Obsah (5)

§ 76§ 4§ 85§ 43§ 72

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja MÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1471 Määruse kuupäev 14.10.2021 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Vjatšeslav Koguti kaebus Tartu Vangla vastu seoses ümberpaigutamise menetluse

§ 76lg 2 p 5, § 80 lg 1, § 85 p 1).

Arvestades, et Tartu Vangla 15.07.

1. a vaideotsusega rahuldas kaebaja vaide, oli vangla kohustatud tühistama 18.06.
2. a vastuse nr 6-24/1978-2 ja saatma teda Tallinna Vanglasse.
3. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Haldusmenetluse seaduse (

) §-s 85 on sätestatud haldusorgani volitused vaide läbivaatamisel. Nimetatud paragrahvi punktide 1-4 järgi on vaiet sisuliselt lahendades haldusorganil õigus vaideotsusega: 1) rahuldada vaie ja tunnistada haldusakt kas täielikult või osaliselt kehtetuks ning kõrvaldada haldusakti faktilised tagajärjed; 2) teha ettekirjutus haldusakti andmiseks, toimingu sooritamiseks või asja uueks otsustamiseks; 3) teha ettekirjutus toimingu tagasitäitmiseks; 4) jätta vaie rahuldamata.

§ 4

lg-s 1 on selgitatud, mida tähendab kaalutlusõigus (diskretsioon), s.o haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel.

§ 85

p 1-4 annavad vanglale vaiet lahendades volituse kaaluda vaideotsuse tegemisel erinevate otsustuste vahel. 2

1. Seega on haldusorganil vaiet läbi vaadates seadusega antud valikuvabadus. Haldusmenetluse käsiraamatu (A. Aedmaa jt, TÜ kirjastus, 2004
2. ptk p 11.8.
3. lk 422-423) kohaselt ei tulene otseselt

§ 85

regulatsioonist võimalust anda haldusakt, sooritada toiming, otsustada asi uuesti või täita toiming tagasi. Kui aga vaide läbivaatajaks on lähteorgan, siis on selline võimalus hädavajalik. Lähteorgan saab vaiet rahuldades vastavalt vajadusele ise anda haldusakti, sooritada toimingu, otsustada asja uuesti või täita toiming tagasi. Tartu Vangla otsustas 15.07.2021. a vaideotsusega rahuldada

§ 85p 2 alusel V.

Koguti vaide ning vaadata V. Koguti taotlus uuesti läbi ja teha uus otsus. 06.08.2021. a otsusega nr 1-11/202-3 jäeti

§ 43lg 4 p 2 alusel uuesti rahuldamata V.

Koguti taotlus alustada ümberpaigutamise menetlus. Kohus leiab erinevalt vanglast, et ümberpaigutamise menetluse alustamata jätmisest keeldumine tuleb vormistada haldusaktiga, seega peab ümberpaigutamise menetluse algatamata jätmine olema nõuetekohaselt põhjendatud ja kaalutlusvigadeta. Olukorras, kus vangla leidis, et on tuginenud kaebaja taotluse lahendamisel valele kaalutlusele, ei olnud vanglal vaide lahendamisel kohtu hinnangul muud võimalust, kui rahuldada vaie ja lahendada taotlus uuesti. Seda vangla ka tegi 06.08.

1. a otsusega.
2. Kaebaja on järjekindlalt nõudnud Tartu Vanglalt tema ümberpaigutamist. Kohtu arvates ei mõista kaebaja, et Tartu Vanglal puudub kehtiva õiguse alusel pädevus otsustada kaebaja ümberpaigutamine teise vanglasse. Vanglal on üksnes õigus algatada kinnipeetava ümberpaigutamise menetlus, kuid otsuse ümberpaigutamise kohta teeb Justiitsministeerium (Täitmisplaani § 10). Seetõttu puudus kaebajal vaidemenetluses õigus nõuda Tartu Vanglalt ümberpaigutamise otsuse tegemist.
3. Kohus leiab, et Tartu Vangla on kokkuvõttes õiguspäraselt tõlgendanud kaebaja vaiet ja tegelikku tahet, lähtudes kaebaja eesmärgist, ning lahendanud vaide

§ 72

lg 1 p 3 kohaselt, kuna kaebaja nõudeks loeti toimingu sooritamise nõue, st Tartu Vangla direktori kohustamine alustada ümberpaigutamise menetlus, mida on seaduse kohaselt lubatav nõuda.

1. Tartu Ringkonnakohus märkis 31.08.
2. a määruse punktis 16, et kaebuse eseme väljaselgitamisel võib ilmneda, et esineb siiski alus kaebuse tagastamiseks või ka esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmiseks.
3. HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus leiab kõike eeltoodut arvesse võttes, et V. Koguti kaebus tuleb tuvastamisnõuete osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, sest kaebaja ei saavuta tuvastamisnõuetega oma eesmärki ega saavuta ümberpaigutamise menetluse alustamist. Kohtu hinnangul ei aita 15.07.
4. a vaideotsuse õiguspärasuse kontroll kaasa kaebaja eesmärgi saavutamisele ning halduskohtumenetluses on vaideotsuse eraldiseisev vaidlustamine lubatav üksnes erandkorras. Praegusel juhul kaebaja õigusi ilmselgelt vaide esemest eraldi Tartu Vangla 15.07.
5. a vaideotsus ei rikkunud.
6. Puuduste kõrvaldamise avalduses on kaebaja esitanud samasisulise kohustamisnõude kui haldusasjas nr 3-21-
7. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Tartu Halduskohus V. Koguti kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks algatada ümberpaigutamise menetlus ning Justiitsministeeriumi 28.09.
8. a vaideotsuse nr 11-7/5649-2 tühistamiseks menetlusse võtnud 14.10.
9. a määrusega. Õige vastustaja kindlaksmääramine on seejuures kohtu ülesanne, mistõttu ei saa erinevaks pidada kaebaja nõuet, mis on kord suunatud vangla ja teinekord Justiitsministeeriumi vastu. Kohus leiab, et kaebaja saab oma õigusi kaitsta seoses tema ümberpaigutamisega haldusasja nr 3-21-2264 läbivaatamise raames. 3
10. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohustamisnõude osas V. Koguti kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.
11. Kohus tagastab V. Koguti kaebuse käesolevas haldusasjas tervikuna.
12. HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega ning kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. HKMS § 121 lg 4 alusel võib kaebuse tagastamise määruse peale esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.
13. Kaebaja esitas kohtule puuduste kõrvaldamise avalduses ka esialgse õiguskaitse taotluse. Kuna V. Koguti kaebus käesolevas haldusasjas kuulub tagastamisele, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamise formaalsed eeldused täidetud vastavalt HKMS § 249 lg-tele 2 ja
15. Kohus ei pea esialgses õiguskaitse kohaldamist praeguses asjas vajalikuks. Tartu Halduskohus on võtnud uuesti seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse ja põhjendatuse osas haldusasjas nr 3-21-
16. Tartu Halduskohus jättis 14.10.
17. a määruse resolutsiooni punktiga 6 haldusasjas nr 3-21-2264 rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Kohus jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 249 lg 5 alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4