Obsah (10)

§ 121§ 2§ 47§ 44§ 45§ 43§ 249§ 62§ 112§ 110

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2444 Määruse kuupäev 2. november 2021 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Andrei Juganovi kaebus Tartu Vangla direktori 12. oktoobri 2021

§ 121lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1).

Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla direktor otsustas
2. oktoobri
3. a käskkirjaga nr 1-1/122 kohustada alates
4. oktoobrist 2021 kõiki Tartu Vanglas viibivaid kinni peetavaid isikuid (sh vaktsineeritud kinni peetavaid isikuid ja avavanglas paiknevaid kinnipeetavaid) kandma vangla väljastatud kaitsemaski ametnike sisenemisel kambrisse ja kinni peetavate isikute liikumisel väljaspool kambrit. Kaitsemaski kandmisest keeldumisel saatmist ei toimu, v.a juhul, kui kinni peetava isiku elu või tervis on ohus.
5. Tartu Vangla direktori suulise korralduse alusel ei võimaldatud kinnipeetavatel
6. nädalal ja
7. nädalal kasutada spordisaali. 3-21-2444
8. Andrei Juganov (kaebaja) esitas
9. oktoobril 2021 Tartu Vanglale avalduse vangla kohustamiseks kehtestada kaebaja õigusi kaitsev õigusakt, mis reguleeriks vanglateenistujatele rakenduvaid täiendavaid meetmeid (visiiride ja maskide kandmise, käte desinfitseerimise ja kinnaste vahetamise kohustus). Kaebaja põhjendab, et üksnes vanglaametnikud toovad vanglasse COVID-19 haigust ning levitavad seda seal.
10. Kaebaja esitas
11. oktoobril 2021 Tartu Vanglale vaide, milles vaidlustab Tartu Vangla direktori
12. oktoobri
13. a käskkirja nr 1-1/
14. Ühtlasi märgib kaebaja, et alates
15. oktoobrist 2021 ei võimaldatud talle spordisaali kasutamist ning et kaitsemeetmeid peab rakendama üksnes vanglateenistujatele, kelle kaudu viirus vanglasse võib sattuda. Tartu Vangla edastas
16. oktoobri
17. a kaaskirjaga nr 1-11/327-2 kaebaja vaide lahendamiseks Justiitsministeeriumile ning on seisukohal, et kaebaja vaie tuleks jätta rahuldamata.
18. Kaebaja esitas
19. oktoobril 2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotlusena pealkirjastatud avalduse. Kaebaja palub tühistada Tartu Vangla direktori
20. oktoobri
21. a käskkiri nr 1-1/122 ja kohustada vanglat andma uus käskkiri, mis puudutab vangla personali täiendavaid kaitsemeetmeid ja mitte kinnipeetavaid. Rakendatavad meetmed on ebaefektiivsed. COVID-19 viirust toovad vanglasse sisse vanglateenistujad, kes kinnipeetavaid nakatavad. Piiravad meetmed peavad puudutama seega ainult personali ja mitte kinnipeetavaid. Vangla jagas kinnipeetavad vaktsineerituteks ja mittevaktsineerituteks. Piirangute rakendamine neile, kes on vaktsineeritud, on õigusvastane. Esimese ja teise COVID-19 laine ajal vangla juba piiras oluliselt kinnipeetavate liikumist. Vaidlusalune käskkiri ei piirdu ainult maskide kandmisega, vaid selle alusel võib rakendada ka teisi piiranguid. Käskkiri, mis ei piirdu vaid maskide kandmise kohustuse seadmisega, on õigusvastane. Kaebaja palub tunnistada, et spordisaali külastamise keeld on põhjendamatu ja õigusvastane. Vangla ei võimaldanud
22. oktoobril 2021 spordisaali külastada, kuigi spordisaalis käib iga sektsioon eraldi ning sektsioonis puutuvad kõik kinnipeetavad omavahel kokku. Samas tööl ja õppimas võib käia, kuigi seal puutub kaebaja kokku kinnipeetavatega teistest sektsioonidest.
23. Tartu Vangla esitas
24. novembril 2021 kohtule vastusena kohtunõudele vaidluse asjaoludega seonduvad dokumendid. Vangla selgitab, et
25. nädalal ja
26. nädalal spordisaali kasutamise keelamise kohta ei antud kirjalikku haldusakti, vaid üksnes suuline korraldus. Vangla ei ole kaebaja
27. oktoobri
28. a avaldusele kehtestada kaebaja õigusi kaitsev õigusakt veel vastanud. Samuti märgib vangla, et vanglas liikumisel nõutakse juba oktoobri algusest kõigilt teenistujatelt kaitsemaski kandmist. KOHTU SEISUKOHT
29. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab vastavalt

§ 2lg-le 4 kaebaja 24.

oktoobril 2021 kohtule esitatud avaldust vastavalt kaebaja tegelikule tahtele ning saab aru, et kaebaja tahteks on nii kaebuse kui ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamine. Kaebaja palub tühistada Tartu Vangla direktori

1. oktoobri
2. a käskkiri nr 1-1/122, kohustada vanglat andma välja vanglateenistujatele rakenduvaid täiendavaid kaitsemeetmeid reguleeriv käskkiri ning tuvastada spordisaali kasutamise keelu õigusvastasus. Kuigi kaebaja ei ole soovitud esialgse õiguskaitse abinõud nimetanud ega esialgse õiguskaitse taotlust põhistanud, saab kohus aru, et kaebaja nõuab esialgse õiguskaitse korras vanglas kinnipeetavatele rakendatud piirangute leevendamist, s.o Tartu Vangla direktori
3. oktoobri
4. a käskkirja nr 1-1/122 kehtivuse peatamist ning spordisaali kasutamise võimaldamist. 2 3-21-2444
5. Kohus otsustab esmalt kaebuse tagastamise (I) ning lahendab seejärel kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (II). I
6. Kohtu hinnangul kuulub kaebus tühistamis- ja kohustamisnõude osas tagastamisele

§ 121

lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 9.1.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja tühistamis- ja kohustamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s

1. 9.
2. Kaebaja on vanglale
3. oktoobril 2021 esitanud vaide Tartu Vangla direktori
4. oktoobri
5. a käskkirja nr 1-1/122 peale, mille vangla on õigesti
6. oktoobril 2021 edastanud lahendamiseks Justiitsministeeriumile, kuivõrd vangla direktori haldusakti peale esitatud vaideid vaatab läbi Justiitsministeerium (VangS § 11 lg 41), kuid Justiitsministeerium ei ole kaebaja vaiet veel lahendanud. VangS § 11 lg 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Eelnimetatud tähtaeg ei ole veel möödunud. Seega on kaebaja pöördunud tühistamisnõudega kohtusse ennatlikult. 9.
7. Samuti ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust seoses kohustamisnõudega. Kaebaja on vanglale
8. oktoobril 2021 esitanud avalduse vangla kohustamiseks anda välja vanglateenistujatele rakenduvaid kaitsemeetmeid reguleeriv käskkiri, kuid avaldus on vanglas veel lahendamisel. Olenemata sellest, kas kaebaja avaldust käsitletakse märgukirja või taotlusena, on vanglal selle lahendamiseks aega 30 päeva ning vastav tähtaeg ei ole veel möödunud (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 6; Tartu Vangla direktori
9. veebruari
10. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 11.1.3). Samuti peab kaebaja vangla vastuse vaidemenetluse korras enne kohtusse pöördumist vanglas vaidlustama. Ka kaebaja
11. oktoobri
12. a vaie, milles kaebaja märgib, et kaitsemeetmeid tuleb kohaldada ainult vanglateenistujate suhtes, on veel Justiitsministeeriumis lahendamisel (vt käesoleva määruse p 9.2). 9.
13. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Andrei Juganovi kaebuse tühistamis- ja kohustamisnõude osas

§ 121lg 1 p 4 alusel.

9.5. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et isegi, kui kaebaja kohtueelse menetluse läbib, siis puudub kaebajal kohtu hinnangul kohustamisnõude esitamiseks kaebeõigus. Õigusaktid ei näe kinnipeetavale ette õigust nõuda vanglas töö teatud viisil korraldamist, selleks erinevate käskkirjade kehtestamist ja piirangute rakendamist. Kaebajal puudub seega subjektiivne õigus nõuda COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kindlate nt üksnes vanglateenistujatele kohalduvate meetmete rakendamist (

§ 44lg 1).

Vastav otsustusõigus on vanglal endal ning selles osas võivad ettekirjutusi teha haldusorgani üle järelevalvet teostavad asutused. Kui kaebajal on vangla töökorraldusele etteheited ning sellest tulenevalt ettepanekuid, kuidas tööd paremini korraldada ning nt COVID-19 haiguse levikut 3 3-21-2444 efektiivsemalt tõkestada, siis on tal võimalik esitada vanglale sellekohane märgukiri (MSVS § 2 lg 1 p 1). Vangla saab seejärel hinnata, kas ettepanekuid arvestada või mitte, kuid haldusorganil puudub kohustus nendest juhindudes tegutseda. 10. Kaebaja tuvastamisnõude tagastamiseks esineb alus tulenevalt

§ 121

lg 2 p-st 1, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole

§ 45lg-st 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks täidetud.

10.

1. Kaebajal on oma õiguste kaitseks tuvastamisnõudest tõhusamad vahendid. Kui vangla piirab tulevikus uuesti kaebaja spordisaali kasutamise võimalust, on tal võimalik koheselt taotleda vanglalt piirangu rakendamise lõpetamist, vaidlustada piirangut tühistamis- või kohustamisnõudega vaide- ja kohtumenetluses ning taotleda soovi korral ka vaide- või kohtumenetluse ajal esialgse õiguskaitse rakendamist. Kui kaebaja eesmärgiks on nõuda seoses rakendatud piiranguga vangla tekitatud kahju hüvitamist, on tal võimalik esitada vanglale kahju hüvitamise taotlus. Kui kaebaja vangla kahjunõudele antud vastusega ei nõustu, on tal võimalik pöörduda hüvitamiskaebusega kohtusse. Vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamiseks ning hiljem kohtule hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine. 10.
2. Eelnevale tuginedes tagastab kohus Andrei Juganovi kaebuse tuvastamisnõude osas

§ 121lg 2 p 1 alusel.

11. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest ning kohus jätab taotluse selles osas läbi vaatamata. II
2. Kuigi kaebus kuulub tagastamisele, siis on kohtul võimalik sisuliselt lahendada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus, arvestades, et

§ 249

lg-st 2 tulenevalt on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal. Kaebaja on vanglale

1. oktoobril 2021 esitatud vaides väljendanud rahulolematust nii Tartu Vangla direktori
2. oktoobri
3. a käskkirja nr 1-1/122 kui ka spordisaali kasutamise keelu osas. Kohus hindab, kas esialgse õiguskaitse korras on põhjendatud Tartu Vangla direktori
4. oktoobri
5. a käskkirja nr 1-1/122 kehtivuse peatamine ja vangla kohustamine võimaldada kaebajal kasutada spordisaali.
6. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kaebaja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus haldusasja materjalide juurde

§ 62lg 2 alusel väljavõtte kaebaja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 24.

juuni kuni 23. oktoober 2021 kohta. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebajal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks (

§ 112lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Arvestades ka 4 3-21-2444 menetlusökonoomia põhimõttega, vabastab kohus kaebaja

§ 110lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

15.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

1. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema vaideotsusega või kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. juuni
3. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Seega peab kaebajal esialgse õiguskaitse rakendamiseks esinema esialgse õiguskaitse vajadus. 16.
4. Tartu Vangla kinnipeetavatel ei võimaldatud spordisaali kasutada
5. nädalal ja
6. nädalal, s.o
7. oktoober kuni
8. oktoober
9. Täpsemalt ei võimaldatud kinnipeetavatel kasutada spordisaali üksnes eelnimetatud nädalate nädalavahetustel (vt Tartu Vangla
10. oktoobri
11. a kaaskirja nr 1-11/327-2 ja
12. novembri
13. a vastust kohtunõudele). Kohtule teadaolevalt praegu kinnipeetavatele spordisaali kasutamisel piiranguid rakendatud ei ole. Seega puudub kaebajal spordisaali kasutamist puudutavas osas esialgse õiguskaitse vajadus ning kohus selles osas esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendatust täiendavalt ei hinda. 16.
14. Kohus ei välista kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust seoses Tartu Vangla direktori
15. oktoobri
16. a käskkirjaga nr 1-1/
17. Eelnimetatud käskkirjaga on rakendatud alates
18. oktoobrist 2021 kõikide kinnipeetavate suhtes kaitsemaski kandmise kohustust. Ka ebamõistlike piirangute talumist on peetud asjaoluks, mis toob kaasa vajaduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu
19. novembri
20. a määrus asjas nr 3-12-2224, p 7). Rakendatud piirang on iseloomult selline, mida ei ole võimalik pärast asja sisulist lahendamist täies ulatuses heastada. Kuigi kaebaja märgib, et käskkirjaga võib lisaks kaitsemaski kandmise kohustusele viia sisse ka teisi piiranguid, siis reguleerib käskkiri kohtule nähtuvalt siiski üksnes kaitsemaski kandmisega seonduvat. Käskkirjas on küll välja toodud, et vajadusel võib vangla seada kinnipeetavatele ka teisi piiranguid, kuid kohus selgitab, et neid piiranguid rakendatakse eraldiseisvate otsustustega ning nende aluseks ei ole vaidlusalune käskkiri.
21. Kuigi kohus jaatab esialgse õiguskaitse vajadust seoses kaitsemaski kandmise kohustusega, siis tuleb selles osas esialgse õiguskaitse rakendamise otsustamisel arvestada, et igasugune riive, mis annab aluse haldusorganile vaide või halduskohtule kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (Riigikohtu halduskolleegiumi
22. detsembri
23. a määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 14).
24. Eesti Vabariigis levib endiselt intensiivselt COVID-19 haigus, nakatumise levik on praeguse seisuga tõusujoones ning vangla peab rakendama meetmeid nakatumisohu vähendamiseks. Kui
25. juuli
26. a seisuga oli haigestumisnäitaja 100 000 elaniku kohta 28, siis
27. septembri
28. a seisuga oli see 422,28 ja tänasega juba 1694,
29. Tartu maakonnas, kus asub ka Tartu Vangla, oli
30. novembril 2021 näitajaks 1642,
31. Lisaks viibis
32. novembril 2021 haiglaravil 595 isikut (arvutivõrgus kättesaadav: https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonakaart). 5 3-21-2444
33. Tartu Vangla on vaidlusaluses käskkirjas põhjendanud, miks on maskikandmise kohustuse rakendamine nakkuse leviku tõrjumiseks vajalik.
34. oktoobri
35. a seisuga oli tuvastatud vanglas haigestumisi nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata ametnike ja kinnipeetavate seas ning kuivõrd kinnipeetavad osalevad erinevates tegevustes, kus nad omavahel kokku puutuvad, siis on põhjendatud vanglas viibivate isikute kaitseks ja viiruse leviku tõkestamiseks seada kaitsemaski kandmise kohustus kõikidele kinnipeetavatele. Esialgse õiguskaitse korras kaitsemaski kandmise kohustuse peatamine ei ole õigustatud. Tegemist ei ole intensiivse meetmega. Kaitsemaski kandmine saab põhjustada üksnes väheseid ebamugavusi. Vangla võimaldab jätkuvalt kinnipeetavatel töötada ning osaleda erinevates taasühiskonnastavates tegevustes. Maskikandmise kohustus on kinnipeetavaid üks vähem koormavam abinõu. Samuti ei saa meetme kohaldamist pidada põhjendatuks üksnes vaktsineerimata isikute suhtes, kuivõrd on üldteada, et ka vaktsineeritud isikud võivad COVID-19 haigusesse nakatuda ning haigust edasi kanda. Ka kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, millest saaks järeldada talle maskikandmise tagajärjel mingite tõsiste tagajärgede saabumist. Kaitsemaski peavad vangla kinnitusel kandma vanglas liikudes ka vanglateenistujad.
36. Kohtu hinnangul oleks esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla direktori
37. oktoobri
38. a käskkirja nr 1-1/122 kehtivuse peatamine vastuolus avaliku huvi ja puudutatud isikute õigustega. Vanglateenistus peab võtma kasutusele meetmed, mis aitavad kaitsta vanglas viibivate isikute elu ja tervist. Igal üksikul kinnipeetaval on õigustatud ootus, et tema elu ja tervis on parimal moel kaitstud ning igal vanglateenistujal huvi töötada maksimaalselt ohututes tingimustes. Vanglas viibivate isikute elu ja tervis kaaluvad õigushüvena üles kaitsemaski kandmise kohustusest tingitud vähesed ebamugavused. Kaebaja õigused ei ole käesoleval hetkel sedavõrd intensiivselt riivatud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks õigustatud.
39. Eelnevat arvestades jätab kohus Andrei Juganovi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 6