Obsah (6)

§ 121§ 4231§ 70§ 69§ 75§ 423

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. november 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-11070 (16284000157) Kohtulahend Täiteasi Tartu Maakohtu 25.01.2017 otsus M

§ 121

lg 2 p 2 järgi ja Tartu Maakohtu 05.06.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-4155

§ 4231

järgi mõistetud rahalise karistuse 50 päevamäära, s.o 500 eurot täitmisele pööramises nr 084/2018/1215 Menetlus kohtus rahalise karistuse asendamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kaili Bergman Avaldaja sissenõudjana Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu Avaldaja esindaja Maksu- ja Tolliameti volitatud esindajana võlamenetluse talituse võlamenetleja Tiina Voogla Süüdimõistetu võlgnikuna Meelis Reinsalu (isikukood: 39405206030; elukoht: xxxxxxxx x-x xxxxxxxx; töökoht: xxxxxxxxx , tel. xxxxxxxxx) Oksana Kutšmei Kohtutäitur RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 417 lg 3 ja karistusseadustiku (

) § 69, § 70, kohus määras:

1. Rahuldada Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avaldus rahalise karistuse asendamiseks.
2. Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2017.a. otsuse täitmiseks: 2.1 asendada

§ 70

alusel Meelis Reinsalule mõistetud tasumata rahaline karistus 50 päevamäära vangistusega 16 (kuusteist) päeva; 2.2 jätta vangistus 16 päeva täitmisele pööramata ja asendada see üldkasuliku tööga 16 (kuusteist) tundi; 2.3 määrata Meelis Reinsalule üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud alates kohtumääruse jõustumisest; 2.4

§ 69

lg 4 alusel peab Meelis Reinsalu üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 1 sätestatule: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxx x-x xxxxxxxxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1. Seoses asenduskaristuse kohaldamisega saata määrus täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele ning teadmiseks süüdimõistetule, Maksu- ja Tolliametile ja kohtutäiturile. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtumäärusele Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED I Asjaolud
2. Tartu Maakohtu 25.01.2017 otsusega tunnistati Meelis Reinsalu süüdi

§ 121lg 2 p 2 järgi.

Sama otsusega pöörati täitmisele Tartu Maakohtu 05. juuni 2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-4155

§ 423

¹ järgi Meelis Reinsalule mõistetud rahaline karistus 50 päevamäära, s.o 500 eurot. Kohtuotsus jõustus 10.02.

1. Sissenõudja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas 05.08.2021 avalduse asenduskaristuse määramiseks. Avalduses taotleb sissenõudja otsustada täitemenetluse seadustiku § 206 lg 2 alusel rahalise karistuse asendamine. Süüdimõistetul on võlgnevusena tasumata rahaline karistus 50 päevamäära s.o 500 eurot. Kohtutäitur on kontrollinud võlgnikul vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata.
2. Süüdimõistetu Meelis Reinsalu on kohtus ära kuulatud. Ärakuulamisele ta kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu kinnitas kohtuistungil, et avalduses esitatud rahaline karistus on tasumata ning ta ei ole suuteline rahalist karistust tasuma. Meelis Reinsalu nõustus asenduskaristusena üldkasuliku töö tegemisega. 2 II Kohtu põhjendused Kohtul tuleb lahendada asenduskaristuse kohaldamine. Kohus leiab, et avaldus rahalise karistuse asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 417 lg 3 järgi, kui süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist või varalist karistust määratud tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest maakohtule täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Rahalise või varalise karistuse asendamisest teavitab kohus süüdimõistetut ja kohtutäiturit.

§ 70

lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras või käesoleva seadustiku §-s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga. Tulenevalt

§ 70lg-st 2 vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust.

Tartu Maakohtu 25.01.2017 otsuse kohaselt oli Meelis Reinsalu kohustatud tasuma rahalise karistuse ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Süüdimõistetu Meelis Reinsalu ei ole rahalist karistust määratud tähtajaks tasunud ja rahalise karistuse täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Täitemenetlus süüdimõistetu suhtes on algatatud 13.03.2018. Süüdimõistetul vara puudumine rahalise karistuse tasumiseks nähtub kohtutäituri kohtule esitatust ja süüdimõistetu enda ütlustest kohtus. Tulenevalt sissenõudja avalduses esitatud asjaoludest ja võlgnikuna süüdimõistetu ärakuulamisest kohtus nähtub usaldusväärselt tõendamist asjaolu, et süüdimõistetul on tasumata rahaline karistus 50 päevamäära 500 eurot. Kohus ei tuvastanud karistuse asendamist välistavaid asjaolusid. Võttes arvesse, et süüdimõistetu ei ole enam kui kolme aasta jooksul rahalist karistust ära tasunud, puudub kohtul veendumus, et ta hakkaks edaspidi rahalist karistust tasuma. Seega on põhjendatud sissenõudja avalduse rahuldamine. Meelis Reinsalule mõistetud rahalisest karistusest on tasumata 50 päevamäära, kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust, mistõttu süüdimõistetu asenduskaristuse pikkuseks kujuneb 16 päeva vangistust.

§ 69lg 1 kohaselt vastab ühele vangistuspäevale üks tund üldkasulikku tööd.

Meelis Reinsalu andis kohtuistungil nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, lähtudes eeltoodust peab kohus

§ 70

alusel ja

§ 69

lg 1 kohaselt võimalikuks asendada süüdimõistetu poolt tasumata rahaline karistus vangistusega ja see omakorda süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga kestusega 16 tundi (50 : 3 = 16 päeva = 16 tundi).

§ 69

lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud. Tähtaja määramisel arvestab kohus sellega, et süüdimõistetu jõuaks talle asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö ära teha Arvestades määratud üldkasuliku töö tundide arvu peab kohus mõistlikuks määrata Meelis Reinsalule üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kaks kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus märgib, et üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel tuleb süüdlasel minna vangistust kandma. 3

§ 69

lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab Meelis Reinsalu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule.

§ 75

lg 1 kohaselt on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Asja kohtus menetlemisel menetluskulusid ei esinenud. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4