lg 2, § 16 lg 1, § 50 lg 3 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M. P. karistas V. M.’i väärteoasjas nr. 2302,21,004015 01.06.2021.a. koostatud otsusega, juhindudes KarS § 56 lg-st 1
Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja kaitsja kaebus rahuldada ning mõista kaebuse esitajale karistuseks rahatrahv või vähendada põhikaristuseks määratud juhtimisõiguse äravõtmist kuni 1 kuuks. Kaebuse kohaselt on põhikaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks ebaproportsionaalne toimepandud teoga. Kaebuse esitaja on kaebuse kohaselt oma eksimust tunnistanud ning toimepandud rikkumist kahetsenud. Kaebuses on märgitud, et kaebuse esitaja hinnangul piisab tema karistamisest rahatrahviga, kuid ta nõustub ka juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid seda lühemaks perioodiks. Ka on kaebuses märgitud, et kaebuse esitajal on pere ja alaealised lapsed, kellele sõiduauto kasutamise võimalus on oluline. Kaebuse kohaselt pani kaebuse esitaja teo toime ettevaatamatusest. Kohtuistungil täpsustas kaebuse esitaja kaitsja kaebuses esitatud taotlust ning taotles ainult põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise vähendamist ühe kuuni, rahatrahvi kohaldamise taotlusest loobus. Kohtuvaidlustes märkis kaitsja, et isikule mõistetud karistus on ebaproportsionaalne, tegemist oli ettevaatamatusest põhjustatud teoga. Kaitsja märkis, et kaebuse esitajal on kehtivad karistused, kuid need teod on toime pandud tahtlikult. Ka leidis kaitsja, et otsuses ei ole välja toodud üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Kaebuse esitaja kaitsja palus otsuse tühistada ning kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist 1-ks kuuks. Kaebuse esitaja märkis, et ta tunnistab ennast süüdi väärteo toimepanemises. Kaebuse esitaja märkis, et juhtimisõigus on tal vajalik, kuna ta veab lapsi lasteaeda ja saab ka peatselt tööle. Kohtuvälise menetleja esindaja märkis, et ta ei nõustu kaitsja seisukohtadega ning märkis, et kaebuse esitaja rikkumised lähevad järjest raskemaks ja ohtlikumaks ning leidis, et määratud karistus on proportsionaalne ja suudab mõjutada isikut edaspidi liikluses hoolikamalt ja ettevaatlikumalt käituma. Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid: Kohtuistungil kuulati üle kaebuse esitaja V. M., kelle seiskohad on leidnud kajastamist eelpool. Kirjalikest tõenditest ja iseloomustavast materjalist uuriti: 2 - väärteokaebust /kohtutoimik tl 3/; - sündmuskoha vaatlusprotokolli, skeemi /väärteotoimik lk 1, 2/; - sündmuskoha vaatlusprotokolli, fototabeleid /väärteotoimik lk 3-14/; - väärteoprotokolli /väärteotoimik lk 20/; - kohtuvälise menetleja 01.06.2021.a. otsust väärteoasjas 2302,21,004015 / väärteotoimik lk 23/; - karistusregistri väljavõtet / väärteotoimik lk 25-26/. Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteootsuse tühistamiseks kaebuse esitaja seisukohtade põhjal puudub alus. Kohus märgib esmalt, et väärteokaebuse lahendamisel peab kohus lähtuma VTMS §-st 133 ning vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit Lexus RX 350 reg nr. xxx 28.03.2021.a. kella 11:31 ajal Harjumaal, Keilas, Luha x juures, ei olnud piisavalt hoolas ja tähelepanelik, oma käitumisega ei hoidunud kõigest, mis võiks ohustada ja kahjustada teiste vara. Ei kohandanud oma sõiduki kiirust vastavaks liiklusoludele, et suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavuse piires ning teel oleva takistuse ees, mida juht pidi nägema ning sõitis otsa bussipeatuses peatuvale bussile Iveco GROSSWAY reg nr. xxx, põhjustades oma tegevusega liiklusõnnetuse ja varalise kahju AB Kreditex AS’le ja AS Seb Liising’ule. Seda kaebuse esitaja ka ei eita. Kaebuse esitaja vaidlustab talle määratud karistust. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega, milliseid kohus uuris, kinnitust leidnud kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud väärteo toimepanemine V. M.’i poolt. V. M.’i poolt liiklusõnnetuse põhjustamine on tõendamist leidnud sündmuskoha vaatlusprotokollide, skeemi, fototabelitega (lk 1, 2, 3-14), millest nähtuvad avariis osalenud sõidukite ja sündmuskoha andmed. Fototabelitest nähtuvalt on sõiduki Lexus RX 350 reg nr. xxx parempoolne esikülg kahjustatud (lk 8-10) ning bussi Iveco GROSSWAY reg nr. xxx vasakpoolne taganurk on kahjustatud (lk 13-14). Kaebuse esitaja tegevus on fikseeritud ka 10.05.2021.a. koostatud väärteoprotokollis (lk 20). V. M.’u poolt liiklusõnnetuse põhjustamine on tõendamist leidnud kõigi eelrefereeritud tõenditega, samuti kaebuse esitaja enesepoole süü tunnistamisega (tl 20). Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et liiklusõnnetus toimus kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditest nähtuval ja väärteoprotokollis ning -otsuses sedastatud viisil. Kohus on seisukohal, et tõendamist on leidnud V. M.’i poolt väärteootsuses märgitud liiklusseaduse nõuete rikkumised, rikutud on
lg 2, § 16 lg 1, § 50 lg 3 p-s 1 sätestatud kohustusi.
lg 2 kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.
lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, 3 ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.
lg 3 p 1 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust, juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Liiklusseaduse rikkumised on kohtu hinnangul väärteoprotokollis õigesti märgitud ning kvalifitseeritud
lg 1 järgi, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumisena, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et V. M.’i poolt
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtus ei leidnud tõendamist rikkumised väärteoasja menetlemisel. Kohtul puudub ka igasugune alus kahelda selles, et esineks menetluslikke rikkumisi. Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist see, et asjas esineks õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et menetlusalune isik on
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime pannud ettevaatamatusest hooletuse vormis, isik ei täitnud hoolsuskohustust ega järginud elementaarseid ohutusnõudeid.
lg 2, § 16 lg 1, § 50 lg 3 p 1 rikkumised on väärteootsuses õigesti kvalifitseeritud
Ka puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et kaebuse esitajale süüks arvatav tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud kaebuse esitaja (§ 133 p 3). Kuna kaebuse esitaja rikkus
lg 2, § 16 lg 1, § 50 lg 3 p-s 1 sätestatud nõudeid, siis on tegemist väärteona vastavalt
Riigikohtu praktika kohaselt väärteomenetluses võib menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume tuletada KrMS §-st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (RKKKo 31-1-9-07, p 9.1). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa pidada isiku süüd väikeseks, isik on varem korduvalt liiklusalaste nõuete rikkumise eest karistatud ning preventsioon on vajalik. Eelpool nimetatud põhjustel puudub kohtul igasugune põhjendus väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlusel. Kohus märgib, et
lg 1 näeb sanktsioonina ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Karistust kergendava asjaoluna on tuvastatud süü tunnistamine, karistust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsusega V. M.’ile määratud karistus, mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4-ks kuuks on põhjendatud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses esitatud põhjendustega selle kohta, et liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse ohtu teiste isikute vara, kaasinimeste elu ja tervis ja nagu kohtuväline menetleja õigesti viitab, on riik sellele ka vastavalt reageerinud ja näinud
lg-tes 1 ja 2 ette ranged karistusmäärad, sh nii põhi, kui ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise võimaluse, samuti aresti kohaldamise võimalikkuse. Kohtuväline menetleja märkis põhjendatult, et isiku liiklusalased rikkumised lähevad järjest tõsisemaks, nüüd tekitatakse juba kahju kõrvalistele isikutele. Kohtu hinnangul pidi V. M. ka ette nägema, et raskemate liiklusalaste rikkumiste puhul võib temalt juhtimisõiguse karistusena ära võtta, seda eriti juhul, kui isikut on korduvalt nii väärteo- kui ka kriminaalkorras karistatud liiklusalaste rikkumiste eest (lk 25-26). Kohtuväline menetleja antud juhul on kohaldanud juhtimisõiguse äravõtmist sanktsiooni keskmäärast rangemalt ning karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud, et isikut on korduvalt liiklusalaste rikkumiste toimepanemise eest karistatud ning varasemalt määratud karistused ei ole mõjutanud isikut olema liikluses vajalikul määral tähelepanelik, hoolas ja seadusekuulekalt käituma. Kohus märgib, et isikul on 4 vaid osaliselt tasutud temale määratud rahalised karistused, mis kohtu hinnangul ilmestab isiku suhtumist karistuste täitmisesse. Kohus on seisukohal, et V. M.’il on liiklusnõuete rikkumine iseloomulik käitumismuster, mis seisneb tema poolt ükskõikses suhtumises liiklusnõuete täitmisesse. Kohus leiab, et isiku väljakujunenud käitumismustrit tuleb karistuse mõistmisel samuti arvestada. Kohus märgib, et KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-1-1-26-10, p 7.3). Antud juhul ei kasuta isik mootorsõidukit liikumispuude tõttu ning seega KarS § 50 lg-st 2 tulenevat juhtimisõiguse äravõtmiseks välistavat asjaolu ei esine. Kohtu hinnangul on vajalik saavutada V. M.’i väärtushinnangute muutmist ning seetõttu on igati vajalik ja põhjendatud põhikaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist ja seda 4-ks kuuks. Kaebuse esitaja märkis, et juhtimisõigus on talle vajalik, kuna ta veab lapsi lasteaeda ja hakkab peatselt tööl käima. Kohus märgib, et laste lastaeda viimise vajadus oli kaebuse esitajal teada ka süüteo toimepanemise ajal ning lapsi saab lasteaeda viia ja samuti saab vajadusel tööl käia, kui ta tööle saab, kas taksoga või ühistransporti kasutades. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et isikule mõistetud karistust on põhjendatud, kohtus ei ilmnenud ühtegi täiendavat asjaolu, mis tingiks karistuse kergendamise. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ka karistuse osas. Kohus juhindub VTMS § 109-111, § 132 p 1, § 133-135, § 155-156. Merle Parts Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.