroopa Liidu õigus. Eestis on kehtestatud Euroopa Liidu määrusest erinevad nõuded, mis pole lubatav. Käesoleval juhul pole ka tegemist tõsise rikkumisega Euroopa Nõukogu määruse nr 1005/2008 art 42 mõttes. Andmete esitamata jätmine on tõsine rikkumine. Püügiandmed on aga esitatud. Euroopa Liidu õigusest tuleneb nõue tõsiste rikkumiste korral reageerida haldussanktsioonidega, mitte karistuse kohaldamisega. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja vaidleb kaebusele vastu (kohtutoimik, tl 40-41) ja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning 9.10.2020 üldmenetluse otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja arvates on kaevatav otsus õiguspärane, tugineb kogutud tõenditele ja menetluses puuduvad kõrvaldamata kahtlused. Kohtuvälise menetleja esindaja põhistab oma vastuväiteid kokkuvõtlikult alljärgnevaga. A. Hollas oli rikkumise toimepanemise hetkel TÜ Salo-Kala juhatuse liige ja seega õigustatud esitama KKI-le püügipäevikuid. On tõendatud, et teo toimepanemise ajal TÜ Salo-Kala seadusliku esindaja A. Hollase poolt eelteates esitatud ja kalapüügipäevikus märgitud kalakogused (koha, haug, luts, särg) erinesid rohkem kui 10% tegelikult maale toodud kogusest. Samuti on tuvastamist leidnud, et püütud kohast oli alamõõdulisi kalu 3,35 kg ehk 2,72%. Kuna rikkumisega oli tekitatud ka keskkonnakahju, oli kohtuvälisel menetlejal kohustus alustada väärteomenetlust. Arvestada tuleb ka A. Hollase varasemaid rikkumisi, s.o tegemist ei ole tema esimese rikkumisega. Seaduste vastuvõtmine Riigikogu poolt ei välista seda, et seaduseandja delegeerib osa oma seadusandlikust pädevusest täitevvõimule. Üldise seaduse reservatsiooni põhimõttest tuleneb nõue, et täitevvõimu tohib teostada, kui selleks on seaduses olemas volitus. Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord kui õigusakt on
-iga kooskõlas, kuna seaduseandja on
-is sätestanud kutselise kalapüügiloa alusel kala püüdva isiku kohustuse andmete esitamiseks ning volitanud Vabariigi Valitsust andmete esitamise korra kehtestamiseks, s.o vastava normi täpsustamiseks. Seega ei ole
-i § 77, millest tuleneb õiguslik tagajärg kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise rikkumise eest, Põhiseadusega vastuolus. Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra §-s 20 sätestatud teatamiskohustuse eesmärk on võimaldada tõhusat kontrolli püütud kalakoguste üle, ohjamaks seeläbi ebaseaduslikku kalapüüki. Valdav osa kalureid suudab püütavaid kalakoguseid hinnata veekogul olles liikide kaupa. Nii sündmuskoha vaatluse kui kalade mõõtmise juures oli A. Hollasel võimalik juures viibida ning ta ka viibis. Kalade pikkuse ja masside mõõtmist teostati paralleelselt. Asjaolu, et kellaajad kalade mõõtmise protokollides kattuvad, ei muuda neid tõendeid ebausaldusväärseteks. Kohtuväline menetleja leiab, et A. Hollasele ja TÜ-le Salo-Kala määratud karistused on proportsionaalsed, vastavuses teo raskuse ja süü suurusega ning kooskõlas seaduse ja Riigikohtu praktikaga. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht kõigis VTMS §-s 108 nimetatud küsimustes. 5
(27)A. Hollasele ja TÜ-le Salo-Kala on 11.09.2020 koostatud KKI menetleja poolt väärteoprotokoll (kohtuvälise menetleja toimik, tl 53-57) väärteoasjas nr 940020000954 järgnevas. 7.07.2020 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vallas, naastes Lämmijärvelt Salo-Kala TÜ-le kuuluvate kalapüügilubade nr PÕ200010 ja PÕ200011 alusel kutseliselt kalapüügilt Räpina sadamasse, esitas TÜ Salo-Kala juhatuse liige A. Hollas KKI-le püütud kala (koha, haug, luts ja särg) hinnangulised kogused, mis erinesid maale toodud kogustest rohkem kui 10%. Maale toodud kala hulgas oli alamõõdulist koha rohkem kui 1% koha kogukaalust. Kalaliikide kogused märkis A. Hollas ka KKI-le esitatud rannapüügipäevikusse. Eeltooduga rikkus A. Hollas
-i ja majandusvööndi seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16.06.2016 määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ § 34 lg 2 p 4 ning
§ 61
lg 9 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse nr 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ (määrus nr 155) § 20 lg 4 ja § 41 lg 1 p 2. Kalapüügieeskirja § 34 lg 2 p 4 sätestab, et lõkspüünistega püügil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on alamõõdulise koha kaaspüük sama kalaliigi mõõduliste isendite saagist lubatud kaalu järgi kuni 1%. A. Hollase poolt püütud kohast moodustas alamõõduline koha 2,7% koha kogusaagist.
§ 61
lg 1 kohaselt esitab kutselise kalapüügi loa alusel kala püüdev isik püügi-, kogumis-, ümberlaadimis- või lossimisandmed või muud nende töödega seotud andmed. Määruse nr 155 § 20 lg 1 p 3 sätestab, et kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel toimuva kalapüügi kohta esitatakse KKI-le vähemalt üks tund enne püügilt sadamasse või randa saabumist püütud kala hinnanguline kogus kilogrammides liikide kaupa. Sama määruse § 20 lg 4 kohaselt ei tohi andmetes märgitud kalakogus laeva pardal või muus kala transportimiseks kasutatavas vahendis olevast ja maaletoodavast kalakogusest erineda rohkem kui kümme protsenti. A. Hollase esitatud kalakogused erinesid maale toodud kalakogustest järgmiselt: koha kogus erines 38,03% (sellest alamõõdulist kala oli 2,72%), haugi kogus erines 50,46%, lutsu kogus erines 16,74% ja särje kogus erines 41,1%.
§ 13
lg 2 sätestab, et kutselisel kalapüügil püütud kala päritolu tõendavaks dokumendiks loetakse rannapüügipäevikut koos kaluri kalapüügiloaga. Määruse nr 155 § 16 lg 10 kohaselt märgitakse rannapüügipäeviku lehe veergudesse 7-16 „Kalakogused liikide kaupa“ hinnanguline kalasaagi kogus kilogrammides kala liikide ja püügivahendi tüüpide kaupa. Sama määruse § 41 lg 1 p 2 sätestab, et püütud kala kohta enne kalakoguse kaalumist esitatavad andmed võivad kaalutud kalakogusest erineda kuni kümme protsenti selliste kalaliikide püügi korral, mille väljapüügimahtu on piiratud
§ 45
ja § 47 lg 1, 2 alusel.
-i ja keskkonnatasude seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 1.11.2019 määruse nr 85 „Kutselise kalapüügi võimalused ning lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2020. aastaks“ § 13 sätestab lubatud aastasaagi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kõikidele eelpool nimetatud kalaliikidele. A. Hollas märkis rannapüügipäevikusse samad hinnangulised kalakogused, mis ta esitas KKI-le eelteates. Eelteates esitatud ja rannapüügipäevikus märgitud kalakogustest nelja kalaliigi puhul erinesid hinnangulised ja kaalutud kogused rohkem kui 10%. Eelpool kirjeldatud teo pani A. Hollas toime vähemalt kaudse tahtlusega. A. Hollas on kutseline kalur olnud 14 aastat ning tema kutseoskuste hulka kuulub oskus püüda iseseisvalt kala kutseliste kalapüügivahenditega, järgides kalapüügieeskirju. A. Hollas teab, et esitatud kalakogused ja maale toodud kogused ei tohi erineda rohkem kui 10%. Talle on sama süütegu ka varem ette heidetud, kuid see ei ole teda hoolsamaks muutnud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. See, et ettevõtte tegevus on kooskõlas seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevate nõuetega, on ettevõtte igapäevase juhtimise küsimus ning selline kohustus lasub juhatusel organina ja juhatuse liikmetel füüsiliste isikutena. Karistusseadustiku (KarS) § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Kirjeldatud väärteo pani A. Hollas toime TÜ Salo-Kala huvides, kuna mageveekala püük on TÜ SaloKala peamine tegevusala. Kala müügist saadav tulu laekub tulundusühistu arvele, tegemist on juriidilise isiku majandustegevusega. Seega juhindudes KarS § 14 lg 1, kuulub TÜ Salo-Kala 6
(27)vastutusele võtmisele juriidilise isikuna. TÜ Salo-Kala tegevuses puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. TÜ Salo-Kala on registreeritud äriregistris. Seega on TÜ Salo-Kala õigusvõimeline ning vastavalt KarS § 37 sätestatule on õigusvõimeline juriidiline isik süüvõimeline. Alamõõdulise kala püügiga on keskkonnale tekitatud kahju 150 eurot. A. Hollase poolt toime pandud väärteod kvalifitseeriti
§ 77lg 2 ja § 85 lg 1 järgi ning TÜ Salo
Kala väärteod kvalifitseeriti
§ 77lg 3 ja § 85 lg 2 järgi.
Faktilised asjaolud Tunnistajate xxxxxx xxxxxxxx, xxxxx xxxx ja menetlusaluse isiku A. Hollase ütlused, 13.07.2020 sündmuskoha vaatluse protokoll ja väljavõtted objekti kontrollimise andmekogu süsteemist eelteadete kohta (kohtuvälise menetleja toimik, tl 1-21) tõendavad kogumis järgmisi asjaolusid. TÜ Salo-Kala kalurid, sh A. Hollas ja M. Hollas (kumbki erinevas laevas), püüdsid 7.07.2020 õhtupoolikul kahe laevaga kala Lämmijärvel ja enne püügilt Räpina sadamasse saabumist esitas A. Hollas kella kaheksa paiku KKI-le kaks eelteadet nr 444309 ja 444310 TÜ-le Salo-Kala kuuluvate kalapüügilubade nr PÕ200010 ja PÕ200011 alusel püütud kalaliikide ja nende koguste kohta. Asjaolu, et ta väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas kala püüdis, eelteated esitas ja püütud kala koos teiste kaluritega kahe laevaga kaldale toimetas, on menetlusalune isik kinnitanud kohtuistungil. Ka objekti kontrollimise andmekogu süsteemi (OKAS) väljavõtetest (kohtuvälise menetleja toimik, tl 14-15) on näha, et mõlemad eelteated on tehtud A. Hollasele kuuluvalt telefoninumbrilt nr xxxxxxx. Kutselise kalapüügi registri väljatrükid tõendavad, et kalapüügiload nr PÕ200010 ja PÕ200011 kuuluvad TÜ-le Salo-Kala. Kui TÜ Salo-Kala kalurid olid kahe paadiga randunud Räpina sadama akvatooriumis, saabusid kella üheksa paiku sadamasse KKI inspektorid. Et nad siirdusid 7.07.2020 õhtupoolikul kella üheksa paiku Räpina sadamasse kalandusalase järelevalve raames kontrollima Peipsi järvel esitatud eelteateid, kinnitasid kohtuistungil ka tunnistajad x. xxxxxxx ja x. xxxx. Samuti on mõlemad tunnistajad kinnitanud, et Räpina sadamasse saabumisel oli sadama territooriumil vees kaks paati. A. Hollase sõnul olid paatidel erinevad kaptenid. Paadi FMA-xxx kapteniks oli A. Hollas ja paadi FMA-xxx kapteniks oli M. Hollas. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et ilmselt mäletas A. Hollas kohtuistungil M. Hollase juhitava kalapaadi numbrit valesti, sest rannapüügipäeviku nr 008396 lehelt nr 000005 (kohtuvälise menetleja toimik, tl 4, foto nr 3) nähtub, et paadi tegelik number on FMA-xxx. Mõlemal paadil oli sama maale tuleku aeg. Sama maale tuleku aega (s.o kell 20.40) kinnitavad ka A. Hollase poolt esitatud eelteated. Kuigi eelteadetes on kahe randuva kalapaadi numbriks märgitud FMA-xxx, siis A. Hollas kohtuistungil kinnitas, et ta võis eelteadete edastamisel eksida paadi numbritega. Kuna nii kohtuväline menetleja kui ka menetlusalused isikud on üheselt teadlikud, milliste kalapaatidega seonduvat väärteoasja käesolevalt menetletakse ja nimetatud asjaolus vaidlust ei ole, siis ei muuda kohtu hinnangul eelteadetes esinev eksimus paatide numbri osas nimetatud tõendeid ebausaldusväärseteks nendes muu kajastatud teabe osas. A. Hollase sõnul inspektorid tulid paatide maale tulekule vastu täpselt ajaks, kui hakati paati traktori käru peale tõmbama. Asjaolu, et paat kaladega vinnati traktori abiga kaldale ja edasi traktori taga olevale haagisele, on kinnitanud ka tunnistajad H. xxxxxxx ja L. xxxx. Kaluritega hakkas suhtlema H. xxxxxxx. Paatides oli kokku 4-5 inimest. Kahest paadist olid kalakastid tõstetud ühte paati. Ka A. Hollas on kinnitanud, et maale tuleku aja täis saamisel tõsteti kalad sadama territooriumi akvatooriumis paadi FMA-xxx pealt paadi FMA-xxx peale, kuna tootmishoonesse toimetatakse traktoriga ainult üks paat. Inspektorite tuleku ajaks olid kalad ühte paati kas ära tõstetud või just lõpetati laadimine. A. Hollas arvab, et mõni kast oli veel üle tõstmata. Randumisel aga olid kalad mõlemas paadis eraldi. Kalad olid kastides. Koha oli sorteeritud eraldi kastidesse, teised kalad olid kastides liigiti segamini. 7
(27)Kuigi menetlusalune isik A. Hollas on kohtuistungil väitnud, et inspektorite Räpina sadamasse saabumisel võis mõni kalakast olla veel paati FMA-xxx ümber tõstmata, ei kinnita seda väidet ükski teine asjas kogutud tõend. Tunnistajate H. xxxxxxxx ja L. xxxx kinnitusel olid kõik kalakastid tõstetud randa saabumisel ühte paati. Kuna tunnistajate ütlused on kattuvad, suurendab see tunnistajate ütluste usaldusväärsust. Kuna A. Hollase ütlused asjaolu osas (et kõiki kalakaste randa saabumise ajaks ühte paati veel tõstetud ei olnud) tunnistajate ütlustega ei riimu, tuleb need tõendite kogumist kui ebausaldusväärsed kõrvale jätta. A. Hollase ütluste kohaselt esitas ta nii enda kui ka M. Hollase püügipäeviku H. xxxxxxxx. Samas ei ole A. Hollas kindel, kas ta võttis üleandmisel M. Hollase päeviku enda kätte või andis viimane siiski päeviku üle ise. A. Hollase sõnul täitis M. Hollas enda kalalaeva püügipäevikut ise ja see oli temaga laevas püügil kaasas. TÜ-le Salo-Kala kuulus kaks kalapüügiluba. Ühe kalapüügiloaga püüdis A. Hollas ja teisega M. Hollas. Tunnistaja H. xxxxxxxx kinnitusel esitas mõlemad püügipäevikud temale A. Hollas. Kuna A. Hollas pole täpselt mäletanud asjaolu, kes M. Hollase täidetud püügipäeviku H. xxxxxxxx üle andis, kuid seda on täpselt mäletanud tunnistaja H. xxxxxxx, loeb kohus tunnistaja ütlused menetlusaluse isiku ütlustest usaldusväärsemaks. Tunnistaja H. xxxxxxxx ütlustele tuginedes loeb kohus tõendatuks, et mõlemad püügipäevikud andis KKI ametnikule kontrolliks üle A. Hollas. Kui paat FMA-xxx oli käru peale pandud, siis sõideti lähedal asuvasse TÜ Salo-Kala tootmishoonesse, mis asub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistul (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx). Inspektorid H. xxxxxxx ja L. xxxx järgnesid vahetult haagisele tootmishoonesse. Kell 21.08 olid paadiga FMA-xxx tootmishoonesse toodud kalad sinist värvi plastikust kastides. Kastides nähtavad latika, haugi, ahvena, särje ja lutsu isendid olid sorteerimata. Koha isendid olid sorteeritud kolme kasti. Sinist värvi plastikust kastid kaladega on tuvastatavad ka sündmuskoha vaatluse protokollile lisatud fototabelist (kohtuvälise menetleja toimik, tl 3, foto nr 1). Et koha oli kastides sorteeritud ja teised kalaliigid olid sorteerimata, on kinnitanud ka nii tunnistajad H. xxxxxxx, L. xxxx kui ka menetlusalune isik A. Hollas. Asjaolu, millises järjekorras hakati kalasid liikide kaupa kastidesse sorteerima ja kaaluma, kohade pikkusi mõõtma ning kes tegeles mõõtmiste protokollimisega, on tuvastatav sündmuskoha vaatluse protokollist (kohtuvälise menetleja toimik, tl 1-2). Selle kohaselt oli protokollijaks oli H. xxxxxxx ja vaatluse juures viibis L. xxxx. Ka tunnistajate H. xxxxxxxx ja L. xxxx ütlused menetlustoimingute läbiviimise osas riimuvad sündmuskoha vaatluse protollis tooduga. Kuna on eluliselt usutav, et pikema ajaperioodi möödudes võib muuhulgas toimingute tegemise täpne järjekord ununeda, siis ei muuda kohtu arvates H. xxxxxxxx ja L. xxxx ütlustes esinevad mõningased vastuolud menetlustoimingute järjekorra osas sündmuskoha vaatluse protokollis kajastatut ebausaldusväärseks. Vaatlusprotokollis kajastatu kohaselt kõigepealt vaadeldi ja kaaluti kolm kasti koha isenditega. Ka A. Hollas kinnitab, et inspektorid hakkasid kõigepealt kohade mõõtmisega tegelema. Kohade lubatud kaaspüügi, s.o alamõõduliste kalade mõõtmises osales H. xxxxxxx. Kohade hulgas oli näha alammõõdu tunnustega koha isendeid. Kaheksa alamõõdulist koha isendit mõõdeti. Mõõtetulemused märkis L. xxxx paberile. Kuigi L. xxxx ei mäleta, mis alamõõdulistest kaladest edasi sai, siis H. xxxxxxxx sõnul kaheksast alamõõdulisest kohast viis isendit (s.o lubatud kaaspüügi protsendi osas) tagastati kalurile ning kolm isendit pakendati kotti, mis suleti plommiga. Ka sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt alamõõdulise koha isendid kaaluti (kohtuvälise menetleja toimik, tl 5, fotod nr 45) ja lubatud kaaspüük (viis koha isendit) tagastati kalurile. Kolm koha isendit pakendati musta värvi kilekotti ja suleti pealt plommiga nr 5466629 (kohtuvälise menetleja toimik, tl 5, foto nr 5) ning võeti inspektorite poolt lahkudes kaasa. Kohade mõõtmise kohta koostati kalade pikkuse mõõtmise protokoll (kohtuvälise menetleja toimik, tl 9-10). Edasi hakati tegelema kalade liigiti sorteerimisega. 8
(27)Tootmishoones asusid kalu sorteerima TÜ Salo-Kala kalurid, sh A. Hollas ja M. Hollas. Kuigi H. xxxxxxx ei mäleta, kas M. Hollas oli kalade sorteerimise juures, siis L. xxxx sõnul M. Hollas kalade sorteerimise juures siiski viibis, kuid käis mitu korda ära. Nii H. xxxxxxxx kui ka L. xxxx ütluste kohaselt A. Hollas viibis enamuse ajast kalade sorteerimise ja kaalumise juures. H. xxxxxxxx sõnul käis A. Hollas vahepeal ka ära. Inspektorid kellelgi mõõtmise juures osaleda ei keelanud. Kindlaks tehti ka kastide keskmine tühikaal ning seejärel kaaluti kalakastid kalaliikide kaupa KKI kaaluga. L. xxxx märkis enda sõnul kastide kaalud märkmepaberile üles. Kalade sorteerimises ja kastide kaalu peale panemises osales lisaks TÜ Salo-Kala töötajatele ka H. xxxxxxx. Kaalumisel osales H. xxxxxxxx sõnul ka L. xxxx. Kahe kalapüügipäeviku ja -loa alusel püütud kalad mõõdeti koos. L. xxxx ja H. xxxxxxxx sõnul mõlema püügiloa kalasid eraldi kastides eristada ei olnud võimalik, kalakastid ei olnud ka eraldi tähistatud püügiloa numbritega. Piirmäära arvestamisel võtsid inspektorid arvesse mõlema eelteate kalakogused. A. Hollase ütluste kohaselt aga oli mõlema paadi kalakaste pärast ühte paati ringi tõstmist võimalik hiljem püügilubade alusel uuesti lahku lüüa, kui KKI inspektorid oleksid seda soovinud. Kalakastid olid tõstetud paadi erinevatesse otstesse ja mõlema paadi kalakastide arvud olid kaluritele täpselt teada. Kohtu arvates on A. Hollase selgitused eluliselt usutavad asjaolu osas, et ühte paati tõstetud kalakaste oleks vajaduse korral saanud eraldada selliselt, nagu kalad tegelikult erinevates paatides erinevate püügilubade alusel olid püütud. Kalad olid juba mõlemas paadis mitte lahtiselt, vaid kastides. Seega oli neid kastide kaupa võimalik eristada. Samuti võimaldas seda teha ühte paati kokku tõstetud kastide arv ja paigutus. Kastide arv ei olnud sedavõrd suur, et kaluritel olnuks võimatu mäletada, milline kast millisest paadist pärit on. Mõõtmistel selgus, et eelteadetes ja kalapüügipäevikutes esitatud andmed osade kalaliikide osas erinesid maale toodud kalakogustest rohkem kui 10%, sh koha kogus erines 38,03% (andmetes 170 kg, tegelik xxx,16 kg), haugi kogus erines 50,46% (andmetes 50 kg, tegelik 100,93 kg), lutsu kogus erines 16,74% (andmetes 20 kg, tegelik 24,02
- kg)ja särje kogus erines 41,1% (andmetes 20 kg, tegelik 33,95 kg). Peale selle ületas alamõõdulise koha kogus kalapüügieeskirjas lubatud kaaspüügi määra. xxx,16 kg kohast on peale lubatud kaaspüügi tagastamist (5 koha kaaluga 1,3
- kg)omanikult ära võetud kolm kala kaaluga 2,05 kg. Pärast kalade kaalumist tutvustas A. Hollasele mõõtmiste tulemusi H. xxxxxxx. Ka A. Hollas kinnitab, et inspektorid edastasid talle kalade mõõtetulemused. H. xxxxxxxx ja L. xxxx sõnul A. Hollas mõõtetulemustele vastu ei vaielnud, kuid avaldas rahulolematust kehtiva korra osas. L. xxxx sõnul tegi A. Hollas inspektorite märkmepaberi pealt endale märkmeid. Kalakastide kaalu mõõtmise kohta koostati kalade massi mõõtmise protokoll (kohtuvälise menetleja toimik, tl 6-7) ning kaalumine on ka rinnakaameraga nr DSJ-23627 salvestatud. Tunnistaja H. xxxxxxxx ütluste kohaselt otsustas ta väärteomenetlust alustada pärast kalade kaalumist. H. xxxxxxxx poolset väärteomenetluse alustamist on kinnitanud kohtuistungil ka peainspektor I. Kask. KKI inspektorite poolt vaadeldi ka rannapüügipäeviku nr 008397 lehte nr 000005 (kohtuvälise menetleja toimik, tl 4, foto nr 2), millest nähtus, et 7.07.2020 on TÜ-le Salo-Kala kuuluva kutselise kalapüügiloaga nr PÕ200010 kalapaadiga FMA-xxx lossitud koha 70 kg, ahvenat 100 kg, latikat 150 kg, särge 10 kg, haugi 25 kg ja lutsu 10 kg. Rannapüügipäeviku nr 008396 lehe nr 000005 (kohtuvälise menetleja toimik, tl 4, foto nr 3) nähtub, et 7.07.2020 on TÜ-le Salo-Kala kuuluva kutselise kalapüügiloaga nr PÕ200011 kalapaadiga FMAxxx lossitud koha 100 kg, ahvenat 150 kg, latikat 200 kg, särge 10 kg, haugi 25 kg ja lutsu 10 kg. Kõrvutades omavahel tunnistaja L. xxxx ütlusi, rannapüügipäeviku nr 008397 lehte nr 000005 ja eelteadet Peipsi: 444309 (kohtuvälise menetleja toimik, tl 14), on tuvastatav, et püügipäevikusse nr 008397 kantud püügiandmed ei olnud vastavuses eelteates olevate andmetega. Kuna A. Hollasel oli aga kaasas märkmepaber, kus olid märgitud õiged kalakogused, mis klappisid eelteate kalakogustega, anti tunnistaja L. xxxx sõnul menetlusalusele isikule inspektorite poolt võimalus teha püügipäevikusse parandused. Kohtu arvates oli nimetatud paranduste lubamise osas tegemist ilmselgelt inspektorite poolt faktilisi asjaolusid arvestava ühekordse otsustusega. Kohus ei hakka 9
(27)seetõttu siinkohal võtma kohtuotsuses üldist seisukohta, kellel, millal ja millistel tingimustel on õigus kalapüügipäevikus kalakogustega seonduvaid andmeid parandada, sest see asjaolu ei ole käesoleva kohtumenetluse esemeks. Rannapüügipäevikutes nr 008396 ja 008397 esitatud andmete õigsust tõendavad ka väljavõtted objekti kontrollimise andmekogu süsteemist (kohtuvälise menetleja toimik, tl 14-15). Sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt lõppes vaatlus kell 22.50 ja siis inspektorid lahkusid tootmishoonest. Väärteoprotokolli teokirjeldus Kohtu arvates TÜ-le Salo-Kala ja A. Hollasele koostatud väärteoprotokolli teokirjeldusest nähtub üheselt, et eelteadetes märgitud ja tegelikult püütud kala koguste eksimispiiri 10% ületamises süüdistatakse kalapüügilubade nr PÕ200010 ja PÕ200011 omaniku TÜ Salo-Kala ja selle seaduslikku esindajat A. Hollast. Teokirjeldused on ka piisavalt konkretiseeritud – süüdistuses on kirjas, millise teoga, millal ja kus menetlusalused isikud rikkumised toime panid. Et menetlusalused isikud on teokirjeldustele tuginedes aru saanud, milles neid süüdistatakse, järeldub nende enda kaebuse sisustki. Menetlusalused isikud on kaitsja vahendusel oma kaebuses käsitlenud erinevaid süüteokoosseisu asjaolusid. Seega on neil olnud nii formaalselt kui ka sisuliselt võimalik ennast nii kohtueelses menetluses kui ka advokaadi vahendusel kohtumenetluses kaitsta. Samuti on teokirjelduste kaudu tuvastatav, milliste õigusnormide rikkumist menetlusalustele isikutele ette heidetakse. Kaitsja on kohtuvälisele menetlejale muuhulgas ette heitnud, et väärteoprotokollis ei ole välja toodud seda, millise määruse nr 155 sätte alusel oleks pidanud üks või teine isik kalapüügilubade kohaselt püügipäeviku ja eelteate esitama ning miks kohtuväline menetleja peab vastutavaks isikuks A. Hollast. Ei ole tuvastatud, et A. Hollas oli õigustatud kalapüügilubade omaniku nimel kalapüügiga seotud andmeid esitama, st ei ole tuvastatud kirjaliku volituse olemasolu. Samuti viidatakse väärteokirjelduses nii eelteatega seotud andmetele kui püügipäevikuga seotud andmetele, samas rikutud normina on määratletud määruse nr 155 § 20 lg 4 ehk eelteate esitamine.
§ 61
lg 1 sätestab, et muuhulgas kutselise kalapüügi loa alusel kala püüdev isik esitab püügi-, kogumis-, ümberlaadimis- või lossimisandmed või muud nende töödega seotud andmed.
§ 61
lg 9 kohaselt muuhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete esitamise korra, viisi ja tähtajad, andmete saaja ja vajaduse korral ka esitaja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Andmete esitaja ringi määrab kindlaks Vabariigi Valitsuse 23.12.2016 määruse nr 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ (määrus nr 155) § 3 lõiked 1-3. Määruse nr 155 § 3 lg 1 sätestab kõigepealt, et andmete esitajaks võib muuhulgas olla kalapüügiloa omanik ja laeva kapten. Määruse nr 155 § 3 lg 2 siinkohal täpsustab, et muuhulgas kalapüügiloa omaniku nimel võib andmed esitada kalapüügiloa omaniku esindaja, kellele on esindusõigus antud kirjaliku volitusega. Määruse nr 155 § 3 lg 3 sätestab, et muuhulgas paragrahvis 20 sätestatud juhtudel esitab kalapüügiloa omaniku kirjaliku volituse alusel andmed kalapüüki vahetult teostav kalur, kes on kantud kaluri kalapüügiloale, mille alusel püük toimub. Kohtu arvates määruse nr 155 § 3 lg 3 ei välista, et ka paragrahvis 20 reguleeritud juhtudel (püügiandmete esitamine enne Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel toimuvalt kalapüügilt naasmist) võib püügiandmeid tegelikult esitada lisaks kalapüügiloale kantud vahetult kalapüüki teostavale kalurile ka § 3 lg 1 kohaselt kalapüügiloa omanik või laeva kapten. Vastasel korral võib tekkida olukord, kus mingil põhjusel kalapüügiloale kantud kaluri mitteosalemisel püügil ei saakski püügiandmeid määruse nr 155 § 20 mõttes Keskkonnaametile esitada. Asjaolu, et kalapüügiloale on kantud erinevate kalurite nimed, ei tähenda kohtu hinnangul seda, et kalapüügiloa alusel (mis väljastatakse konkreetsele füüsilisele või juriidilisele isikule) ei saaks kala püüdmisel abiks 10
(27)olla kolmandad isikud (kes ei ole kalapüügiloale kantud). Samas ainult kalapüügiloale kantud kaluril on õigus kalapüügiloa omaniku nimel § 3 lg 3 alusel esitada Keskkonnaametile §-s 20 nõutud püügiandmed. Andmete esitamise õigus on aga ka kalapüügiloa omanikul, tema seaduslikul esindajal ja laeva kaptenil. Nimetatud seisukohta on Riigikohtu kriminaalkolleegium ka kinnitanud kaitsja poolt viidatud 14.04.2014 otsuses nr 3-1-1-19-14, p-s 6 (küll vana
-i alusel vastu võetud määruse suhtes). Vaidlust ei ole selles, et TÜ-le Salo-Kala kuulub kaks kalapüügiluba (nr PÕ200010 ja PÕ200011). Kalapüügiloale nr PÕ200010 on kaluritena märgitud A. Hollas, M. Hollas ja P. Hollas. Kalapüügiloale nr PÕ200011 on kaluritena märgitud A. Hollas, M. Hollas ja V. xxxxxxxx. Eelteadete kohaselt olid vaidlusaluse kalapüügi puhul kapteniteks A. Hollas ja M. Hollas. Nagu kohus eespool tuvastas, esitas mõlema kalapüügiloa alusel püütud kala eelteated KKI-le ja andis mõlema loa alusel püütud kala püügipäevikud (s.o nii püügipäeviku nr 008396 kui ka 008397) keskkonnakaitse inspektorile üle A. Hollas. A. Hollase kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli tema TÜ Salo-Kala juhatuse liige kuni 4.09.2020 TÜ Salo-Kala liikmete üldkoosoleku otsuseni. Kohtule on äriregistri andmetele tuginedes teada, et 4.09.2020 toimus TÜ Salo-Kala liikmete üldkoosolek, mis otsustas vabastada juhatuse liikme A. Hollase ja uueks TÜ Salo-Kala juhatuse liikmeks valiti M. Hollas. Eelnevast tulenevalt oli 7.07.2020 TÜ Salo-Kala juhatuse liige A. Hollas. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku juhatus loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Kuna A. Hollas oli 7.07.2020 TÜ Salo-Kala juhatuse liige, s.o seaduslik esindaja, siis tal oligi TsÜS § 34 lg 1 ja määruse nr 155 § 3 lg 1 alusel õigus 7.07.2020 esitada KKI-le püütud kalakoguste kohta andmed nii eelteadetes kui kalapüügipäevikutes ning ta ei vajanud selleks kirjalikku volitust. Kuna A. Hollas ka tegelikult eelteated ja kalapüügipäevikud KKI-le edastas, siis tuleb teda pidada andmete esitamise õiguspärasuse osas vastutavaks isikuks. Seetõttu ei ole siinkohal kohtu hinnangul oluline, et tegelikult püüdis ühel kalalaeval kala kaptenina M. Hollas või osalesid kalalaevadel kala püüdmisel teised kalurid. Samuti ei ole määrava tähtsusega, et ühe kalalaeva püügipäevikut täitis M. Hollas ning kandis seda ka püügi ajal endaga kaasas. Kalapüügipäevikute (sh nendes kajastuvate andmete) KKIle üleandmise korraldas TÜ Salo-Kala juhatuse liikmena A. Hollas. Kohus on VTMS § 87 kohaselt seotud väärteoprotokolli faktilise teokirjeldusega, mitte sellele kohtuvälise menetleja poolt antud õigusliku hinnanguga (vt nt RKKKo 4-16-9132, p 13 koos edasiste viidetega). VTMS § 133 p 4 kohaselt peab kohus muuhulgas tegema kindlaks, kas arutuse all olev tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud. Kohtu poolne õiguslik hinnang aga ei tohi raskendada menetlusaluse isiku olukorda (vt nt RKKKo 3-1-1-71-13, p 7 koos edasiste viidetega). Kohus on tuvastanud, et väärteoprotokollis ei ole viidatud määruse nr 155 sättele (s.o §-le 3 lg 1), mis võimaldab muuhulgas ka menetlusalusel isikul A. Hollasel kalapüügiloa omaniku TÜ Salo-Kala seadusliku esindajana püütud kalakoguste kohta KKI-le andmeid esitada. Sellele vaatamata on teokirjeldusest selgelt tuvastatav, et etteheide on tehtud A. Hollasele kui TÜ Salo-Kala juhatuse liikmele ning viidatud on ka TÜ Salo-Kala kalapüügilubadele. Viite puudumine õigusnormile ei välista A. Hollase käsitlemist ühe vaidlusaluse süüteo (s.o kalapüügiga seotud andmete esitamise korra rikkumise) subjektina. Kohtu poolt õige õigusnormi tuvastamine ei muuda ka menetlusaluse isiku olukorda raskemaks ega riku kaitseõigust. Kohtumenetluse käigus on menetlusalune isik ja tema kaitsja saanud avaldada korduvalt arvamust A. Hollasele ette heidetud tegude osas. Kaitsja on juhtinud tähelepanu asjaolule, et väärteokirjelduses viidatakse nii eelteatega seotud andmetele kui püügipäevikuga seotud andmetele, samas rikutud normina on määratletud määruse nr 155 § 20 lg 4 ehk eelteate esitamine. Seoses eelteate ja rannapüügipäeviku omavahelise vahekorraga peab kohus vajalikuks selgitada järgmist. Nii püügipäevikusse kui eelteatesse märgitavad andmed on 11
(27)kalapüügiga seonduvad andmed. Eelteate esitamise kord on sätestatud määruse nr 155 § 20 lõigetes 1, 2, 3, 5 ja
- Püügipäeviku esitamise nõuded on sätestatud määruse nr 155 §-s 15 lg 4 (paberdokumendil rannapüügipäeviku täidetud originaalleht esitatakse Põllumajandus- ja Toiduametile iga kuu kohta hiljemalt aruandekuule järgneva kuu viiendaks päevaks, igal rannapüügipäeviku lehel kajastatakse ainult ühe aruandekuu püügiandmed). Andmete elektrooniline esitamine on reguleeritud sarnaselt määruse nr 155 §-s 18 lg 7 (kaluri kalapüügiloa alusel toimuv püük). Samas tuleneb määruse nr 155 § 16 sätetest, et püügipäevikut tuleb täita ka püügil olles. Nii tuleb püügipäevikusse kanda hinnanguline kalasaagi kogus kala liikide ja püügivahendi tüüpide kaupa (§ 16 lg 10). Seega lisaks eelteates märgitule peavad kalurid kalakoguste andmed kalaliikide kaupa kandma ka püügipäevikusse. Nii eelteates kui ka püügipäevikus olevad andmed peavad olema omavahel vastavuses. A. Hollase poolt esitatud püügipäevikutesse kanti samasugused andmed nagu olid eelteadetes esitatud (arvestades püügipäevikusse nr 008397 tehtud parandusi). Määruse nr 155 § 10 lg 1
- lause sätestab, et kalapüügiga tegeleval isikul peab püügipäevik kalapüügi teostamisel kaasas olema ning ta on kohustatud riiklikku järelevalvet teostava isiku nõudmisel selle viivitamata esitama. Seega 7.07.2020 TÜ Salo-Kala kalapüügilubade alusel püütud kalakoguste osas järelevalvet teostades oli KKI ametnikel õigus küsida menetlusaluselt isikult ka püügipäevikut ja seal märgitud koguseid võrrelda tegelikult püütud kogustega. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga selles, et väärteokirjeldusest jääb arusaamatuks, et menetlusalustele isikutele heidetakse ette lisaks eelteates kajastatud andmete erinevusele ka kalapüügipäevikusse kantud andmete erinevust tegelikult kaalutud kalakogustest. Sellise sisuga etteheide (eelteates esitatud ja rannapüügipäevikus märgitud kalakogustest nelja kalaliigi puhul erinesid hinnangulised ja kaalutud kogused rohkem kui 10%) sisaldub nii väärteoprotokollis kui kaevatavas otsuses. Tõepoolest puudub määruse nr 155 püügipäeviku täitmist ja esitamist reguleerivates sätetes sama määruse §-ga 20 lg 4 analoogiline säte. Ent püütud kala kohta enne kalakoguse kaalumist esitatavate andmete (sh ka püügipäevikusse kantud andmete) lubatud erinevust reguleerib ka määruse nr 155 § 41 lg 1 p 2 ning sellele sättele on nii protokollis kui kaevatavas otsuses viidatud. Kohtuväline menetleja on A. Hollasele kui TÜ Salo-Kala juhatuse liikmele ette heitnud ka alamõõdulise koha püüdmist kaaspüügi tingimusi rikkudes. Ka selles osas on väärteoprotokollis kajastuv süüteokirjeldus piisavalt selge. Ent kohtu hinnangul ei saa A. Hollasele ette heita alamõõdulise koha püüdmist üksnes tulenevalt asjaolust, et tegemist oli TÜ Salo-Kala seadusliku esindajaga. Nimelt on
-is (ja selle alusel vastu võetud määrustes) oma sisult erinevalt reguleeritud püügiandmete esitaja ja alamõõdulise kala püüdja vastutus. Nagu kohus eespool selgitas, siis
-i alusel vastu võetud määruse nr 155 § 3 kohaselt saab püügiandmete esitamise eest vastutada muuhulgas kalapüügiloa omanik, laeva kapten ja kalapüügiloale kantud vahetult püüki teostav kalur. Ei ole välistatud, et andmete esitamise eest vastutav isik täidab mitu vastutuse kriteeriumi, nt on nii kalapüügiloa omanik, laeva kapten kui ka vahetult kala püüdev isik jne. Käesoleval juhul vastutab määruse nr 155 § 3 mõttes A. Hollas tegelikult püütust rohkem kui 10% piirmäära ületavate andmete esitamise eest TÜ Salo-Kala seadusliku esindajana. Küll aga tuleneb
-i ja selle alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 16.06.2016 määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ süstemaatilisest tõlgendamisest, et alamõõdulise kala püüdmise eest vastutab konkreetne püüdja (kalur või ühes paadis viibivate kalurite grupp kaastäideviimise vormis). Kui alamõõdulise kala püüdmises kanda vastutus üle kalapüügiloa omanikule (kes ei pruugi püüdmises isiklikult osaleda), tekiks olukord, kus nimetatud isik vastutaks igasuguse kalurite isetegevuse eest. Selline laialivalguv vastutus aga ei oleks piisavalt määratletud ega ka proportsionaalne. Ka ei kaasne alamõõdulise kala püüdmisega mingite andmete edastamist Keskkonnaametile. Nagu kohus eespool tuvastas, ei teinud keskkonnakaitseinspektorid 7.07.2020 kindlaks, millised kalakogused olid püütud 12
(27)ühe ja millised teise kalapüügiloa alusel, vaid kõik kaaluti ja mõõdeti koos. Ka on kohus leidnud, et tegelikult olnuks erinevates paatides erinevate kalapüügilubade alusel püütud kalakoguste eraldamine siiski võimalik. Kuna sellist eraldamist ei tehtud, ei ole kohtu arvates tõendatud, et alamõõdulised kohad püüdis A. Hollas. Alamõõduliste kohade väikest arvu arvestades (kaheksa kala) pole välistatud, et kõik need püüti hoopis teises paadis, kus A. Hollas ei viibinud. Ka puuduvad tõendid selle kohta, et A. Hollas osales eelneval kokkuleppel nende püüdmisel kalurite grupis või andis teises paadis olevatele kaluritele korralduse alamõõduliste kalade püüdmiseks. Samuti ei ole tõendatud, et A. Hollas oleks olnud alamõõdulistest kaladest püüdmise ajal teadlik (sellisel juhul oleks menetlusalusel isikul olnud võimalik alamõõdulised kalad vette tagasi visata). Randudes oli A. Hollasel küll ülevaade mõlemas paadis püütud kaladest, kuid selleks ajaks võisid alamõõdulised kalad olla juba surnud ja süütegu lõpule viidud. Neid asjaolusid ei ole enam kohtumenetluses võimalik kindaks teha ja tõusetunud kahtlused tuleb KrMS § 7 lg 3 alusel tõlgendada A. Hollase kasuks. Vaatlusprotokolli, kalade massi ja pikkuse mõõtmise protokolli õiguspärasus Nii sündmuskoha vaatlusprotokollist, kalade pikkuse kui ka massi mõõtmise protokollidest nähtub, et erinevaid menetlustoiminguid on läbi viidud kattuvate ajavahemike jooksul (sündmuskoha vaatlust kell 21.08 - 22.50, kalade pikkuse mõõtmist kell 21.17 – 21.24 ja kalade massi mõõtmist kell 21.15 – 22.10). Kui asuda seisukohale, et sündmuskoha vaatluse viis KKI ametnik H. xxxxxxx läbi väärteomenetluse raames, oleks sündmuskoha vaatluse protokoll koos lisadega kohtu arvates koostatud nõuetekohaselt ja lubatav tõend. Sündmuskoha vaatluse protokoll (kohtuvälise menetleja toimik, tl 1-2) kannab kuupäeva 13.07.2020 ja selle kohaselt vaatlus ise toimus 7.07.2020 kell 21.08 - 22.
- Kalade pikkuse mõõtmise protokoll (kohtuvälise menetleja toimik, tl 9-10) kannab kuupäeva 7.07.2020 ja selle kohaselt toimus see toiming kell 21.17 - 21.
- Kalade massi mõõtmise protokoll (kohtuvälise menetleja toimik, tl 6-7) kannab kuupäeva 7.07.2020 ja selle kohaselt toimus see toiming kell 21.15 - 22.
- Nagu kohus eespool tuvastas, leidiski vaidlusalune sündmus aset 7.07.2020 õhtupoolikul. Tunnistajate H. xxxxxxxx ja L. xxxx sõnul tehti 7.07.2020 koha peal nii kalade pikkuse kui ka massi mõõtmise tulemuste kohta mustand. H. xxxxxxx kinnitas, et dokumendid vormistati hiljem (mida tõendab ka sündmuskoha vaatluse protokolli koostamise kuupäev ja koht). Kohtule on töökogemuse pinnalt teada, et kohtuväliste menetlejate (nt PPA, KeA) igapäevases praktikas koostataksegi vaatlusprotokoll sageli pärast vaatluse toimumist hiljem asutuse siseruumides. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa sellist toimimisviisi lugeda rikkumiseks. Seadus ei sätesta sündmuskoha vaatluse protokolli koostamise (s.o sündmuskoha vaatluse käigus kogutud teabe tõendina vormistamise) aega ja kohta. Seda saab põhjendada asjaoluga, et protokolli koostamise aeg ja koht võivad sõltuda mitmest tegurist, nt konkreetse süüteo tehioludest, vaatluse eesmärgist, vaatlusel osalevatest isikutest, vaatluse käigust, vaatlusprotokolli lisadest, aga ka ilmastikuoludest jms. Juhul, kui uurimistoimingu protokolli ei ole võimalik või otstarbekas vormistada uurimistoimingu käigus, võib seda teha ka pärast uurimistoimingut. Ainuüksi sündmuskoha vaatluse protokolli koostamine või vormistamine sündmuskoha vaatlusest hiljem või teises kohas ei tingi a priori vaatlusprotokolli ebausaldusväärsust. Küll aga peab protokolli koostaja viibima menetlustoimingu juures, sest oma allkirjaga kinnitab ta, et menetlustoiming tehti just sellisel viisil, nagu see on protokollis kajastatud (vt RKKKo 4-18-6598, p 21 ja RKKKo 3-1-1-31-11, p 20.1). Käesolevas asjas on tõendatud, et protokolli koostaja H. xxxxxxx viibis kogu vaidlusaluse sündmuse aja sündmuskohal ja osales kõikides menetlustoimingutes. Tunnistaja H. xxxxxxxx kohtuistungil antud ütluste kohaselt nägi ta, kui A. Hollas tuli paadiga järvelt, millisesse paati paigutati kalad, kuidas 13
(27)toimus kalade sorteerimine, mõõtmine ja kaalumine. Sama on kinnitanud tunnistaja L. xxxx. Seega puudub alus kahelda, et menetlustoimingud tehti just sellisel viisil, nagu seda on H. xxxxxxx protokollis kajastanud. Vaatluse protokollis on kajastatud inspektori poolt läbi viidud toiminguid, menetlustoimingute koht ning vaatluse toimumise alguse ja lõpu kellaaeg. Samuti on kalade massi ja pikkuse mõõtmise protokollis välja toodud kalade mõõtmise ajavahemik, mõõdetud kalad liikide ja kastide kaupa ning kalade kaalutud kogus (võttes arvesse kastide kaalu ja mõõtemääramatust). Kalade pikkuse ja massi mõõtmise protokoll on sündmuskoha vaatluse protokolli lisa KrMS § 148 mõttes (vt ka RKKKo nr 4-18-6598, p 20 ja RKKKo 3-1-1-116-10, p 8). Asjaolu, et sündmuskoha vaatluse ning kalade massi ja pikkuse mõõtmise protokollis pole juuresviibijaks märgitud menetlusaluseid isikuid A. Hollast ja TÜ Salo-Kala, ei muuda nimetatud protokolle kohtukõlbmatuteks tõenditeks. VTMS § 2 ja KrMS §-de 84, 87 koostoimest ei tulene kohustust menetlusalune isik igal juhul ja alati kaasata. Riigikohus on 23.05.2011 otsuses nr 3-1-139-11 p-s 11 sedastanud, et mitte iga menetlustoimingu protokoll ei pea sisaldama menetlusosalise isiku allkirja, kuivõrd menetlusalune isik ei pea osalema igas menetlustoimingus. Kuivõrd väärteomenetluse seadustik ei sisalda teavet sündmuskoha vaatluse läbiviimise kohta, tuleb vastavalt VTMS §-s 2 sätestatule pöörduda kriminaalmenetluse seadustiku poole. KrMS § 84 lg 2 (alates 1.09.2011 kehtiv KrMS § 83 lg 3) sätestab, et kahtlustatav, süüdistatav, tunnistaja või kannatanu kutsutakse sündmuskoha vaatluse juurde vaid siis, kui tema selgitused aitavad tagada vaatluse igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse. Seega ei pea ka menetlusalune isik väärteomenetluses obligatoorselt sündmuskoha vaatluse juures viibima, kui menetleja ei pea seda vajalikuks ning menetlusaluse isiku allkirja puudumine sündmuskoha vaatluse protokollist ning selle lisaks olevast kalade massi ja pikkuse mõõtmise protokollist pole väärteomenetlusõiguse selline rikkumine, mille tõttu tuleks protokollid jätta tõendite kogumist välja. Menetlusalusele isikule A. Hollasele tutvustati tema õigusi ülekuulamisel, s.t menetlustoimingu käigus, mis puudutas teda vahetult (vt lisaks RKKKo 3-1-1-32-15, p 7.2). Kohus möönab, et menetlusalused isikud oleks käesoleval juhul võinud nii sündmuskoha vaatluse kui ka kalade massi ja pikkuse mõõtmise juurde kaasata. Seda eelkõige asjaolu tõttu, et oli teada kalade kuulumine TÜ-le Salo-Kala ning TÜ Salo-Kala seaduslik esindaja A. Hollas faktiliselt niikuinii kohapeal viibis. Tunnistajate H. xxxxxxxx ja L. xxxx ütluste kohaselt viibis A. Hollas TÜ Salo-Kala seadusliku esindajana ruumis, kus toimus kalade mõõtmine ja kaalumine ning ta aitas ka kalu sorteerida ja kaste tõsta. Nii H. xxxxxxxx kui ka L. xxxx sõnul A. Hollas viibis enamuse ajast kalade sorteerimise ja kaalumise juures. H. xxxxxxxx sõnul käis A. Hollas vahepeal ka ära. Sorteerimise, kastide tõstmise, kalade mõõtmiste ja kaalumise juures viibimist ei ole eitanud kohtuistungil ka A. Hollas ise. Hinnates kogumis tunnistajate ja A. Hollase enda ütlusi, võib asuda seisukohale, et vähemalt mingi aja viibis KKI ametnike tegevuse juures ka A. Hollas ise. Kuna KKI ametnikud läksid kontrollima just A. Hollase poolt TÜ Salo-Kala nimel esitatud eelteateid ja nägid viimast kaladega sadamasse saabumas, polnud kahtlusi ka kalade kuuluvuses. Menetlusaluste isikute kaasamine saanuks ära hoida või vähemalt vähendada tema hilisemaid etteheiteid sündmuskoha vaatluse ning kalade mõõtmise ja kaalumise käigus tuvastatu usaldusväärsusele. Tunnistajate H. xxxxxxxx ja L. xxxx ütluste kohaselt viibis kalade sorteerimise, mõõtmise ja kaalumise juures lisaks protokolli koostajale H. xxxxxxxx ka teine KKI ametnik L. xxxx. Viimane on kinnitanud H. xxxxxxxx koostatud protokollides märgitu õigsust nii oma allkirjaga protokollidel kui ka kohtuistungil. Seega ei tõenda sündmuskoha vaatluse protokollis kirjeldatut mitte üksnes see protokoll ja protokolli koostaja ütlused, vaid ka tunnistaja L. xxxx ütlused. Kuigi tegemist oli samuti KKI ametnikuga, ei anna üksnes see asjaolu alust kahelda tunnistaja L. xxxx erapooletuses ja ütluste usaldusvääruses. 14
(27)Puudub teave asjaolu kohta, kas KKI inspektorid selgitasid menetlusalustele isikutele A. Hollasele ja TÜ-le Salo-Kala õigust viibida menetlustoimingute juures ja teha nende kohta märkusi menetlustoimingute tegemise ajal. Küll aga on A. Hollas kohtuistungil kinnitanud, et teda teavitati mõõtmistulemustest ja et ta osales sorteerimise ning kaalumise juures. A. Hollasele tutvustati menetlusaluse isiku õigusi väärteoprotokolli koostamisel, mida ta on oma allkirjaga kinnitanud (kohtuvälise menetleja toimik, tl 53-57). Seega tutvustati menetlusalusele isikule A. Hollasele tema õigusi menetlustoimingu käigus, mis teda vahetult puudutas ja isiku kaitseõigust pole rikutud (vt ka RKKKo 3-1-1-32-15, p 7.2). Juriidilise isiku TÜ Salo-Kala menetlusse kaasamise õiguspärasusel peatub kohus edaspidi. Tuleb ka nentida, et sündmuskoha vaatluse protokolli kantud menetlustoimingu alguse kellaaeg 21.08 ei ole vastavuses tegeliku väärteomenetluse alustamise ajaga. Kalade mõõtmine ja kaalumine on kohtupraktika kohaselt järelevalvetoimingud. Kui selgus, et on püütud alamõõdulist kala ja tegelikult püütud kalakogused ületavad eelteates märgitud kalakoguseid, alustati väärteomenetlust, kuid sündmuskoha vaatluse protokollis on sündmuse algus fikseeritud vähemalt KKI inspektorite TÜ SaloKala tootmishoonesse jõudmise hetkest. Süüteomenetluse saab alustada, kui esinevad süüteo alustamise ajend ja alus – süüteole viitav teave, milles on võimalik sedastada süüteo tunnuseid. Paljudel juhtudel on sellist teavet võimalik saadagi üksnes järelevalvemenetluses (vt RKKKo 3-1-122-14, p 7.2). Nii on see toimunud ka käesoleval juhul. KKI ametnike 7.07.2020 õhtupoolikul Räpina sadamasse siirdumise eesmärgiks oli kontrollida A. Hollase poolt esitatud eelteadetes märgitud kalakoguste vastavust tegelikult püütuga. Alles kohade mõõtmise (mis lõppes kell 21.24) ja kalade kaalumise (mis lõppes kell 22.10) tulemusena selgus, et tegemist võib olla süüteoga (püütud oli alamõõdulist kala ja ka eelteates märgitud kalakogused erinesid tegelikult püütud kogustest rohkem kui lubatud). Isegi kui eeldada, et KKI ametnikel oli juba sadamasse minnes aimdus, et A. Hollas võib olla toime pannud mõne kalandusealase süüteo, poleks sellest piisanud väärteomenetluse alustamiseks, sest igasugused seda kahtlust toetavad tõendid sel hetkel puudusid. Vaidlusaluses asjas pole KKI ametnikest tunnistajad aga isegi viidanud sellise kahtluse olemasolule. Käesoleval juhul kasvas järelevalvemenetlusest välja väärteomenetlus. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud (vt RKHKo 3-3-1-65-07, p 17), et hinnang selle kohta, millise toiminguga kasvas järelevalvemenetlusest välja väärteomenetlus, sõltub konkreetsel juhul menetleja poolt tehtava toimingu valikust ja eesmärgist. Arvesse tuleb võtta, et nii järelevalvemenetlus kui ka väärteomenetlus võivad sisaldada oma sisult lähedasi ja ka nime poolest kattuvaid toiminguid (nt vaatlus). Maakohtule on eelneva töökogemuse pinnalt teada, et sageli on keskkonnaalaste rikkumiste puhul vormistatudki esmalt mitte sündmuskoha vaatluse protokoll, vaid objekti kontrollimise protokoll, mis sarnaselt sündmuskoha vaatluse protokolliga samuti sisaldab andmeid kontrollitava objekti (näiteks mõni metsaeraldus, looduskaitseala vms) asukoha, olustiku ja objektil toimuva tegevuse kohta. Kohtu arvates olnuks selline toiming ka käesoleval juhul asjakohane. Objekti kontrollimise protokolli koostamise puhul ei oleks tegemist küll süüteomenetluse käigus tehtava toiminguga, ent see protokoll omaks tõenduslikku tähendust ka hilisemas süüteomenetluses. Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt üldjuhul ei ole keelatud kasutada süüteomenetluses tõendina selliseid tõendeid, mis on kogutud mingis muus menetluses. Väljaspool süüteomenetlust kogutav tõend peab olemuslikult paigutuma mõne KrMS § 63 lg-s 1 nimetatud tõendi vormi alla (vt nt RKKKo 3-1-1116-10, p 8). Samuti on Riigikohtu kriminaalkolleegium lugenud väärteomenetluses lubatavaks tõendiks näiteks massimõõteseadme kasutamise protokolli olukorras, kus pole selge, kas see koostati järelevalve- või väärteomenetluse raames (vt RKKKo 3-1-1-111-13, p-d 8-9). Lubatava tõendina on järjepidevalt käsitatud ka nt riiklikku järelevalve toimingut (s.o kiiruse mõõtmist) teinud ametniku ütlusi, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja järelevalvemenetluse käigus tehtud salvestist (vt nt RKKKo 3-1-1-67-15, p 14). 15
(27)Käesoleval juhul on KKI ametnik vormistanud sündmuskoha vaatluse protokolli, mille kohaselt see menetlustoiming algas 7.07.2020 kell 21.
- Kuna kell 21.08 ei olnud veel väärteomenetlust alustatud, ei saanud sel ajal ka väärteomenetluse korras sündmuskoha vaatlust teha. Sündmuskoha vaatluse protokoll sisaldab peamiselt enne väärteomenetluse alustamist toimunu kirjeldust ja lõpeb tehtud menetlustoimingute (mõõtmine, kaalumine) kirjeldamisega. Kalade pikkuse mõõtmise protokolli kohaselt lõppes see toiming esimesena, s.o kell 21.
- Sündmuskoha vaatlus ise on edasi kestnud veel kuni kella 22.50-ni (sh kalade massi mõõtmine kestis kella 22.10-ni). Kuna KKI ametnik on sündmuskoha vaatlust teostades väärteomenetluse toiminguna teinud seda osaliselt tegelikult väärteomenetluse väliselt, leiab kohus, et sündmuskoha vaatluse protokollis märgitu tervikuna tõendina arvestamine on kaheldav. Kohus ei tugine sündmuskoha vaatluse protokollile osas, milles see kirjeldab 7.07.2020 alates kella 21.08-st kuni kalade pikkuse mõõtmiseni toimunut. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et selles protokollis kirjeldatud asjaolud jääks protokolli osaliselt kõrvalejäämise tõttu tõendamata. Protokollis fikseeritu on arvestatav osas, mis puudutab kalade mõõtmise ja kaalumise kohta, s.o xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistul oleval katastriüksusel xxxxx:xxx:xxxx paiknevat tootmishoonet. Arvestatavad on ka sündmuskoha vaatluse lisana kalade pikkuse ja massi mõõtmise protokollid, mis oleksid riikliku järelevalve käigus koostatuna niikuinii arvestatavad tõendina ka iseseisvalt. Sündmuskoha vaatluse protokollile lisatud fotod nr 1-3 (kohtuvälise menetleja toimik, tl 3-4) on nendel kajastuvast tulenevalt kindlasti tehtud enne väärteomenetlust alustamist, kuna näha on tootmishoones enne kalade mõõtmist ja kaalumist kalakastid sorteerimata kaladega ja püügipäevikuid. Kui neid fotosid mitte arvestada sündmuskoha vaatluse käigus tehtuna, saab neid kohtu arvates arvestada järelevalvemenetluse käigus tehtud fotodena, mis samuti on väärteomenetluses lubatud tõendid VTMS § 31 lg 11 kohaselt. Peale selle tõendavad asjaolusid, millise püügi kaladega oli tegemist ja kuidas need jõudsid sadamast tootmishoonesse, kus neid sorteeriti, mõõdeti ja kaaluti, tunnistajate H. xxxxxxxx ja L. xxxx ütlused. Samuti on kalade tootmishoonesse jõudmise ja seal toimunu kohta tunnistajatega riimuvaid ütlusi andnud menetlusalune isik A. Hollas ise. Kohus peab siinkohal vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et teatud juhtudel on kohtupraktikas aktsepteeritud analoogilises väärteoasjas olukorda, kus sündmuskoha vaatlust alustati enne kalade massi mõõtmise tulemuste selgumist. Nii nähtub Riigikohtu 17.10.2019 asjas 4-18-6598 tehtud otsuse sisust, et sündmuskoha vaatlus toimus 15.10.2018 kell 17.59-18.50 ja kalade massi mõõtmine toimus 15.10.2028 kell 18.00-18.
- Seega viidatud asjas alustati sündmuskoha vaatlust samuti enne, kui selgusid kalade massi mõõtmise tulemused. Riigikohtul pole selles osas olnud mingeid etteheiteid. Tõsi küll, viidatud asjas pole sündmuskoha vaatlus alanud varem niivõrd suure ajavahega kui käesolevas asjas, vaid sisuliselt on need kaks toimingut (vaatlus ja kalade massi mõõtmine) toimunud samaaegselt. Olukorras, kus järelevalvetoimingu tulemusena selgub vajadus alustada väärteomenetlust, on maakohtu arvates tõesti küsitav vaatluse eraldi järelevalvetoiminguna vormistamise otstarbekus, eriti kui need kaks toimingut langevad ajaliselt kokku. Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et kalade pikkuse ja massi mõõtmise protokolli kantud kala näol on tegemist TÜ-le Salo-Kala kuuluvate kalapüügilubade raames 7.07.2020 kella üheksa ajal õhtul kaldale toodud kalaga, s.o kalapüügilubade nr PÕ200010 ja PÕ200011 alusel püütud kalaga. Tunnistajate H. xxxxxxxx ja L. xxxx ütluste kohaselt oli püütud kala alates paadi maale tõmbamisest, tootmishoones mahalaadimisest kuni mõõtmiseni ja kaalumiseni kogu aeg nende vaateväljas ning ka kaalumise ajal ei läinud see segi hiljem, teise kalapüügiloaga püütud kalaga. Tunnistaja H. xxxxxxx on kinnitanud, et TÜ Salo-Kala teiste kalapüügilubade alusel püütud kalu tollel päeval ei kontrollitud. Kohtu arvates pole alust kahelda 7.07.2020 kalade pikkuse ja massi mõõtmise protokollis esitatud kalakoguste mõõtetulemustes. Protokollide kohaselt ning ka tunnistajad H. xxxxxxx ja L. xxxx on 16
(27)kinnitanud, et kalu on mõõdetud ja kaalutud inspektoritel kaasas olnud mõõtevahendi ja kaaluga. Protokollides on märge, et alamõõdulise koha mõõtmisel kasutatud mõõtealus nr 55 mõõteulatusega kuni 650 mm on 15.01.2020 kalibreeritud (kalibreerimistunnistus nr ATRL-20/0015) ja kalade kaalumisel kasutatud mitteautomaatkaal CAS PB nr 171153143 on taadeldud 2.01.2020 (taatlustunnistus nr TTRM-20/00001). Mõõtealuse kalibreerimist ja kaalu taatlemist kinnitab asja juures olevad taatlus- ja kalibeerimistunnistuse koopiad (kohtuvälise menetleja toimik, tl 8, 12-13). Protokolli kohaselt mõõtmine ja kaalumine toimus mõõtemetoodikat järgides (KKI peadirektori 21.05.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/22 „Mõõtmise tööde kirjeldused, mõõtmise läbiviimise kord“ alusel) mõõtepädevust omava inspektori poolt (kellele on antud mõõtmispädevus KKI peadirektori 21.05.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/21 „Ametnike nimekirja kinnitamine, kellel on õigus teha KKI nimel mõõtmisi“). Kuna kalade mõõtmine toimus kalibreeritud mõõtealusega ja kaalumine toimus taadeldud kaaluga mõõtepädevust omava ametniku poolt, puudub kohtu arvates alus kahelda mõõtetulemuste usaldusväärsuses. Mõõtmiste juures viibis ka juhtivinspektor L. xxxx. Ei ole vaidlust selles, et kaaluti kutseliste kalapüügilubade nr PÕ200010 ja PÕ200011 alusel lossitud kala. Kohtu hinnangul asjaolu, et osade püütud kalaliikide kogused vastasid määruse nr 155 §-s 20 lg 4 sätestatud nõuetele, ei oma käesolevas asjas määravat tähendust.
§ 77
lg-s 2 sätestatud väärteokoosseisu täidetuks lugemiseks piisab ka juba ühe kalaliigi osas rikkumise (kas ala- või ülepüügi üle 10% ulatuses) toimepanemisest. A. Hollase 7.07.2020 püügiloa nr PÕ200010 alusel esitatud eelteate (Kalateade – Peipsi: 444309) kohaselt püüti laevaga FMA-xxx 100 kg ahvenat, 25 kg haugi, 70 kg koha, 150 kg latikat, 10 kg särge ja 10 kg lutsu, mis pidi saabuma Räpina sadamasse kell 20.
- A. Hollase poolt 7.07.2020 püügiloa nr PÕ200011 alusel esitatud eelteate (Kalateade – Peipsi: 444310) kohaselt püüti laevaga FMAxxx 150 kg ahvenat, 25 kg haugi, 100 kg koha, 200 kg latikat, 10 kg särge ja 10 kg lutsu, mis pidi samuti saabuma Räpina sadamasse 7.07.2020 kell 20.
- Nii kaluri kalapüügiloa nr PÕ200010 kui ka PÕ200011 detailandmete kohaselt (kohtuvälise menetleja toimik, tl 16-21) on nende omanikuks TÜ Salo-Kala ja püügiloaga seotud kaluriteks on muuhulgas Andres Hollas ja M. Hollas. Nagu kohus eespool tuvastas, siis suure tõenäosusega A. Hollas esitas eelteadetes ekslikult vale kalapaadi numbri, mis aga ei muuda eelteadetes kajastatud teisi andmeid ebausaldusväärseks. Kalade massi mõõtmise protokollist (kohtuvälise menetleja toimik, tl 6-7) tuleneb, et peale kalade liikide kaupa sorteerimist oli 3 kasti koha kogukaaluks xxx,16 kg, 4 kasti haugi kogukaaluks 100,93 kg, 1 kasti lutsu kogukaaluks 24,02 kg, 9 kasti ahvena kogukaaluks 251,64 kg, 1 kasti särje kogukaaluks 33,95 kg ja 12 kasti latika kogukaaluks 344,26 kg. Kaalumisel arvestati nii kastide kaalu kui ka mõõtemääramatust (mis alapüügi korral on +1% ja ülepüügi korral -1% kaalutud kala kogusest püüdja kasuks). Kohus kontrollis kalaliikide kaupa kalade puhaskaalud üle ning saadud tulemused vastavad kalade massi mõõtmise protokollis kajastatud tulemustele. Kohus pani samuti tähele, et puhaskaalu komakohtade ümardamisel on jäetud pärast komakohta asuv viimane, s.o teine number mõnel juhul ümardamise reeglite vastaselt ühe võrra väiksemaks (s.o sellisel juhul, kui kolmas number pärast komakohta on 5 või suurem). Kuna antud juhul on tegemist kohtuvälise menetleja poolt püüdja kasuks tehtud ümardamisega, siis tugineb kohus protokollis kajastatud kaalumise tulemustele ega hakka neid omal algatusel korrigeerima. Kohus on aga kohtuvälise menetleja otsuses olevaid andmeid kontrollides tuvastanud, et selles esineb arvutusviga. Eelteadetes märgitud särje koguse ja tegelikult kaalutud koguse vaheline erinevus on 41,09 %, mitte otsuses märgitud 41,1 % (s.o 20 kg x 100% / 33,95 kg = 58,91% ja 100% - 58,91% = 41,09%). Nimetatud arvutusviga aga ei muuda väärteoprotokollis ja kaevatavas otsuses toodud peamise järelduse õigsust – kontrollitud kalaliikide (koha, haug, luts, särg) eelteates esitatud andmed erinesid tegelikest kaldale toodud vastava kala kogustest rohkem kui 10%. 17
(27)Kuna eelteated nr 444309 ja nr 444310 ning rannapüügipäevikud nr 008397 ja nr 008396 esitas KKI inspektorile 7.07.2020 TÜ Salo-Kala seadusliku esindajana A. Hollas, siis asjaolu, et keskkonnakaitse inspektorid kaalusid kalapaatidega FMA-xxx ja FMA-xxx püütud kalakogused koos ning seejärel võrdlesid neid mõlemale viidatud eelteatele kantud ja kokku liidetud kalakogustega koos, ei muuda kalakoguste piirmäära ületamise tuvastamist ebaseaduslikuks või arusaamatuks. Mõlemate kontrollitavate eelteadete aluseks olevad kalapüügiload nr PÕ200010 ja PÕ200011 kuulusid TÜ-le Salo-Kala. Võrreldes tegelikult püütud kala koguseid eelteadetega ka selliselt, et need on jagatud kahe kalapaadi vahel võrdsetes osades pooleks, esineb ikkagi mõlema paadi puhul umbes samas suurusjärgus piirmäära ületav püük. Samuti ei ole eluliselt usutav, et ühele paadile (arvestades selle ehituslikke eripärasid) oleks tunduvalt rohkem kala paigutatud kui teisele. Kalade pikkuse mõõtmise protokollist (kohtuvälise menetleja toimik, tl 9-10) nähtub, et mõõdeti 8 alamõõdulist koha ja nende pikkuseks (l ja L) saadi vastavalt 39 cm ja 43 cm, 37 cm ja 41 cm, 24,5 cm ja 28 cm, 28 cm ja 32,5 cm, 22 cm ja 25,5 cm, 38,5 cm ja 42,5 cm, 26,5 cm ja 30,5 cm ning 26 cm ja 29,5 cm. Koha suhtes on kehtestatud järgmised alammõõdud: l - 40 cm, L - 46 cm. Kohus kontrollis kalade mõõtude arvutused üle ning saadud tulemused vastavad kalade pikkuse mõõtmise protokollis kajastatud tulemustele. Kolm koha kogukaaluga 2,05 kg pakendati musta värvi kilekotti, mis suleti plommiga nr 5466629 (plommi number on tuvastatav sündmuskoha vaatluse protokollile lisatud fototabeli fotol nr 5, tl 5). Tunnistaja H. xxxxxxxx ütluste kohaselt kaalus ta ära kogu koha koguse ja sellest lubatud kaaspüügi protsendi andis tagasi. Sündmuskoha vaatlusprotokollis, kalade massi ja pikkuse mõõtmise protokollides ei ole numbriliselt välja toodud alamõõduliste kohade kogukaalu. Samas võimaldab kalade mõõtmise protokollis ja fotol nr 5 kajastatud äravõetud kolme alamõõdulise koha kaal 2,05 kg ja sündmuskoha vaatlusprotokollis fikseeritud 5 alamõõdulise koha kaal 1,3 kg kogumis fotoga nr 4 järeldada, et alamõõdulisi kohasid oli kokku 3,35 kg. Lubatud kaaspüügi määra arvestades saab asuda seisukohale, et alamõõdulisi kalu oli püügilubade nr PÕ200010 ja/või PÕ200011 alusel püütud rohkem kui 1% kohade kogukaalust, s.o rohkem kui 1,23 kg (xxx,16x0,01=1,23 kg). KKI Põlvamaa büroo keskkonnakaitse juhtivinspektor H. xxxxxxx koostas 9.09.2020 kiiresti rikneva asitõendi suhtes rakendatava meetme määruse (kohtuvälise menetleja toimik, tl 22), millega kolm koha kui kiiresti riknev asitõend, määrati hävitamisele. KKI Põlvamaa büroo keskkonnakaitse juhtivinspektor H. xxxxxxx koostas 13.07.2020 kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti (kohtuvälise menetleja toimik, tl 11, 52), mille kohaselt on kutselist kalapüügivahendit mõrd-mõrrajadas kasutades 7.07.2020 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vallas Lämmijärvel koha kaaspüügi tingimusi rikkudes välja püütud 3 koha (Sander Lucioperca) isendit. Tegemist on tõsise rikkumisega
§ 71lg 1 p 2 alusel.
Kahju hüvitamise määr ühe isendi kohta on
§ 73
lg 3 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 määruse nr 67 (määrus nr 67) §-s 1 viidatud lisa 1 järgi 10 eurot ühe isendi kohta. Seega kahju suurus on määruse nr 67 § 2 lg 1, 2 kohaselt 30 eurot (10x3).
§ 73
lg 6 ja määruse nr 67 § 2 lg 3 kohaselt määrati aktiga kindlaks ka viiekordne kahjumäär, s.o 150 eurot (3x50). Eelnevast nähtub, et alamõõdulise koha püügiga tekitati
§ 73lg 1 ja VTMS § 31 lg 4 mõttes keskkonnale kahju.
Seega oli KKI kohustatud alustama VTMS § 31 lg 1 järgi väärteomenetluse. Seega ei saanud kohtuväline menetleja piirduda menetlusaluste isikute suhtes suulise hoiatuse kohaldamisega VTMS § 31 lg 2 mõttes, nagu sellele on kaitsja kohtumenetluses vihjanud. Juriidilise isiku menetlusse kaasamine Kohus nõustub kaitsjaga selles, et TÜ-le Salo-Kala kui menetlusalusele isikule ei ole kohtuvälises menetluses tutvustatud tema õigusi VTMS § 19 kohaselt ja teda ei ole õiguspäraselt menetlusse 18
(27)kaasatud, sh üle kuulatud. Nagu kohus juba eespool tuvastas, toimus 4.09.2020 TÜ Salo-Kala liikmete üldkoosolek, kus valiti senise juhatuse liikme A. Hollase asemel uueks TÜ Salo-Kala juhatuse liikmeks M. Hollas. Väärteoprotokoll on TÜ-le Salo-Kala koostatud 11.09.2020 A. Hollase osavõtul ja samal päeval kuulati A. Hollas TÜ Salo-Kala seadusliku esindajana üle. A. Hollas kohtuistungil ei suutnud meenutada, kas juhatuse liikme vahetumisest oli väärteoprotokolli koostamisel juttu (tema mäletamist mööda ei olnud). Samas kinnitas kohtuvälise menetleja esindaja K. Laak-Randoja kohtuistungil, et A. Hollas teavitas enne ülekuulamist menetlejat uue juhatuse liikme valimisest. Nimetatud asjaolule on kohtuväline menetleja viidanud ka kaevatavas otsuses. Kuna aga äriregistris oli A. Hollas jätkuvalt TÜ Salo-Kala juhatuse liige, lähtus kohtuvälise menetleja esindaja äriregistri andmetest. Kohtuvälise menetleja väidet, et 11.09.2020 oli A. Hollas äriregistrisse kantud TÜ SaloKala juhatuse liikmena, tõendab kohtuvälise menetleja toimikusse lisatud äriregistri kehtivate andmete väljatrükk seisuga 11.09.2020 (tl 46). Äriregistri kehtivate andmete väljatrükk seisuga 13.05.2021 (kohtutoimik, tl 23) tõendab, et kanne M. Hollase TÜ Salo-Kala juhatuse liikmeks oleku kohta on registrisse tehtud 29.09.2020. Riigikohus on asunud seisukohale, et äriseadustiku § 34 lg 2 kohaselt kehtib äriregistri kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Seadusest ei tulene, et juhatuse liikme volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov. Kui kohtule saab teatavaks juriidilisest isikust menetlusosalise juhatuse liikme volituste lõppemine, siis ÄS § 34 lg 2 kohaselt peab kohus arvestama osanike otsusega, mitte aga äriregistrisse kantud andmetega. Seega jääb kolleegium tsiviilasjade nr 3-2-1-54-05 ja nr 3-2-1-39-05 otsustes avaldatud seisukohale. Kolleegium ei nõustu kassaatori seisukohaga, et kohus peab esindaja volituste kontrollimisel kontrollima enda algatusel lisaks registriandmetele ka äriregistri menetlusteavet. Kassaatori seisukoht on vastuolus TsMS § 363 lg-ga 6, mille kohaselt hõlmab kohtu poolt kontrollitav teave juriidilise isiku osas üksnes registrikaardi ärakirja, registri väljavõtet või registreerimistunnistust. Äriregistri menetlusteavet peab kohus kontrollima neil juhtudel, kui kohtul tekib kahtlusi äriregistri kande õigsuses. Praegusel juhul oli aga ringkonnakohtul määruskaebuse menetlemisel teada, et kostja seadusliku esindajana äriregistrisse kantud X. Xxxx osas oli äriregistri kanne ebaõige (RKTKm 3-2-1-89-07, p 13-14). Kohus on seisukohal, et kuna kohtuvälise menetleja esindaja oli teadlik asjaolust, et hiljuti oli toimunud TÜ Salo-Kala liikmete üldkoosolek, kus otsustati TÜ Salo-Kala juhatuse liikme vahetus, oleks menetleja pidanud seda asjaolu kontrollima. Riigikohtu vastav seisukoht ei laiene mitte ainult kohtule, vaid ka kohtuvälisele menetlejale VTMS § 8 p 1 ja § 9 p 1 tähenduses ja VTMS § 10 lg 1 kaudu ka kohtuvälise menetleja ametnikule. Vastavalt Riigikohtu praktikale ei ole äriregistri kanne õigustloov, vaid ainult informatiivne. A. Hollase avaldatu valguses pidi kohtuvälisel menetlejal tekkima kahtlus äriregistri kande õigsuses. Seda vaatamata asjaolule, et A. Hollasel ei olnud menetlustoimingule ilmudes kaasas vastavat tulundusühistu liikmete üldkoosoleku otsust. Kohtuväline menetleja oleks pidanud kohtu arvates TÜ Salo-Kala juhatuse liikme kindlakstegemise osas astuma lisaks äriregistri kande kontrollimisele täiendavaid samme. Juhul kui kohtuvälisel menetlejal puudus juurdepääs äriregistri jooksvale menetlusteabele ja äritoimiku dokumentidele (sh kandeavaldusele ja selle aluseks olevale tulundusühistu liikmete üldkoosoleku otsusele), oleks ta saanud TÜ-lt Salo-Kala nõuda muutunud esindusõiguse kohta tõendite esitamist. Kohtu hinnangul ei olnud protokolli koostamine ja menetlusaluse isiku TÜ Salo-Kala seadusliku esindaja ülekuulamine sellised menetlustoimingud, mida pidi vältimatult tegema just 11.09.2020 ega saanud edasi lükata. Kuna väärteoprotokoll on TÜ-le Salo-Kala koostatud A. Hollase osavõtul, kes ei olnud protokolli koostamise ajal enam TÜ Salo-Kala juhatuse liige, siis on TÜ Salo-Kala käesolevasse menetlusse jäetud õiguspäraselt juhatuse liikme kaudu kaasamata. TÜ Salo-Kala ei saanud realiseerida VTMS §- 19
(27)st 19 lg 1 p 1 tulenevaid menetlusaluse isiku õigusi. Tegemist on väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 1 p 3 mõttes, sest lahend on tehtud juriidilise isiku kohta, kellele ei ole teatatud asja arutamise aega ja kohta (vt ka RKKKo 3-1-1-92-15, p 10 koos edasiste viidetega), s.o ei ole menetlusse kaasatud. Seda eksimust aga ei ole võimalik enam kohtumenetluses kõrvaldada. Eksimisprivileeg A. Hollas on kaebuse sisust ja kohtuistungil antud ütlustest tulenevalt jätkuvalt seisukohal, et määruse nr 155 §-s 20 lg 4 sätestatud 10%-list eksimisvõimalust arvestatakse püütud kalakoguse kui terviku pealt, mitte kalaliikide kaupa eraldi. Ka pole tema arvates määruse nr 155 § 20 objektiivselt täidetav - 10%-lisest kalakoguse erinevusest kinnipidamine ei ole silmaga hindamise korral reaalne.
§-s 61 on sätestatud kalapüügiga seotud andmete esitamise kord.
§ 61
lg 1 sätestab, et kutselise kalapüügi loa alusel kala püüdev või veetaimi koguv isik esitab püügi-, kogumis-, ümberlaadimis- või lossimisandmed või muud nende töödega seotud andmed.
§ 61
lg 9 alusel Vabariigi Valitsuse 23.12.2016 määruse nr 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ täpsustab
§ 61lg-s 1 nimetatud andmete esitamise viisi.
Määruse § 20 lg 1 p 3 kohaselt esitatakse KKI-le (praegune Keskkonnaamet) vähemalt üks tund enne püügilt sadamasse või randa saabumist muuhulgas püütud kala hinnanguline kogus kilogrammides liikide kaupa. Määruse § 20 lg 5 esimese lause kohaselt, kui püügikohast sadamasse või randa jõudmiseks kulub vähem kui üks tund, võib lõike 1 punktis 3 nimetatud andmed edastada pärast püüniste nõudmist, kuid hiljemalt 30 minutit enne sadamasse või randa saabumist. Määruse § 20 lg 4 sätestab, et andmetes märgitud kalakogus ei tohi laeva pardal või muus kala transportimiseks kasutatavas vahendis olevast ja maale toodavast kalakogusest erineda rohkem kui kümme protsenti. Tõlgendades süstemaatiliselt omavahel määruse nr 155 §-i 20 lg 1 p 3 ja §-i 20 lg 4, on kohus seisukohal, et kuna KKI-le esitatakse eelteates püütud kala hinnanguline kogus kilogrammides liikide kaupa, siis eelteates märgitud kalakogus ei tohi maale toodavast kalakogusest erineda rohkem kui kümme protsenti liikide kaupa. Mõlemad nõuded (nii eelteates kalakoguse liigiti kilogrammides esitamise kohustus kui ka 10% eksimisprivileegi piir) asuvad samas paragrahvis, mis osutab sellele, et nimetatud sätetes kehtestatud nõudeid tuleb lugeda koos. Vastasel korral kaotaks kalakoguse eelteates liigiti esitamise nõue oma praktilise tähenduse. Lisaks eelnevale on 10%-line eksimisvõimalus sätestatud määruses üldise kohustusena. Määruse nr 155 §-s 20 lg 4 sätestatud nõudele ei ole seatud erandit, mis välistaks selle kohaldamise, kui eelteates on teatatud suuremast või väiksemast kogusest, kui tegelikult maale toodi. Sellise erandi puudumisel kehtib antud nõue nii juhtumite puhul, kus kalakoguseid teatati vähem kui tegelikult maale toodi kui ka juhtumite puhul, kus kalakoguseid teatati rohkem kui tegelikult maale toodi. A. Hollas on pikaajaline kutseline kalur (mida tõendab ka kohtuvälise menetleja toimikusse lisatud Kutsekoja kutsetunnistus nr 015767, tl 43-45), kellel on kõrgendatud hoolsuskohustus olla kutselist kalapüüki teostades teadlik antud tegevusalale kehtestatud nõuetest. Kui isik tegutseb teatud spetsiifilises valdkonnas, peab ta endale seda valdkonda reguleeriva normistiku piisavalt selgeks tegema (vt nt RKKKo nr 3-1-1-44-02, p 6.1 ja RKKKo nr 3-1-1-14-03, p 13). Tunnistaja Ivo Kase sõnul 2020. a suvel kontrollis ta järelevalve käigus andmebaasidest (kutselise kalapüügi register, objekti kontrollimise andmekogu süsteem), kas piirmäära ületamise puhul on tegemist juhusliku eksimusega A. Hollase ja TÜ Salo-Kala poolt või on juhtunud seda ka varem. Selgus, et sarnaseid olukordi on esinenud korduvalt ka varem, st kalakogused, mida püügipäevikusse märgiti ja mida kala eelteatisesse esitati, ei ühtinud päris täpselt kala üleandmise deklaratsiooni lehtedega (mida kinnitavad kohtuvälise menetleja toimikusse lisatud objekti kontrollimise 20
(27)andmekogu süsteemi eelteadete ja kutselise kalapüügi registri väljavõtted ajavahemikust 21.06.2020 – 1.07.2020, tl 25-42). Tunnistaja sõnul on lossimiste käigus Peipsi ja Lämmijärvel aasta jooksul ehk 10% juhtumeid, kus kalakogused ei vasta 10% nõudele. Seega saavad kalurid väga hästi 10% nõudega hakkama. Kalakoguseid hinnatakse nii silma järgi, standardsete kastide järgi kui ka proovikaalumiste käigus keskmise kaalu leidmisega. Samuti rakendatakse eelnevaid kogemusi üleandmise deklaratsioonide tegemisel. Suurem osa kalureid on harjunud kala juba järve peal sorteerima, kasutatakse ka käsikaalusid või kaalutakse kaldale tulles kastid üle. Kaalude kasutamist püügil on kinnitanud ka tunnistaja H. xxxxxxx. Kohus on seisukohal, et kalakoguste silma järgi hindamine ongi keeruline, kuid nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja seisukohaga, et õigusaktidega ei ole kaluritele pandud kohustust hinnata kalakoguseid ainult silmaga. 10% täpsusega koguste hindamiseks valib sobivaima meetodi kalur ise (eelnev kogemus, kaalud, standardsed kastid vms). Kohus leiab, et isegi kui hetkel kehtivas määruses nr 155 sätestatud kalakoguste hindamise kord vajab mõningast muutmist, saab süü küsimuse otsustamisel lähtuda siiski ainult kehtivast õigusest. Keskkonnaameti käsutuses olevatest andmebaasidest nähtub, et A. Hollas on rikkumisi toime pannud korduvalt.
§ 61
lg 9 ja määruse nr 155 §-i 20 lg 1 p 3 ja lg 4 kooskõla Euroopa Liidu õiguse ning Põhiseadusega Kohtu hinnangul on
§ 61
lg 9 ja määruse nr 155 §-i 20 lg 1 p 3 ja lg 4 kooskõlas nii Euroopa Liidu õigusega kui ka Põhiseadusega. Kohus põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt. Kohtu arvates tuleb määruse nr 155 §-s 20 asuvaid sätteid tõlgendada kooskõlas sama määruse § 41 sätetega (mis seonduvad andmete ristkontrolliga lossimisel ja ümberlaadimisel), süüteo toimepanemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 1.11.2019 määrusega nr 85 „Kutselise kalapüügi võimalused ning lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja xxxxx lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2020. aastaks“ (määrus nr 85) ning Euroopa Nõukogu 20.11.2009 määruse nr 1224/2009 artiklitega 14, 16 ja 21 (edaspidi määrus nr 1224/2009, mis seondub püügipäeviku ja ümberlaadimisdeklaratsiooni täitmisega). Vastasel korral võib tekkida mõnetine segadus määruse nr 155 §-s 20 asuvate sätete koostoimes tõlgendamisel, kui ei võeta arvesse eespoolnimetatud määruste sisu. Kohus rõhutab, et käesolevas asjas ei ole vaidlust eelteate ja püügipäeviku või muu dokumendi esitamise korra osas. Samas peavad eelteates ja püügipäevikus olevad andmed omavahel kattuma – see asjaolu omakorda võimaldab määruse nr 155 § 20 sätete süstemaatilisel tõlgendamisel pöörduda ka muuhulgas püügipäeviku pidamist reguleerivate sätete poole. Kohtule on Maanteeameti liiklusregistri väikelaeva detailandmete päringu kaudu teada, et TÜ-le SaloKala kuuluvate reg-nr-ga FMA-xxx väikelaeva kogupikkus on 7,75 m ja reg-nr-ga FMA-xxx väikelaeva kogupikkus on 6,7 m. Määruse nr 155 § 41 lg 1 p-d 1, 2 sätestavad, et püütud kala kohta enne kalakoguse kaalumist esitatavad andmed võivad kaalutud kalakogusest erineda kuni kümme protsenti järgmistel juhtudel 1) nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 14 lõikes 3 ja artikli 21 lõikes 3 sätestatud juhul, kui merel kala püüdmiseks kasutatakse kalalaeva, mille üldpikkus on vähemalt 10 meetrit, 2) selliste kalaliikide püügi korral, mille väljapüügimahtu on piiratud kalapüügiseaduse § 45 ning § 47 lõigete 1 ja 2 või Euroopa Liidu määruste alusel.
§ 45
lõike 1, § 46 lõike 1, § 47 lõigete 1 ja 2 ning keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud ja 7.07.2020, s.o teo toimepanemise ajal kehtinud määruse nr 85 § 13 sätestab 21
(27)lubatud aastasaagi kogused Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel: nt koha – 954,25 tonni, sellest kuni 477,125 tonni esimesel poolaastal, haug – 175,25 tonni, luts – 50 tonni ja särg – 360 tonni. Määruste nr 155 ja 85 koostoimest kohtu hinnangul tuleneb, et igal juhul peab Lämmijärvel kutselist kalapüüki 7,75 m ja 6,7 m kalalaevadega teostav kalapüügiluba omav isik arvestama, et püütud ühe liigi kalakogus ei tohi erineda 10% eelteates ja püügipäevikus kajastatavatest kogustest liigiti. Nimelt liigiti arvestatakse aastakvoodi täitumist. Ka tunnistaja H. xxxxxxx on kinnitanud, et kvoodi arvestamine käib eelteadetesse ja kalapüügipäevikusse kantud kalakoguste kaudu – eelteatesse ja püügipäevikusse kantakse samad kaalunumbrid. Seda tõlgendust toetavad ka määruse nr 1224/2009 artiklid 14 lg 3 ja 21 lg 3. Artikkel 14 lg 1 sätestab, et ilma et see piiraks mitmeaastaste kavade konkreetsete sätete kohaldamist, peavad ühenduse kalalaevade puhul, mille kogupikkus on 10 meetrit või rohkem, nende kaptenid püügipäevikut laeva toimingute kohta, märkides konkreetselt ära kõik püütud ja pardal hoitud kogused liikide kaupa, kui kogus on suurem kui 50 kg eluskaalu ekvivalenti. Sama artikli lg 2 p f kohaselt peab püügipäevik sisaldama iga liigi hinnangulise koguse kilogrammides, väljendatuna elusakaalus, või vajaduse korral isendite arvu. Sama artikli lg 3 kohaselt püügipäevikusse kantud hinnanguliste koguste ja pardal asuva saagi kilogrammides mõõdetud koguste vaheline lubatud kõikumine on 10% kõigi liikide puhul. Artikkel 21 lg 1 sätestab sisuliselt sama ümberlaadimise kohta. Sama artikli lg 2 p c kohaselt peab ümberlaadimisdeklaratsioon sisaldama iga liigi hinnangulise koguse toote massina kilogrammides, toote esitamise viisi lõikes, või vajaduse korral isendite arvu. Sama artikli lg 3 kohaselt ümberlaadimisdeklaratsiooni kantud hinnanguliste koguste ja ümberlaaditud või vastuvõetud saagi kilogrammides mõõdetud koguste vaheline lubatud kõikumine on 10% kõigi liikide puhul. Artikli 16 lg-te 1 ja 3 koostoimes ei kohaldata alla 10 meetristele laevadele püügipäeviku nõudeid, kui liikmesriik jälgib proovivõtu alusel nende kalalaevade tegevust, tagamaks et kõnealused laevad täidavad ühise kalanduspoliitika eeskirju. Sama erand on tehtud ka lossimisel (artikkel 25) ja müügiteatise esitamise kohta (artikkel 65). Kõrvutades määruse nr 1224/2009 ja määruse nr 155 vastavaid sätteid, siis on kohtu arvates ilmne, et Eesti ei kohalda alla 10 meetriste kalalaevade suhtes erandeid püügipäeviku pidamisel määruse nr 1224/2009 artikli 16 kohaselt, vaid erand tuleneb kalaliikidest (määruse nr 155 § 41 lg 1 p 2). Määrus nr 155 on seega oma olemuselt pigem rangem kui määrus nr 1224/2009, sest Eesti õiguses on ka alla 10 meetriste kalalaevade kasutamisel sätestatud kalapüüdjatele püügipäeviku pidamise nõue. Samuti tuleb püügipäevikut pidada, kui püütud kala kogus jääb alla 50 kg (võrdle määruse nr 1224/2009 art 14 lg-d 1, 4, art 21 lg 1 ja 65 lg 1). Samas aga on kohtu hinnangul määruse nr 155 regulatsiooniga jäädud määruse nr 1224/2009 artikli 14 raamidesse ja artiklis 16 sätestatud erandi kohaldamine ei ole liikmesriigile kohustuslik. Ei määrus nr 1224/2009 ega määrus nr 155 sätesta, kuidas peab kalur laeval 10%-lise veapiiri tuvastama. Küll aga on mõlemast määrusest nähtuvalt tegemist hinnangulise küsimusega ja kas seda tehakse silmaga, kasti või kaaluga, on kalapüügiloa omaja otsustada. 10%lise veapiiri nõue on EL liikmesriikides ühesugune. Kohus on määruse nr 1224/2009 väljatöötamise materjalidega tutvumise kaudu teadlik, et määruse nr 1224/2009 vastuvõtmisel arutati veapiiri seadmist 5%-le, kuid on tehtud ka ettepanekuid tõsta see 20%-ni. Samas kohus peab vaidluse lahendamisel rakendama ikkagi kehtivat ja jõus olevat määrust. Eelnevast tulenevalt on nii Euroopa Liidu õiguses kui ka Eesti õiguses kalakoguste liigiti märkimisel vea piiriks seatud 10%. Määruse nr 155 § 20 sätted on seega Euroopa Liidu õigusega kooskõlas, sest tagavad määruses nr 1224/2009 seatud eesmärkide (eelkõige ühine kalanduspoliitika) elluviimise siseriiklikul tasandil. Samuti on kohtu hinnangul eelteate esitamise kohustus määrusega nr 1224/2009 kooskõlas. Määruse nr 1224/2009 artiklites 17 ja 18 reguleeritakse eelteatega seonduvat kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on 12 m või rohkem. Alla 12 meetriste laevade suhtes on seega eelteatega seonduv 22
(27)reguleerimispädevus jäetud liikmesriigile, sest Euroopa Liidu õigus seda ei reguleeri. Järelikult Eesti õiguses eelteate institutsiooni rakendamine ei ole Euroopa Liidu õigusega vastuolus. Vastasel korral ei oleks praktilistel põhjustel võimalik (või oleks väga keeruline) teostada vahetult pärast püüki kalapüüdjate üle kalakoguste püüdmise osas kontrolli ning saavutada määruses nr 1224/2009 seatud eesmärgid (muuhulgas kvootidest kinnipidamine). Kaitsja on samuti viidanud, et menetlusaluse isiku poolt väidetavalt toime pandud rikkumine andmete esitamisel ei ole tõsine rikkumine Euroopa Nõukogu 29.09.2008 määruse nr 1005/2008 kontekstis. Nimetatud viide on kohtu arvates õige, kuid vaatamata sellele, et tegemist ei ole tõsise rikkumisega nimetatud määruse kontekstis, on liikmesriigil õigus võtta tarvitusele meetmeid määruses nr 1224/2009 sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Määruse nr 1224/2009 kontekstis toime pandud rikkumised ei peagi alati olema tõsised rikkumised määruse nr 1005/2008 mõttes. Määruse nr 1224/2009 preambuli 37. punktis on muuhulgas sedastatud, et rikkumise korral tuleks tagada asjakohaste meetmete võtmine ning et rikkumise suhtes tuleb rakendada tõhusaid järelmeetmeid sõltumata sellest, kus see aset leiab.1 Kaitsja on kohtumenetluses tõstatanud küsimuse, kas määrus nr 155 on õiguspäraselt
-i alusel vastu võetud ja kas
-i volitusnormiga ei ole seadusandja andnud Vabariigi Valitsusele liiga palju otsustusruumi blanketse süüteokoosseisu sisustamiseks. Kohtu hinnangul tuleb kaitsja küsimusele vastata eitavalt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
§ 61
lg 1 sätestab kalapüügiga seotud andmete esitamise üldkorra, mida on täpsustatud
§-s 61 lg 9 oleva volitusnormi alusel määrusega nr 155. Määrus nr 155 on kohtu arvates tehnilisi täpsustusi sisaldav määrus (milles on muuhulgas sätestatud andmete esitamise kord, viis ja tähtajad, andmete saaja ja vajaduse korral ka esitaja) ning selle sisu ei oleks mõistlik ega otstarbekas esitada seaduses. Seadusandja ei ole täitevvõimule delegeerinud väärteo tunnuste sisustamise, vaid andmete esitamise korra, viisi ja tähtajad, andmete saaja ja vajaduse korral ka esitaja määramise. Väärteo tunnuste sisu ehk üldkord on kirjas
§-s 61 lg 1. Küll aga on õigesti sätestatud seaduses sanktsiooninorm
§-s 77 lg 2. Tegemist on blanketse süüteokoosseisuga, mille sisustamiseks tuleb pöörduda teiste õigusaktide poole. Need teised õigusaktid ei pea Eesti õiguskorras olema ilmtingimata ainult seadused.
§ 77
lg 2 sisustamiseks tulebki liikuda läbi
§ 61lg-te 1 ja 9 edasi määruse nr 155 § 20 juurde.
Seadus ja määrus koostoimes määratlevad ära, millised on kalapüüdja kohustused andmete esitamisel ning andmete esitamise korra rikkumisel näeb seadus ette sanktsiooni. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31.05.2018 otsuse nr 1-16-9717 p-st 17 tuleneb, et blanketset kuriteokoosseisu tuleb sisustada seadusest või muudest õigusaktidest tulenevate kohustuste või keeldudega, mille rikkumises koosseisu realiseerimine seisneb (vt ka RKKKo nr 3-1-1-36-12, p 16.1). See tähendab kohtu hinnangul seda, et ka blanketset väärteokoosseisu on võimalik sisustada muuhulgas määruses sätestatuga.
§ 77
lg-s 2 on ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav (kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise korra rikkumine) ning milline on rikkumise eest ette nähtud karistus. Koosseisu subjektiivsed tunnused tehakse kindlaks, andes kalapüüdja käitumisele üldhinnangu tema käitumise alusel. Järelikult ei esine kohtu arvates
§ 61lg 9 ja määruse nr 155 § 20 lg 1 p 3 ja lg 4 osas vastuolu Põhiseadusega.
Kohtuga sarnasele arvamusele on asunud ka õiguskantsler oma 5.08.2013 seisukoha nr 62/133409/1303415 punktis 2.2 Õiguskantsler möönab, et teatamiskohustus on kalurite tavapärasele 1 Inglisekeelse määruse versioonis: in the case of an infringement it should be ensured that the appropriate measures are taken and that the infringement can effectively be followed up irrespective of where it occurs. 2 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_seisukoht_vastuolu_mittetuvast amise_kohta_kalapuugiga_seotud_piirangud_peipsi_jarvel.pdf (10.06.2021) 23
(27)tööle lisanduv koormus. Siiski pole alust arvata, et kõnealune teatamiskohustus piiraks ülemääraselt kalurite põhiõigusi. Teatamiskohustuse eesmärk on võimaldada tõhusat kontrolli püütud kala koguste üle, mis omakorda aitab ohjata ebaseaduslikku kalandustegevust. Püügiandmete esitamise kohustus enne püügilt naasmist võimaldab inspektoril püüdjale ootamatult vastu minna ja kontrollida deklareeritud kalakoguseid, millist liiki kala püüti ning vajadusel ka püügiks kasutatud püügivahendeid. Vajadus ohjata ebaseaduslikku kalapüüki ning lahendada eelkirjeldatud probleemid on kaalukad põhjused püügiandmete etteteatamiskohustuse kehtestamiseks. Sellega kaasnevat negatiivset mõju kaluritele leevendavad paindlikud võimalused andmete esitamiseks KKI-le (praegusele Keskkonnaametile). Kaitsja poolt viidatud Riigikohtu 10.11.2011 otsuse nr 3-1-1-70-11 p-s 8.1 ongi Riigikohus asunud seisukohale, et karistatava teo kirjelduse ehk süüteokoosseisu määratlemiseks on PS § 23 lg 1 kohaselt pädev üksnes seadusandja ning viimane ei saa selle defineerimist delegeerida täitevvõimule. Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasema praktikaga tuleb blanketse süüteokoosseisu puhul blanketti täitvat normi käsitada süüteokoosseisu lahutamatu osana (vt RKKKo nr 3-1-1-21-06, p 10.4). Käesoleval juhul ongi kohtu hinnangul
§ 77
lg 2 väärteokoosseisu ja seda sisustava normi
§ 61lg 1 sisu määratlenud seadusandja, mitte Vabariigi Valitsus.
Küll aga on
§ 61
lg 1 rakendamise tehnilised üksikasjad kirja pandud määrusesse nr 155.
§-s 77 lg 2 sätestatud tegu on vastavalt seadusandja tahtele toime pandav nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusega (KarS § 15 lg 3). Kohus möönab, et on teatud erandeid, kus Riigikohus on aktsepteerinud blanketse normi sisustamisel ainult Riigikogu poolt PS § 65 p 1 mõttes vastu võetud seadust (RKKKo 3-1-1-25-12, p 10.1 ja RKKKo 3-1-1-42-14, p 7 – kui erilise isikutunnusega isikul on seaduse alusel saladuse hoidmise kohustus). Käesolevas kaasuses nimetatud Riigikohtu lahenditele sarnane olukord kohtu hinnangul puudub ja
§ 77
lg 2 koosseisu sisustamisel on tehnilistes üksikasjades võimalik tugineda määrusele nr 155. Nagu kohus eespool on tuvastanud, siis
§-s 77 lg 2 on õigussubjektile ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline on rikkumise eest ette nähtud karistus.
§-s 77 lg 2 sätestatud sanktsiooninorm on seega piisavalt määratletud. Kaitsja hinnangul saaks
§-s 77 lg 2 sätestatud rikkumisele reageerida haldussanktsioonidega. Kohtule teadaolevalt Eesti kalapüügiõiguses haldussanktsioone ei kasutata. Haldustrahviõiguse kontseptsioon on hetkeseisuga Eesti õiguses alles väljatöötamisel (vt lähemalt Haldustrahviõiguse kontseptsioon3). EL õiguses haldussanktsioonidena nimetatud õigusrikkumised on Eestis seni olnud valdavalt sätestatud süütegudena ning neid on menetletud enamjaolt väärteomenetluses. Õigusalases kirjanduses on nimetatud praktika suhtes esitatud erinevaid arvamusi, kuid käesoleval juhul peab kohus lähtuma kehtivast õigusest. Kohtu hinnangul on võimalik ka väärteomenetluse raamides määruse nr 1224/2009 eesmärke saavutada. On seadusandja pädevuses otsustada, kas
-is välja toodud rikkumised peaksid olema sätestatud väärteokoosseisudena või haldustrahvikoosseisudena. Kuna määruse nr 155 § 20 sätted on nii Euroopa Liidu õiguse kui ka Põhiseadusega kooskõlas, siis peab paraku ka mõrraga (või mõrd-mõrrajadas) püügi korral väikeses kalapaadis kalur suutma kalad ära sorteerida ja hinnata nende kogust liikide kaupa selliselt, et ei ületataks 10% eksimispiiri. A. Hollas peab seda küll ebareaalseks, kuid kohtul on alust arvata, et enamik kalureid saab ka sellega hakkama. Kalakoguse hindamisel kasutatakse ka erinevaid abivahendeid (nt kaalusid, mõõdukaste jms). Ka tunnistajad I. K. ja H. xxxxxxx kohtuistungil kinnitasid, et kalurid on võimelised kalu sorteerima ja kalakoguseid hindama vastavalt kehtestatud korrale. 3 https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/muu/haldustrahvioiguse_kontseptsioon.pdf (10.06.2021) 24
(27)Kokkuvõtlikult Eeltoodu alusel kohus loeb tõendatuks, et 7.07.2020 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vallas, naastes Lämmijärvelt Salo-Kala TÜ-le kuuluvate kalapüügilubade nr PÕ200010 ja PÕ200011 alusel kutseliselt kalapüügilt Räpina sadamasse, esitas TÜ Salo-Kala juhatuse liige A. Hollas KKI-le püütud kala (koha, haug, luts ja särg) hinnangulised kogused, mis erinesid maale toodud ja kaalutud kogustest rohkem kui 10%. A. Hollas märkis rannapüügipäevikusse samad hinnangulised kalakogused, mis ta esitas KKI-le eelteates. A. Hollase KKI-le esitatud andmetes olevad kalakogused erinesid maale toodud ja kaalutud kalakogustest nelja kalaliigi puhul järgmiselt: koha kogus erines 38,03%, haugi kogus erines 50,46%, lutsu kogus erines 16,74% ja särje kogus erines 41,09%. Eeltooduga rikkus A. Hollas Vabariigi Valitsuse määruse nr 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ (määrus nr 155) § 20 lg 4 ja § 41 lg 1 p
- KarS § 12 lg 3
- lause kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 17 lg 3 kohaselt seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik A. Hollas väärteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. A. Hollas pikaajalise kutselise kalurina peab olema kursis õigusaktides kalapüügile kehtestatud nõuetega. Et ta on tuttav kalapüügi kohta andmete esitamise korraga, selgus ka kohtuistungil. Olles teadlik, et eelteates ja kalapüügipäevikus esitatud kalakogused ei tohi ületada tegelikult maale toodud kaalutud kalakoguseid 10% liikide kaupa, pidas A. Hollas võimalikuks, et eelteates ja kalapüügipäevikus esitatud kalakogused ei vasta kehtestatud piirmäärale ja möönis seda. Asjaolu, et A. Hollas on pikemat aega määruse nr 155 § 20 sätete sisu tema enda väitel tõlgendanud nende tegelikust sisust teisiti, ei välista tahtlust süüteo toimepanemiseks. Määrus nr 155 jõustus 31.12.2016 seoses uue
-i jõustumisega. Seega on nimetatud määrus olnud kehtiv juba peaaegu 4,5 aastat. Määruse nr 155 §-s 20 sätestatud nõuetele sarnased nõuded olid kehtestatud ka vana
-i alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruses nr 186 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra“ §-s 19 (määrus kehtis 01.01.2015-30.12.2016) ja seoses mõrrapüügiga Vabariigi Valitsuse määruses nr 104 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra“ 12.09.2009 jõustunud §-s 14-2 (määrus kehtis 01.01.2004-31.12.2014, põhjanooda- ja kastmõrrapüüki reguleeriti juba alates 01.05.2004, 01.01.2011 jõustus nimetatud määruses 10% veapiiri nõue). Ka enne nimetatud paragrahvi jõustumist tuli sama määruse kohaselt näidata kalakoguseid liikide kaupa. Järelikult on kalakoguse liigiti andmete esitamise kohustus kehtinud juba aastaid ning ka 10% veapiiri nõue on kehtinud üle 10 aasta. Seega ei ole tegemist uue ja tundmatu normiga. A. Hollase süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. A. Hollase toimepandu on kaevatavas otsuses õigesti kvalifitseeritud
§ 77lg 2 järgi.
Nagu kohus eespool leidis, on usaldusväärselt tõendamata, et A. Hollas 7.07.2020 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vallas Lämmijärvel kalastades püüdis alamõõdulist koha kaaspüügi tingimusi rikkudes. Kuna kohus
§ 85lg 1 koosseisu esinemist A.
Hollase käitumises ei tuvasta, siis tuleb väärteomenetlus
§ 85lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel A.
Hollase suhtes lõpetada. Kaevatava otsuse resolutiivosas on kohtuväline menetleja kohtu hinnangul ilmselgelt ekslikult märkinud A. Hollase (kui ka TÜ Salo-Kala) karistamise alusena
§ 81sätted.
Viidatud sätte sisust ja kohtuvälise menetleja otsuse põhjendavast osast tuleneb, et
§ 81on käesoleval juhul asjakohatu säte, mida tegelikult pole silmas pidanud ka kohtuväline menetleja ise. Kohus asub seetõttu 25
(27)seisukohale, et
§ 81
sätetele viitamise näol kaevatava otsuse resolutiivosas on tegemist kohtuvälise menetleja esindaja ilmselge eksitusega. Kuna kohus asus eespool seisukohale, et TÜ Salo-Kala ei olnud õiguspäraselt menetlusse kaasatud, siis tuleb väärteomenetlus TÜ Salo-Kala suhtes
§-de 77 lg 3 ja 85 lg 2 (otsuses ekslikult märgitud
§ 81lg 2) järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.
Otsuse põhjendused karistuse, menetluse otstarbekusel lõpetamise ja menetluskulude osas KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
§ 77
lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo eest võib karistuseks mõista rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Sanktsiooni raskus viitab asjaolule, et seadusandja on pidanud antud süütegu küllaltki raskeks väärteoks. Kohtu hinnangul võib A. Hollase süüd pidada keskmisest veidi väiksemaks. Erinevalt kohtuvälisest menetlejast kohus leiab, et A. Hollas pani toime mitte kahele, vaid ühele väärteokoosseisule vastava teo ega tekitanud oma tegevusega keskkonnale kahju, mis vähendab tema süüd. Kohtuväline menetleja on viidanud asjaolule, et menetlusalust isikut on varasemalt ühel korral samasuguse rikkumise eest karistatud, kuid see karistus polnud veel kaevatava otsuse tegemise ajaks jõustunud. Ka kaitsja on oma 15.03.2021 seisukohas viidanud samale väärteoasjale. Kuna vaidlusaluse rikkumise toimepanemise ajal A. Hollas kehtivaid karistusi ei omanud, vähendab see tema süüd. Samas on kohtule Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel teada, et käesolevaks ajaks on poolte viidatud väärteoasjas (asja nr 4-20-922) otsus A. Hollase karistamise kohta
§ 77lg 2 järgi jõustunud.
Seega on A. Hollas ka varem analoogilise süüteo toime pannud. Peale selle tõendavad tunnistaja I. Kase ütlused ja tema koostatud TÜ Salo-Kala esitatud püügiandmete võrdlus (kohtuvälise menetleja toimik, tl 25-42), et vaadeldud ajavahemikul (s.o 21.06.-1.07.2020) on TÜ Salo-Kala esitatud püügiandmed korduvalt olnud tegelikult püütust üle 10 % erinevad. Kuigi osa neist andmetest on esitanud ka teised TÜ-ga Salo-Kala seotud isikud (M. xxxxx, J. xxxxx), on mitmed andmed esitatud ka A. Hollase poolt. Seega võib nõustuda kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, et A. Hollase poolt andmete esitamise nõuete rikkumine on süstemaatiline tegevus, mis raskendab tema süüd. Süüd vähendavana tuleb arvesse võtta asjaolu, et A. Hollas püüdis eelteadetes ja püügipäevikutes märgitud kalakogusest ühe kalaliigi (koha) osas tunduvalt vähem kala ja aitas sellega kaasa kalavarude säilimisele. Nõustudes menetlusaluse isiku kaitsjaga leiab ka kohus, et antud asjas karistuse määramisel on oluline teha vahet, kas toime pandi andmetes märgitud kogusest 10%-st suurem püük või väiksem püük. Esitatavates andmetes märgitust vähem kala püüdes on kohtu arvates süüteo raskus märgatavalt väiksem. Samas tuleb nentida, et kolme teise kalaliigi osas on tegelikult püütud kogus eelteadetes ja püügipäevikutes märgitust olnud suurem. A. Hollase karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. A. Hollast karistati kohtuvälise üldmenetleja otsusest nähtuvalt
§ 85
lg 1 (otsuses ekslikult märgitud
§ 81lg 1) alusel 150 trahviühiku ulatuses, s.o rahatrahviga 600 eurot.
Otsuse põhjendavast osast tulenevalt tahtis menetleja A. Hollast karistada tegelikult
§ 77lg 2 järgi.
Kohtuväline menetleja on seda põhjendanud asjaoludega, et alamõõdulise koha püük kaaspüügi tingimusi rikkudes on samuti seotud andmete esitamise nõuete rikkumisega, mida saab arvestada põhiteo kõrvaltagajärjena ning andmete esitamise nõuete rikkumine korduva tegevusena on raskem. 26
(27)Faktiliselt on karistus siiski määratud
§ 85lg 1 järgi.
Kohus ei pea sellise vastuolu olemasolu kaevatavas otsus käesolevalt oluliseks rikkumiseks. Nii
§ 77lg 2 kui ka § 85 lg 1 sanktsioonid on samasugused.
Kuna kohtuvälise menetlejaga võrreldes loeb kohus A. Hollase süüd mõnevõrra väiksemaks, tuleb A. Hollasele määratud karistust siiski vähendada. Eeltoodu ja VTMS § 132 p-de 2 ja 3 alusel kohus tühistab Keskkonnainspektsiooni menetleja 9.10.2020 otsuse väärteoasjas nr 940020000954 osaliselt, s.o Andres Hollase süüdi tunnistamise osas
§ 85
lg 1 järgi ja talle määratud karistuse osas, samuti TÜ Salo-Kala süüdi tunnistamise ja karistamise osas
§ 77lg 3 ja § 85 lg 2 järgi.
Kohus karistab A. Hollast
§ 77lg 2 järgi rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o summas 500 eurot.
Andres Hollase väärteoasjas
§ 85
lg 1 järgi ning TÜ Salo-Kala väärteoasjas
§ 77lg 3 ja § 85 lg 2 järgi lõpetab kohus menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
Kohus ei pea põhjendatuks A. Hollase väärteomenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, nagu on menetlusalune isik alternatiivselt taotlenud. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kalanduse valdkonnas majandustegevuse korraldamise ja kalavarude kaitse eelduseks on kalavarude tegelikust suurusest õige ülevaate omamine. Seega ei saa rääkida A. Hollase süüteo puhul avaliku menetlushuvi puudumisest. Kuna A. Hollas esitas ebaõigeid andmeid mitte üksnes ühe kalaliigi osas, vaid mitme kalaliigi osas ning need erinesid tegelikult püütud kalakogustest oluliselt, ei saa tema süüd pidada sedavõrd väikseks, et menetlust VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Seda enam asjaolu valguses, et tegemist ei ole A. Hollase esmakordse taolise rikkumisega. Ka asjaolu, et menetlusalusel isikul on enda arvates väga raske või võimatu määruse nr 155 §-s 20 sätestatud nõudeid täita, ei anna alust menetlust otstarbekuse kaalutlustel lõpetada. Eestis kehtivad õigusaktid, mis on kooskõlas nii Euroopa Liidu õigusega kui ka Põhiseadusega, on täitmiseks kohustuslikud. Kalapüügil õigusaktides sätestatud nõuete täitmisel praktiliste raskuste tekkimine on küll inimlikult mõistetav, kuid ei vabanda nõuete täitmata jätmist. Kalur peab rakendama vajalikke meetmeid, täitmaks õigusaktides sätestatud nõudeid. Nagu kohus eespool leidis, on selleks olemas võimalusi, mida teised kalurid ka rakendavad (kaalumine, kaalukastide kasutamine jms). Valitud kaitsja tasu hüvitamise taotlust menetlusalused isikud esitanud ei ole. Asjas puuduvad ka muud menetluskulud. Seega puudub kohtul vajadus otsustada menetluskulude jaotust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 27
(27)