Obsah (7)

§ 428§ 430§ 432§ 173§ 168§ 150§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 23.11.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-11877 Tsiviilasi J U hagi V S vastu tehingust taganemiseks ning kinnistus

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule avaldatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus märgib, et kompromissikokkuleppe p-des 1.

1. ja 1.
2. kokkulepitu sisaldub käesoleva kompromissimääruse p-s
3. Kohus lähtub sellest, et nimetatud kokkulepete eesmärk on vaidlusaluse kinnisasja omanikuna kanda sisse J U ning kompromissimäärus peab olema arusaadav ja täidetav ka registripidaja jaoks (vt nt Riigikohtu 25.11.2020 otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-16-17207). Juhul, kui kustutada kinnistusraamatust kostja kohta tehtud kanne, siis puuduks alus hagejat uuesti kinnistusraamatusse sisse kanda, sest sellisel juhul taastuks esialgne olukord. Kohus on hagejale 17.09.2021 e-kirjas selgitanud, et Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr 3-2-1-129-05 p-le 17 kohaselt juhul, kui (kinke)lepingust taganemine kehtib, on hagejal võlaõiguslik nõue kostja vastu, et see kannaks hagejale tagasi omandi kinnisasjale. Sama lahendi p-s 18 selgitas Riigikohus, et kostja nõusoleku kinnisomandi tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks saab TsÜS § 68 lg 5 järgi asendada kohtuotsusega. Riigikohus selgitas, et eelviidatud juhul ei saa hageja nõuet pidada AÕS § 65 järgseks nõudeks ebaõige kande kinnistusraamatust kustutamiseks. Kinnistusraamat ei ole ebaõige, kuna kinnisomandi ülekandmise asjaõigusleping ei lõpe kinkelepingust taganemisega. Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et

§ 432

on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 3 Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissilepingu p-s 1.6 kokku, et kinnistu omanikukannete tegemisega seotud riigilõivud jäävad V S kanda. Samuti leppisid pooled kompromissilepingu p 2.2, et kompromissi sõlmimise ja tsiviilasjaga nr 2-21-11877 seonduvad poolte menetluskulud jäävad kompromissi kinnitamisel poolte endi kanda. Seega jäävad poolte menetluskulud, v.a kinnistu omanikukannete muutmisega seotud võimalikud kulud (riigilõiv), poolte endi kanda.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud tsiviilasja nr 2-21-11877 menetluses riigilõivu kogusummas 1250 eurot. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu, s.o 625 euro, tagastamist G B arveldusarvele nr xxx SEB Pank AS-s. Kohus leiab, et eelnimetatud hageja taotlus tuleb rahuldada. Kohus jätab rahuldamata hageja 23.11.2021 vastuväite kohtu tegevusele. Kohus on 12.11.2021 määruses põhjendanud, miks tuleb jätta rahuldamata taotlused T. M, P. K, A. P, V. P ja G. B tunnistajatena ülekuulamiseks. Kohus jääb 12.11.2021 määruses avaldatud põhjenduste juurde. Lisaks on hageja esitatud vastuväide tunnistajate ülekuulamise osas sisutu olukorras, kus pooled soovivad menetluse lõpetamist kompromissiga, mille kohus kinnitab. Kuna kohus kinnitab kompromissi, siis tühistab 18.01.2022 kell 11.00 määratud kohtuistungi aja. Kuna käesoleva tsiviilaja menetlus lõpeb ja kohtuistungit ei toimu, siis ei ole tunnistajate ülekuulamise küsimus aktuaalne. Samuti ei kuula kohus menetluse lõpetamise tõttu ka pooli vande all üle.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 2 tööpäevani. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. /allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 4