← Eesti

2-20-132495/22

Obsah (7)§ 100§ 113§ 101§ 162§ 271§ 292§ 8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 25.10.2021, Tallinn, tsiviilkantselei Tsiviilasja number

§-s 94 sätestatud intressimäära. Kostja ei eita, et V. G. oli xxx asuval objektil tööde juht, kuid tal ei olnud ei tellija ega töövõtja poolset allkirja õigust. Hageja on esitanud hagiavalduse lisana 4 hageja ja X OÜ vahelise lepingu (nr KV 23/03 KV), mis ei tõenda pooltevahelisi varasemaid suhteid. Lepingutele nr VP 08.05 ja VK 04/05 on alla kirjutanud tundmatu isik. Kohtu põhjendused Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

76 lg 1, 2 järgi tuleb lepingut täita kooskõlas lepingu, seadusega.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, täitmisega viivitamine, osaline kohustuse täitmata jätmine.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda

§ 101

lg 1 p 6, § 113 lg 1 järgi lepingulist viivist.

§ 113

lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.

§ 162

lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

§ 271

sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

§ 292

lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Vaidlustamata asjaolud: - - kostja sai hageja käest kasutamiseks tehnikat, kostja kohustus tehnika kasutamise eest maksma hagejale tasu vastavalt hageja esitatud arvete alusel, hageja esitas kostjale tehnika kasutamise eest tasumiseks arve nr 2004079 27.04.20, mille maksetähtaeg oli 11.05.20 ja kostja pidi maksma 1737 € ning arve nr 2005025 11.05.20, mille maksetähtaeg oli 25.05.20 ja kostja pidi maksma 3840 €, kostja maksekohustused on märgitud arvete ulatuses täidetud 07.10.20 kokku 5577 €. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud üürileping

§ 8

lg 1, § 271 järgi ning kostjal on kohustus vastavalt lepingule tasuda hagejale üüri

8 lg 2, § 76 lg 1,2, § 271.

(6)3 Viivis TsÜS § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Hageja on esitanud koos hagiavaldusega kohtule lepingud (dokumentides nimetatud rendilepingud) nr AP 20/04, VP-22.04, LK-24.04, VP 24.04, VS 25/04, Si 01/05 EV 02/05, AP 03/05, AP 04/05, DP 5/5, AP 05/05, AP 06/05, VP-08.05, VK 04/05, GS-05/05, millest tuleneva viivisenõude on hageja kostjale esitanud. Nendest vaid kahele ja nimelt lepingutele VP 08.05 ja VK 04/05 (dtl 42, 43, lisa 1
(2),) on alla kirjutanud muu isik kui V. G.. Teistele vaidlusalustele lepingutele on alla kirjutanud V. G., milles polnud ka vaidlust. Hageja on esitanud 11.05.2021 kohtule e-kirja kostjale 01.05.20 koos arve nr 2004099 (30.04.20), lepingu EV nr 28/04, PK 29/0420, KZ 29/04.2, VP 30.04, samuti 01.04.20-kirja kostjale koos arve nr 2003092 (30.03.20), lepingu 26/03 PK, EV 30/03, EV 31/03, VK 26/03 (koos kaalumiskviitungiga), GS 30/03, BV 31/03 koos saatelehtedega, EV 14/04. Nendele lepingutele on kostja nimelt alla kirjutanud V. G.. Lisaks on hageja esitanud enda pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et kostja on vastavate arvete alusel hagejale tasu maksnud (konto väljavõtte rida nr 3 ja 6). Hinnates kogumis - vaidlusaluseid lepinguid AP 20/04, VP-22.04, LK-24.04, VP 24.04, VS 25/04, Si 01/05 EV 02/05, AP 03/05, AP 04/05, DP 5/5, AP 05/05, AP 06/05, VP-08.05, VK 04/05, GS05/05, - viidatud arveid 2003092, 2004099, - pangakonto väljavõtet, - hageja esitatud tehnika rendilepinguid EV 28/04, PK 29/0420, KZ 29/04.2, VP 30.04, 26/03 PK, EV 30/03, EV 31/03, VK 26/03, GS 30/03, BV 31/03 EV 14/04, - hageja 01.04.20 ja 01.05.20 e-kirja kostjale, leiab kohus, et hageja on tõendanud, - et poolte vahel on pidevad ja tihedad lepingulised suhted tehnika üüriks, mille eest on kostja hagejale tasunud, - et kõikidel rendilepingutel oli kajastatud kostja esindajana V. G.. Seega asub kohus järeldusele, et kostja on võimaldanud lepingutel esindajaks märgitud V. G.il nendele lepingutele alla kirjutada ning lisaks on ta lubanud alla kirjutada lepingutele VP 08.05 ja VK 04/05 muul isikul (kuigi esindajaks on märgitud V. G.). Ülaltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud, et kostja on kasutanud oma majanduskutsetegevuses korduvalt V. G.ki ja muud isikut lepingute sõlmimisel kui oma esindajat ning V. G.i käitumine, lepingute allkirjastamine ning lepingute VP 08.05 ja VK 04/05 alla kirjutamine muu isiku poolt võimaldas hagejal mõistlikult uskuda, et V. G. ja muu isik on rendilepinguid sõlmides kostja esindaja ja et neile on antud volitus selliseid lepinguid, sh vaidlusaluseid lepinguid sõlmida (TsÜS § 118 lg 2).
(6)4 Nii on asjas tõendatud, et lepingud AP 20/04, VP-22.04, LK-24.04, VP 24.04, VS 25/04, Si 01/05 EV 02/05, AP 03/05, AP 04/05, DP 5/5, AP 05/05, AP 06/05, VP-08.05, VK 04/05, GS-05/05 on poolte vahel sõlmitud nendes toodud tingimustel ehk et pooltel on

§ 8lg 1, 2 järgi kokkuleppe viivise tasumiseks 0,5% päevas võlalt.

Nimelt on selline viivise kokkuleppe kõigis vaidlusalustes lepingutes, sealjuures ka nendes, mille hageja esitas selleks, et tõendada, et kostja esindajana tegutses lepingute sõlmimisel V. G.. Kostja poolt 09.04.21 kohtule esitatud töövõtuleping on sõlmitud kostja ja ASSG Construction OÜ vahel, kuid ei võimalda järeldada, et V. G. või muu isik ei võinud sõlmida hagejaga vaidlusaluseid lepinguid ja et seda pidi hageja teadma. Nii on alusetu kostja väide, et poolte vahel ei ole lepingutes kokku lepitud viivise määras 0,5% päevas võlalt. Mis puudutab kostja väidet, et hagiavalduse lisas 4 on esitatud leping, mis on sõlmitud hageja ja X OÜ vahel (nr KV 23/03 KV), siis on kostja väide õige, ent selle lepingu alusel ei ole hageja viivisenõuet esitanud ning märgitud tõendil ei ole ka tähtsust. Hageja väitis, et kostjal oli võimalus tutvuda rendilepingu tingimustega hageja kodulehel www.berkard.ee/ehitustehnika rent/tutvu rendilepingu tingimustega/ ja teadis lepingulist viivist, siis märgitud asjaolude avaldamine kodulehel ei tähenda, et poolte vahel oleks kokkulepe viivise määras. Eeltoodul ei ole vaidluses tähtsust, sest kohus tuvastas, et pooltel oli vaidlusaluste lepingute sõlmimisega kokkulepe ka viivise määras (vt otsust ülalpool). ASSG Construction OÜ maksis kostja eest vaidlusaluste lepingute järgse tasu arve nr 2004079 27.04.20 järgi summa 1737,00 € ja arve nr 2005025 11.05.20 järg summas 3840,99 € ära 07.10.20 kokku 5577 €. Selles ei olnud vaidlust ja maksmine nähtub ka hageja esitatud pangakonto väljavõttest (hageja 07.12.20 lisa, dtl 15). Arves nr 2004079 27.04.20 märgitud tasu maksetähtaeg oli 11.05.20 ja arves nr 2005025 11.05.20 märgitud tasu maksetähtaeg oli 25.05.20. Ka nende asjaolude üle ei olnud vaidlust. Seega täitis kostja (kolmas isik tema eest) lepingust tuleneva

§ 271

üüri maksmise kohustuse hilinemisega, mis on kohustuse rikkumine

§ 100järgi.

Kostja poolt kohustuse rikkumise tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt

§ 101

lg 1 p 6, § 113 lg 1, § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2 järgi lepingus kokkulepitud viivist. Seega on ebaõige kostja vastuväide, et hageja saab nõuda vaid seadusjärgset viivist

§ 113lg 1 II lause järgi.

Nii pole põhjendatud ka kostja väide, et viivist tuleks vähendada lähtuvalt seadusjärgsest määrast. Hageja täpsustas 07.12.20 pärast kostja esialgsest vastust viivise arvestust. Arvestusest nähtub, et hageja nõuab viivist arves nr 2004079 märgitud võlalt 1737 € 147 päeva eest, alates 12.05.20 kuni 06.10.2020 ja arves nr 2005025 märgitud võlalt 3840 € viiviseid 133 päeva eest, alates 26.05.20 kuni 06.10.2020. Selline viivise arvestuse periood on kooskõlas

§ 113lg 1 ning kostja väide, et viivise arvestus on arusaamatu, on alusetu.

Kostja ei ole teinud omapoolset lepingulise viivise arvestust (tegi vaid seadusjärgse viivise arvestuse), mille tõttu on hagetav viivisenõue 3830,30 € põhjendatud ja tõendatud. Nõutav viivis ei ületa ka põhivõlga, mis oli 5577 € ja mille kostja eest tasus kolmas isik. Nii puudub alus viivist vähendada

§ 113lg 8, § 162 lg 1 järgi.

Kuna kostja ei ole väitnud, et ta oleks viivist tasunud, siis on hagejal õigus nõuda

§ 8lg 2, § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 järgi viivist 3830,30 €.

Ülaltoodu alusel leiab kohus, et hagi on tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivist 3 830,30 €. Menetluskulude jaotus, hind Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 1, 2, § 124 lg 1 järgi 3830,30 €.

(6)5 TsMS § 162 lg 1, 2 sätestab, et menetluskulud jäävad selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad poolte meneltuskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi on menetluskulud kohtukulud ja asja läbivaatamise kulud, milleks on riigilõiv, lepingulise esindaja kulud. Hageja on tasunud hagiavalduselt lõivu 325 €. Hageja on esitanud kohtule nõudekirja kostjale 11.08.20, millest nähtuvalt on esindajaga seotud õigusabikulud 669,24 €, kuid need on kulud, mis on tekkinud hagejal enne hagi esitamist (12.10.20) ja enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist (27.08.20). Seega ei ole need kulud TsMS, § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi menetluskulud. Ülaltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskulud TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1 järgi lõiv 325 €, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb hageja taotluse alusel kostjalt välja mõista alates lahendi jõustumisest võlgnetevatelt menetluskuludelt viivist

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras kuni nende kulude tasumiseni.

Kuna kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, siis ei määra kohus kindlaks nende rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

(6)6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.