Obsah (10)

§ 84§ 4§ 5§ 79§ 95§ 43§ 44§ 28§ 29§ 33

2-21-5673 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 01.10.2021, Viru Maakohus Narva kohtumaja T

§ 84

lg 1 töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Seega muutusid kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks hiljemalt 01.10.

1. Seetõttu palub hageja lisaks saamata töötasule mõista kostjalt hageja kasuks välja ka seadusjärgse viivise. menetleb hageja nõuet, mille kohaselt hagejal on saamata töötasu summas 1217,14 eurot (bruto); tasu öötöö ja riiklikel pühadel töötamise eest summas 134,91 eurot (bruto); puhkusehüvitis summas 312 eurot (bruto); välislähetuse päevaraha summas 302 eurot (bruto) ning viivis põhinõudelt alates 16.09.2020 kuni kohtulahendi täitmiseni.
2. Hageja palub tuvastada, et A M ja Budowa OÜ vahel olid töösuhted alates 12.08.2020 kuni 01.10.
3. Välja mõista Budowa OÜ-lt A M kasuks saamata jäänud töötasu summas 1332,82 eurot bruto. Välja mõista Budowa OÜ-lt A M kasuks viivis võlasummalt 1332,82 eurot kindla summana 75,88 eurot ja alates 19.06.2021 viivis VÕS § 113 lg 1 alusel (8% aastas) kuni võlasumma tasumiseni. Jätta menetluskulud kostja kanda. Välja mõista kostjalt põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 110 eurot hageja kasuks. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja seisukohad
4. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 21.08.
5. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kohus leiab, et olenemata asjaolust, et TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata, peab kohus vajalikuks anda hinnang hagiavalduses toodud nõuete osas. Töösuhte tuvastamine 3/6 2-21-5673
7. Hageja palub tuvastada töösuhete kehtivus perioodil 12.08.2020 kuni 01.10.
8. Kostja omapoosleid vastuväiteid kohtule esitanud ei ole.
9. Vastavalt

§ 4lõige 2 tuleb tööleping sõlmida kirjalikult.

Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. Erandina ei ole töölepingu kirjalik vorminõue kohustuslik juhul, kui sõlmitud lepingu kestus ei ületa kahte nädalat (

§ 4lg 4 ja lg 5).

Töölepingu sõlmimata jätmisel kannab vaidluse korral riske tööandja, sest tööandja on kohustatud teavitama töötajat töötingimustest (

§ 5lg 1).

1. Maksu- ja Tolliameti hallatavas töötajate registri (TÖR) andmete kohaselt on kostja registreerinud hageja tööle alates 12.08.
2. Töösuhe on lõpetatud poolte kokkuleppel alates 12.08.2020 (

§ 79) (dtl 44).

Töölepingu muudatuse kanded on tehtud kostja poolt 01.10.

2. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja töötas kostja juures, mistõttu leiab kohus, et töösuhe oli kehtiv alates 12.08.
3. Kohus selgitab, et peale registris kande tegemist tuleb automaatne teavitus hagejale (töötajale). Seega on eluliselt usutav, et hageja sai töösuhte lõpetamisest teada 01.10.
4. Osapooled ei ole kohtule esitanud tõendeid, mille alusel saaks tuvastada, et töösuhe on lõpetatud poolte kokkuleppel. Samuti ei ole tõendatud, et töösuhe oleks üles öeldud mõnel teisel alusel 01.10.
5. Kohus selgitab, et töösuhete lõpetamiseks tuleb esitada omapoolne tahteavaldus, mida antud hetkel ei ole kumbki osapool teinud. 14.

§ 95

lg 1-2 kohaselt tuleb tööleping üles öelda ülesütlemisavalduse tegemisega vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja ülesütlemist peab põhjendama. Poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamisel (

§ 79

) ei ole oluline, kelle algatusel ja millisel põhjusel tööleping kokkuleppel lõpetatakse, kuid mõlemad osapooled peavad olema töölepingu lõppemisega nõus ja peavad olema jõudnud kokkuleppele lõpetamisega seotud tingimustes (nt töölepingu lõpetamise kuupäev, võimalike hüvitiste maksmine jms). TÖR-i sisestatud andmed on ainult informatiivse iseloomuga kanded riigiasutuste jaoks. Maksukorralduse seaduse § 251 lg 1 kohaselt töötamise register on käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 sätestatud registri alamregister, mida peetakse Maksu- ja Tolliametile, Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale, Eesti Haigekassale, Sotsiaalkindlustusametile ning Politsei- ja Piirivalveametile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks. Seda, et registri kanded ei oma õigusliku tähendust ja on informatiivse iseloomuga kirjed suunatud riigiasutustele tõendab ka asjaolu, et need kanded saab muuta ja parandada tööd võimaldava isiku poolt kolme kuu jooksul MKS § 256 lg 1 alusel. See tähendab, et TÖRkannet ei saa lugeda ülesütlemisavalduseks ega ka poolte kokkuleppeks, sest tegu ei ole töötajale suunatud tahteavaldusega, mis oleks kätte toimetatud. 15. Eeltoodu alusel leiab kohus, et töötaja oli lubatud tööle, ehk töösuhete alguse kuupäevaks on 12.08.2020. Kuna töösuhet ei ole lõpetatud

§ 95

ettenähtud nõuete kohaselt, leiab kohus, et töösuhe on hetkel kehtiv ning töösuhete lõpetamiseks tuleb osapooltel esitada omapoolne tahteavaldus. Saamata jäänud töötasu 4/6 2-21-5673 16. Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu perioodil 01.08.2020 kuni 01.10.2020 summas 1332,82 eurot (bruto). 17.

§ 43

lg 1 kohaselt töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg).

§ 44sätestab ületunnitöö mõiste.

Ületunnitööks on üle kokkulepitud aja töötamine, mida tehakse, kas poolte kokkuleppel või tööandja ühepoolsel nõudmisel, kui see on põhjendatud erakorralise ja ajutise olukorraga, millest tulenevalt on vajalik töötaja viivitamatu panus. Seega ületunnitöö nõuab üldjuhul poolte kokkulepet. 18. Antud juhul kostja vastuväiteid nõudele esitanud ei ole. Seega loeb kohus, et hageja töötas täistööajaga, mistõttu tuli kostjal kindlustada hagejat kokkulepitud tööga (

§ 28

lg 2 p 1, p 2 p 4).

§ 29

lg 2 kohaselt kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.

1. Kohus nõustub hagejaga, et antud juhul, kuna ei ole tõendatud kokkulepitud töötasu suurus saab lähtuda Eesti Statistikaameti andmetest, mille kohaselt oli Tartu Maakonnas
2. a II kvartalis ehitusja remonditöölise mediaanpalk 810 eurot kuus (https://andmestikud.stat.ee/ametipalk/ ).
3. Hagiavalduse kohaselt hageja on kostja juures ajavahemikul 12.08.2020 kuni 01.10.2020 töötanud alljärgnevalt: augustis 12 tööpäeva, septembris kõik tööpäevad ja oktoobris 1 tööpäeva. Seega on hagejal saamata töötasu augusti eest 486 eurot (810:20x12), septembri eest 810 eurot ja oktoobri eest 36,82 eurot (810:22x1), kokku 1332,82 eurot. Kostja vastuväited hageja töötasu arvestustele esitanud ei ole.
4. Kohus selgitab, et

§ 33näeb ette, et tööandjal on kohustus maksta töötasu üks kord kuus.

Antud juhul on leidnud tõendamist, et kostja ei ole hagejale töötasu kordagi maksnud. Seega leiab kohus, et hageja nõue töötasu osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Viivise nõue

1. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis kindla summana ning edasiulatuv viivis nõude täitmiseni.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 33

lg 1 tööandja on kohustatud töötajale maksma töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega.

1. Kohtu poolt on tuvastatud, et kostjal on jäänud maksmata töötasu, seega leiab kohus, et on põhjendatud viivise nõue ning mõistab kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 75,88 eurot ning edasiulatuva viivise kuni põhinõude 1332,82 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 määras.
2. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. 5/6 2-21-5673 Viivitamata täidetavaks tunnistamine
3. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid on igati põhjendatud tunnistada tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
4. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
5. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
6. Kohus leiab, et antud juhul on kostja taotluse alusel alustatud kohtumenetlust, samas ei ole kostja kohtunõuet täitnud ning omapoolseid seisukohti hagiavalduse osas kohtule esitanud. Seega leiab kohus, et kohtus tekkinud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
7. Hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulud menetluskulude nimekirja esitamise päeva seisuga 110 eurot. Ajaliselt on õigusabiteenuse kulu 1 tund ja 50 min (hinnaga 60 eurot tund), sh: hagiavalduse koostamine ja esitamine – 1 tund ja 30 min; menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine – 20 min tund.
8. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 110 eurot, millele lisandub viivis. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
9. Kooskõlas TsMS § 175 lg 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud 110 euro ulatuses. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 110 eurot.
10. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg
11. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 6/6