← Eesti

2-21-16936/6

Obsah (6)§ 150§ 187§ 430§ 168§ 64§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 17. november 2021.a, Tallinn, Lubja 4, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-

§ 150

lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda B AS-i (registrikood xxx) arveldusarvele nr xxx, märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-21-16936, P K riigilõivu osaline tagastamine“. Ülejäänud menetluskulud summas 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot tasub P K (isikukood xxx) B AS-ile (registrikood xxx). Nimetatud kulu on juba arvestatud kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.2. (kompromissilepingu punktis 1) välja toodud võlgnevuses. 1.4.Pooled on leppinud kokku kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.2. (kompromissilepingu punktis 1) võlgnevuse tasumise maksegraafiku alusel, vastavalt maksegraafikule tasub P K 2

(5)(isikukood xxx) võlgnevuse B AS-i (registrikood xxx) arveldusarvele xxx märkides selgituseks „Ts asi 2-21-16936, P K võlgnevus“. 1.5.Pooled lepivad kokku, et kui P K (isikukood xxx) täidab kompromissi nõuetekohaselt, ei nõua B AS (registrikood xxx) edasiulatuvat viivist, mille nõudeõigus B AS-il (registrikood xxx) on. 1.6.Kui Kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele, ei oma pooled lepingu osas üksteisele mingeid nõudmisi ega pretensioone. 1.7.Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju. 1.8.Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina võlaõigusseaduse § 578 mõistes ja käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissi alusel uued õigused. 1.9.Pooled kinnitavad, et käesolev kompromiss, sh fakt selle sõlmimise kohta ning selles märgitud asjaolud on konfidentsiaalsed ega kuulu poolte poolt avaldamisele mistahes isikule või isikutele. 1.
  1. Pooled kinnitavad, et Kompromissis tulenevad poolte õigused ja kohustused on mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning Kompromissi tingimused vastavad täielikult nende tahtele. 1.
  2. Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi allkirjastamisel teo- ja otsustusvõimelised ning neil on kõik õigused (sh esindusõigus) kompromissi sõlmimiseks kompromissis toodud tingimustel. 1.
  3. Juhul, kui käesoleva kokkuleppe mis tahes säte on tühine, tühistatav, otseselt seadusega vastuolus või kohaldamatu, ei mõjuta ega muuda see ülejäänud sätete kehtivust, seaduslikkust ega kohaldatavust.
  4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-
  6. Tagastada B AS-ile (registrikood xxx) riigilõiv 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot B AS (registrikood xxx) poolt 28.10.2021.a Rahandusministeeriumi pangakontole tasutud riigilõivu 250 eurot arvelt.
  7. Kanda tagastatav riigilõiv 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot B AS-i (registrikood xxx) arveldusarvele nr xxx, märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-21-16936, P K riigilõivu osaline tagastamine“.
  8. Asendada jõustunud kohtumääruses menetlusosaliste nimed initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada menetlusosaliste registrikoodi, isikukoodi ja aadressi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  9. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
  10. Jätta kindlaks määramata menetluskulude rahaline suurus. Edasikaebamise kord Kohtumääruse võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu ühe
(1)päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie
(5)kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult 3
(5)või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus 1. Harju Maakohus menetleb B AS-i (hageja) hagiavaldust P Ki (kostja) vastu tarbijakrediidilepingust tulenevates raha tasumise nõuetes. Pooled esitasid 15.11.2021 kohtule allkirjastatud kompromisslepingu, mis sisaldas järgmisi tingimusi ja taotlusi: „võttes arvesse, et:

  1. a)Hageja on sõlminud 08.09.2015 .a. Kostjaga tarbijakrediidilepingu nr xxx (edaspidi leping), mille alusel Hageja andis Kostjale laenu summas 6400 eurot ning Kostja oli kohustatud tasuma intressi 20,9 % tagastamata krediidisummalt aastas. Lepingus on viivisemäär võrdsustatud intressimääraga.
  2. b)Kostja ei ole täitnud Lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ning Hageja on Lepingu üles öelnud;
  3. c)Võlgnevuse sissenõudmiseks on Hageja 28.10.2021 esitanud hagiavalduse Harju Maakohtusse, milles palub kohtult võlgnevus Kostjalt välja mõista;
  4. d)11.11.2021 .a. seisuga on Hageja nõue Kostja vastu lepingu raames 1992,13 eurot, millest: a. Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 1 992.11 eurot;
  5. e)Lisaks punktile
  6. d)on Hageja on tasunud tsiviilasjas nr 2-21-16936 raames riigilõivu 250,00 eurot ja õigusabikulude katteks 100 eurot (edaspidi menetluskulud, kokku 350 eurot);
  7. f)Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust on Hagejal õigus nõuda Kostjalt lepingu lisanduvat viivist 20.9 % tagastamata krediidisummalt aastas.
  8. g)Ülaltoodut kokku võttes on Hageja nõue Kostja vastu 11.11.2021. a seisuga 2342.13 eurot, millest 1992,13 eurot kõrvalnõuded ja 350 eurot menetluskulud. Pooled lepivad kokku alljärgnevas: 1. Kostja tasub Hagejale lepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 2217,13 eurot vastavalt punktis 1.1. ja 1.2. sätestatud kokkuleppele hiljemalt 15.12.2022 .a, pärast mida korrektse täitmise korral loetakse kõik lepingust tulenevad kohustused täidetuks. 1.1. Kostja tasub punktis 1 nimetatud kohustuse maksegraafiku alusel (Lisa 1), tasudes alates 2021.a. detsembrist kuni 2022.a. novembrini iga kuu 15. kuupäevaks Hagejale 150 eurot; 1.2. 15.12.2022.a. on Kostja kohustatud tasuma Hagejale 417,13 eurot. 2. Hagiavalduse esitamisel tasus Hageja riigilõivu 250 eurot, millest 125 eurot taotleb Hageja

§ 150

lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda B AS arveldusarvele nr xxx, märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-21-16936, P K riigilõivu osaline tagastamine“. Ülejäänud menetluskulud summas 225 eurot tasub Kostja Hagejale. Nimetatud kulu on juba arvestatud p-s 1 välja toodud võlgnevuses.

  1. Pooled on leppinud kokku p-s 1 võlgnevuse tasumise maksegraafiku alusel, vastavalt maksegraafikule tasub Kostja võlgnevuse Hageja arveldusarvele xxx märkides selgituseks „Ts asi 221-16936, P K võlgnevus“
  2. Pooled lepivad kokku, et kui Kostja täidab Kompromissi nõuetekohaselt ei nõua Hageja edasiulatuvat viivist, mille nõudeõigus Hagejal on.
  3. Kui Kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele ei oma pooled lepingu osas üksteisele mingeid nõudmisi ega pretensioone.
  4. Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud Pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju.
  5. Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS § 578 mõistes ja käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad Pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissi alusel uued õigused.
  6. Pooled kinnitavad, et käesolev Kompromiss, sh fakt selle sõlmimise kohta ning selles märgitud asjaolud on konfidentsiaalsed ega kuulu Poolte poolt avaldamisele mistahes isikule või isikutele.
  7. Pooled kinnitavad, et Kompromissis tulenevad poolte õigused ja kohustused on mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning Kompromissi tingimused vastavad täielikult nende tahtele.
  8. Pooled kinnitavad, et nad on Kompromissi allkirjastamisel teo- ja otsustusvõimelised ning neil on kõik õigused (sh esindusõigus) Kompromissi sõlmimiseks Kompromissis toodud tingimustel. 4

(5)
  1. Juhul, kui käesoleva Kokkuleppe mis tahes säte on tühine, tühistatav, otseselt seadusega vastuolus või kohaldamatu, ei mõjuta ega muuda see ülejäänud sätete kehtivust, seaduslikkust ega kohaldatavust.
  2. Pooled on teadlikud, et: 12.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle; 12.
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 432 alusel ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle; 12.
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg 4 alusel lepivad pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest. 12.
  6. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele.“. II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus
  7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 3.

§ 150

lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtult on taotletud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist hageja märgitud kontole. Kohus määrab poole riigilõivu tagastamise vastavalt taotlusele. 4.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt lepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolete enda kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud muus osas poolte endi kanda. 5. Vastavalt

§ 64

lg 2 ja

§ 661

tulenevalt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud kompromissi kinnitava määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.