) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 03.11.2015, s.o rohkem kui viis aastat tagasi.
lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on rikkunud
§-s 173 sätestatud kohustusi; 2 2) võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 sätestab, et kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus määras ärakuulamise ajaks 28.06.2021 saamaks võlgnikult teavet tema kohustuste täitmise kohta. Võlgnik ei ilmunud 28.06.2021 toimunud ärakuulamisele. Kohus on edastanud võlgnikule teabe 28.06.2021 ärakuulamise aja kohta 16.06.2021 ja 18.06.
lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohus on 17.09.2020 aruandenõudes kohustanud võlgnikku esitama kohtule võlgniku kõikide arvelduskontode väljavõtted alates 03.11.2015. Võlgnik on edastanud kohtule üksnes Xxxx AS-i arvelduskonto väljavõtte perioodi 28.10.2019 - 28.10.2020 kohta. Krediidiasutustelt saadud vastuste kohaselt omab võlgnik Xxxx AS-is mitut arveldusarvet, lisaks veel Xxxx AS-is ja AS-is Xxxx. Kohtule aga viidatud arvelduskontode väljavõtteid võlgniku poolt edastatud ei ole. Isegi kui mõnel kontol toimingud kohustustest vabastamise menetluse perioodil puudusid, oleks võlgnik pidanud kohut siiski erinevates krediidiasutustes olevatest kontodest teavitama. Lisaks on võlgnik edastanud arvelduskonto väljavõtte üksnes 1 aastase perioodi kohta, kuigi kohus on kohustanud võlgnikku edastama kohtule arvelduskontode väljavõtted 5 aastase perioodi kohta. Kohtu hinnangul on võlgnik andmete ja teabe esitamata jätmisel tegutsenud raskelt hooletult. Kohus on võlgnikku hoiatanud, et andmete esitamata jätmise korral võib kohus keelduda kohustustest vabastamisest ja lõpetada menetluse. Võlgniku rikkumine on selgelt süüline, kuivõrd võlgnik on varjanud kohtu eest, et omab mitmeid arveldusarveid erinevates krediidiasutustes ning kohtu poolt osundatud dokumente ja tõendeid võlgnik kohtule esitanud ei ole. 3 Täidetud on ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide rikkumine seisneb selles, et võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud ega kohustusest vabastamise menetluses põhistanud väljamaksete mittetegemise põhjuseid. Võlgnik on küll 28.10.2020 aruandes märkinud, et on tasunud J OÜ-le 156 eurot, kuid käesolevas menetluses ei ole J OÜ võlausaldajaks. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetlus teenib mitte ainult võlgniku, vaid ka võlausaldajate huve. Võlausaldajad saavad menetluse vahendusel ülevaate võlgniku majanduslikust seisundist, kuid ka põhistuse selle kohta kui esinevad alused võlgnevuse mittetasumiseks. Kui võlgnik hoiab kohustustest vabastamise menetlusest kõrvale, varjab oma sissetulekuid ning sealhulgas ei ilmu ärakuulamisele, on ta sellega rikkunud ka võlausaldajate huve ning kohustustest vabastamine ei ole võimalik. Võlausaldaja kohtutäitur K. P. teavitas 10.12.2020 kohut, et võlausaldaja hinnangul tuleb käesoleval juhul võlgniku suhtes alustatud kohustustest vabastamise menetlus lõpetada, ilma kohustustest vabastamise menetlust pikendamata ning jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole võlausaldajale teostanud mitte ühtegi makset. Võlausaldaja AS Xxxx on teavitanud kohut, et tema ei ole käeolevas menetluses võlausaldajaks. Seega oli käesolevalt võlgnikul üks võlausaldaja, kohtutäitur K. P., kelle ees on võlgnikul täitmata nõue summas 725,86 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul ei ole olnud 5 aasta vältel võimalik teha võlausaldajatele ühtegi makset võla tasumiseks. Kohtul ei ole õnnestunud võlgnikult lisateavet kohustuste täitmise/täitmata jätmise kohta saada, kuivõrd võlgnik ei ilmunud 28.06.2021 ja 07.09.2021 ärakuulamistele, liiatigi olles ärakuulamiste toimumisaegadest teadlik. Eelnev ilmestab selgelt ja üheselt võlgniku ükskõikset suhtumist kohustuste ja kohtukorralduste täitmisse. Krediidiasutuste poolt edastatud vastustest nähtuvalt omab võlgnik mitmeid arvelduskontosid, millest võlgnik kohut ei ole teavitanud. Xxxx AS-i poolt edastatud arvelduskontode väljavõtetest nähtuvalt on võlgnik teostanud erinevaid ülekandeid oma kontode vahel ning teinud sularaha sissemakseid suures ulatuses. Lisaks nähtub Xxxx AS-i poolt esitatud võlgniku arvelduskonto väljavõtetest, et võlgnik on kulutanud raha loteriipiletite ostule ning teinud oste internetipoodidest, nt YOOX NET-A-PORTER GROU MILANO-st 24.09.2020 summas 375 eurot, 16.10.2020 summas 216 eurot, 22.10.2020 summas 43 eurot, 26.10.2020 summas 137 eurot, 10.11.2020 summas 29 eurot, 18.11.2020 summas 39 eurot, 04.12.2020 summas 29 eurot ja 08.12.2020 summas 68 eurot. Kohtu hinnangul nähtub eelnevast selgelt ja üheselt, et võlgnikul oli piisavalt likviidseid vahendeid võlgnevuste tasumiseks, kuid võlgnik seda ei teinud. Selle asemel kulutas võlgnik raha erinevatele interneti sisseostudele ja meelelahutusele. Kohus leiab, et võlgnik ei ole suhtunud kohustuste täitmisse täie tõsidusega ning on tahtlikult võlausaldajaid kahjustanud. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (
MS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad A. K.i kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.