KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 29.11.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-2267 Haldusasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosalis

) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtule esitatavat kaebust ei pea isik õiguslikult põhjendama, seega ei 3-21-2267 eelda kohtumenetluses osalemine õigusteadmiste olemasolu. Kaebuses tuleb üksnes selgelt märkida, mida isik soovib ning millistele faktilistele asjaoludele ta tugineb. Lisaks on kohtul uurimisprintsiibist tulenevalt kohustus kaebuse esitajat vajadusel suunata ja abistada. Seega puudub X-l vajadus riigi õigusabi osutamise järele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ning saada riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (

§ 4

lg 3 p 5) ja haldusmenetluses (

§ 4

lg 3 p 6) ning muuks õigusnõustamiseks ja esindamiseks (

§ 4lg 3 p 9).

Halduskohus on jätnud määruse põhjendamata. Üksnes viide

§ 7lg 1 p-le 1 ei ole piisav.

Taotleja soovib riigi õigusabi selgitamaks välja, kuidas antud asjas edasi käituda, kas esitada vaie, kaebus või kahju hüvitamise nõue ning hinnata asja perspektiivi (

§ 4lg 3 p 9).

Uurimispõhimõttele viitamisega ei saa jätta andmata menetlusabi, sest vastasel juhul ei saaks üheski haldusmenetluses riigi õigusabi. Kuna vanglat esindab jurist, siis kaebaja huvide kaitseks on vaja riigi õigusabi. Halduskohtu põhjendused ei tugine faktidele. Taotluste esitamine eeldab õigusteadmiste olemasolu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 119 lg 1, § 203 lg 1, § 204 lg 1 ja § 207 lg 1). 5. Riigi õigusabi taotluse kohaselt soovis taotleja riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses ja õigusnõustamiseks (

§ 4

lg 3 p 6 ja

§ 4

lg 3 p 9) ning halduskohtul tuli seega hinnata, kas isikule on vajalik määrata riigi õigusabi nendes küsimustes. Kuigi halduskohus on hinnanud taotleja õigusabi vajadust üksnes halduskohtus esindamisega seonduvalt, on halduskohus kokkuvõttes õigesti leidnud, et taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohtu määruse põhjendusi tuleb vastavas osas muuta vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

1. Riigi õigusabi taotluse kohaselt on taotleja olnud võimeline esitama vaide Tallinna Vanglale. Kuigi vaiet ei ole haldusasja materjalide juurde lisatud, puudub ringkonnakohtul alus arvata, et vaide alusel ei olnud võimalik vaidemenetlust läbi viia ning taotleja väiteid hinnata. Taotleja ei ole väitnud, et vangla keeldus vaide menetlemisest. Taotleja arvates vangla on temale saabunud kirja põhjendamatult avades rikkunud sõnumisaladust. Vaidlust ei ole põhjust pidada sedavõrd keerukaks, et see eeldaks vältimatult professionaalse õigusabi kasutamist. Lihtsamates vaidlustes suudavad menetlusosalised eeldatavasti ise oma õigusi kaitsta ja vaidluse perspektiive kindlaks teha. Ringkonnakohtu hinnangul oskab taotleja kirjaga seonduvaid asjaolusid kõige paremini selgitada ise. Kahju hüvitamise taotluse esitamine ei eelda keeruliste õiguslike põhjenduste esitamist. Haldusorganil lasub nii vaide kui ka kahju hüvitamise taotluse menetlemisel uurimis- ja selgitamiskohustus, mis kompenseerivad vajaduse korral menetlusosalise õigusalaste teadmiste vajaka jäämise ning kohustavad haldusorganit omal initsiatiivil selgitama välja asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, normid ja võimaliku kohtupraktika, samuti koguma tõendeid ning vajadusel taotlejat suunama ja abistama. Arvestades, et taotleja on osalenud
2. a-st alates mitmetes vanglaga seotud kohtuvaidlustes (nt haldusasjad nr 3-20-1347, 3-20-1081, 3-20-821, 3-16-511, 3-15-2254, 316-117), puudub alus arvata, et taotleja õigused jääksid praeguses menetlusstaadiumis ilma 2

§ 7lg 1 p 1 alusel X riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

7. Eeltoodust lähtudes jääb taotleja määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi. (allkirjastatud digitaalselt) 3