Obsah (12)

§ 101§ 637§ 76§ 82§ 635§ 638§ 644§ 100§ 113§ 94§ 197§ 13

2-21-103823 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 8. septembril 2021. a, Tallinn Tsiviilasja number

§-st 635 lg 1 tulenevat kohustust maksta tasu tellitud Töö eest. Hageja nõuab kostjalt

§ 101lg 1 p 1 alusel kohustuse täitmist s.o.

võlgnetava summa (1858.85 eurot) tasumist. Kostja vastus

1. Kohtule 12.05.
2. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostja ei tunnista hageja poolt väljastatud arvet nr xxx, kuna antud arve väljastati enne tööde üleandmist. Vastavalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu xxx punktile 6.
3. tekib lõpparve esitamise õigus peale Tööde lõppakti allkirjastamist. Tööde üleandmise akt väljastati meile 2 allkirjastamiseks 22.04.2020.a., kuid arve xxx esitati juba 18.02.2020.a., mil polnud antud arve esitamiseks alust ja kostja seda arvet ei tunnista.
4. Tööde üleandmise akt on kostja poolt tänaseni allkirjastamata põhjusel, et aktis on märgitud tööd mida ei teostatud. Üleandmise-vastuvõtmise aktis nr xxx on märgitud elektritööd, kuid antud töid ei tehtud. Pakkumises nr xxx märgitud lisateenusena olevad elektritööd, maksumusega 250.-eurot+km, pidid sisaldama esimese korruse elektrikilbist uue kolmefaasilise juhtme toomist läbi põranda ja viimist katlamaja kilpi, kaabli pikkus kokku 14jm. Antud töö teostamise vajalikkusest veendus kohapeal hageja esindaja Raido Rondo, kes võttis ka mõõdud ja lisas antud töö pakkumisse, summaga 250.-eurot+km. Paigalduse käigus aga jäeti need elektritööd tegemata ja soojuspump ühendati otse katlaruumis soojuspumba kõrval juba oleva juhtme külge, panemata vahele kaitset ja jättes keldri pistikud ilma vooluta. Olen hageja esindajat Raido Rondo´t kolmel korral palunud, et ta võtaks tegemata jäänud elektritööd üleandmisaktist välja ja saadaks mulle üleandmisakti allkirjastamiseks, kuid seda ta tänaseni teinud ei ole. Kui üleandmise-vastuvõtmise akt saab allkirjastatud, siis tekib ka kostjal õigus esitada viimase osamakse arve, kust on maha arvestatud teostamata elektritööd. Kohtu põhjendused
5. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
6. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja vahel on 25.07.
7. a sõlmitud töövõtuleping nr xxx, mille alusel kohustus hageja teostama küttesüsteemi uuendamise tööd objektil asukohaga xxx.
8. Vastavalt võlaõigusseaduse (

) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagiavalduse kohaselt on hageja teostanud tööd vastavalt lepingule ja hinnapakkumisele nr xxx. Teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel on hageja esitanud 18.02.2020. a arve nr xxx summas 1 734 eurot. Kostja jättis arve tasumata. Hageja leiab, et töövõtja tasunõue on muutunud kooskõlas

§ 637

lg 4 sissenõutavaks, kostja hagejale teostatud tööde osas mõistliku tähtaja jooksul ühtegi sisulist pretensiooni esitanud ei ole.

1. Kostja ei eita arve tasumata jätmist, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et hageja poolt teostatud tööd ei ole korrektselt üle antud, akt väljastati 22.04.
2. a, kuid arve esitati juba 18.02.
3. a. Pakkumises nr xxx märgitud elektritööd maksumusega 250 eurot (lisandub käibemaks) on tegelikkuses teostamata. 9.

§ 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.

§ 637

lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa 3 vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmisevastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku. 10.

§ 635

lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Vastavalt

§ 637sätestatule on töövõtuleping tasuline leping.

Seega kostja põhikohustus oli maksta tasu vastavalt kokkuleppele. Kohtu hinnangul ei ole kostjal põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostja väiteid tegemata tööde kohta, kohus veenvaks ei pea. 11.

§ 638

järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse

§ 76

lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija.

§ 638

teise lause järgi tuleb töövõtjal tõendada, et töövõtja on tööd üleandmiseks tellijale esitanud. Töö vastuvõetuks lugemise jaoks on oluline üksnes see, kas tellija rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul (Riigikohtu on lahend 3-2-1-145-14). Kohtule on esitatud hageja ja kostja vaheline e-kirjavahetus, millest nähtub, et aktid ja arved on kostja poolt kätte saadud. Kostja on tasunud 29.07.

1. a, 17.01.
2. a ja 18.02.
3. a temale esitatud arved. 25.02.
4. a on kostja hagejale teatanud, et keeldub arve nr xxx tasumisest tööde teostamise tähtaja ületamise tõttu, mis on kostjale lisakulu tekitanud ca 1 400 – 1 500 eurot, puurkaevuse asukohad ei vasta projektile.
5. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama

§ 644

lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist.

§ 644

lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kohtu hinnangul on kostja jätnud selle kohustuse õigeaegselt täitmata. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hageja on esitanud 14.02.

1. a ja 22.04.
2. a kostjale allkirjastamiseks aktid. Kahetsusväärselt ei ole kostja akti nr xxx allkirjastanud. Vaidlusaluse lepingu p 8.3 kohaselt tellija kohustub töövõtja poolt esitatud korrektse üleandmis-vastuvõtu akti koheselt, kuid mitte hiljem kui 3 päeva jooksul läbi vaatama ja allkirjastama või sama tähtaja jooksul esitama kirjalikult oma põhjendused töö vastuvõtmisest keeldumise kohta ning p 8.
3. järgi juhul kui tellija ei ole eelpool mainitud tähtaja jooksul töövõtja poolt esitatud akti allkirjastanud või kirjalikke põhjendusi töö vastuvõtmisest keeldumise kohta esitanud, loetakse töö tellija poolt aktsepteerituks. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks kooskõlas lepingu punktiga 8.3 hagejale tööde osas pretensioone esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul alusetud kõik kostja etteheited selle kohta, et hageja teostatud tööd olid puudustega. 4
4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtule on esitatud teostatud tööde aktid. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks hagejale tähtaegselt pretensioone esitanud töös esinevatest puudustest. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlusalused tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning hageja arvest nr xxx tulenev tasunõue on sissenõutavaks muutunud. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise kokkuleppe järgi kohustus tasuda saadud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1 734 eurot. 14.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on esitanud kostjale viivisarve nr xxx. Perioodil 22.02.
3. a kuni 15.02.
4. on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue kostja vastu lepingu p 5.
5. alusel summas 124,85 eurot. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. 15. Kostja on soovinud tasaarvestada hageja töövõtulepingust tuleneva nõude enda kahju hüvitamise nõudega hageja vastu. Kostja hinnangul on temal tekkinud hagejapoolse viivitamise tõttu kahju summas 1 400 – 1 500 eurot, lisaks on kostjal hageja vastu viivisenõue summas 963,31 eurot.

§ 197

lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul täidetud tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldused, s.t. kostjal puudub sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu. Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu. Kostja on oma nõude tõendamiseks tõendeid esitanud ei ole.

§ 13

lg 3 järgi ei või üks lepingupool tugineda lepingutingimusele, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Kohtule esitatud ekirjavahetusest nähtub, et kostja on 27.04.

1. a nõustunud lepingu tähtaja muutmisega. Eeltoodust tulenevalt on alusetud kostja väited tööde teostamise tähtaja rikkumise kohta. Käesolevas menetluses ei ole tõendamist leidnud hagejapoolne töövõtulepingu rikkumine ega kostjale kahju tekitamine, mistõttu ei ole kostjal tekkinud nõuet hageja vastu. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 5
3. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu summas 225 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 1 858,85 eurot tasumisele riigilõiv 225 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 225 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 6