Obsah (5)

§ 121§ 37§ 44§ 43§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-2667 Määruse kuupäev 5. jaanuar 2021 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Reet Juuriku kaebus Tartu Ülikooli vastu seoses õppeaine „Riigiõ

§ 121lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Reet Juurik (kaebaja) õpib Tartu Ülikooli õigusteaduskonna bakalaureuseõppes ning soovis 2020/
2. õppeaasta sügissemestril osaleda külalisüliõpilasena Tallinna Tehnikaülikoolis (TalTech) õppeainetes „Maksundus“, „Rahvusvaheline maksuõigus“ ja „Riigiõigus“. Kaebaja esitas Tartu Ülikoolile vastavalt ülikooli suunistele selleks vajalikud dokumendid, sh külalisüliõpilase õppeplaani, ning ta arvati õppeprodekaani
3. augusti
4. a korraldusega nr 2-1.6/SV/1785 TalTech külalisüliõpilaseks alates
5. augustist 2020 kuni
6. jaanuarini
8. Tartu Ülikooli õppekorralduse spetsialist edastas
9. augustil 2020 kaebajale õppedirektori õppeplaani kinnitamise info, mille kohaselt taotletava aine „Riigiõigus“ õpiväljundid ei vasta Tartu Ülikool aine „Riigiõigus“ õpiväljunditele: on liiga üldistavad/teoreetilised ja ei ole suunatud põhiseadusliku probleemi lahendamise oskuse arendamisele. Teised kaks ainet kanda valikainetesse.
10. Kaebaja palus
11. augustil 2020 õppekorralduse spetsialistil saata talle eelnimetatut kajastav Tartu Ülikooli õigusteaduskonna varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) komisjoni otsus ning teatada talle, kes on VÕTA komisjoni liikmed ja esimees. Õppekorralduse spetsialist selgitas kaebajale samal päeval, et vastavaks otsuseks ongi kaebajale
12. augustil 2020 edastatud info ning et VÕTA komisjoni esimees on õigusteaduskonna programmijuht. 3-20-2667
13. Kaebaja esitas
14. septembril 2020 õigusteaduskonna programmijuhile avalduse, milles soovis saada külalisüliõpilaseks mineja õppeplaani kohta käivat otsust ja VÕTA komisjoni protokolli. Programmijuht selgitas
15. septembril 2020 kaebajale, et suunas kaebaja taotluse VÕTA komisjonile arvamuse avaldamiseks.
16. VÕTA komisjon otsustas
17. oktoobri
18. a protokollilise otsusega, et taotletava aine „Riigiõigus“ õpiväljundid ei vasta Tartu Ülikooli aine „Riigiõigus“ õpiväljunditele: on liiga üldistavad/teoreetilised ja ei ole suunatud põhiseadusliku probleemi lahendamise oskuse arendamisele. Teised kaks ainet kanda valikainetesse.
19. Kaebaja esitas
20. oktoobril 2020 õppeprodekaanile eelnimetatud otsuse peale apellatsiooni, mille õppeprodekaan jättis
21. oktoobri
22. a otsusega nr 2-20/SV/27852-1 rahuldamata. Õppeprodekaan on seisukohal, et kuigi kaebaja avalduse menetlemisel on eksitud kehtiva regulatsiooni vastu, ei võimalda eksimused teha üliõpilase jaoks soodsat otsust, s.t ainet „Riigiõigus“ arvestada.
23. Kaebaja esitas
24. novembril 2020 Tartu Ülikooli õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidluskomisjonile (vaidluskomisjon) õppeprodekaani otsuse peale apellatsiooni, milles palus uuesti sisuliselt hinnata TalTech aine “Riigiõigus“ õpiväljundite sobivust Tartu Ülikooli ainega „Riigiõigus“ või määrata sõltumatu komisjon, kes hindamise läbi viiks. Vaidluskomisjoni esimees palus õigusteaduskonna sõltumatul komisjonil hinnata vaidlusaluste õppeainete sisu ja õpiväljundeid ning esitada oma hinnang protokollituna vaidluskomisjonile. Õigusteaduskonna komisjon esitas vaidluskomisjonile
25. novembril 2020 seisukohad, milles komisjoni liikmed jõudsid seisukohale, et TalTech õppeaine “Riigiõigus“ õpiväljundid ei vasta Tartu Ülikooli õppeaine „Riigiõigus“ õpiväljunditele ning vaidluskomisjon jättis
26. detsembri
27. a otsusega nr 1-2020/2021 kaebaja apellatsiooni rahuldamata.
28. Kaebaja esitas
29. detsembril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Ülikooli kohustamiseks kinnitada kaebaja TalTechi külalisüliõpilaseks mineja õppeplaan täies ulatuses. Kui täies ulatuses kinnitamine ei ole võimalik, kohustada ülikooli andma konkreetset tagasisidet ja põhjendust nende ainete ja õpiväljundite kohta, mida pole võimalik kinnitada ning selgeid ja arusaadavaid kriteeriume, milliste õpiväljundite osas ja mil viisil vastavat ainet külalisõppe ja VÕTA programmi raames või muul viisil Tartu Ülikooli üle saaks kanda. Kaebaja põhjendab, et aine, mida Tartu Ülikool keeldub külalisõppe VÕTA korras üle kandmast, on bakalaureuseeksami eeldusaine ja selle õigeaegne arvestamata jätmine pikendab kaebaja haridusteed vähemalt ühe kalendriaasta võrra ning piirab kaebaja töökoha valikut. KOHTU SEISUKOHT
30. Kohus lähtub kaebaja nõuete tõlgendamisel halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust tahtest ning mõistab, et kaebaja soovib vaidlustada Tartu Ülikooli tegevust osas, milles ülikool ei kinnitanud kaebaja külalisüliõpilase õppeplaani õppeaine „Riigiõigus“ osas ehk ei nõustunud asendama Tartu Ülikooli õppeainet „Riigiõigus“ TalTech õppeainega „Riigiõigus“, et kaebaja saaks õppeaine läbida Tartu Ülikooli asemel TalTechis. Õppeainete „Maksundus“ ja „Rahvusvaheline maksuõigus“ osas tegi ülikool kaebajale soodsa otsuse ning selles osas kaebaja ülikooli tegevuse peale kaebust ei soovi esitada. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab

§ 37

lg 2 p 2 alusel Tartu Ülikooli kohustamist kinnitada külalisüliõpilase õppeplaan õppeaine „Riigiõigus“ osas või otsustada õppeplaani kinnitamine seda nõuetekohaselt põhjendades uuesti. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus ning et kaebus kuulub seetõttu

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastamisele.

2 3-20-2667 10.

§ 44

lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

1. detsembri
2. a määrus asjas nr 3-17-981, p 11). Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 37 sätestatud igaüheõigus haridusele hõlmab ka kõrgharidust, kuid haridustasemest sõltuvalt erinevad selle õiguse ulatus ja avaliku võimu positiivne tegutsemiskohustus – mida kõrgem haridustase, seda suuremad on lubatavad piirangud ja seda väiksemad avaliku võimu kohustused. Sellest tulenevalt on õppeprotsessis tehtud haridusasutuse otsustused halduskohtus vaidlustatavad piiratud ulatuses. Halduskohtus on vaidlustatavad üksnes sellised haridusalased otsustused, mis takistavad isiku juurdepääsu hariduse omandamisele või tingivad haridustaseme omandamise lõpetamise, mis omakorda piirab isiku valikuvõimalusi haridustee jätkamisel või soovitud erialal tööle asumisel. Sealjuures võib haridusalaste otsuste vaidlustamise õiguse tingida ka võimalik õppeaja pikenemine ning täiendavad rahalised kohustused õppeteenustasu näol (Riigikohtu halduskolleegiumi
3. märtsi
4. a otsus asjas nr 3-3-1-68-12, p-d 13, 16 ja 18, vt ka Tartu Ringkonnakohtu
5. aprilli
6. a määrus asjas nr 3-18-1534, p-d 5 ja 6). Kaebajale eelkirjeldatud tagajärgi kaebuses märgitud Tartu Ülikooli hariduslike otsuste tõttu ei kaasne.
7. Kaebaja juurdepääs hariduse omandamisele ei ole selles asjas takistatud ning Tartu Ülikooli tegevus ei tingi kaebaja kõrghariduse omandamise lõpetamist. Kaebajal on võimalik Tartu Ülikoolis läbida nii vaidlusalune õppeaine kui ka bakalaureuseõppekava tervikuna ning omandada seeläbi sotsiaalteaduste bakalaureusekraad. Kaebeõigust ei saa tuletada kaebaja väitest, et kaebaja haridustee pikeneb aasta võrra ning et sel põhjusel on piiratud tema töökoha valik, kuivõrd Tartu Ülikool ei ole teinud kaebajale takistusi läbida õppeaine „Riigiõigus“ Tartu Ülikoolis 2020/
8. õppeaastal ehk samal ajal, mil kaebaja soovis seda teha TalTechis. Kaebaja ei saanud eeldada, et tal on õppeaine võimalik kindlasti TalTechis läbida. Ta pidi arvestama, et Tartu Ülikool ei pruugi seda õpiväljundite erinevuse tõttu pidada lubatavaks ning et kaebaja peab seetõttu õppeaine läbima siiski Tartu Ülikoolis, kuhu ta on bakalaureuseõppesse immatrikuleeritud. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et tal võimaldataks ühe ülikooli õppekava läbida osaliselt teises ülikoolis.
9. Kohus peab vajalikuks märkida, et välistatud ei ole ka kaebajale soodsa lõpplahendi saabumine haldusasjas nr 3-20-1592, milles kaebaja on vaidlustanud vaidluskomisjoni
10. augusti
11. a otsuse nr 5-2019/
12. Kaebuse rahuldamisel ning eelnimetatud otsuse tühistamisel jääb kehtima teadus-arendusprodekaani õppeprodekaani ülesannetes
13. juuni
14. a otsus nr 2-20/SV/15772-1, mille kohaselt tühistatakse kaebaja õppeaines „Riigiõigus“ saadud negatiivne eksamitulemus ning võimaldatakse kaebajal sooritada eksam uuesti. Kui kaebaja sooritab eksami uuesti, ei pea ta positiivse hinde korral õppeainet uuesti läbima.
15. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist olukorraga, mil tuleks kaebajale tagada kohtulikud õiguskaitsevahendid ning kohus tagastab kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 14. Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel, ei kuulu tasutud riigilõiv kaebajale tagastamisele (

§ 104lg 5 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3